Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................2 Võõrliigid.......................................................................................................3 Võõrliikide keskkonda sattumine..................................................................3 Hinnangud võõrliikidele, teadusuuringud ja andmekogumine......................4 Võõrliikide kahjulikus....................................................................................5 Mõned Eestis elavad võõrliigid.....................................................................5 Võõrliikide ohjamine......................................................................................8 Kokkuvõte............
Keskkonnaameti andmetel on Eestis 2011. aasta seisuga 947 võõrliiki. Invasiivsetest soontaimedest on enam kõneainet pälvinud: Hiid- ja Sosnovski karuputk, ida-kitsehernes, kanada kuldvits, harilik tõlkjas, väikeseõieline lemmats, hobuoblikas, kurdlehine kibuvits, noollehine salat, süst- ja paljulehine aster ning karvane võõrkakar. Teave Eesti vete võõrliikide kohta on ebaühtlane, aga kaheksa olulisemat invasiivset veelooma Eestis on: vesikirp, vikerforell, hõbekoger, karpkala, liiva uurikkarp, tavaline rändkarp, hiina villkäppkrabi ja hulkharjasuss. Maismaaselgrootutele võõrliikidele on hakatud Eestis tähelepanu pöörama võrdlemisi hiljuti ning enam leiab kajastust: viinamäetigu, majasikk, kartulimardikas, vaaraosipelgas ja majasääsk. Eesti linnustikku on viimaselgi ajal lisandunud palju uusi liike, aga neist võib vaid üksikuid pidada enamasti osaliselt võõrliikideks. Eesti omad võõrlinnuliigid on: kanada lagle, kodutuvi ja faasan.
looduslikele vaenlastele sh antagonistlikele mikroorganismidele, konkurentidele, lülijalgsetest parasitoididele ja röövtoidulistele organismidele. Tolmeldajatel toidubaas, sel ajal kui kultuurtaimed ei õitse Mitmeaastase taimestikuga põlluservade Heinaseemne segu peaks koosnema: ( Eesti taimede seemnetest ja olema võimalikult paljuliigiline ( Üheliigiline külv annab vähe kasu nii põllumehele kui ka loodusele ( Mitut liiki kõrrelisi ( Vähemalt 1 õistaime liik ( Eelistada madala- või keskmisekasvulisi liike ( Olemasolul oma seemet kasutada ( Aja jooksul lisanduvad muud looduslikud liigid ( taimekaitse ülesannet täidavad vähemalt kolme meetri laiused mitmekesise loodusliku taimikuga põlluääred Parasitoidid Toituvad peremeesorganismi kudedest siseparasitoidid kui väliparasitoidid
Kui inimene ületab kandevõime, siis ei ole inimkond enam jätkusuutlik. Eesti inimese keskmine on 7,9 globlbaalhektarit, aga peaks olema 1,8gha/in a. Endeem- on liik kes esineb üksnes teatud piiratud alal nt Saaremaa robirohi on ainult Saaremaal ka saaremaa sõrmkäpp. Põhjus kas noorus või vanadus. Võõrliik- väljaspool oma looduslikku levilat, on inimese poolt sisse toodud. Võib olla nii hea (ilutaim, metsakultuur) kui halb. Karpkala, vikerforell, vaaraosipelgas, liiva-uurikkarp, mink, kährik Bioinvasioon- ehk invasiivsete võõrliikide levimine on nähtus, kus mingi võõrliik inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil ulatuslikult levib ning omale seal elupaiga leiab Invasiivne võõrliik on võõrliik, kes ohustab ökosüsteeme, elupaiku või liike, tekitab maj või kkkahju. Siseneb kohalikku toiduahelasse, konkureerib kodumaistega, toksiline, kannab parasiite, hübridiseerub kohalikega, nõrgestab kohalikke jne
elukeskkonna (kasvukoha või elupaiga) rikkumine, muutumine või häving, eluslooduse varade (taime- ja loomaliikide) piiramatu tarbimine, röövkalapüük ja salakütid, keskkonna reostumine, võõrliikide sissetoomine (Sosnovski karuputk, ameerika naarits), kliimamuutused iseenesest. Võõrliikideks loetakse liike, kes on Eestisse sisse toodud kas teadlikult või kogemata inimeste poolt. Loodusliku levila laienemise käigus siia sattunud liike võõrliikideks ei peeta. Kuna võõrliik on meie loodusele võõras, siis võib ta meie ökosüsteemi tasakaalu nõnda rikkuda, et see enam ei taastugi ja tulemuseks on meie kohalike liikide väljatõrjumine. Selliste liikide vastu võitlemiseks ja nende maale sissetoomise vältimiseks on vajalik inimeste teadlikkuse tõus ja rahvusvaheline koostöö. Eestis on kaitse alla võetud 565 taime-, seene- ja loomaliiki. Seaduse alusel jagunevad kaitstavad liigid kolme kategooriasse.
Põllumajanduse mõju keskkonnale Koostaja: Ülle Liiber Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Avaldatud Creative Commons litsensi „Autorile viitamine+ jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0) alusel vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee Terry Sohl , U.S. Geological Survey Põllumajandusliku maa suurenemine – loodusliku mitmekesisuse vähenemine • Linnastumise, teedeehituse ja metsade lageraie kõrval on põllumajandus üks peamisi maastike muutjaid. • Põllumaade laienemisega kaasneb loodusliku mitmekesisuse vähenemine. • Selle tagajärjel halvenevad ökoloogilised tingimused. • Looduslik taimkate säilib vaid majan
millest sõltuvad päikesekiirguse ja sademete hulk ning klimaatilised tingimused. BMK põhjusteks on pikk rannajoon ja meresaarte rohkus, sisevete rohkus, pinnavormide ja veerežiimide mitmekesisus, mullatingimuste mitmekesisus. Lisaks veel loodusmaastike suur osakaal, pool-looduslike koosluste suhteliselt ulatuslik säilimine, võõrpuuliikide väike osatähtsus metsa-kasvatuses ja metsistumine. 4. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Mink, Sosnovski karuputk, vesikirp. Invasiivsed liigid sisenevad kohalikku toiduahelasse, konkureerivad kohalike liikidega nii elupaiga kui ressursside pärast. Ohustavad oma olemasoluga kohalike liikide areaali ja arvukust, senist koosluste struktuuri ja tasakaalu ning energia- ja aineringet. 5. Mis on puisniit? (teke, väärtus, levimus Eestis) Puisniit - regulaarselt niidetava heinamaaga puistu. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus
59. Kuidas on võimalik kaitsta kaitsealuseid samblaid. Mis neid ohustab? Kaitsealuste sammaldega puid ei tohi langetada ega seal kasvavat sammalt ohustada. Kasvukohad saab võtta looduskaitse alla. Samblaid ohustab inimene, kes neid hävitab, kuna peab neid puudele ohtlikeks parasiitideks. 60. Miks ei tohi iga kivi peale ronida? Kivide peale ei tohi ronida, sest sedasi võime me hävitada sammalde kasvukoha, teges sellega loodusele pöördumatut kahju. 61. Millistel kaalutlustel on kaitse alla võetud taimed ?(5) 1. Liikide looduslik väärtus 2. Haruldus 3. Dekoratiivsus 4. Liikide bioloogilised iseärasused 5. Inimtegevusega kaasnevad ohud. 62. Millised puittaimed on looduskaitse all? (12) jugapuu, mets-õunapuu, mets-pirnipuu, laukapuu, künnapuu, porss, harilik kikkapuu, must tuhkpuu, hanepaju, tuhkpihlakas, luuderohi, põõsasmaran 63. Millised rohttaimed on looduskaitse all?
looduskaitsealal, kus on igasugune majanduslik ettevõtmine keelatud. 60. Kuidas on võimalik kaitsta kaitsealuseid samblaid. Mis neid ohustab? Kaitsealuste sammaldega puid ei tohi langetada ega seal kasvavat sammalt ohustada. Kasvukohad saab võtta looduskaitse alla. Samblaid ohustab inimene, kes neid hävitab, kuna peab neid puudele ohtlikeks parasiitideks. 61. Miks ei tohi iga kivi peale ronida? Kivide peale ei tohi ronida, sest sedasi võime me hävitada sammalde kasvukoha, teges sellega loodusele pöördumatut kahju. 62. Millistel kaalutlustel on kaitse alla võetud taimed ?(5) 1. Liikide looduslik väärtus 2. Haruldus 3. Dekoratiivsus 4. Liikide bioloogilised iseärasused 5. Inimtegevusega kaasnevad ohud. 63. Millised puittaimed on looduskaitse all? (12) jugapuu, mets-õunapuu, mets-pirnipuu, laukapuu, künnapuu, porss, harilik kikkapuu, must tuhkpuu, hanepaju, tuhkpihlakas, luuderohi, põõsasmaran 64. Millised rohttaimed on looduskaitse all?
ettevõtmine keelatud. 60. Kuidas on võimalik kaitsta kaitsealuseid samblaid. Mis neid ohustab? Kaitsealuste sammaldega puid ei tohi langetada ega seal kasvavat sammalt ohustada. Kasvukohad saab võtta looduskaitse alla. Samblaid ohustab inimene, kes neid hävitab, kuna peab neid puudele ohtlikeks parasiitideks. 61. Miks ei tohi iga kivi peale ronida? Kivide peale ei tohi ronida, sest sedasi võime me hävitada sammalde kasvukoha, teges sellega loodusele pöördumatut kahju. 62. Millistel kaalutlustel on kaitse alla võetud taimed ?(5) 1. Liikide looduslik väärtus 2. Haruldus 3. Dekoratiivsus 4. Liikide bioloogilised iseärasused 5. Inimtegevusega kaasnevad ohud. 63. Millised puittaimed on looduskaitse all? (12) jugapuu, mets-õunapuu, mets-pirnipuu, laukapuu, künnapuu, porss, harilik kikkapuu, must tuhkpuu, hanepaju, tuhkpihlakas, luuderohi, põõsasmaran 64
Emasloom toob ilmale 5-8 kutsikat. Välimus Hundi jälg on piklikum kui koeral Kui esimeste ja tagumiste jalatakkude vahele saab panna tiku ning ei lõika neid, siis on tegu hundi jäljega. Sigimine ja jooksuaeg Jooksuaeg on jaanuari lõpus- veebruaris. Jooksuala lõpetavad nad ulgumise. Toitumine Sõralised – uluksõralised (metskits, metssiga) või kodusõralised. Eestis teisel kohal on jänesed ja koprad. Tundraaladel, kus linnud pesitsevad ja sulgivad ning pole lennuvõimelised, toitub hunt lindudest. Samuti kaladest ja pisinärilistest. Pisinärilistest toituvad siis, kui on huntidel pojad. Vitamiine saavad taimetoidust ehk mida väiksema kehamassiga on herbivoor (kaelushiir), seda % suurem on maosisumass. Kesk- Aasias söövad hundid ka meloneid ja tsivkasid. Levik Kunagi oli vallutanud peaaegu kogu põhjapoolkera (16-32 alamliiki).
ühiskonnas toimuvale. Keskkonnasotsioloogia uurib, kuidas inimesed ja ühiskonnagrupid mõtestavad keskkonda ning kuidas biloogilis-füüsiline keskkond mõjutab sotsiaalset suhtlemist ning ühsikonnastruktuuride olemust (ressurisside jaotus, võimu jaotus jne.) 1. Keskkonnasotsioloogia kujunemislugu: sotsioloogia üldiste arengute ja ühiskondliku tausta mõju Leevendamaks inimmõju loodusele ja loodusjõudude neg. mõju ühiskonnale on vaja teada inim.käitumise reeglipärasusi. 20. saj. I pool kkmõjude ignoreerimine: moderniseerimsiideoloogia võidukäik- ressursiküllus, majanduskasv, urbaniseerumine, loodusest võõrandumine. Thomas Buckle- geograafiliste tegurite mõju algelistele kultuuridele tugevaim, väheneb modernse kultuuri edenedes. Looduse ilu üle- stimuleerib inimese kujutlusvõimet ja pärsib seega kultuuri arengut.
ala? Missugused piirangud kehtestatakse erisuguste kaitstavate loodusobjektide puhul? Mida ei tohi Mis on elurikkus? See oleme meie ja kõik meid teha kaitsealuste loomade, taimede ja seentega? ümbritsev: taimed, loomad, seened, bakterid ja Missugused on karistused siis, kui loodusele halba ainuraksed organismid üheskoos. Elurikkus on teeme? Ja palju muudki. looduse toimimise vältimatu eeldus, sest looduses on kõik kõigiga seotud. Looduskaitseseaduse terviktekst ja sellega seotud keskkonnaministri määrused kaitsealuste liikide Eesti esimene looduskaitseseadus võeti vastu 1935.
2. Liikide paljusus ja liigirikkus näitavad elu heaolu ning väärtused iseeneses. 3. Inimesel pole õigust seda (elu)rikkust vähendada, v.a oma eluliste vajaduste rahuldamiseks vastutusrikkal viisil. 4. Inimeste mõju maailmas on liiga suur ja tegevus liialt keskkonnanõudlik. Seoses maakera elanike arvu kasvuga suureneb see mõju ohtlikult. 5. Inimeste eluline ja kultuuriline õitseng on saavutatav väiksema inimeste arvu juures. Inimsurve loodusele saab väheneda ning ülejäänud liigid ja kooslused saavad areneda üksnes siis, kui inimeste arv väheneb. 6. Elutingimuste paremaks muutumise eelduseks on poliitika muutumine. Seetõttu peavad põhilised ideoloogilised, poliitilised, majanduslikud ja tehnoloogilised struktuurid muutuma. 7. See ideoloogiline muutus tähendab elukvaliteedi kui sellise ümberhindamist ja rõhuasetuse nihkumist oma elustandardilt elukeskkonna jälgimisele. 8
uputati kasutamata keemia- relvad Läänemere põhja •Kokku arvatavalt 40000 t sõjategevusega seotud materjale •13000 tonni sõjakemikaale - äärmiselt ohtlikud, eralduvad tihti gaasina - kalastamine matmiskohtade piirkonnas mittesoovitav 20.02.2017, K. Künnis-Beres Läänemeri ja tööstuslikud ning olmekemikaalid Kemikaalid ja keskkond Üldreegel on järgmine: kui aine või keemiline ühend on pärit loodusest ning selle sisaldus ei ületa loodusele omast taset, siis on sellega kohanetud ja ohtu ei ole. Kui aga aine või keemiline ühend on sünteesitud laboris ja seda looduses ei esine, siis pole kunagi täpselt teada, milliseid toimeid avaldab see organismis ja kuidas mõjutab looduslikku aineringet. 20.02.2017, K. Künnis-Beres Kemikaalid ja keskkond Kõik, mis satub maismaale või õhku liigub sealt hiljem või varem veekogudesse. Vette ei jõua
3 Mutageensel tasandil leiti laborikatsetes kahjustusi inimese vererakkudes ja sidekoes. Samuti on täheldatud mitmesugust toimet hormoonsüsteemile, põhjustades loodete surevuse suurenemise, nende sünnikaalu vähenemise, pealuude väärarengu. 1 Batalion, N. (2009) 50 harmful effects of genetically modified foods. [http://www.raw- wisdom.com/50harmful.] (vaadatud: 23.03.2011) 2 Metspalu, L., Glüfosaadid, toime inimesele ja loodusele. [http://www.google.ee/url? sa=t&source=web&cd=1&ved=0CBUQFjAA&url=http%3A%2F%2Fwww.eko.org.ee%2Fgmo %2Fimages%2Fstories %2Fglfosaadid_luule_metspalu.doc&ei=d_mRTbn3FY_Jswbl9YHQBg&usg=AFQjCNH2UfIHgsZjQ1 Wf8DA5Np8a_qFaNw] (vaadatud: 16.03.2011) 3 Metspalu, L., Glüfosaadid, toime inimesele ja loodusele. [http://www.google.ee/url? sa=t&source=web&cd=1&ved=0CBUQFjAA&url=http%3A%2F%2Fwww.eko.org.ee%2Fgmo %2Fimages%2Fstories %2Fglfosaadid_luule_metspalu
tüüpilisi kividele kinnitunud veesamblaid ja vetikaid (rohe-, sini- ja ränivetikad). Ülemjooksul on vool kiire ja vesi külm, planktonit seal peaaegu ei ole, zoobentoses (põhja- loomastikus) domineerivad krenobiondid (külmades allikates elavad selgrootud veeorganismid, nt ainuraksed, vähid, putukavastsed, kaanid, teod jm.); tüüpilised kalad on jõeforell ja harjus. Kesk- ja alamjooksul on vool aeglasem ja vesi soojem, plankton ja bentos rikkalikumad. Kaladest nt. karpkala. Üliharuldane "Punase raamatu" liik ebapärlikarp on säilinud vaid ühes-kahes puhta mineraalainetevaese veega jões. Aeglase vooluga jõgesid asustavad harva harilik keraskarp ja tanukarp. Narva jões ja Emajões, Elva ja Pärnu jõe alamjooksul esineb rändkarp. Jõevähk, vesihark ja perekonna vesivaksik liigid. Eurütermsed liigid, kelle esinemist veetemperatuur ei piira (nt haug, võldas, lepamaim ja trulling
Loomaruumis sõltub kiirguskeskkond piirete temperatuurist. Kui nahatemp on ümbritsevate pindade keskmisest temp kõrgem, kaotab loom kiirguse teel soojust. Vee aurumise arvel toimub soojuse eemaldamine organismist hingatavas õhus või higis oleva niiskuse aurumise kaudu. Kui välisõhk veeauruga küllastub, pole aurumine nahapinnalt võimalik. Loomad hingavad kiiresti ja pinnapealselt. Hingeldavad mäletsejalised, koerad, kassid ja linnud, kel on nõrk higistamisvõime. Hingeldamisvõime puudub hobusel ja seal, närilistel ja väikeimetajatel. 1. Loomaruumide sisekliima ja pidamiskeskkonna tegurite mõju tervisele: temperatuur, õhuniiskus, õhu liikumise kiirus, kahjulikud gaasid (CO, NH 3, H2S, CO2), müra, valgustus, tolm ja mikroobid Õhutemperatuur Mõjutab olulisel määral organismi soojusregulatsiooni ja kehatemperatuuri säilimist normaalsel tasemel
oma suurt tähelepanu äratanud raamatuga „Hääletu kevad“. Carson kirjeldab oma loodushoiu klassikaks kujunenud raamatus protsessi, mida on nimetatud bioakumulatsiooniks. Selle käigus kontsentreeruvad diklorodifenüültrikloroetaan (DDT) ja teised organokloriidsed putukamürgid toiduahela kõrgenates lülides, mille mürgitamiseks nad üldse mõeldud ei olnud. Need pestitsiidid kahjustasid tugevalt paljude looduslike loomaliikide populatsioone. Eriti said kannatada linnud, kes toitusid putukatest, kaladest või teistest loomadest. DDT ja selle derivaadid lagunevad nimelt looduses üsna aeglaselt, kuid lahustavad see-eest hästi rasvades ja talletuvad seetõttu loomade organismides. Mida rohkem mürgitatud putukaid mõni putuktoiduline loom sööb, seda suurema koguse mürki ta ise saab. Selline mürgi akumuleerumine kordub järgmisel troofilisel tasemel, kui putuktoidulise looma sööb järgmine
on mitmed riigid jalalõksude ülesseadmise keelustanud. [8] 5 3. Karusloomakasvatuste mõju keskkonnale Karusloomade kasvatamine farmides tekitab mitmeid probleeme keskkonnale. Karusloomakasvatuste pidamine tekitab olukorra, kus loomi on oluliselt rohkem, kui neid ainult vabas looduses olla võiks, seetõttu on loomade elutegevuse mõjud ka loodusele koormavamad. [6] Metaan on kasvuhoonegaas, mis tekib loomade seedetegevuse tagajärjel. Seoses kliimasoojenemisega on palju räägitud kasvuhoonegaaside negatiivsest mõjust. Metaan on aga mitmeid kordi aktiivsem kasvuhoonegaas kui süsihappegaas. Loomakasvatus annab kolmandiku metaani emissioonist maailmas [6]. Taanis tapetakse igal aastal kaks miljonit minki nende karvkatte pärast ning õhku paisatakse rohkem kui 3600 kilogrammi ammoniaaki [9]
Loomaruumis sõltub kiirguskeskkond piirete temperatuurist. Kui nahatemp on ümbritsevate pindade keskmisest temp kõrgem, kaotab loom kiirguse teel soojust. Vee aurumise arvel toimub soojuse eemaldamine organismist hingatavas õhus või higis oleva niiskuse aurumise kaudu. Kui välisõhk veeauruga küllastub, pole aurumine nahapinnalt võimalik. Loomad hingavad kiiresti ja pinnapealselt. Hingeldavad mäletsejalised, koerad, kassid ja linnud, kel on nõrk higistamisvõime. Hingeldamisvõime puudub hobusel ja seal, närilistel ja väikeimetajatel. 2. Loomaruumide sisekliima ja pidamiskeskkonna tegurite mõju tervisele: temperatuur, õhuniiskus, õhu liikumise kiirus, kahjulikud gaasid (CO, NH 3, H2S, CO2), müra, valgustus, tolm ja mikroobid Õhutemperatuur – Mõjutab olulisel määral organismi soojusregulatsiooni ja kehatemperatuuri säilimist normaalsel tasemel
Referaat Globaalsed keskkonnaprobleemid 2012 Sisukord Sissejuhatus Üleilmne elurikkuse hävimine Üleilmse elurikkuse hävimise otsesed põhjused Üleilmsed kliimamuutused Globaalne soojenemine ja inimfaktor Maailmamere seisundi halvenemine Muldade viljakuse vähenemine Elurikkuse kaitse Eestis Kokkuvõte Sissejuhatus Inimkond tegutseb globaalselt, mõjutades Maa keskkonda üleilmselt. Ehkki inimestena moodustame vaid pool protsenti planeedi biomassist, oleme võimelised ära tarbima 32% Maa primaarproduktsioonist. Säärane elurikkus, mis meie planeeti asustab, on kõledas ja inimtajule mõistmatus kosmoses tõenäoliselt täiesti ainulaadne. Seni seletamatu juhuse tahtel on mõnest ainuraksest vormunud arvukatest viiruste, bakterite, seente, taimede ja loomade liikidest koosnev plejaad, mis koostoimes planeedi eluta keskkonnaga, hüdro-, lito- ja atmosfääriga moodustab a
Nafta, gaasi, vedelkütuse jt kasutamise tulkemusena hakkasid biosfääri kogunema nende ainete jääkproduktid ning loodus ise ei suutnud enam hakkama saada kogu selle reostusega, mille tagajärjks on vee, õhu, mulla jm. reostumine. See mõjub hukutavalt lindudele, loomadele, taimedele aga ka inimesele endale. Tekkis vajadus looduse kaitsmiseks. Kesk-Euroopa tihedasti rahvastatud alad olid kohad, kus kõige esmalt hakati tunnetama inimese survet loodusele ja sellega looduse kaitsmise vajadust. Maailma vanimaks kaitsealaks peetakse Belovesje metsa Poola ja Valgevene piiril. 1537.a kuulutati kuninglikuks jahipargiks Ahvenamaa, kus piirati talupoegade õigust jahile. 1875- esimene looduskaitseline org. (saksamaal) . 1888- esimene looduskitseline ssseadus (saksamaal). 1873-75- esimesed metsakaitseorganisatsioonid (põhja-am). Looduskaitse ajalugu Eestis: Varajase looduskaitse ilminguteks võib lugeda looduslike
keemilised ühendid satuvad mulda. Muldade hapestumine tähendab, et mulla pH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad eriti palju aluselisi katioone (Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu. Põldude üleväetamine ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje. Raskemetallide sattumine mulda jne. Muldade hapestumine tähendab seda, et mulla pH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad palju aluselisi katioone (Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu. Hapestumist võivad põhjustada ka põldude üleväetamine, ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje, raskmetallide sattumine mulda jne
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2014/2015. ÕPPEAASTA Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused. Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja – hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse - Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitse – looduskeskne, kk – inimkeskne suhe. Looduskaitseväärtus - Kaitsealune lii
mõnevõrra sagedamat esinemist, võrreldes kõrgema soolsusega läänepoolsete aladega. Nahahaavandeid esineb lestal ka Põhjameres. Kindlat seost lesta nahahaavandite sageduse ja merevee reostuse vahel pole suudetud tõestada, kuigi on andmeid, et mõnedes saastatud piirkondades on seda patoloogiat sagedamini. Akuutsete v paranevate haavanditega kalu, eriti selliseid, kes on tugevalt kõhnunud, tuleb lugeda inimtoiduks kõlbmatuks. 3) Karpkalade filometroidoos Filometroidoos on karpkala, sasaani ja nende ristandite kehapinna, lihaskoe ning siseorganite kahjustustega kulgev liigispetsiifiline invasioonihaigus, mille tekitajaks on ümaruss Philometroides lusiana. Selle parasiidi emased isendid on valkjaspunase värvusega, kuni 160 mm pikad ja 1 mm läbimõõduga vivipaarid. Nad paiknevad soomustaskutes kala pea ja rinnauimede piirkonnas. Isased isendid on
osutub tegelikkuses ökolõksuks. Mülgaseluapaik on petlik. Linnast on saanud inimeste metapopulatsiooni atraktiivne mülgas, ökolõks. Ökolõks näiliselt sobiv, kuid tegelikkuses mingi olulise näitaja poolest ebasoodne elupaik, kuhu elama asudes liik või tema järglased tõenäoliselt hukkuvad. Näiteks putukavaesesse kesklinna parki arvukalt pesakaste paigaldades luuakse ökolõksud, kuna linnud avastavad alles poegade koorudes, et toitu ei jagu, ning pojad hukkuvad. Kordamisküsimused: 1) Selgitada ökonisi ja elupaiga vaheline erinevus. Ökonisi puhul on tingimused vastavad kvaliteetsele elupaigale, kuid elupaiga mõiste all mõeldakse pigem minimaalseid tingimusi, milles liik elada suudab. 2) Kuidas hinnata elupaiga kvaliteedi headust? Elupaiga headuse all mõeldakse keskkonna võimet pakkuda isendi või populatsiooni püsimiseks vajalikke tingimusi
Liigikaitse: Liigi määratlus: Taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta. 21 Ülevaade teadaolevatest liikidest: Viimane hinnang (2011: 8,7 +/- 1,3 miljonit liiki. Sellest 6,5 miljonit maismaal ja 2,2 miljonit ookeani sügavikes. Eriti ohustatud on linnud, suurimetajad (primaadid), kirevad liblikad ja mardikad ning orhideed ja troopilised puuliigid. ~2% ehk 860 liiki on looduses välja surnud. 1/2 taimedest on väljasuremisohus. Kõige ohustatum elustiku grupp on kahepaiksed! Väljasuremislained: Viis Vägevat: O, D, P, T, K. Orduviitsium Devon Permi väljasuremine – järkjärgult suri välja 96%meredes elanud liikidest.
satuvad mulda. Muldade hapestumine tähendab, et mulla pH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad eriti palju aluselisi katioone (Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu. Põldude üleväetamine ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje. Raskemetallide sattumine mulda jne. Mõisted: füüsikaline ja keemiline murenemine, murend, mullatekketegur, lähtekivim, mulla mineraalne osa, huumus, mineraliseerumine, mullahorisont, mullaprofiil, mulla veereziim, ATMOSFÄÄR 19. teab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitust; Õhk on gaaside segu, mis koosneb peamiselt lämmastikust (78%) ja hapnikust (21%) ning mitmetest teistest gaasidest (argoon, süsihappegaas jt)
satuvad mulda. Muldade hapestumine tähendab, et mulla pH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad eriti palju aluselisi katioone (Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu. Põldude üleväetamine ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje. Raskemetallide sattumine mulda jne. Mõisted: füüsikaline ja keemiline murenemine, murend, mullatekketegur, lähtekivim, mulla mineraalne osa, huumus, mineraliseerumine, mullahorisont, mullaprofiil, mulla veereziim, ATMOSFÄÄR 19. teab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitust; Õhk on gaaside segu, mis koosneb peamiselt lämmastikust (78%) ja hapnikust (21%) ning mitmetest teistest gaasidest (argoon, süsihappegaas jt)
Põlva Ühisgümnaasium Grete Kolbakov 10b Vääriselupaigad Referatiivne uurimustöö Juhendaja: õp. M. Karakats Põlva 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................2 1. EESTI METSAD............................................................... 1.1. Metsade kujunemine ja levik........................... 1.2. Inimtegevuse mõju metsadele......................... 2. VÄÄRISELUPAIGAD EESTI METSADES................... 2.1. Vääriselupaiga seadus..................................... 2.2. Vääriselupaiga kaitsmise olulisus................... 2.3. Vääriselupaiga tunnused................................. 2.3.1. Bioloogilised tunnused............... 2.3.2. Maastikulised tunnused..............
seega ka eeldused kalamaimude ja paljude teiste veeorganismide eluks. Jõevähki ennast söövad paljud röövtoidulised veeloomad. Ta on vajalik forellile ja teiste lõheliste noorjärkudele, angerjale, ahvenale, haugile jne. Teda söövad meelsasti ka veekogudega seotud imetajad: saarmas, naarits, tuhkur, mink ja vesimutt. Jõevähi elujõuline asurkond pidurdab veekogude eutrofeerumist ja suurendab selle liigilist mitmekesisust[2]. 6. Anatoomia ja füsioloogia 6.1 Välisehitus Jõevähi keha koosneb 19 kokkukasvanud lülist ja seda katab kaltsiumisooladega (CaCO3)
Muldade hapestumine tähendab, et mulla pH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad eriti palju aluselisi katioone (Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu. Põldude üleväetamine ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje. Raskemetallide sattumine mulda jne. ATMOSFÄÄR. Atmosfäär maa sfäär, maad ümbritsev õhukiht. Troposfäär atmosfääri kõige alumine, 10-15 km paksune kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist ja kus leiavad aset kõik peamised ilmastiku nähtused. Kiirgusbilanss maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Üldine õhuringlus Õhumass kindlate omadustega väga suur õhu hulk, mis on välja kujunenud ühesuguse aluspinna kohal.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
