paljunemisel edasi järgnevatele põlvkondadele. · Dominantsed mutatsioonid tekivads keharakkudes. Näiteks: polüdaktüülia - sõrmede ja varvaste arengu häired · Retsessiivsed mutatsioonid tekkivad kehakromosoomides ja avalduvad homosügootses olekus. Näiteks: Downi sündroom - kromosoomistikus 47 kromosoomi. 21 kromosoomipaar koosneb kolmest kromosoomist. Me kõik oleme mutandid, lihtsalt on olemas inimesi, kelle geeni mutatsioon on suurem ja avaldub väliselt, kui ka neid kellel jääb see märkamatuks. Mutandid, juhul kui nad üldse elama jäävad, on tavaliselt võimetud end kaitsma, väga nõrga tervisega ja reeglina ka sigimatud. Kuna mutandid on nõrgemad, siis enamasti nad surevad või loomade puhul võivad sattuda saagiks tugevamatele. Mutatsioone peetakse evolutsiooni liikumapanevaks jõuks:looduslik valik kõrvaldada ebasoodsad mutatsioonid
kaetud, vaid sisaldab rakuvabu tsoone. Sõltuvalt faagi genotüübist ja faagi ning bakterivahelisest interaktsioonist on faagilaikude morfoloogia erinev. Metsiktüüpi T faag (r+) põhjustab väikeseid laike säbruliste äärtega. Tema kiirelt lüüsiv mutant r aga põhjustab bakterikultuuris suuri laike, mille ääred on selgelt piiritletud. Teine üks sagedamini jälgitavaid faagi fenotüüpe on seotud faagi peremeesringiga. Peremeesringi mutandid on võimelised nakatama ainult teatavaid bakteritüvesid. Näiteks faag T2 nakatab E. coli tüve B rakke. Selle tüve mutant B/2 on T2 infektsiooni suhtes resistentne. Faagi T2 peremeesringi mutant T2h on võimeline nakatama mõlemaid E. coli tüvesid. Nii faagi T2 kui ka tema mutandi T2h laikude morfoloogia on sarnane. Kui aga segada kokku E. coli tüved B ja B/2, tekivad läbipaistvad laigud üksnes bakteri segakultuuri nakatamisel T2h-ga. T2-ga
3. Transatsetülaas (lacA) ·Päris täpselt funktsioni ei teata E. coli lac operon: Francois Jacob ja Jacques Monod (Pasteur'i Instituut, Pariis) Tegid kindlaks E. coli lac operoni organisatsiooni Nobeli preemia 1965. Uurisid kaht eri mutatsiooni selles operonis: 1. Mutatsioonid valku kodeeriavates järjestustes 2. Mutatsioonid regulatoorsetes järjestustes 1. Mutatsioonid valku kodeerivates järjestustes: lacZ (galaktosidaas) knockout mutandid inhibeeritud samuti laktoosi permeaas (lacY) ja transatsetülaas (lacA). lacY (lactoosi permeaas)knockout mutandid inhibeerivad transatsetülaasi (lacA), kuid ei mõjuta galaktosidaasi (lacZ). lacA (transatsetülaas) knockout mutadid ei mõjuta ei galaktosidaasi (lacZ) ega laktoos permeaasi (lacY). Järeldus: lac operoni geenid aheldunud ja järjestus järgmine: 1. lacZ kodeerib galaktosidaasi 2. lacY kodeerib laktoosi permeaasi 3
Kuid osa teadlasi on pessimistlikud. Nad ütlevad, et kuni pole uuringuid GMOde mõjust tervisele, on ebaeetiline neid propageerida. Võib-olla ütleksid nad sedasama ükskõik mille kohta. Kus on andmed selle kohta, et kartul on ohutu? Prantslased ei lubanud sada aastat inimestel kartulit kasvatada arvasid, et see on väga mürgine. Me ei tea kaugeleulatuvat mõju, aga oleme taimi muundanud alles väga hoolika uurimise järel. On muudki, mis taimedega looduses toimub, taimed ise on mutandid ja see on normaalne. Peame olema ettevaatlikud, kuid siiski mitte üle reageerima. Risk on normaalne. Möödunud aastal oli Suur-britannias suur vaidlus GMO-de üle. Oldi vastu ja oldi poolt, aga suur enamik oli arvamusega kuskil keskel. Kui inimestel paluti reastada pingerida, mille pärast nad muretsevad, oli GMO 24.kohal. Austraalia firmas Florigen loodi sinise õievärviga nelke, mille turulelubamise taotlust parasjagu EL liikmesriikides arutatakse
arengufaasi Muutustes osalevad paljud geenid, mis tagavad õitsemist indutseerivate signaalide vastuvõtu, modifitseerimise ja vastureaktsiooni. Kõik osalevad geenid kodeerivad transkriptsioonifaktoreid ja sisaldavad MADS box piirkonda. Näiteks: CONSTANS(CO) – tagab taimede õigeaegse õitsemise, kodeerib ZN-sõrme tüüpi transkriptsioonifaktorei ning ekspresseerub pika päeva tingimustes, mis soodustab intensiivsemat õitsemist. (mutandid õitsevad hilja) LFY, AP1ja CAL on geenid, mis identifitseerivad õiemeristeemi. Vastutavad õiemeristeemi ehituse, õieosade morfoloogia ja paigutuse eest LFY ja AP1 ekspresseeruvad enne kui õieosade algmed moodustuvad LFY – mutandid roheliste õitega tupp-ja viljalehtede sartnaste moodustistega AP1ja AP2 võimendavad LFY fenotüüpi CAL ja AP1 mutandid koos põhjustavad suurema õiemeristeemi tekke Kirjeldage lühidalt õie tekke ABC mudelit, millised geenid on ABC geenideks
- kodu - transport - söök, jook - kaubad, teenused kuidas vähendada oma ökoloogilist jalajälge: - säästa vett (mitte lasta veel joosta, kui hambaid pesed) - säästa energiat (kustutada tuled toas, kus parasjagu ei viibi) - käi jala või kasuta ühistransporti - sorteeri prügi 12. Mil viisil mõjutab inimene liigirikkust? SUURENDAB: looduskaitse all olevad liigid, looduskaitse alad, mutandid(eesel) VÄHENDAB: kasvukohtade/elupaikate hävitamine/killustumine/killustamine/reostamine/vaesestumine, kliimamuutustega, võõrliigi sisse toomisega, haiguste levitamisega, EESTIS: Kõige liigirikkamad (taime)kooslused puisniidud (ühel ruutmeetril üle 70 taimeliigi). Põhjuseks metsa ja niidukoosluse koosesinemine Kõige liigivaesemad rabad ja vähetoitelised järved. 13. Milline on võõrliikide peamine negatiivne aspekt elustikus?
Looduslik valik Olelusvõitlus Looduslikuks valikuks annab materjali: · Kombinatiivne muutlikkus ( suguliselt palj. Organ.) a) kromosoomide ristsiire, b) meioos I jag. c) viljastumine · Mutatsiooniline muutlikkus Loodusliku valiku toimumiseks peab olema: · Liikide vahelised erinevused · Olukord, kus need erinevused saaksid realiseerida (jääkaru, pruun karu) · Stabiliseeriv valik 1) kõrvaldatakse mutandid 2) viib optimaalse genofondi säilimisele 3) Kinnistab, kaitseb väljakujunenud kohastumisi 4) Viib täislikumale kohastumisele 5) Säilivad organimid, kes vähem sõltuvad keskkkonnast, Näide: Latimeeria(kala), hõlmikpuu, sipelgad · Suunav valik 1)Org-d satuvad uude keskkonda 2)Keskk. Tingimused muutuvad-> ümberkohastumine
repressorid vastutavad selle eest, millised geenid aktiveeritakse. Takistamine võib olla ajalise kontrolli all, vastutades selle eest kas esmalt seostub aktivaator või repressor. 4 VÄIKEAJU ARENG Kõigist käitumuslikest mutatsioonidest on lihtsaim identifitseerida neid, mis on seotud liikumisega. Stragger ja weaver on hiirte fenotüübid, mida põhjustavad vastavad geenid homosügootses olukorras. 4.1 Weaver mutandid, kaaliumikanali poori valgu defekt graanulrakkudes Weaver mutatsioon mõjutab väikeaju graanulrakke rakke, mida leidub kesknärvisüsteemis kõige rohkem. Nende rakkude puudusel on hiirte kõnnak tuikuv. Arvati, et mutatsioon mõjutab graanulrakkude eellasrakke ja Bergmanni gliaarakkude vahelist interaktsiooni, kuid hilisemad uurimused näitasid, et graanulrakud weaver hiirtel ei diferentseerunud ja need rakud surid enne gliiarakkudega interakteerumist
TCA tsüklis oksüdeeritakse isotsitraat IDH toimel - ketoglutaraadiks. Kui E. coli rakud kasvavad atsetaadil või rasvhapetel, on IDH fosforüleerimise tulemusena inhibeeritud. Sel juhul viiakse isotsitraat isotsitraadi lüaasi abil glüoksalaadiks. Vastasel juhul konverteeritaks kogu atsetaat CO2-ks ning rakkude kasvuks vajalikke metaboolseid vaheühendeid ei tekiks. IDH fosforüleerimist viib läbi IDH kinaas/fosfataas, mis on kodeeritud aceK geeni poolt. aceK mutandid ei ole võimelised atsetaadil kui ainsal C-allikal kasvama. AceK kinaasi aktiivsus avaldub siis, kui metabolismi vaheühendite kontsentratsioon rakus on madal (see olukord tekib siis, kui rakud atsetaadil kasvavad). Isotsitraat ja 3-fosfoglütseraat aktiveerivad AceK fosfataasse aktiivsuse ja IDH defosforüleerimise, soodustades sel viisil isotsitraadi metaboliseerimist TCA tsükli kaudu. Valkude metülatsioon Valkude metülatsiooni kaudu reguleeritakse näiteks E
ribosoomilt kinoloonid seostuvad mikroobi DNA • Mutatsiooni tagajärjel norfloksatsiin, stafülokokid, mõningad G- mikroobid (Enterobacteriaceae, pidurdavad nukleiinhapete sünteesi topoisomeraasiga (güraasiga), teisenenud güraas, mutandid ofloksatsiin, Pseudomonas arginosa, Acinetobacter spp.), G- kokid, hoiavad ära bakteriaalse DNA reeglina tundlikud ravimi tsiprofloksatsiin intratsellulaarsed (makrofaagidesse tungivad) bakterid. Toime lahtikeerdumise, replikatsiooni. suurtele konts-idele. streptokokkidesse, anaeroobidesse vähene.
Nii otsibki Katniss Peeta ülesse ja nad on liidus. Kuid Peeta on tükk aega raskes seisus, sest ta sai haavata. Katnissil õnnestub leida üks koobas ning nii nad seal tükk aega on. Nende vahel tekkis suhe. Peeta armastas Katnissi päris tõsiselt, kuid Katniss vastu mitte. Ta ei tahtnud, et tema laps sünniks sellisesse kurja ja koledasse maailma. Katnissil õnnestub saada ravim, millega Peeta jalg terveks ravida. Viimasel päeval kutsuti neid jõe äärde, kus lasti lahti kurjad mutandid. Viimane 4 vastastribuut sai surma ning Katniss ja Peeta võitsid mängu. Katniss jääb ellu seetõttu, et tal on oskus metsas lihtsate vahenditega hakkama saada ja vajalikul hetkel ka julm olla. Film erineb täiesti sellest, mida lugesin. Filmis käis kõik nii kiiresti. Raamatus ta otsis mitu
Muutlikkus (modifikatsiooniline, mutatsiooniline ja kombinatiivne)- Organismi võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. Mittepärilik muutlikkus- modifikatsiooniline. Keskkonnast tingitud muutused. Käe põletamisel jääb arm. Pärilik muutlikkus- mutatsiooniline ja konbinatiivne. Kombinatiivne: muutused toimuvad genotüüpides suurakkude moodustumisel ja viljastumisel. Kromosoomide ja geenide struktuur ei muutu. Üks laps on ema moodi teine isa moodi. Mutatsiooniline: Mutandid (bakterid, UV-kiirgus jne) tekitavad geenides mutatsioone. Geenide ja kromosoomide struktuur muutub. Kasvaja. Geenivool- Kahe erineva populatsiooni ristumisel ja geeneetilise materjali vahetamisel tekivad suurema muutlikkusega isendid. Geneetilise materjali ühtlustumine. Genitriiv- juhuslik protsess, kus alleelide sagedus muutub. Mõni liik kaob, mõni liik areneb jõudsamalt. Geenitriivi erijuhud on pudelikaelaeffekt ja asutaja- ehk rajajaeffekt.
TCA tsüklis oksüdeeritakse isotsitraat IDH toimel -ketoglutaraadiks. Kui E. coli rakud kasvavad atsetaadil või rasvhapetel, on IDH fosforüleerimise tulemusena inhibeeritud. Sel juhul viiakse isotsitraat isotsitraadi lüaasi abil glüoksalaadiks. Vastasel juhul konverteeritaks kogu atsetaat CO 2-ks ning rakkude kasvuks vajalikke metaboolseid vaheühendeid ei tekiks. IDH fosforüleerimist viib läbi IDH kinaas/fosfataas, mis on kodeeritud aceK geeni poolt. aceK mutandid ei ole võimelised atsetaadil kui ainsal C-allikal kasvama. AceK kinaasi aktiivsus avaldub siis, kui metabolismi vaheühendite kontsentratsioon rakus on madal (see olukord tekib siis, kui rakud atsetaadil kasvavad). Isotsitraat ja 3-fosfoglütseraat aktiveerivad AceK fosfataasse aktiivsuse ja IDH defosforüleerimise, soodustades sel viisil isotsitraadi metaboliseerimist TCA tsükli kaudu. Valkude metülatsioon ja atsetüleerimine Valkude metülatsiooni kaudu reguleeritakse näiteks E
o Genotüübilist erinevust esineb alati rohkem kui fenotüübilist! · Pärilikku muutlikust saab jagada kaheks: o Kombinatiivne- vanemate geenialleelide ümberkombineerumine järglaste genotüüpideks o Kromosoomide ja geenide struktuur ei muutu! o Meioos o Viljastumine o Mutatsiooniline muutlikus- muutlikuse alus · Mutatsioon- muutus raku geneetilises materjalis · Hugo de Vries(1848-1935)- Hollandii botaanik ja geneetik. Pärilike muutustega isendid = mutandid · Mutageenid- tegurid(pole geen), mis põhjustavad geneetilisi muutusi. Mutageenid, mis põhjustavad kasvajaid on kantserogeenid! o Füüsikalised mutageenid: röntgeni- ja kammakiirgus, UV kiirgus o Keemilised mutageenid: ravimid, happed, lahustid, bensiin, värvid o Bioloogilised mutageenid: mikroorganismid, viirused, hallitusseente toksiinid · Mutatsioone võivad põhjustada ka organismisisesed vead(mille põhjuseks omakorda võivad olla mutageenid):
Hollandi keemikute F. Kogl’i ja A. Haagen-Smith’i poolt. IAA süntees erinevates taimedes on erinev. Peamiselt trüptofaanist, aga ka trüptofaani biosünteesi vaheühenditest, samuti indool-3-glütserool fosfaadist (trüptofaanist sõltumatu rada). Seega biosünteesi rajad on väga mitmekesised. Selle põhjuseks võib olla asjaolu, et IAA pidev olemasolu on obligatoorne taimede funktsioneerimiseks. Seetõttu IAA sünteesi mutandid eksisteerida ei saa. Põhilisteks sünteesi kohtadeks on meristemaatilised piirkonnad – võrsete apikaalne meristeem, noored lehed, arenevad viljad ja seemned. Juurte apikaalses meristeemis praktiliselt ei sünteesita. IAA katabolismi rajad on samuti mitmesugused. Võib toimuda dekarboksüüliv oksüdeerumine peroksüdaaside vahendusel, produktid on kasvu inhibeeriva toimega. Võimalik on ka mittedekarboksüüliv oksüdatsioon. IAA võib laguneda ka mitte-
püsivad kauem. · Mutatsioonide mõju organismile mutatsioonide jaotus toime alusel: Nähtavad mutatsioonid mõjutab fenotüüpi Steriilsed mutatsioonid mutatsiooni kandvad isendid ei saa järglasi Letaalsed mutatsioonid ei lase organismil areneda elujõuliseks Konditsionaalsed letaalsed mutatsioonid letaalsed vaid teatud tingimustel; mikroorganismidel jaotatakse: · Auksotroofsed mutandid eluvõimelised, kui toitainete hulgas on valmis kujul olemas ka limiteeriv metaboliit · Temperatuuritundlikud mutandid mutandid kaotavad eluvõime vaid teatud temperatuuril · Supressor-tundlikud mutandid eluvõimelised vaid teatava supressor- mutatsiooni olemasolul 74. Punktmutatsioonid: transitsioonid, transversioonid ja raaminihkemutatsioonid. Kuidas
Abstsiishapet on leitud kõikidest taime organitest ja kudedest alates juure tipust kuni maapealse tipmise pungani. Seda sünteesivad peaaegu kõik rakud, mis sisaldavad kloroplaste või amüloplaste. ABAt sünteesitakse tsütoplasmas ja plastiidides, ABA süntees on võimalik nii lehtedes kui ka juurtes. • ABA suurenenud kogused pärsivad kasvu, aga ABA (väikestes kogustes) on kasvuks vajalik (mutandid mis üldse ABA-t ei sünteesi on kääbused). • ABA optimeerib kasvu stressi tingimustes (tõenäoliselt osmootse potentsiaali reguleerimise kaudu) ja muudab näiteks juurte-lehtede suhet. • ABA reguleerib akvaporiinide hulka ja juhtivust veele (nii juurtes kui ka lehtedes) 8. Milliseid aineid sünteesitakse taimedes vastusena herbivooriale ja mis on nende ainete funktsioon? Mõju on biomassi otseselt vähendav aga ka regulatiivne
28. Suguliitelise retsessiivgeeni pärandumine ja defekti fenotüübiline avaldumine. Suguliiteline retsessiivne defektgeen pärandub heterosügootse emaslooma kaudu, kuid avaldub peaaegu alati ainult isasloomadel: xX * XY -> 1/4AA + 1/4A0 + 1/4aA + 1/4a0 29. Autosomaalse dominantse defektgeeni pärandumine ja defekti fenotüübiline avaldumine. 1) Defekt esineb kõigis põlvkondades. 2) Igal defektsel järglasel on vähemalt üks defektne vanem (välja arvatud uued mutandid). 3) Tabandunud isendid jaotuvad sugude vahel võrdselt. 4) Tabandunud vanema normaalne järglane ristatuna normaalse isendiga annab normaalseid järglasi ja viimaste järglased on samuti normaalsed. 5) Kui defekt on harv, kuid mitteletaalne, siis enamus tabandunud isendeid sünnib risatamisest normaalne X tabandunud (aaxAa), mille puhul eeldatavalt on pooled järglastest tabandunud. 6) Kui defekt on letaalne, siis esineb teda väga harva ja selle esinemus on võrdne
1. Sobivus samas sobivusklassis olevad plasmiidid ei saa eksisteerida samas rakus. 2. Kitsa-pereemeeste ringiga plasmiidid ja laia-peremeeste-ringiga. 3. Konjugatiivsed plasmiidid kanduvad ühest rakust teise. Fenotüüp · Bakterite kasvu testimine erinevatel söötmetel võimaldab kirjeldada nende fenotüüpi. · Bakterigeneetikas kasutatakse analüüsimiseks erinevaid mutante selektiivsetel söötmetel: Antibiootikumide resistentsed mutandid; Auksotroofsed mutandid ei kasva minimaalsel söötme (prototroofid); Süsinikuallika mutandid; Faagiresistentsuse mutandid; Fenotüüp ka kolooniate kuju ja värvi järgi; Temperatuuritundlikkuse mutandid. Oluline see, et me saame väga kergesti hinnata selle konkreetse tüve fenotüüpi ja saama seda selekteerida sõltuvalt sellest kuidas me teeme mingisuguse mutandi. Mikroobide kasvuks on vaja teatavat söötmet
kääviniitidele, saavad tütarrakud ebavõrdse hulga tütarkromatiide. Kontrollsüsteemid, mis takistavad M-faasi algust, kui DNA-s on vigastused. Pärmseentel tuntakse radiatsiooni tundlikkust tekitavat mutatsiooni rad9. See kodeerib mingit olulist kontrollsüsteemi komponenti, mis normaalselt peatab rakud G2-faasis kui DNA on kiirituse toimel kahjustatud. Kuna neil mutantidel algab vaatamata kahjustatud DNA-le M-faas (mille tulemusel rakud hukkuvad), siis need mutandid ei kannata selliseid kiiritusdoose, mida normaalsed rakud taluvad. Teine sarnane kontrollsüsteem toimib imetajate rakkudes, mis peatab kahjustatud DNA-ga rakkudel rakutsükli G1 faasis. See kontrollsüsteem sõltub valgust p53, mille hulk tõuseb rakus, kui DNA on kahjustatud ja peatab rakutsükli. p53 on valk, mille funktsiooni häirumine on ka üheks tekkepõhjuseks väga paljudele vähkkasvaja juhtudele. Rakujagunemise kontroll hulkraksetel organismidel
fenotüübiga faagi laike Väikesed läbipaistvad Väikesed hägusad Vanemtüüpi ja rekombinantse fenotüübiga faagid tekitavad erinevaid laike Faagi geenide peenstruktuur Benzer kaardistas faagi T4 rII lookuse mutatsioone kahes järjestikku paiknevas geenis rIIA ja rIIB rII mutandid põhjustavad suuri terava servaga laike ja ei paljune tüves K12 Algsel T4-l on laigud väiksemad ja säbruliste servadega Tüves B ristatud rII mutantide järglaskonnaga nakatati tüve K12 Tüves K12 paljunesid ainult rekombinandid, kus oli taastunud algne fenotüüp
Eestis on olemas traditsioon ja mõningased kogemused järgmiste karusloomade kasvatamiseks: Hõberebane (Vulpes vulpes) - Eestis tegeletakse selle karuslooma kasvatamisega alates 1928. aastast. Tegemist on kõige pikema tootmistsükliga karusloomaga: paaritus algab jaanuaris ja nahk sobib realiseerimiseks novembri keskpaiku. Emasloom annab pesakonnas keskmiselt 3 4 poega. Hõberebase nahk on hinnatud ja pidevas nõudluses. Huvitavad on aretuse tulemusena saadud mutandid, kuigi viimasel ajal ei ole need enam nii hinnas, sest värvimise tulemusena on võimalik saada erineva värviga nahku. Hinnatuimaks aretusrebaseks peetakse norra hõberebast. See hinnaline rebasetüüp on jõudnud ka Eestisse, seda kasvatatakse Vana- Kuustes asuvas OÜ "Rebaseaed". Põhikarja peetakse eraldi asuvates puurides, noored loomad paigutatakse peale võõrutamist selleks ehitatud varjumajadesse. Kaasaegsematele nõuetele vastavalt tuleks ka põhikari paigutada varjumajadesse
olev kalju. Sisemaal Pico Ruivo on saare kõrgeim tipp (1868m). Saare lopsakas loodus, eukalüpti ja loorberipuumetsad, aastaringselt õites troopilised aiad ja pargid. Mäekülgedel paikevad matkarajad on ümbritsetud kaunist maastikust ja lopsakast taimestikust. Näiteks jõulutäht on Madeiral kasvanud rohkem kui inimkõrgusteks põõsasteks. Saarel võib näha ka meetritekõrgusi sõnajalapuid, asaleasid ja karikakraid. Need ei ole mutandid, vaid subtroopika ja viljakate muldade koostööprodukt. Madeiral kasvavad praktiliselt kõikide kliimavöötmete taimed ja viljad, ananassist-banaanist kartuli ja kapsani, sest ilmastikutingimused on sedavõrd soodsad ja pinnas viljakas. Ideaalne on kliima ka viinamarjade kasvatamiseks ning seetõttu on saar kuulus oma aperatiiv- ja dessertveinide poolest. Botaanikaaiad on ühed Madeira tähtsamad vaatamisväärsused. Siin on meeletult palju taimi
2. Spoor talub hästi kiirgust, kuivust ja toksikante. 3. Spoori metaboolne aktiivsus on madal. 4. Makromolekulide sünteesi spooris ei toimu. 5. Spoor sisaldab ühe koopia kromosoomi, ribosoome, tRNAsid ja osasid ensüüme (glükolüüsi ensüümid ja katalaas näiteks), varuvalke. Spooris on ka rohkesti fosfoglütseraati (PGA), mis on energeetiliseks varuaineks. 6. Spooris on rohkesti dipikoliinhapet. See esineb spooris Ca soolana ja sünteesitakse diaminopimeelhappest. Mutandid, kes ei sünteesi dipikoliinhapet, on kuumatundlikud. 7. Paks spoorikest koosneb peamiselt valgust (on proliini ja tsüsteiinirikas). Kestas on ka sahhariide. Kui teha mutandid, mille endospooridel ei moodustu kesta, siis on nad väga tundlikud lüsosüümile ja ka peroksiididele. 8. Korteks sisaldab hõredalt kokku õmmeldud peptidoglükaani, teihhuhappeid seal pole. Spooride säilumist võib ilmselt mõjutada kosmiline kiirgus, mis põhjustab DNA kaheahelalisi katkeid
2. Spoor talub hästi kiirgust, kuivust ja toksikante. 3. Spoori metaboolne aktiivsus on madal. 4. Makromolekulide sünteesi spooris ei toimu. 5. Spoor sisaldab ühe koopia kromosoomi, ribosoome, tRNAsid ja osasid ensüüme (glükolüüsi ensüümid ja katalaas näiteks), varuvalke. Spooris on ka rohkesti fosfoglütseraati (PGA), mis on energeetiliseks varuaineks. 6. Spooris on rohkesti dipikoliinhapet. See esineb spooris Ca soolana ja sünteesitakse diaminopimeelhappest. Mutandid, kes ei sünteesi dipikoliinhapet, on kuumatundlikud. 7. Paks spoorikest koosneb peamiselt valgust (on proliini ja tsüsteiinirikas). Kestas on ka sahhariide. Kui teha mutandid, mille endospooridel ei moodustu kesta, siis on nad väga tundlikud lüsosüümile ja ka
endotoksiin fikseerub retseptoritele. Corynebacterium glutamicum · on glutamiinhappe superprodutsent. · Glutamiinhapet toodetakse väga suurtes kogustes ja kasutatakse toiduainetetööstuses maitsetugevdajana. · Soodsates kultiveerimistingimustes eritab C. glutamicum söötmesse kuni 100g glutamiinhapet liitri kultuurivedeliku kohta. · C. glutamicum toodab suurtes kogustes ka Lys. Ka seda kasutatakse toidulisandina. Lys tootvad tüved on mutandid, kel selle aminohappe biosüntees ei ole raja lõppproduktiga tagasisidestuslikult reguleeritav ja tulemuseks on kontrollimatu süntees e. üleproduktsioon. · Korünebaktereid kasutatakse ka nukleotiidide (IMP) mikrobioloogiliseks tootmiseks. Ka neid kasutatakse toiduainete lõhnalisanditeks. Perekond Mycobacterium · Mükobakterid on aeroobsed, happekindlad liikumatud sirged või kõverdunud pulgad.
5. Makromolekulide sünteesi spooris ei toimu. 6. Spoor sisaldab ühe koopia kromosoomi, ribosoome, tRNAsid ja osasid ensüüme (glükolüüsiensüümid ja katalaas näiteks), varuvalke. Spooris on ka rohkesti fosfoglütseraati (PGA), mis on energeetiliseks varuaineks (hõlpsasti konverteeritav ATP- ks). Glükolüüsiensüümid on vajalikud ATP sünteesiks PGA arvel. 7. Spooris on rohkesti dipikoliinhapet. See esineb spooris Ca soolana ja sünteesitakse diaminopimeelhappest. Mutandid, kes ei sünteesi dipikoliinhapet, on kuumatundlikud. 8. Paks spoorikest (coat) koosneb peamiselt valgust (on proliini ja tsüsteiinirikas). Kestas on ka sahhariide. Kui teha mutandid, mille endospooridel ei moodustu kesta, siis on nad väga tundlikud lüsotsüümile ja ka peroksiididele. Kui kest puudub, siis pääseb lüsotsüüm hästi ligi korteksi peptidoglükaanile. 9. Korteks sisaldab hõredalt kokku õmmeldud peptidoglükaani, teihhuhappeid seal pole.
Mõned kopeerivad end juurde, ja nende arv suureneb genoomis. Vastutavad suurte kromosomaalsete ümberpaigutuste eest ja samuti ühe-geeni mutatsiooniliste efektide eest. Avastati maisis ( Barbara McClintok) kirju maisitõlvik. Transposoonid põhjustavad mitteaktiivseid või ebastabiilseid alleele. Naturaalselt esinevad transposoonid põhjustavad geneetilist variatsiooni. Transposooni vaigistamine: Maisis rohkelt aktiivseid transposoone. Kui luua mutandid, mis takistavad epigeneetilist protsessi, siis transposoonid ,,ärkavad". Epigeneetilised sildid tekkisid, et võõrast DNA-d (viirused) vaigistada. Transposoonide epigeneetiline vaigistamine on oluline et hoida genoomi terviklikkust! Transposoonide vaigistamise haldamine on aktiivne protsess, milleks on vaja siRNA tootmist ja epigeneetikat. Small interfering RNA-s e. Väikesed segavad RNA-d on pärit tsentromeeri ümbrusest.
mitu suurusjärku. Mutageenide toimel tekkinud mutatsioone nimetatakse indutseeritud mutatsioonideks. Mutatsiooniteke on juhuslik protsess Kui lisada bakterikultuurile antibiootikumi, näiteks streptomütsiini, sureb enamus rakke, kuid üksikud rakud populatsioonist moodustavad streptomütsiini sisaldaval söötmel kolooniaid. Bakterigeneetikutele oli pikka aega selgusetu, kas antibiootikumile resistentsed mutandid on eelnevalt bakteripopulatsioonis olemas või indutseerib vastava mutatsiooni teket antibiootikum. Seda, et antibiootikumile resistentsed mutatsioonid tekivad bakteripopulatsioonis spontaanselt ning ei ole antbiootikumi poolt indutseeritud, suudeti tõestada alles 1950-ndate alguses. Joshua ja Esther Lederberg võtsid 1952. a. kasutusele uue meetodi, jäljendkülvi (replica plating), mis
mitu suurusjärku. Mutageenide toimel tekkinud mutatsioone nimetatakse indutseeritud mutatsioonideks. Mutatsiooniteke on juhuslik protsess Kui lisada bakterikultuurile antibiootikumi, näiteks streptomütsiini, sureb enamus rakke, kuid üksikud rakud populatsioonist moodustavad streptomütsiini sisaldaval söötmel kolooniaid. Bakterigeneetikutele oli pikka aega selgusetu, kas antibiootikumile resistentsed mutandid on eelnevalt bakteripopulatsioonis olemas või indutseerib vastava mutatsiooni teket antibiootikum. Seda, et antibiootikumile resistentsed mutatsioonid tekivad bakteripopulatsioonis spontaanselt ning ei ole antbiootikumi poolt indutseeritud, suudeti tõestada alles 1950-ndate alguses. Joshua ja Esther Lederberg võtsid 1952. a. kasutusele uue meetodi, jäljendkülvi (replica plating), mis
Palju kleepumispinda. Tundlikkus osmootse rõhu suhtes- kuivavad kergesti. Viburid levinud, head ujujad. Spiraalsed bakterid- spirillid ja vibrioonid. Vibrio cholerae. Helicobacter pylori. Campylobacter jejuni- soolepatogeen. Aquaspirillum- väga suur spirill. Sees magnetteradest ,,varras" orienteerub magnetväljas. Spiraalsete bakterite eelised ja puudused Eelis veekeskkonnas liikumisel Kui hoida Aquaspirillum serpens'it kaua aega tardsöötmel, ilmuvad populatsiooni mutandid (pulgakujulised). Spiroheedid ehk keeritsbakterid Väga peenikesed, rakk on pikk. Treponema. Leptospira. Keeritsjad kuju tekib täna valguliste fibrillide keerdumisele ümber raku. Niitjad bakterid Rakud peale jagunemist jäävad kokku. Ühine väliskiht/toru/tupp. Niiti võib katta pealt polüsahhariidne õhuke kate või paks limakapsel. Kõik rakud niidis on ühesugused. Iseloomulik on libisev liikumine.
Inimene valdavalt diploidses faasis. Evolutsiooni käik. 2. Heterosügootsus rajaneb diploidusel. Heterosügootsuses surutakse retsessiivsed geenid alla. 3. Polügeensus - ühte tunnust määrab korraga mitu geeni. Nt vaimsed võimed 4. Regulaatorgeenid - kontrollivad mutatsioonide tekkekohti ja sagedust genotüübis. Suvalistes kohtades suvalisi mutatsioone ei teki. 5. Pöördmutatsioonide olemasolu. Taastub esialgne olukord 6. Valik. Loodusliku valiku käigus mutandid üldjuhul elimineeritakse - erandiks suunav valik. Kombinatiivne muutlikkus 1. mittehomoloogiline - kombineeritakse erinevaid geneetilisi struktuure. Esineb põhiliselt bakteritel. a) transformatsioon - bakterirakk sureb, laguneb, DNA vabaneb ja haaratakse osaliselt uude bakterirakku. b) transduktsioon - DNA ülekanne bakterilt teisele bakteriviiruste vahendusel (lüsogeenne tsükkel).
aastal). Isetolmlemine teeb müürlooga iseäranis heaks mudelorganismiks: järglased (seemned) tulevad kõrvalise abita ja taimeliinide omavahelist ristumist on lihtne ära hoida. Müürlooka kasutatakse taimefüsioloogia, arengubioloogia, molekulaargeneetika, populatsioonigeneetika, tsütoloogia ja molekulaarbioloogia uurimustes. Maisi (Zea mays) 10 suurt kromosoomipaari on mikroskoobi all väga hästi uuritavad. Geneetilised omadused, sealhulgas teadaolevad ja kaardistatud fenotüübilised mutandid ning suur järglaste arv ristamisel aitasid avastada transponeeruvad elemendid. Kaardistatud on DNA markereid ja ka genoomi järjestus on määratud. Mais on oluline mudelorganism geneetikas, molekulaarbioloogias ja agronoomias. Tubakat (Nicotiana benthamiana) kasutatakse mudelorganismina taimpatogeenide uuringutes. [19] Riisi (Oryza sativa) kasutatakse mudelorganismina teraviljaliste bioloogias. Tal on üks väikseimaid genoome teraviljaliikide seas ja see on ka sekveneeritud.
Near- cognate tRNA korral suurem GTP kulu Milline parameter iseloomustab koodon-antikoodon paardumise stabiilsust (tuletage meelde mõisted “vabaenergia”, “tasakaal”, “tasakaalukonstant”) vabaenergia, ning tasakaalukonstant Kas on tõendeid, et ribosoom osaleb koodon-antikoodon paardumise õigsuse kontrollis : Streptomütsiin: seondub 30S subühikuga, valede aminohapete lülitumine valkudesse, stop- koodoni läbilugemine. SmR-mutandid : mutatsioonid valgus S12, resistentsus streptomütsiini suhtes, “hüpertäpsed” ribosoomid. Ram-mutandid : mutatsioonid valkudes S4 & S5: jäljendavad streptomütsiini toimet,- SmR- & Ram-mutatsioonide antagonism.Hüpotees dekodeerivast tsentrist 30S subühikul Dekodeeriv tsenter tRNA kaheetapiline selektsioon : Near-cognate tRNA dissotsiatsioon kiireneb - initial selection (IS) ajal - proofreading (F) ajal
mutatsioonisageduse, mis varieerub vahemikus 10-4 kuni 10-7 generatsiooni kohta. Teatud füüsikalised tegurid nagu näiteks ultraviolettkiirgus ja kemikaalid, mis kahjustavad DNA-d, teisisõnu mutageenid, võivad tõsta mutatsioonisagedust rakus võrreldes spontaanse 38 mutatsioonisagedusega mitu suurusjärku. Mutageenide toimel tekkinud mutatsioone nimetatakse indutseeritud mutatsioonideks. KATSE: Kas antibiootikumile resistantsed mutandid on eelnevalt bakteripopulatsioonis olemas või indutseerib vastava mutatsiooni teket antibiootikum? jäljendkülvi võimaldab huvipakkuva tunnuse osas bakteripopulatsioonis korraga läbi testida palju individuaalseid rakke. Kui külvata piisavalt lahjendatud bakterikultuur tardsöötmele, moodustuvad sinna bakterikolooniad Bakterikolooniate testimine jäljendkülvi meetodil näitas, et mutatsioonid tekivad juhuslikult.
+ annab materjali looduslikule valikule evolutsiooniprotsessis. Muutlikkus 1. Pärilik Mutatiivne kombinatiivne 2. Mittepärilik Mutatiivse muutlikkuse väljundiks on mutatsioonid. Mutatsioon on juhuslik muutus kromosoomide struktuuris või arvus. Mutatsiooni kandvaks isendiks on mutant, sõltumata sellest, kas mutatsioon avaldub või mitte. Inimeste tasandil oleme kõik mutandid (keskmiselt kanname 6 kuni 8 mutatsiooni). Mutageenid Tegurid, mis suure tõenäosusega põhjustavad mutatsioone. Mutageenidel on kvalitatiivne toime (ka väga väike kogus võib põhjustada mutatsioone). Bioloogilised mutageenid Vead DNA kahekordistamisel Viirused Toksiinid (aflatoksiin hallitanud pähklitel) Keemilised mutageenid Asbest Osoon O3 -> O2 + O!!! Erinevad tugevatoimelised orgaanilised ja anorgaanilised kemikaalid Füüsikalised mutageenid Tahm
transformatsioon, konjugatsioon). § Resistentsus annab mikroobile looduslikus valiku protsessis eelise § Resistentsus võib tekkida aeglaselt step by step võis siis ühemomentselt. § Resistentsus võiv avalduda ristresistentsusena või siis multiresistentsusena. Resistentsuse tekkimine ja levik § Ravimresistentsust määravate mutatsioonide esinemissagedus 10-6-10-8, s.o. 1 miljonist. § Enamasti tekib resistentsus vaid ühe kas ühe AB või ühe AB rühma suhtes. § Resistentsed mutandid selekteeritakse AB raviga § Nn infektsioosne resistentsus DNA lõigu ülekandumine teiselt bakterilt konjugatsiooni, transduktsiooni, transformatsiooni mehhanismiga. § Bakterite plasmiidid ja transposoond kandjaks ja levitajaks levivad bakterite vahel sama liigi sees kui ka eri liikide vahel. Ravimresistentsuse mehhanismid § Ensüümi produktsioon, mis lõhustab või inaktiveerib kemoterapeutilise preparaadi § Rakumembraani läbilaskvuse vähenemine kemoterapeutikumi suhtes
4. Prospoori kahe membraani vahele hakatakse sünteesima modifitseeritud peptidoglükaanist kihti- korteksit. 5. Spoori peale moodustuvad valgulised spoorikest ja eksospoorium. Need sünteesib emaraku membraan! Spoori küpsemise käigus ladestub spooriplasmasse Ca-dipikolinaat, sünteesitakse SASP valgud ja spoor omandab termoresistentsuse. Spoorid vabanevad vegetatiivse raku autolüüsil. Spoorikest hoiab ära spoori idanemise ebasoodsates tingimustes. Mutandid, millel spoorikestad on defektsed, idanevad ebasoodsates tingimustes ja hukkuvad. 30.Nimeta suure genoomiga baktereid Akineedid, aktinomütseedid -mitmel Streptomyces perekonna liikmel 8-10 Mb , müksobakterid. 31.Mis on osmoretseptorid ja milleks neid vaja on? Osmoprotektorid. Kui keskkonnas osmootne rõhk tõuseb, siis on mikroobil võimalik tõsta ka rakusisest osmootset rõhku. Rakus hakatakse sünteesima osmoprotektoreid. Need on vees hästi lahustuvad väikese molekuliga org. ained
Hästi talub linnatingimusi. Üheks tähelepanuväärseks omaduseks on elupuu hea taastumisvõime pärast kärpimist. See omadus võimaldab temast kujundada erineva profiiliga hekke ning kasutada isegi topiaarkunstis (topiaarkunst = lõikamise teel skulptuuride kujundamine elusatest taimedest). Hea kalmistutaim. Kõige olulisemaks omaduseks aga on elupuu tohutu sordi- ja vormirikkus. Vormid sordid on väga püsivate omadustega (kuna nad pole tekkinud hübridiseerumise teel, vaid on mutandid; siinkohal meenuta kadakaid!). Mitmete kerakujuliste ja/või sammasjate ühtlaste omadustega vormide kasutamine on võimalik parkides, barokkaedades, kalmistutel ning kõrge arhitektuurilise väärtusega hoonete lähiümbruse haljastamisel. Väga sobivad on elupuuvormid koduaedadesse. Kuigi elupuu ja tema sordid-vormid on külmakindlad, võib neid kahjustada lühikese aja jooksul langenud ning hiljem jäätuv sulalumi. Abi on võrade talveks üles sidumisest või lume maha raputamisest.
a. Kasutusele jäljendkülvi, mis võimaldab huvipakkuva tunnuse osas bakteripopulatsioonis korraga läbi testida palju individuaalseid rakke. Kui külvata piisavalt lahjendatud bakterikultuur tardsöötmele, moodustuvad sinna bakterikolooniad. Jäljendkülvi abil on võimalik testida näiteks seda, kas bakteripopulatsioonis oli streptomütsiini resistentseid mutante enne bakterite kokkupuutumist streptomütsiiniga. Streptomütsiini suhtes resistentsed mutandid olid bakteripopulatsioonis olemas juba enne rakkude kokkupuutumist antibiootikumiga. Sarnased tulemused saadi ka bakterifaagi resistentsete mutantide tekke puhul. 73. Mutatsioonide mõju organismile. Mutatsioonide avaldumine haploidsetes ja diploidsetes organismides. Mutatsioonid võivad olla kas retsessiivsed või dominantsed. Monoploidsetes organismides nagu bakterid ja viirused on mutatsioonidel võimalus kohe avalduda. Diploidsetes organismides saavad
Tipupungades kõrge IAA konts see muudab ta tarbivaks piirkonnaks, kuhu toimub toitainete juurdevool. Kõrge IAA konts tipupungas kaasneb kõrge ABA kontsentratsioon külgpungades. 43. Millise ühendiga algab auksiini sünteesirada taimedes Peamiselt trüptofaanist, aga võib ka trüptofaani biosünteesi vaheühenditest ja ka indool-3- fosfaadist. Biosünteesi rajad on väga mitmekesised. Põhjus on lihtne: IAA pidev olemasolu on obligatoorne taime jaoks. IAA sünteesi mutandid ei saa eksisteerida. 44. Millisesse biomolekulide rühma kuuluvad giberelliinid molekuli struktuuri ja sünteesi alusel Terpenoidsete ühendite hulka. Giberelliinid koosnevad 4 isopreeni jäägist. Ahelad on tsükliniseerunud. GA süntees algab ent-karueeni sünteesiga püruvaadist ja GAP. 45. Nimetage millises teraviljade seemnete piirkonnas giberelliinid sünteesitakse ja kuidas realiseerub nende idanemist soodustav toime Sünteesitakse seemnete osas idus
1) mutatsiooni olemuse äratundmine on antud joonised: geen, kromosoom ja genoommutatsioonde kohta. 2) peab kirjeldama nähtust 3) peab nimetama mutatsioonide tüübid. Olid antud kromosoommutatsioonid kirjelda mis muutustega on tegemist. 4) prognoosküsimus: kirjelda ühte positiivset ja ühte negatiivset tagajärge kui maailmast kaoksid õik mutatsioonid. 5) mis on mutageen, milliste mutageenidega (vähemalt 2) puutud sina potentsiaalselt kokku. 6) kes on mutandid, kuidas nad tavalisest isendist erinevad. 7) võrdlusküsimused: mutatiivse ja modifikatsioonilise muutlikuse võrdlus. 8) situatsiooniküsimus. Raseduse viimasel kolmandikul tekib naisel pruun pigmendilaik nahale. Kas sündival lapsel on samas kohas laik või mitte, põhjenda. 9) miks on mutatsioonid evolutsiooniprotsessis olulised. Kombinatiivne muutlikkus. Homoloogiline kombinatiivne muutlikkus: Omavahel kombineeritakse homoloogseid sarnaseid struktuure. Esineb kolmel alatasandil: 1)
millel põhineb veendumus, et ribosoomide katalüütilised tsentrid on ehitatud peamiselt RNA'st. Bakterite resistentsuse aminoglükosiidsete ravimite suhtes tagavad mutatsioonid nii 16S rRNA's kui ribosoomi valkudes. Streptomütsiini resistentsust põhjustavad mutatsioonid vähemalt neljas erinevas 16S rRNA piirkonnas (primaarstruktuuril). Ribosoomi ruumilises struktuuris paiknevad kõik need piirkonnad siiski lähestikku. 16S rRNA mutandid, mis tagavad streptomütsiini resistentsuse, nõrgendavad oluliselt selle ravimi seondumist ribosoomidele. Ribosoomi valgu S12 mutatsioonid võivad samuti tagada streptomütsiini resistentsuse. Streptomütsiini resistentsed ribosoomid (S12 mutandid) transleerivad mRNA'd suurema täpsusega kui metsiktüübi ribosoomid. Seejuures ei mõjuta nad väga oluliselt streptomütsiini seondumist ribosoomidega. Viimase seondumisel väheneb küll translatsiooni täpsus aga jääb siiski raku taluvuse
erinevas geenis = metsiktüüp 149. Geenisisene rekombinatsioon ja geeni komplementatsioon. Kuumad punktid. Rekombinatsioon on pärilikkusmaterjali (enamasti DNA, vahel ka RNA) ümberkombineerumine. Rekombinatsioon kõrvutiolevate nukleotiidipaaride vahel. Geneetiline rekombinatsioon põhjustab indiviidide kombinatiivse muutlikkuse. Geeni komplementatsioon - metsiktüüpi fenotüüpi esiletôus rakus vôi organismis, kus esineb kaks mutantsed geeni. Kui komplementatsioon esineb, ei ole mutandid tôenäoliselt alleelsed. Komplementatsioon ei sõltu rekombinatsioonist! Kuumad punktid - kôrgelt muteeritavad genoomi osad e. kus on keskmisest rohkem mutatsioone. 150. Geen-valk vastastikused toimed. "Viga parandab vea". Polaarsed mutatsiooni ja geenisesene komplementatsioon. Geen-valk. Valkude isovormid: transkriptide splaissingu alternatiivsed ainevahetusalad (lähedasi omadusi omavad ensüümid/valgud). Üks geen võib moodustada perekonna lähedasi valke eksonite
Glutamiinhapet toodetakse väga suurtes kogustes ja kasutatakse toiduainetetööstuses maitsetugevdajana. Soodsates kultiveerimistingimustes eritab C. glutamicum söötmesse kuni 100g glutamiinhapet liitri kultuurivedeliku kohta. Et glutamiinhappe saagis oleks suur, on vaja rakke kasvatada biotiini limitatsioonis. C. glutamicum toodab suurtes kogustes ka lüsiini (Lys). Ka seda kasutatakse toidulisandina. Lüsiini tootvad tüved on mutandid, kel selle aminohappe biosüntees ei ole raja lõppproduktiga tagasisidestuslikult reguleeritav ja tulemuseks on kontrollimatu süntees e. üleproduktsioon. Korünebaktereid kasutatakse ka nukleotiidide (IMP) mikrobioloogiliseks tootmiseks. Ka neid kasutatakse toiduainete lõhnalisanditeks. *Mycobacterium. Mükobakterid kuuluvad Gram-positiivsete eoseid mittemoodustavate pulkbakterite hulka. Mükobakterid on aeroobsed, happekindlad liikumatud sirged või kõverdunud pulgad
lehed ja klorofüll). Nende geenide vahendusel toimub fütokroomi toime fotomorfogeneesile. Fütokroomidest algavad signaali edastamise ahelad sisaldavad G valke, Ca-kalmoduliin kompleksi ja cGMP-d. 39. Milline on valguses kasvanud HY5 geeni mutatsiooniga taimede idandite välimus. Milline on selle geeni ülesanne fotomorfogeneesis? Hy 5 mutandid valguses kasvanuna omavad pimedas kasvanud taimede väliskuju. hy5 on (Leu-tõmblukk tüüpi) transkriptsiooni faktor ja fotomorfogeneesi peamine regulaator nii fütokroomi kui ka krüptokroomi poolt absorbeeritud valguse toimel. 39. Millist valgust neelab fütokroom ja mis on valgust absorbeerivaks struktuuriks fütokroomi molekulis 650-724 nm, ehk neelab punase valguse spektrit. Punane valgus soodustab tetrapürrooliga seotud fütokroomi valgu Ser või
nukleotiidipaari ulatuses paardunud. aa-tRNA dissotsiatsioon ribosoomilt peale EF-Tu GTP hüdrolüüsi on tRNA selektsiooni teine etapp – „kineetiline veerulugemine“. Kui antikoodon seondub koodoniga stabiilselt, siis püsib kompleks kaua ja ribosoom katalüüsib peptiidsideme moodustumist (muudab reaktsiooni pöördumatuks) Kui koodon-antikoodon seondumine pole piisavalt stabiilne, siis ei jõua peptiidside moodustuda ja aa-tRNA lahkub ribosoomist. Ribosoomi mutandid (valgus S12, rRNA-s): õige aa-tRNA peab läbima rohkem kui ühe valikutsükli enne kui AH lülitub kasvavasse peptiidahelasse. Need mutatsioonid viivad ülitäpsele valgusünteesile ja neis bakteritüvedes toimub nonsens supressioon väga väikese efektiivsusega. Ribosoomidel toimuvat kaheastmelist aa-tRNA valikut iseloomustab järgmine skeem: RS A – vaba A-saidiga ribosoom RS E – peale peptiidsideme moodustumist ribosoom Pi – anorgaaniline fosfat (tekib GTP hüdrolüüsil) 1
Keelemärkide suhted maailmaga näivad loomulikud, kuid tegelikult ei ole. Tõnjanov laiendas Saussure'i mõisteid kirjanduses. Formalistid. J. Tõnjanov Kirjanduslik fakt, Kirjanduse evolutsioonist. Kirjandus koosneb süsteemidest ja elementidest. Tõnjanov-Jakobsoni dominandi mõiste, Sklovski Kunst kui võte: kummastumise mõiste. Evolutsioon kirjanduses on tegelikult süsteemide ja alamsüsteemide vaheldumine. Teiseks uudsuse allikaks on igasugused süsteemsed vead, kirjanduslikud mutandid. Need ootamatud sündmused ja vead kinnistuvad. Uuendus võib toimuda ka mittekirjanduslike ridade arvel. Muutub kontekst. Dokumentaalzanrid tungivad kirjanduslikku ellu ja muutuvad kirjanduse elementideks. Ka Bourdieu kirjandussüsteem on Tõnjanovist mõjustatud. Dominandi mõiste: üksikelementide esilekerkimine ja teiste elementide deformeerumine. Dominantsed elemendid struktureerivad teksti. Metonüümia proosas ja metafoor lüürikas
Villa värvus *** Valge - must 3:1 Saba areng Sabata - sabaga 3:1 Villkarva säbarus * sirge (vaibavill) Vähese säbarusega säbar 1:2:1 Villkarva jämedus ** Jämevill - peenvill 3:1 KARUSLOOMAD Naaritsate karvkatte pruun (standard) - plaatina jt. mutandid 3 : 1 värvus Karvkatte pikkus Normaalne - lühikarvaline (reks); 3 : 1 küülikutel pikakarvaline (angoora) KANAD Sulestiku värvus * Must hall valge 1:2:1 Jalgade pikkus *** Lühikesed - normaalsed 2:1
Madala pI väärtusega valgud tõmbavad tõenäoliselt prootoneid ligi ning bakteril on hõlpsam hoida tsütoplasma pH-d stabiilsena. G(+) alkalofiilide sekundaarne rakukest koosneb happelistest polümeeridest nagu teihhuuhapetest või happelistest valkudest nagu S-kihi valk SlpA. Need polümeerid ja valgud tõenäoliselt aitavad siduda prootoneid ning teevad rakule prootonid seeläbi kergemini kättesaadavaks. Kui B. pseudofirmus'l lüüa välja slpA geen, siis need mutandid ei suuda toime tulla järsu pH muutusega 7,5-lt 11-le. Metsik tüvi kasvab pH 7,5 juures kiiremini kui slpA knock-out-mutant tõenäoliselt selle pärast, et SlpA ekspressioon on energiakulukas, kuid ei talu keskkonna muutumist järsku aluseliseks. 4.2. Ekstremofiilide kohanemine pH-ga Erinevalt teistest gram-negatiivsetest ehk G(-) bakteritest sh E. coli'st hoiab Helicobacter pylori (patogeen inimese maos) pH stabiilsena periplasmas, mitte tsütoplasmas. H
annaabi.ee 
