Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Muru väetamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
väetis, väetamine, growhow, 10kg, muld, lämmastik, juurdekasvu, koguda, tagastab, toitained, eemaldatud, kevadeti, kiireks, fosforSeemned võib külvata veel ja hilissügisel just enne maa külmumist, nii alustavad need idanemist alles kevadel. Pinnas, millele muru rajatakse, valmistatakse hoolikalt ette: · Pinnas tasandada ja vajadusel paigaldada dreenid liigniiskuse ära juhtimiseks ning eemaldada kivid ja muu praht. · Hävitada umbrohud üldhävitava umbrohu tõrjevahendiga. Peale umbrohu pruunistumist alustada pinnase mullatöödega. · Piisavaks mullakihi paksuseks on 20-25 cm. Laotada muld laiali ning segada mulda lubiaine ja väetis. Murutaimed kasvavad hästi nõrgalt happelises pinnases (pH 6,0- 6,5).Happelist mulda võib neutraliseerida dolomiidijahuga . · Mullapind rehitseda tasaseks ja rullida mururulliga, andes kalde hoonest eemale.Kalle on vajalik sadevete ära juhtimiseks. · Külvata seemned mulda arvestades 2-3 kg seemneid 100m2-le. · Rehitse seemned kergelt mulda ja rulli pind uuesti üle.
kõrgeks ja 40cm-80cm laiaks. Mis on rajatud ümber terve krundi ühe realisena. Terve hekki istutamiseks läheb vaja 443 Thumbergi kukerpuu `Bagatelle´. Hekki pügatakse kaks korda vegetatsiooniperioodi jooksul, et soovitatav geomeetrilist vormi säilitada. Hekki istutamisel jäetakse taimede istutusvahe pöetud hekil 0,4-0,5m. Hekki istutamisel tuleb kaevata kraav mille sügavus on 0-40 cm ja laius 40-50cm. Kraav kaevatakse vähemalt paar nädalat enne istutamist, et tagasi asetatav muld tiheneks. Tagamaks põõsastelekohanemise uute oludega, tuleks luua optimaalne kasvutingimuse. Mida nooremaid taimi me istutame, seda vähem kahjustavad nad istutamise tagajärjel, hakkavad paremini kasvama ja nende eluiga on pikem. Peale istutamist tuleks põõsad tagasi lõigata 1 /2-2/3 istiku pikkusest, et põõsas hakkaks võimalikult madalalt hargnema ja paremini võrsuma - ühe mahalõigatud haru asemel kasvab 3-5 uut. Mida enam on võra juba hargnenud, seda vähem võib tagasi lõigata.
Referaat väetusõpetuses Juhendaja: Nimi Asukoht 2009 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS .............................................................................................................3 1. ROOSIDE VÄETAMISE .....................................................................................4 1.1 Väetamine spetsiaalsete roosiväetistega ..............................................................4 1.2 Väetamine orgaaniliste ja mineraalväetistega......................................................7 KOKKUVÕTE ................................................................................................................9 VIIDATUD ALLIKAD.................................................................................................10 SISSEJUHATUS
Räpina Aianduskool Haljastuse eriala Päevane osakond Iseseisev töö Püsilillepeenra väetamine Koostaja:Allar Kadai Räpina 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Püsilillepeenra väetamine............................................................................................................4 Väetusplaan ja väetiste omaduste kirjeldamine.......................................................................... 6 Kokkuvõte...................................................................................................................................7 Lisa........................................................................................................................
makroelemendid. 2. Taimedes ümberpaiknemise võime alusel jaotatakse toiteelemente järgmiselt: a) kergesti ümberpaiknevad – N, P, K, Mg, millised suure puudused korral liiguvad vanematest kudedest noorematesse; b) raskesti ümberpaiknevad – Ca, Fe, S, mis puuduse korral taimes oma kohta ei muuda. Taimetoiteelementide jaotusprintsiipe rakendatakse eelkõige väetustarbe määramisel. Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 Mille poolest erinevad makroelemendid poolmikro-, mikro- ja ultraelementidest? Nimeta, milliseid toiteelemente võiksid taimed omastada toitainetena loodusest ja milliseid tuleb kindlasti väetistega anda? Taimetoitained ja nende omastamise viisid Taim omastab toiteelemente kindlate ühenditena, mida nimetatakse taimetoitaineteks. Taimetoitaine on ühend, millena toiteelemendid sisenevad taime. Taimetoitained on
• 1929. a. Maardus segafosfaat • 1956. a. Maardus pulbriline lihtsuperfosfaat • 1971. a. Maardus granuleeritud lihtsuperfosfaat • 1969. a. Kohtla-Järvel lämmastikväetiste tehas – AS Nitrofert Väetiskoguste väljendamise viisid: • Füüsilistes kogustes – Kg, t, g, Mg • Tingväetisena – Ammooniumsulfaat (20,5% N) – Superfosfaat (18,7% P2O5) – Kaalisool (41,6% K2O) • Toimeainena – Lämmastik – N – Fosfor – P2O5 – Kaalium – K2O • Toiteelemendina NPK Taimede toitumine Taimetoiteelemendid on keemilised elemendid, mis on vajalikud taimede kasvamiseks ja arenemiseks ning milledest ühtegi pole võimalik asendada talle omaste funktsioonide tõttu mõne teise elemendiga. Taimedes on kokku avastatud üle 70 keemilise elemendi. Kõige enam
mida mulla mineraalosa ei sisalda.. mullas oelva lämmastiku kandjaks on mulla orgaaniline aine: huumus, taimejäätmed ja organismid. Taimedele omastavate lämmastikühendite allikaks on: o Org aine lagunemisel vabanevad ammooniumühendid, mis aastas moodustavad 1...2%(30...90kg/ha)lämmastiku üldvarust mullas o Õhulämmastikku siduvate mikroorganismide kaudu mulda toodud lämmastik. Eristatakse kahte gruppi mikroorganisme: sümbiootilised mikroorganismid, mis seovad suurtes kogustes lämmastikku(50....200kg/ha) ja vabalt elavad bakterid, seened, vetikad jms, mis võivad aastas siduda õhulämmastikku kuni 50 kg/ha o Sademeteveega mulda sattuv nitraatlämmastik(10...15kg/ha) o Org väetistega mulda antud N, ksujuures 1tonni sõnnikuga antakse mulda 5kg/ha N,
Mullad moodustuvad väga erinevatel kivimitel. Eestis on nendeks peamiselt jääaegsed ja pärast jääaegsed settekivimid. Olulisteks muldi kujundavateks faktoriteks on rohelised taimed, mikroorganismid ja mõned teised elusorganismid. Mulla kõige iseloomulikemaks tunnuseks on tema viljakus. Mulla viljakuse all mõistetakse tema võimet varustada kasvavaid taimi toiteelementidega, veega ning taimejuuri hapnikuga. Mõnikord võib olla muld ühele taimele viljakas, teisele mitte. Mikroorganismidel on tähtis osa mulla viljakuse määramisel, eriti oluliseks tuleb pidada mügarbaktereid. Muld on taimedele kinnitumise keskkonnaks. Muldadele avaldab suurt mõju inimtegevus. Muld on põllumajanduses põhilisi ja asendamatuid tootmisvahendeid. Mulla kui tootmisvahendi väärtus oleneb tema viljakusest, see ei ole püsiv väärtus, see muutub pidevalt. Mulla viljakus võib muutuda arenemise kui ka inimtegevuse tagajärjel
Mulla veereziimist oleneb otseselt toiteelementide omastamise ulatus. Tähtsat osa etendab ka mullalahuse reaktsioon, enamus meil kasvatavatest kultuuridest eelistab nõrgalt happelist või neutraalset (pH KCl5,6...7.2). taim seab toitelahusele nõude, et too sisaldaks kõiki vajalike toitesooli parajas vahekorras 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas – lämmastik on ainus toiteelement, mida mulla mineraalosa ei sisalda. mullas oleva lämmastiku kandjaks on mulla orgaaniline aine: huumus, taimejäätmed ja organismid. Taimedele omastavate lämmastikühendite allikaks on: *Org aine lagunemisel vabanevad ammooniumühendid, mis aastas moodustavad 1...2%(30...90kg/ha)lämmastiku üldvarust mullas. *Õhulämmastikku siduvate mikroorganismide kaudu mulda toodud lämmastik
Mida jahedam seda aeglasem, alla 8C juures peatub. Peab arvestama, kui anda ammooniumväetisi. · Immobilisatsioon omastamine taimede või mokroorganismide poolt. Bioloogiline neeldumine. 6. Taimetoitainete neeldumine mullas 7. Taimetoiteelementide vormid mullas ja nende sisalduse väljendamise viisid 8. Tähtsamate taimetoiteelementide osa taimede elutegevuses 9. Toitainete omastamine taimede poolt Omastatavad on toitained, mis on kas veel või nõrkades hapetes lahustunud. Neelduvad kolloididena. Ühe valentsed. · Juureväline maapealne võime omastada toitaineid väljaspool juuri. N: Pritsimine toitainelahustega. 10. Taime toiteelemendi, toitaine ja tegevaine mõisted. Toiteelementide klassifikatsioonid · Toiteelement keemilised elemendid, mis on vajalikud taimede kasvuks ja
Mida jahedam seda aeglasem, alla 8C juures peatub. Peab arvestama, kui anda ammooniumväetisi. · Immobilisatsioon omastamine taimede või mokroorganismide poolt. Bioloogiline neeldumine. 6. Taimetoitainete neeldumine mullas 7. Taimetoiteelementide vormid mullas ja nende sisalduse väljendamise viisid 8. Tähtsamate taimetoiteelementide osa taimede elutegevuses 9. Toitainete omastamine taimede poolt Omastatavad on toitained, mis on kas veel või nõrkades hapetes lahustunud. Neelduvad kolloididena. Ühe valentsed. · Juureväline maapealne võime omastada toitaineid väljaspool juuri. N: Pritsimine toitainelahustega. 10. Taime toiteelemendi, toitaine ja tegevaine mõisted. Toiteelementide klassifikatsioonid · Toiteelement keemilised elemendid, mis on vajalikud taimede kasvuks ja arenemiseks ning
kohta kolm osa turvast, liiva või saepuru. Anum peab olema õhku läbilaskev, aukudega külgedel või 6 põhjas. Enne seemnete kastidesse panekut tuleks neid kolm päeva leotada. Anumad seemnetega viiakse keldrisse. Aeg-ajalt neid niisutatakse, et seemned püsiksid kergelt niisked. Kevadel külvatakse seemned tihedalt 30 cm sügavusse kraavikesse. Sinna jäävad nad sügiseni. Kui muld kuivab läbi, tuleb seemneid kasta. Septembris avatakse kraav ettevaatlikult ja eraldatakse seemned mullast. Seemned külvatakse kavandatud heki asupaika 1-2 cm sügavusele mulda. Tulevased põõsad peaksid kasvama kahes reas. Põõsaste sobiv vahekaugus reas, samuti ridade vahe on pool meetrit. Kui taimekesed juba kasvama on läinud, sirguvad nad jõudsalt. Kolmandal aastal on õige aeg asuda tüvesid kärpima. Siis nad harunevad ja hekk saab tihedam. (Relve, 1998)
3.Külvikordade väetussüsteem 3.1. Lubiväetiste kasutamine O. Halliku andmetel on ligi 40% kujunenud karbonaadivabal moreenil ja nad on happelise reaktsiooniga. Enamike kultuuride optimaalne pHKCl jääb vahemikku 6,0...7,0. Mulla happesuse vähendamiseks tuleb vabad vesinikioonid taas asendada Ca-ioonidega lupjamise teel. Mullareaktsioon ehk pH iseloomustab vesinik- ja hüdroksiidioonide kontsentratsiooni mullas. Sõltuvalt nende vahekorrast on muld kas aluseline, neutraalne või happeline. Muld on happeline kui mullalahuses on ülekaalus vesinikioonid. Mullareaktsiooni klassifitseeritakse vastavalt pHKCl väärtusele järgnevalt: · kuni 4,5....... tugevalt happeline · 4,6 5,5...... mõõdukalt happeline · 5,6 6,5.......nõrgalt happeline · 6,6 7,2......neutraalne · üle 7,2........ aluseline Happeliste muldade väga väikese Ca-sisalduse (ca 1300 mg kg-1, liiv- ja saviliivmuldades isegi 150..
õhustatus – õhuvaeses mullas pidurdatud taimede normaalne areng. Takistatud on orgaanilise aine lagunemine ja õhulämmastiku sidumine •Umbrohtuvus -Mullaprotsesside liikumapanevaks jõuks on orgaanilise aine lagunemisel vabanev energia! 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas-–•Orgaanilise aine lagunemisel (ammonifikatsioonil) vabanevad ammooniumühendid – 1-2% üldvarudest (30-90 kg/ha). • Õhulämmastikku siduvate bakterite poolt mulda toodud lämmastik – Sümbiootilised mikroorganismid – 50-200 kg/ha – Vabalt mullas elunevad mikroorganismid – kuni 50 kg/ha • Orgaaniliste väetistega mulda antav lämmastik. Keskmiselt viiakse 1 tonni kvaliteetse sõnnikuga mulda 5 kg lämmastikku millest ca. 25% (1,25 kg) on omastatav esimesel aastal. Sõnnikul on arvestatav järelmõju ka 2. ja 3. aastal (vastavalt 10 ja 5%). Vedelate orgaaniliste väetiste kasutamisel tuleb arvestada üleväetamise ohuga (omastamine esimesel aastal 50%)
Erinevad orgaanilised väetised: - sõnnik osatähtsus kuni 90% varasemal ajal. - põhk - sapropeel (järvemuda) - mereadru (nt. põisadru) - haljasväetised (green manure) ei korista ära nt. künnad sisse; haljasväetis on nt. põldheina ädal - tööstusjäätmed olla ettevaatlik, võivad olla raskmetallirikkad. - majapidamisjäätmed - (reo)veepuhastusjaamade settemuda väetusväärtus, võrreldav sõnnikuga - kompostid Virts pole orgaaniline väetis, kuna ei täida orgaanilise väetise põhifunktsiooni mullas. Orgaaniliste väetiste kasutamise eesmärgid: 1. huumusvarude taastootmine, mulla huumusseisundi paranemine, huumusvarude suurendamine; pikk protsess aastatega 0.2% kui sedagi 2. aktiviseeritakse mikrobioloogilist elu mullas 3. mulla rikastamise element, toiteelement Orgaaniliste väetiste ainulaadsed funktsioonid mullas ei ole asendatavad ühegi teise võttega (kui räägime mulla viljakuse hoidmisest või suurendamisest).
metsiku floora hulgast 2. sekundaarsed ehk teisesed kultuurtaimed (rukis, kaer, tatar) levisid esialgu umbrohtudena 3. uuskultuuride rühm valitakse looduslike liikide hulgast ja mõned aretatakse kunstlikult- triticale (nisu ja rukki hübriid) 4. Kultuurtaimed, mis on minetanud oma majandusliku tähtsuse (sosnovski karuputk, kautsukitaim koksagõss, põhja-kanep, liivakaer 3. Taimede kasvu- ja arengutegurid- valgus, soojus, vesi, õhk, muld ja keskkonna reaktsioon Soojus Taimede kasvuks ja arenguks on vaja piisavalt soojust. Idanemiseks vajatav soojus sõltub taime liigist madalamaid temperatuure armastavad liigid idanevad hästi 13-18°C juures, soojalembesed taimed idanevad paremini18-24°C juures. Taimede aktiivne kasv toimub põhiliselt temperatuuril 0-45°C. Intensiivseim taimede kasv toimub temperatuuril 15-25°C. Soojanõudlus erinevates kasvufaasides pole ühesugune. Kõige paremini kasvavad
.................................................................................. 17 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................ 18 2 SISSEJUHATUS Palandiku talu asub Sirvaku külas, Kambja vallas, Tartu maakonnas. Põllumaad on kokku 20 ha ja mullaliigiks on LPg ehk gleistunud pruun näivleetunud muld. Tähtsaim sissetoomisallikas on teravilja- ja marjakasvatus. Väetusplaan on koostatud väljamõeldud põldudele. Gleistunud kahkjate muldade kultuuristamine eeldab korralikku kuivendust, võib vajada ka lupjamist, perioodilist sügavkobestamist, oluline on keemilis-mineraalse koostise reguleerimine. Tingimuste parandamiseks tuleks silmas pidada ennekõike kaltsiumi- ja huumuseseisundit. Töö põhieesmärgiks on väetiste kasutamise plaanipärane korraldamine talus
..lk.23 2.1. Taimetoiteelementide ja –toitainete mõiste ………………………………………………..lk.23 2.2. Toitainete omastamine taimede poolt ………………………………………………………lk.25 2.3. Taimetoitainete jagunemine nende kättesaadavuse järgi…………………………………lk.26 2.3.1. Mullavees lahustuvad ehk liikuvad toitained ……………………………………..lk.26 2.3.2. Asenduvad toitained ja asendusneeldumine ……………………………………..lk.26 2.3.3. Raskestilahustuvad toitained ………………………………………………………lk.30 2.4. Kasvupinnaste reaktsioon ja selle mõju taimetoiteelementide omastatavusele …….…lk.30 2.4.1. Reaktsiooni mõiste ………………………………………………………………….lk.30 2.4.2
kas rajada kapitaalne kompostiväljak, tarnida vastavad segamismasinad ning muu tarvilik. Pakutav tehnika on väga erinev. Teiseks lahenduseks on mitmesuguste kompostide segamise-kääritamise trumlite, konteinerite, reaktorite jne kasutamise. Allapanuta seasõnniku komplekse kasutamise juurutamiseks töötasime 70-ndatel aastatel välja biotehnoloogilise protsessi, mille tulemusena saime produktid: -bioorgaaniline väetis, -bakteriaalne söödalisand (KA vähemalt 40%), -rohevetikate biomass, tehnoloogiline vesi BHT < 10. Orgaanilise maaviljeluse meetoditega, haljasväetis (valge mesikas) ja komposti kasutamisega, on võimalik orgaanilise väetise vajadus katta 100%. Teravilja põhu kompostimine toimub pinnakihiliselt 2...3 korda kõrrekoorijaga segamine. Põhule laotatakse käärinud sõnnikut, virtsa arvestusega 10-15 kg N ühe tonni põhu kohta.
1. primaarsed ehk esmased kultuurtaimed (nisu, riis, oder, mais, kartul) valis inimene metsiku floora hulgast 2. sekundaarsed ehk teisesed kultuurtaimed (rukis, kaer, tatar) levisid esialgu umbrohtudena 3. uuskultuuride rühm valitakse looduslike liikide hulgast ja mõned aretatakse kunstlikult- triticale (nisu ja rukki hübriid) 4. Kultuurtaimed, mis on minetanud oma majandusliku tähtsuse (sosnovski karuputk) 3. Taimede kasvu- ja arengutegurid- valgus, soojus, vesi, õhk, muld ja keskkonna reaktsioon Valgus Taimekasvuks oluline valguse spekter jaguneb kolmeks osaks: ultraviolet ,infrapunane-, fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus(FAR) Infrapunane kiirgus soodustab taimerakkude kasvu ja väljavenimist ning aitab taimel omandada kindalt kuju. Ultraviolettkiirgus mõjutab fotosünteesi vähe, aga väldib taimede väljavenimist FAR:Sinakas valgus on tähtis lehtede kasvuks, punakas spektriosa soodustab taimede õitsemist. Soojus
kilerulli või kasvuhoones paiknevatesse lavadesse. Paremini juurduvad pistikud suure õhuniiskuse (üle 95%) ning 20-25 °C mulla- ja õhutemperatuuri juures. Kasvusubstraadi optimaalse temperatuuri tagamiseks paigaldatakse lavade alla küttekaabel, mis soojendab ka altpoolt. Pistoksad juurduvad vähemalt 2 kuud ning sel ajal ei tohi neid väetada. Alles siis, kui pistikutele on kasvanud juured (selle kontrollimiseks võetakse mõni pistik üles), võib alustada väetamist. Väetamine lõpetatakse juuli lõpus, et võrsed jõuaksid enne vegetatsiooniperioodi lõppu puituda. Esimesel kasvuaastal väetatakse juurdunud pistikuid 1-2 korda juunis-juulis, kõige efektiivsem on kastmine mõne vees lahustuva, marjakultuuridele sobiva kastmisväetisega. Talvel või varakevadel jälgitakse, et temperatuur kasvuhoones ei langeks alla 8 °C. Madalam temperatuur põhjustab kasvu alustanud taimede arengus füsioloogilisi häireid. Taimed
hukkub. Tolmjad osakesed, mis hõljuvad õhus, langevad taime lehtedele. Nad vähendavad valguse intensiivsust, ummistavad õhulõhesid ja vähendavad sellega fotosünteesi ja kasvu. II rühm 1. kasvusubstraadid; Muld on vanim aianduses kasutatav kasvusubstraat, mida tänapäeval kasutatakse vaid paljasjuursete istikute kasvatamisel avamaal. Katmikaianduses reeglina mulda enam ei kasutata. Mulla puudused kasvusubstraadina: 1) muld on raske ja see muudab tema transpordi kalliks, 2) muld on tihe ja eriti potitaimede kasvatamisel jääb taime juurtele vähe õhku, 3) enne katmikalal kasutamist tuleb muld steriliseerida, sest mullas leidub alati patogeene. 4) tänapäeval on raske leida mulda, mis ei sisaldaks herbitsiidide jääke. Orgaanilise päritoluga substraadid Orgaanilise päritoluga kasvusubstraadi komponentidest on tuntuim ja enim kasutatud rabaturvas. Rabaturba eelised mineraalmulla ees: 1) rabaturvas on puhas (ei sisalda patogeene),
Eeldus korralikuks saagiks on terve taimmaterjal. Istutuskoha valik ja ettevalmistus · Ei tohi valida liigniiskeid, madalaid kohti (siin taimed ligunevad ja hukkuvad, samuti külmaõhu kogunemisel kahjustuvad õitsemise ajal õied),suvisel ajal aga sagedane udu ja kaste tekitavad maasikatel hallmädanikku. Maasikaid ei ole soovitav istutada ka kõrgetele ja kuivadele kohtadele (talvine tuul puhub kõrgetelt kohtadelt lume ära ja maasikataimed saavad külmakahjustusi, suvel aga kuivab muld kiiremini). · Maasikas on valguslembene taim. Tema istutamiseks tuleb valida avatud, hästi valgustatud ja õhurikas maatükk. Maasikas võib kasvada kõigil muldadel, kuid kõige paremini sobivad keskmised liivsavikad mullad. Liivsavikal mullal on hea struktuur,niiskusimavus, õhu ja niiskuse läbilaske võime. Väga happelised mullad ei sobi maasika kasvatamiseks, hästi kasvab ta neutraalsetel ja vähehappelistel muldadel. Parim pH 5,26,8.
parandatakse mulla bioloogilisi omadusi. Päritolus ja tekkelaadid- jaotatakse Looduslikud- turvas.lubisetted, paekivi jahu, toorfosfaat. kunstlikud- looduslike ainete tehnilise ja keemilise töötlemise tulemusena, fosforväetised sünteetilised mitmeid lähtematerjale kasutades- lämmastikväetis toimekiirusealusel- kiirelt ja aeglaselt kiired- kergesti lahustuvad lahused aeglased- hakkavad mõjuma teatud aja möödudes Taim muld väetis Väetamisviisid: hajusalt, paiklikult, reaskünnis, Põhitoitained- N- 0,1-0,3% ; rohkem karbonaatsetes muldades esineb orgaaniliste ühenditena, väetis, bakterid, liblikõielistel taimedel elavab mügarbakterid. Fosfor- 0,1-0,2%- 1/3 orgaanilistes ühendites, Kaalium- 1,3- 3,5%- Orgaanilised väetised- loomse või taimse päritoluga ained, sisaldab põhitoite aineid- NPK- mikroelemendid. Mikroorganismid, NT: Sõnnik, virts, läga, turvas, kompostid, liha ja
peamiselt ioonidena. Positiivselt laetud ioone nimetatakse katioonideks, negatiivselt -- anioonideks. Näiteks: CO2 , H2O, O2 , 10. Nimeta taimede toitumisviisid. a) Juurtoitumine; b) Juureväline toitumine 11. Kirjelda juurtoitumise viise. · Passiivne omastamine (transpiratsioon, imav jõud). Toimub toitainete imamine koos veega. · Difusioon (kontsentratsioonide erinevused). Sellest osast, kus toitaine kontsentratsioon on suurem, liiguvad toitained sinna ossa, kus kontsentratsioon on väiksem. Ainete liikumine jääb seisma, kui % on mõlemal pool ühesugune. Looduses difusioon seisam ei jää, sest toitained kasutatakse taimes mitmesugustes protsessides. · Asendusadsorptsioon ehk aktiivne omastamine. Sel juhul toimub ioonide vahetus taime ja lahuse vahel. Positiivseid ioone vahetatakse positiivsete vastu ja negatiivseid negatiivsete vastu. 12. Kirjelda juurevälist toitumist
a) taimede mineraalse toitumise teooria b) miinimumteooria "tünnilaua seadus" saagi taseme määrab miinimumis olev toiteelement. 1 c) toitainete täieliku tagastamise teooria väetistega tuleb mulda anda sama palju toitaineid kui sealt saagiga eemaldame. - Prjanisnikov (1865-1948) kolmnurk. - Gedroits (1872-1932) neeldumisnähtused mullas. - 1913a. rajas R.Steiner (1861-1925) Sveitsis Antroposoofia Seltsi (alternatiivne väetamine, mahe, biodünaamilisd preparaadid, kuu seisu arvestamine). - 1924-1928a. biodünaamilised preparaadid. EESTIS - C.R.Jakobson (1841-1882), 1869a. "teadus ja seadus põllul" (soovitusi kasutatakse ka tänapäeval). - Dr. A. Eisenschmidt (1876-1914), mineraalkatsed. - Prof. A. Nõmmik (1882-1957) katsed mineraalväetistega. - Prof. O. Hallik (1906-1964) põldude lupjamine. - A. Piho (1924-1978) väetiste efektiivsus. - E
1)Mullaviljakus ja maade hindamine Mullaviljakuse all mõistetakse mulla võimet varustada taimi vee, õhu ja toitainetega. Kui täiuslikult mainitud protsess ühes või teises mullas kulgeb, sellest sõltubki kultuuride saagikus, mis on ühtlasi ka mullaviljakuse näitaja. Mulla kvaliteedi näitajaks on viljakus. Eristatakse kahte liiki viljakust : a) looduslik- tekib looduslike tingimuste mõjul b) efektiivne inimese kaasabil tekkinud mulla viljakus (kuivendamine, metsaraie, väetamine, muldade harimine) Mullaviljakus on muutuv näitaja. Eesti muldi hakati hindama tootmisnäitaja järgi 17.sajandi teisel poolel, tänapäeval eristatakse Eestis 10 erinevat mulla koniteedi klassi: 1) klass 91-100 hindepunkti, 2) klass 81-90 hindepunkti(h.p.), 3) 71-80 h.p., 4) 61-70 h.p., 5) 51-60 h.p., 6) 41-50 h.p., 7) 31-40 h.p., 8) 21-30 h.p., 9)11-20 h.p., 10) 1-10 h.p. Keskmine on 35-50 hindepunkti. Looduslikel rohumaadel 10-20 hindepunkti. 2) Mulla mehhaaniline koostis ja mullalõimis
kihiviisiline Harimissügavus 5...7 5...7 7...9 Viimane harimine 5...7 cm sügavuselt KARTULI MAHAPANEKUEELNE MULLAHARIMINE · Kartulipõllu muld peab olema haritud umbrohupuhtaks, peensõmeraliseks ja sügavalt kobedaks, kus on hea aeratsioon, mida kartuli mugulad, juured ja stoolonid vajavad kasvamiseks ja hingamiseks. · Seemnemugulate idanemise ja stoolonide moodustamise ajal vajab kartul kobedat mulda, kuna tärklise suhkrustumine idanemisprotsessis vajab rohkesti hapnikku. · Stoolonid saavad normaalselt areneda üksnes kobedas mullas, sest suuremõõtmeliste rakkude tõttu ei suuda
Porgand on väga levinud köögivili. Teda hinnatakse eelkõige kõrge vitamiinide (A,B1,B2,PP) ja mineraalainete sisalduse poolest. Nagu kõiki aedvilju, nii ka porgandit on kõige kasulikum tarbida värskelt. Porgand eelistab hästi väetatud kerget lubjarikast pinnast, mis on hästi õhustatud. Otsest väetamist värske sõnnikuga porgand ei talu, see soodustab õisiku ja külgjuurte teket. Sama põhjustab ka liigne lämmastikuga väetamine. Porgand talub hästi külma, seetõttu võib seemned külvata kevadel vara või hilissügisel.Külvinorm on 0,3- 0,5 g/m2,külvisügavus 1-2 cm, reavahe 20-25 cm. Seemned idanevad aeglaselt, seetõttu võib neid külvata koos varaste kultuuridega (salat, redis). See soodustab pinnase õhustamist ja umbrohtude eemaldamist veel enne porgandi tärkamist, kuna pinnasekoorik ja umbrohud kahjustavad võrseid. Võimalikult vara tuleb tõusmeid harvendada
.......................................................... 10 Taimede hooldusvõtted......................................................................................................... 11 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 13 Sissejuhatus Antud töö teemaks valisin mustikate kultuuri kuna olen juba pikemat aega planeerinud selle taime kohta rohkem infot koguda ja ka võib-olla tulevikus selle kultuuri kasvatamisega algust teha. Töös tutvustan erinevate mustikataimede sorte, mida soovitatakse Eestis kasvata. Samuti saab ülevaate taime kasvutingimuste kohta. Ülevaade antakse ka mustikataime istutamisest ja hooldamise võtetest ja tingimustest. Eraldi peatükis tutvustatakse mustikataime paljundamise võimalusi. 2
mullaomaduste vaatlemisele ja vastavalt sellele tuletatakse ka seire nimetus agrokeemiline seire, elustiku seire jne. Mullastiku seire väga oluline! Peab jälgima mulla seisundit ja ütlema meile sellest seisundist tulenevaid seisundeid, tulemusi. Seire jaguneb väga paljudeks erinevateks seire liikideks agrokeemiline seire (agrokeemia on kõik see küsimuste kompleks, mis tegeleb taimede toitumisega, sh ka taimede ja mulla väetamisega, üldises populaarses mõttes väetamine ja kõik sellega seotud küsimused), elustiku seire (muld on nii elus asi kui elus olla saab mullas on väga palju erinevaid elukaid sees, lisaks tahkele, mineraalsele osale. Kõige suurem osakaal mikroorganismidel elusosal vetikad, bakterid, kuid ka suuremaid a-la mullamutt ja vihmauss. Mulla indikaator on elustik palju vihmausse = hea mullastik) jne. Erinevaid mullaseire liike Eestis: Agrokeemiline seire tulemuseks väetistarbekaardid. Kõige olulisem mahu poolest
.....................................................90 Kirjeldus..................................................................................................................................... 90 Tagasilõikamine..........................................................................................................................91 Hooldamine................................................................................................................................ 91 Väetamine...................................................................................................................................91 TUHKPUU..................................................................................................................................... 92 Iseloomustus............................................................................................................................... 92 Kasvutingimused ja kasutamine..........................................
Selle tõttu kutsutakse magnooliaid ka tulbipuudeks (Calmia). Magnoolia õitseb maist oktoobrini ning pärast seda ehivad taime suured kuni 15 cm pikkused käbikujulised erksavärvilised oranžikaskollased viljad. Magnoolia on kergelt mürgine ja seda kasutatakse meditsiinis. Kuna magnooliad ei talu ümberistutamist, tuleb neile sobivat kasvukohta hoolega otsida. Magnooliate juurestik on pindmine ja juurekava hõre, narmasjuuri on vähe. Mulla suhtes on nad küllaltki nõudlikud, seega muld peaks olema parasniiske, kergelt happeline ja õhurikas. Põuda magnooliad ei kannata ja enamik neist ei talu ka seisvat vett. Pindmise juurestikuga magnooliatele mõjub hästi võraaluse multšimine. Magnooliate all ei tohi ka eriti kaevata, see võib vigastada nende juuri. Nagu paljudel teistel taimedel, on magnooliatelgi juured sümbioosis seentega, s.t magnooliatel on mükoriisa. Magnooliad tahavad üldiselt kasvada soojas tuulevaikses kohas. Päike
annaabi.ee 
