GMO poolt (0)

GMO poolt!
Esimene muundkultuur oli tomat , mis ei läinud enam kergesti mädanema. See tegi läbi keskkonna- ja toiduohutuse kontrolli. Järgnesid põllukultuurid: sojauba , raps, rüps, mais, puuvill , praegu tegeldakse riisiga. Nende taimede nimekiri, mis pole veel turule jõudnud, on pikk.
Minu meelest on see taimekasvatuses väga kasulik vahend. See ei lahenda kõiki probleeme, kuid pakub palju võimalusi ja toob kasu inimkonnale.
Teaduslikust seisukohast on ilmne, et ei ole ühtki kindlat, teaduslikult kinnitatud tõendit otsustamaks, kas GM tooted on ohutud või mitte.» Tänu kroonilisi konditsioone – näiteks vähk või allergiad – puudutavate andmete puudulikkusele «ei ole mingit võimalust kindlustada, kas GM toodete tutvustamine on kuidagi mõjutanud inimeste tervist»
Uurimused kinnitavad vastupidist peamisele biotehnoloogia kompaniide müügireklaamile – et GM-kultuuride kasvatamine koormab vähem keskkonda, kasutades vähem põllumajanduskemikaale.
Inimene hävitab hoogsalt looduslikke liike, kuid üritab samal ajal hakkama saada ka uute loomisega . Geneetiliselt muundatud põllukultuuridel on palju eeliseid – nad on vastupidavamad putukamürkidele, taimekahjuritele ning annavad paremat saaki. Geneetiliselt muundatud mikroorganismid hoiavad meie tervist ning geeniteraapia pakub ahvatleva võimaluse parandada vigased lõigud genoomis .
Paljud biotehnoloogiaga seotud ohtudest on meile veel tundmatud või halvasti teada. Nii on see tegelikult kõigi uute tehnoloogiatega, milles alul nähakse vaid suuri võimalusi. Selliseid ohte tuleb teadvustada ning nendega arvestada, kuid samas ei tohiks hirm uudse ees takistada arenemast tehnoloogial , mis võib aidata toita miljoneid näljahädalisi ning töötada välja ravimeid raskete haiguste vastu.
Küsimus "milleks meile GMOd?" on naljakavõitu. Kui midagi on inimesed juba loonud ja see mistahes põhjusel kellelegi kasulik on, olgu see siis tootja või tarbija või hoopis keegi kolmas, siis tuleb asja vaadelda kui olemasolevat ja leida lahendused, et asi oleks turvaline, nii inimestele kui keskkonnale. Selle nimel ongi tehtud põhjalikke pingutusi seadusandluse loomisel, et küsimus saaks korrektselt reguleeritud ja kõigi osapoolte huvid mõistlikult esindatud .
Praegu levinud GM liinid kannavad enamasti lisaväärtusena herbitsiidresistentsuse geeni või putukkahjuritele hukatuslikku Bacillus thuringiensis’est pärinevat geeni. Seega on need lisaomadused mõeldud eelkõige tootja elu mugavamaks tegemiseks, tarbijale midagi need juurde ei anna. Muidugi on geenitehnoloogiat abiks võttes põhimõtteliselt võimalik luua lõpmatul hulgal uusi organismiliine. Nende seas võib näiteks leiduda selliseid, mille abil saab toota suhteliselt odavalt väärtuslikke farmatseudikume, mis rikastavad toidulauda tavapäraselt väheesinevate komponentidega ja annavad spetsiifilisi tooraineid tööstusele.
Kuid osa teadlasi on pessimistlikud. Nad ütlevad, et kuni pole uuringuid GMOde mõjust tervisele, on ebaeetiline neid propageerida. Võib-olla ütleksid nad sedasama ükskõik mille kohta. Kus on andmed selle kohta, et kartul on ohutu? Prantslased ei lubanud sada aastat inimestel kartulit kasvatada – arvasid, et see on väga mürgine.
Me ei tea kaugeleulatuvat mõju, aga oleme taimi muundanud alles väga hoolika uurimise järel. On muudki , mis taimedega looduses toimub, taimed ise on mutandid ja see on normaalne. Peame olema ettevaatlikud, kuid siiski mitte üle reageerima. Risk on normaalne.
Möödunud aastal oli Suur-britannias suur vaidlus GMO-de üle. Oldi vastu ja oldi poolt, aga suur enamik oli arvamusega kuskil keskel. Kui inimestel paluti reastada pingerida, mille pärast nad muretsevad, oli GMO 24.kohal.
Austraalia firmas Florigen loodi sinise õievärviga nelke, mille turulelubamise taotlust parasjagu EL liikmesriikides arutatakse. Sellesse nelki on ülekantud sinist õievärvi, mille tagavad kaks petuuniast isoleeritud geeni, lisaks on sisestatud tubakataimest pärinev looduslikku herbitsiiditolerantsust tagav geen. Ühegi loogika kohaselt ei saaks petuunias ja tubakas olemasolevad kahjutud geenid muutuda nelgitaimes ohtlikeks ja kahjulikeks.
GMO-vastased ütlevad, et meil ei ole seda vaja, sest see on GMO! Aga kuidas meile meeldiks kui kõik lilled oleksid ühte värvi, kas rohelised, valged või punased? Ega vist meeldikski. Ma ei oska sinist nelgisorti kuidagi kahjulikuks pidada, küll aga meie lillevalikut rikastavaks. Küllap tunneksid paljud niisuguse kingituse saajad omapärasest sinisest lilleõiest suurt rõõmu.