50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
takeahike
Õppematerjali autor
ettekäändeks ei toodud, on küsitav. Küll aga on vaieldamatu fakt, et koos mõõga, mõrva ja orjusega toodi kaasa ka kirjaoskus ja astuti sammuke lähemale läänemaailmasse jõudmiseks paganate ühiskondades. Käesolevas töös keskendun eelkõige aadlitele ja püüan anda üldist ülevaadet nende relvastuse ning sõjapidamise tegeliku väljanägemise kohta keskajal. Uuritav vahemik kirjeldab aadelkonna kujunemist keskaja algperioodist läbi rüütliks saamise ja relvastuse järk-järgulise raskenemise, kuni tulirelvade kasutuselevõtuni ning rüütlite ebaotstarbekaks muutumiseni. Keskaeg oli ligi tuhandeaastane periood, mis pani aluse läänemaailmale. Keskaeg lõppes 16. saj. Ameerika avastamisega (1492) ja Martin Lutheri usureformatsiooniga (1517). Kaspar Kuldkepp 3 AADEL JA RELVASTUS KESKAJAL
2. Rüütlid võisid astuda lahingusse ka sügavasse kolonni võtnutena, kus ees ja külgedel asusid rüütlid ja keskel jalavägi. Säärases lahingukorras ei ramminud rüütlid end mitte ainult vastase rindesse, vaid ka lõikasid selle kaheks osaks. Seejärel väljus jalavägi rüütlite kaitse alt ja viis hävitustöö lõpuni. keskaja sõjavägi jagunes peamiselt seitsmeks eri väeosaks: raskeratsavägi, kergeratsavägi, jalavägi, jalamehed, piigimehed,ammukütid ,vibukütid Igas sõjaväes oli ka mittesõdivaid inimesi: habemeajajaid (kes olid ka arstide eest), kaupmehi, võib-olla prostituute, töölisi (nt. seppasid), kokkasid, vankrijuhte, loomulikult isandate teenreid, mõnikord ka isandate naisi jne., kes liikusid sõjaväega kaasa, lootes kasumit teenida. 2.3 Taktika Taktika on läbi ajaloo olnud iga lahingu otsustav ja tähtsaim punkt. Hea taktikaga on võimalik võita ka paremini varustatud ja suures ülekaalus olevat vaenlast
· Talupoegi pidid esindama nende isandad. · Parlament kaitses kõiki ühiskonnakihte. Feodaalkord ja rüütliseisus 1. Feodaalkorra olemus avaldus senjööri ja vasalli suhetes. a. Vasall andis end senjööri kaitse alla: · Senjöör läänistas vasallile maatüki koos talupoegadega. b. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega: · 40 päeva aastas oma kulul senjööri sõjaväes teenida, pikemat aega tasu eest. · Senjöörile nõu andmine. · Lunaraha maksmine senjööri vangilangemisel. c. Pärusvalduste kujunemine: · Algul olid läänid antud vasallile ainult kasutamiseks. · Ajajooksul tava, et isa pärandas lääni pojale, mida senjöör ei saanud tagasi võtta. d. Feodaalne killustatus ja kodusõjad: · Suurfeodaalid, kes omasid palju vasalle, tegutsesid oma valdustes kuningast sõltumatult.
Nad kontrollisid tootmist, kvaliteeti ja müüki. Tsunftisundus ilma mingisse kinglasse tsunfti kuulumata ei tohtinud käsitööga tegeleda. Skraa põhimäärus, mis määretles hierharhia: õpipoiss, sell ja meister. Vanem- meistire eesotsas olev nn olderman, neile kuulus kas kirik või kabel. Joodud- tsunftide kokkutulekud. Tsunftimeister- juhtiva osaga tsunftides, nende alluvuses olid sellid, õpipoisid, kes ka elasid tema juures. Keskaja lõpu poole kriteeriumis tõusid. Õpipoiss pidi olema kristlane, õppima 2-3 a. Meistri käe all ning siis 2-3a rändama ringi. · Gild- moodustus ühe linna käsitöötsunftidestVäikegild. Suurgild aga kaupmeestest ning Mustpeade Gild vallalistest kaupmeestest ja kaupmeheselidest. · Meistriks saamine: pidi olema veresugulus endise meistriga või abiellumine tema perekonda. Pikkamööda muutusid sellid ja õpipoisid palgatöölisteks. KAUBALINNADE LIIDUD. HANSA
.............................. 4 Saksamaa ............................................................................................................................................. 6 Palgasõjavägi........................................................................................................................................ 8 Alaline armee........................................................................................................................................ 9 Muutused sõjaväes.............................................................................................................................. 12 Arstiteadus.......................................................................................................................................... 18 Telekommunikatsioon ....................................................................................................................... 19 Kokkuvõtte................................................................
Sõjandus 19. sajandil Prantsuse revolutsiooniga algas vana korra lagunemine. 18. sajandi Euroopas domineeris korrastatus: piirid olid selged, paljusid riike juhtis absoluutse võimuga riigipea, maade suhtlemine toimus ka kindla etiketi alusel. Ka sõdimisel peeti kinni kindlatest tavdest ja reeglitest. Sõjapidamine oli väga tugevalt seotud ühiskonna üldise arenguga ning igasugune muutus poliitilises korralduses tõi paratamatult kaasa muudatused sõjanduses. Revolutsioon ühes valdkonnas kutus selle esile ka teises. Tähtsamad muutused Prantsuse revolutsiooni ajal ei olnud enam võimalik rakendada vanu sõjapidamispõhimõtteid mitmel põhjusel.Revolutsioonil oli vaja end kaitsta, kuid selles osas ei saanud toetuda kuninglikule sõjaväele, mille enamik revolutsiooni ei tunnistanud. Kindlate põhimõtete alusel väljaõppinud mehi ei olnud kusakilt võtta ning ainuke väljapääs peitus vabatahtlike värbamises
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid