Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mured ja probleemid seoses laste kasvatamisega". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lapsevanem, internet, tooming, muret, kooliiga, imikuiga, suhtumise, tõrjutud, vestlusi, kasvatusest, alaealised, arva, noorel, huvitegevus, kasvatamisega, kasvamise, ettevaatlik, kasvatamatus, arvavad, lapsevanemat, otseloomulikult, lapsevanemale, viirused, vaktsiinide, väikelapseiga, eelkooliiga, eelkooliea, omandab, saadab, kingitused, eakaaslasteta ei mõtle vanema raske päeva peale, ega ürita temast aru saada, vaid ta kuuleb ainult temale lausutud halbu sõnu. Samas ei ole laps ju milleski süüdi ja teda ei tohi teiste või enda probleemide pärast karistada. Vanem näeb ainult seda, et laps ei kuula, vaidleb vastu, mossitab või jonnib. Sageli kasutab lugupidamatut kõnepruuki või teeb nägusid. Mõlemale poolele tundub, et temal on õigus ning teine ei saa sellest aru. Laps avaldab oma arvamust, aga lapsevanem lööb. Laps on samasugune inimene, kellel on tunded ning oma arvamus. Laps tajub enne tundeid ja alles siis hakkab mõistma mõtteid. Kui temaga kurjal toonil rääkida, tajub ta seda, et lapsevanem on kuri ja kurjustab, kuid mida lapsevanem rääkida või selgeks teha üritab, see jääb arusaamatuks. Lapse ainus soov sellistel hetkedel on pääseda. Kui laps on hirmunud, langevad nii tema õppimis- kui ka suhtlemisvõime. Pealekäratamisest võib kasu olla vaid
· Ei tule toime oma tegevuse ja tööülesannete planeerimisega · Kaotab sageli oma asju, ei pane tähele kuhu ta need unustas · Igapäevases tegevuses halva mäluga · NB: Erinevad tunnusjooned ei avaldu alati ühesuguse tugevusega. Iseloomulik on see, et tähelepanu keskendumise raskused avalduvad teravalt olukordades, kus laps on sunnitud tegema vaimset pingutust nõudvat ülesannet. HÜPERAKTIIVNE LAPS ERINEVATEL EAPERIOODIDEL 1. Imikuiga. Umbes kolmandik emasid räägib, et lapsed tulid ilma nähtava põhjuseta ilmale 14 päeva enne väljaarvestatud tähtaega. Mõned mainivad, et beebi olevat juba juba emaüsas rahutu olnud. Levinud oletuse vastaselt ei suitsetanud ega joonud enamik neid emasid raseduse ajal. Tihtipeale on lapsed juba sünnitoas ülierksad, uurivad maailma avali silmadega, on seejärel aga tihti juba varases imikueas väga väsitavad. Nad karjuvad ja magavad vähe.
Lapsi on erinevaid: ühed on head suhtlejad ja aktiivsed, teised jällegi rahulikumad ja tasakaalukamad. Samuti on ka lapsi, kes on sünnipäraselt tundlikumad ja lapsepõlves saanud halva kogemuse, mis mõjutab ka täiskasvanuna olles. Oluliseks põhjuseks lapse halvaks käitumiseks võivad olla: ümbruskonna muutus, sünnid peres, toimetulematus koolis, õpetaja või kooli vahetus, uued sõbrad, lapse haigused, abielulahutus peres jne. Kuidas saaks tulla toime lapsevanem oma hüperaktiivse lapsega? 1. Viha vastu võitlemine - last tuleks kuulata, veeta võimalikult palju aega lapsega koos, jutustada oma lapsepõlvest, pahandustest, õnnetustest. Kui peres on mitu last,siis tuleks jaotada aeg nii, et tähele panu jaguks igale lapsele eraldi. Kindlasti tuleks lapsevanemal ennast jälgida, et kuidas ise ta käitub stressi ajal. See, kelle peale viha valatakse, ei pruugi olla üldse viha põhjuseks, lihtsalt kantakse üle. Mida
Hüperkineetiliste häiretega võib kaasneda ka muid psüühika- ja käitumishäireid. Hüperkineetiline laps on sageli: 1) hoolimatu ja impulsiivne, 2) temaga juhtub sageli õnnetusi ning 3) pigem mõtlematuse kui sihiliku vastuhaku tõttu eksib ta kergesti distsipliininõuete vastu. 4) Suhetes täiskasvanutega on selline laps pidurdamatu, puuduliku austusega ja vähese tagasihoidlikkusega, 5) teiste laste hulgas on ta ebapopulaarne või tõrjutud, 4 6) reeglina esineb neil hälbeid ka kognitiivsetes protsessides; sageli kaasnevad lugemis- ja/või muud õpiraskused, 7) teistest lastest sagedamini täheldatakse ka motoorse ja kõne arengu pidurdust. Sekundaarseteks komplikatsioonideks võivad olla: 8) sotsiaalse suhtlemise häired ja madal enesehinnang. Hüperkineetilised häired kattuvad oluliselt teiste käitumishäirete, näiteks sotsialiseerumata käitumishäirega
õpilase depressiooni ja/või frustratsiooni. Tulemus: milleks pingutada, kui niikuinii ei jõua; apaatsus, käega löömise tunne. Kuidas osa noori sellist patoloogiat ravivad: õpetajale öelda ei julge, vanematel pole aega kuulata -- siis jäävad paremad või halvemad sõbrad. Halvad sõbrad, halb nõu -- lähme jooma, kuniks elu- ja koolimured ununenud; tõmbame rahupiipu ehk narkotsi. Olen kuulnud õpilastelt, et vahest klaasike veini võtab lapsevanem lapsega koos, et stressi maandada -- peaasi, et küla peale "kummutama" ei lähe. Väsimuse vastu ei aita ka kahepäevane tantsu vihtumine ja tantsusaalist intiimsfääri nihkumine. Lohutatakse end sellega, et selleks korraks sai "puhatud", et mittepuhanuna esmaspäeva hommikul kooli tulla. Kaaspedagoogid, haridustöötajad, pedagoogikateadlased, koolijuhid -- kas me märkame väsinud lapsi -- väiksematel lastel on iga teine sõna "suva" või "savi".
Üllatus Ebakindlus Kergendus Üksildus, abitus, tõrjutus Hüljatus, kaotusetunne Ärevus, puutudes kokku armastuse, seotuse või abieluteemadega Usaldamatus (Vaher, 2008, 43,44) 1.1.3Laste mõtted, uskumused ja käitumuslikud reaktsioonid seoses lahutusega Lapsed võivad olla arvamusel, et teine vanem on ta hüljanud. Mõnikord aitab seda arvamust süvendada solvunud ja haiget saanud lapsevanem, kelle juurdest mindi ära, kui näiteks isal või emal tekkis uus suhe ja uus armastus. Mahajäetud vanema toetuseks hakkab laps teist vanemat süüdistama ja temast eemale hoidma, sest lapsed asuvad sageli nende arvates nõrgemat poolt kaitsma. Samuti võib lapsel olla arvamus, et ta peab valima vanemate vahel, ja polegi võimalik, et talle jääksid alles mõlemad vanemad. Lapse arusaamad elust on veel väga must-valged üks välistab teise. (Vaher, 2008, 44)
..............................................12 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................13 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU...............................................................................16 2 SISSEJUHATUS Kõik inimesed tahavad, et nende elus oleks kõik hästi. Iga lapsevanem tahab oma lapsele parimat, iga õpetaja tahab, et tema õpilastel läheks koolis hästi, iga eriala spetsialist tahab, et tema tööd hinnataks ja väärtustataks. Kõigil on soovid ja unistused, kuid elus tuleb osata taluda ka tagasilööke ja pettumusi. Kui palju me ka ei sooviks, prooviks on elus nii tõusu kui mõõna perioode. Ei saa elada vaid naeratus näol, kui silmis on pisarad, me kõik oleme omamoodi elus saanud tunda raskeid hetki, probleeme, raskus tunnet hinges ja muid
ümbritsevast keskkonnast. Pereliikmed sealhulgas lapsed kujundavad kodu näo; ent kodu voolib ka pereliikmeid, eeskätt kodus sirguvaid lapsi. Kodust ja perekonnast saab laps kaasa palju sellist, mida täiskasvanuna on raske, kui mitte võimatu, muuta (Hansson 2006: 29). Elamine koos kasvava lapsega on loov protsess. See nõuab täiskasvanult, et ta annaks lapse kasutusse kõik anded ja head loomuomadused, mis ta ise on kaasa saanud. Kasvatamine on teenustöö, kus lapsevanem laseb lapsel end ära kasutada. Selleks läheb vaja kõike, mis vanemast võtta on: tema elukogemust, vaistu, teadmisi, väärtushinnanguid ja kohusetunnet. Vaja läheb ka julgust, sest selleta ei sünni midagi uut. Kasvataja julgus see tähendab julgust kuulata sisehäält ja valmidust ise hingeliselt kasvada, kaotamata seejuures ehedat isikupära. Vajadus hingeliselt 5
Kui koolis tahetakse kiusamist leevendada ja lõpetada, siis tuleks kiusamisest rääkida avalikult. Kedagi ei tohiks süüdistada, vaid otsida tuleks lahendusi, mis aitaks nii kiusajat kui ka kiusatavat. Kui sind ennast või kedagi teist kiusatakse, siis tuleks sellest rääkida oma sõpradele, mõnele täiskasvanule, keda usaldatakse või õpetajatele. Samuti on loodud ka palju tugikeskusi, usaldustelefone ja interneti lehekülgi, kus saab oma muret kurta. KOOLIKIUSAMISEST EESTIS Koolikiusamisest on Eestis saanud suur probleem. Võrreldes välisriikidega esineb just Eestis koolikiusamist mõnevõrra rohkem. 2007. aastal korraldatud uuringus selgus, et lapsed seostavad vägivalda kõigepealt füüsilise vägivallaga. Laste vastustest tuli välja ka vaimse vägivalla suur levik Eesti koolides ning seda, et õpetajad ei reageeri vaimse vägivalla ilmingutele piisavalt. Õpilaste hinnangul on neist 24% kogenud
selgitada, kuidas on sisustatud lapse ja vanema koosveedetud aeg. 16 ALLIKAD Campbell, R. (1991). Tingimusteta armastus. Tallinn: Eesti Kristlik Kirjastus. Elmest, M. (1995).Kodukasvatuse mõju lapse staatusele lasteaias. Tea&Toimeta.6,8. Kraav ,I.(1992). Noor perekond lapse kasvukeskkonnana Eestis ja Soomes. Haridus.6, 10-14. Kropp, P. (2001). Mina olen lapsevanem, sina ole laps. Tallinn: Odamees OÜ. Laps ja lasteaed .Lasteaiaõpetaja käsiraamat. (2005). Koost. Kivi, L., Sarapuu, H. Tartu: AS Atlex. Lapsevanem ja õpetaja lapse arengu toetajana- mõtteid lapsevanematele ja õpetajatele. (2008). Koost. Tuuling, L. Tallinn: Tallinna Ülikooli kirjastus. Linnas, M., Niiberg ,T. (2007). Laps läheb lasteaeda. Tartu: AS Atlex. Niiberg, T. (2007). Kodu kui lapse kasvukeskkond. Õpetajate Leht.1, 3. Põld, P. (1932). Üldine kasvatusõpetus
Ignoreerides lapse korrarikkumisi pikemat aega, täiskasvanud ainult soodustavad neid. Lapsed seevastu mängivad seesuguseid võimuvõitlusi läbi kuni ägedate kokkupõrgeteni. Kui lapsed rikuvad reegleid, tuleb sellele kohe tähelepanu pöörata. Reeglite rikkumine on märk sellest, et olemasolevaid piire on vaja varieerida ja laiendada, või et piiride ületamisele tuleb järjekindlalt lõpp teha ja uute rikkumiste tagajärjed kokku leppida. Järjekindel lapsevanem, kasvataja või õpetaja ei alanda lapsi (,, Sa oled ju rumal!" või ,,Sa ei saa seda nagunii selgeks!"), vaid suhtub neisse austuse ja tähelepanuga ning arvestab nende kui kaasinimestega. Kes lapsi üle hooldab ja kamandab rääkides: ,,Ma tahan, et sinul oleks parem kui minul oli!"), see vaatab sageli neist üle, räägib neist üle. ,,Igalühel on õigus lugupidamisele", kirjutas ameerika psüholoog Rudolf Dreikurs. Piiride seadmine ja järjekindlus põhinevad vastastikusel austusel
Miks valisin? Ei tea sellest midagi, tahan saada lasteaiaõpetajaks ja kui lapsevanem peaks küsima, miks ta võiks/ei võiks oma last edasi kodus õpetada, siis oskan vastata. Magistritöös tuli välja see, et need õpetajad, kes koduõppest midagi ei tea, ei ole selles suhtes kuigi sallivad ja postitiivsed ning näevad koduõppes isegi konkurentsi 2. Slaid olemus Laps võib olla koduõppel vanema soovil või tervislikel põhjustel Oma lapsi kodus õpetav ema näeb koduõppes elustiili, koduõppe õpilane näeb seda
Eaperioodid: Imikuiga Esimene eaperiood on imikuiga. See algab sünniga ning lõpeb siis kui imik saab aastaseks. Sellel ajal toimub lapse intensiivne areng ja kasvamine. Oluline on füüsiline ja motoorne areng, mis loovad aluse edasiseks tunnetuslikuks ja sotsiaalseks arenguks. Esimene kokkupuude välismaailmaga ning oluline on, et see oleks positiivne. (J. Uljas, T. Rhumberg ,,Psühholoogia", 2002). Kiire kasvamise pärast on ainevahetus ja seedeelundite koormus suur. Imik on vastuvõtlik haigustele ja põeb neid raskelt. (,,ENE", 1988) Maimikuiga Teine eaperiood on maimikuiga. See kestab esimesest eluaastast kuni kolmandani. Maimikueas õpitakse iseseisvust ja seda, kuidas oma tahet läbi suruda-laps tahab olla sõltumatu. Areneb intensiivselt silma ja käe koostöö. Omandatakse liikumisoskus. (J. Uljas, T. Rhumberg Psühholoogia, 2002). Ka maimikueas on lapse kasv ja vaimne areng kiire, aga aeglasem kui imikueas. Paraneb liigutuste koordinatsioon. (,,ENE", 1973). Koolie
kohusetunnet. Õdede, vendade keskel kasvades, juurdub temas see solidariteedi tunne, mida peab ta hiljem tundma oma kaaskodanike vastu. Perekonnas kasvades, omandab laps ühiskondliku elu algmõisted, siin õpib ta painduma korra alla, õpib mõistma seaduste vajadust. Lapsed on saanud palju rohkem vabadust kui vanemas põlves. Kasvatusi on suurepäraseid ja väga halbu. Kasvatusi on palju nagu Maal inimesi ja nende nägemusi kasvatusest. Kuid kõigil kasvatustel on üks sarnane joon – “kontroll”. Samas uurime ka millised oleksid kasutavad karistusmeetemed ja kuids tuleks last kiita. 1. KAVATUSMEETODID Kasvatuses on tegelikult kasutusel neli kasvatusmeetodit, vabakasvatus, mittesekkuv kasvatus, autoriteedi- põhine kasvatus ja autoritaarne kasvatus. Need kõik erinevad teineteistest väga, ühel juhul antakse lastele suurt vabadust ja teha mida vaid
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Lastekodu, Lapsendamine 2011 Sisukord 1. LAPSENDAMINE..................................................................................................3 1.1 Lastekodu kui kasvukeskkonna mõjust lapse psüühilisele arengule............3 1.2 Esimene eluaasta................................................................................................3 1.3 Teine ja kolmas eluaasta...................................................................................4 1.4 koolieelne iga......................................................................................................4 1.5 Suhete orienteeritud koolkond.........................................................................4 1.6 Toimetuleku mõiste............................................................................................5 Mis on lapsendamine?.
· Mängud, mida iseloomustab vägivald ja nii palju draamat, et igapäevaelu tundub selle kõrval igav · Pikad tunnid füüsilist jõudeolekut ja teiste inimeste elu passiivset jälgimist, kus probleemid lahendtakse mõne minutiga · Arvutimängud, kus laps lahendab probleemi pigem näpude väleduse ja vägivallaga kui empaatilise või eetilise mõtlemisega · Internet pornograafia ja pommivalmistamisjuhistega Televiisor ja arvuti ei liida inimesi ega loo hoolivat side. Oleme pakumiste üleküllusest killustunud. Pole vahet kes oleme või missugused on meie huvid, igaühe jaoks leidub alati mõni saade ning tõeliste inimestega suhtlemine on asendunud kujuteldava sidemega ekraanil tegutsevate kujudega. Leebe kasvatus Inimesed, kes kasvasid üles leebe kasvatusega, kellele ülearu järele anti ning kelle
kelleks tal pole määratud saada. Meie, täiskasvanud oleme aednikud, kelle hooleks on usaldatud kasvatatud inimtaimede eest hoolitsemine, nende vajaduste rahuldamine, nende toetamine ja mõistmine raskustes, nende suunamine inimeseks kasvamise teel.” Lastekaitsetöötajad ei väsi kordamast, et kõikide oluliste tegemiste kõrvalt on tähtis leida aega oma lapse jaoks. Laste mured vajavad kuulamist ja kõige parem on, kui seda teeb lapsevanem. Laps iseenesest on ühiskonnaliige, kelle vastutus ja roll selles pidevalt süvenevad. Samuti paneb ühiskondlik elukorraldus vaikimisi paika normatiivid, mis esitavad teatud nõuded selle liikmele. Loomulikult tahab iga lapsevanem oma lapsele head ja muretut lapsepõlve, mis paraku ei tähenda seda, et laps võib täiesti süüdimatult ja vastutustundetult, ilma igasuguste kohustusteta päevad läbi ringi joosta ja mängida.
Õpilane jättis tulemata ka kokkulepitud järelaitamistundidesse. Kool pöördus abi saamiseks juba valla sotsiaaltöötaja poole, kes püüaks ise perega kontakteeruda. Pidasime vajalikuks õpilasele nõustamiskomisjoni suunamist, sest ka spetsialistidelt saime arvamusi, et õpilasele võiks sobida lihtsustatud õppekava või vähemalt eriarsti soovitus viia kogu õpe üle individuaalsele õppekavale. Vajalik dokumentatsioon sai kooli poolt kokku pandud, kuid lapsevanem jäi seisukohale, et tema lapsele pole seda vaja. Siinkohal ei saa lapsevanem aru, et ta tegelikult teeb oma lapse elu raskemaks. Kõik jätkub praeguseni vanamoodi, õpetajad küll õpetavad teda individuaalselt, kuid peagi tuleb tal hakata põhikooli lõpetamiseks sooritama eksameid, paraku lõpueksamite sooritamisel ei saa arvestada tema individuaalsust, küll aga oleks saanud kool ise koostada eksami vastavalt õpilase võimetele, kui õpilane oleks õppinud lihtsustatud õppekava järgi
valitsema.Väga tähtis on olla lapse vastu tähelepanelik. Seda lihtsam on siis märgata ka võimalikke kõrvalekaldeid lapse arengus. Ei maksa olla liiga murelik. Selles vanuses laps oskab end juba väljendada ja küsida ning kõige rohkem vajab ta täiskasvanut, kes teda mõistaks. Kolmas ja neljas eluaasta. Selles vanuses laste jaoks on olulisim õppida oma valikuid ja soove valitsema. Laps on sel eluperioodil tihti trotslik. Toimub kiire areng. Lapsevanem saab last juhtida ning jagada tunnustust, nii et iga õnnestumine kasvataks temas enesekindlust. Igas argipäevas on olukordi, kus laps teeb väikseid valikuid ja õpib, et just tema valikust sõltub õnnestumine. Laps valib algul ebateadlikult , mis talle maitseb, kui palju ta sööb, mida selga paneb jne. Lapsevanem saab last tema valikutes jälgida ning aidata tal mõista seoseid valiku ja tulemuse vahel. Sel eluperioodil on täiskasvanul eriti oluline mõista, et väljakujunenud
Lugemise- ja kirjutamisehäirest aitab jagu saada logopeed koostöös lapsevanema ja õpetajaga. 3.2 Kõne ja keele areng Kõne ja keele areng võib olla aeglasem, see väljendub selles, et laps ei oska end eakohasel tasemel sõnaliselt väljendada või puudub kõne täiesti. Laps ei suuda omandada õigeaegselt mõningaid või ka paljusid häälikuid. Ta väljendab end "pudikeeles" või täiesti arusaadamatult. Lapse kõne arengu pärast tasub muret tunda, kui 1-2a laps ei saa aru lihtsamatest korraldustest, ütleb mõne üksiku sõna või ei oska ühtegi sõna. Selle täpsustamisega ja raviga tegelevad samuti logopeedid. 3.3 Psüühilised protsessid Mälu, teadmiste omandamine, ümbruse tunnetamine ning omandatud teadmiste kasutamine ei pruugi olla nii heal tasemel kui eakaaslastel. Lapsele ei jää meelde lihtsad asjad tema lähemast
hüperaktiivsetest lastest. Sellised õpiraskused tulenevad aju arengu iseärasustest, mitte laspe laiskusest või vaimsete võimete vähesusest. (Roomeldi jt 2003:16) 2. Kõne ja keele areng Kõne ja keele areng võib olla aeglasem. Aeglane areng välejndub selles, et laps ei oska end eakohasel tasemel sõnaliselt välejdada või puudub kõne täiesti. Laps ei omanda õigeaegselt mõningaid või ka paljusid häälikuid. Lapse kõne arengu pärast tasub muret tunda, kui 1-2 aastane laps ei saa aru lihtsamatest korraldustest, ütleb mõne üksiku sõna või ei oska ühtegi sõna. (Roomeldi jt 2003:17) 3. Motoorika Hüperaktiivse lapse liigutused on sageli kohmakd, kuigi need lapsed on väga liikuvad. Mitme liigutuse samaaegne tegemine võib olla raske- esinevad koordinatsioonihäireid. Esineb ka peenmotoorika häireid. Probleeme aitab ületada pidev treening spetsialisti juhtnööride järgi, mitte kurjustamine, halvustamine ega karistamine
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Janely Grasberg LÕ11 ARMUKADEDAD LAPSED Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Me kõik vajame elus kindlustunnet ning seda vajab ka laps. Ta on sõltuv täiskasvanust, tema enesehinnang kujuneb lähedaste toetuse, tunnustuse ja armastuse läbi, sõltuvalt sellest, kui kindlalt tunneb ta end oma keskkonnas. Laps vajab kindlustunnet, et talle vajalikud ja head asjad jätkuvad. Lapsed usuvad, et nemad peaksid saama kogu tähelepanu, ükskõik millal nad seda ka ei tahaks. Selline enesekeskne eluvaade on õdede-vendadevahelise võistlemise ja armukadeduse allikas. Kui nad ei saa seda tähelepanu, mida nad tahavad, sest see saab just uuele imikule, õele või vennale või isegi abikaasale osaks, muutuvad lapsed kadedateks. Armukadedusest pimestatuna on nad tusased, nurjavad teis
Nad ei tunne ennast enam vabalt ega suuda olla nemad ise. 1.2. Heakskiidu mõiste 4 Kõik vanemad on inimesed, kes tunnevad oma laste käitumise suhtes aeg ajalt kahte sorti tundeid - heakskiitu ja mitteheakskiitu. Käitumine on miski, mida laps teeb või ütleb. See ei ole lapsevanema hinnang sellele. Näiteks, kui laps jätab riided põrandale vedelema, on see käitumine. Kui lapsevanem nimetab teda lohakaks, on see hinnang. On selge, et mõningaid lapse käitumisi ollakse valmis kohe heaks kiitma, teisi mitte. Kui paljusid lapse käitumisi vanem heaks kiidab, sõltub osaliselt sellest, milline inimene ta ise on. Mõned vanemad on juba loomu poolest sallivad. Mõned teised vanemad on inimestena sallimatud. Nad leiavad, et suurem osa teiste inimeste tegudest on vastuvõetamatud. Kui jälgida neid laste seltskonnas, võib olla üllatunud, miks nad ei talu
............................. 12 KOKKUVÕTE ................................................................................................................... 17 KASUTATUD KIRJDANDUS ..........................................................................................18 LISA: KÜSITLUSLEHT.....................................................................................................19 2 SISSEJUHATUS Iga lapsevanem teab, kui rakse on lastega suhelda ning nendega häid suhteid hoida. Kunagi ei või teada, mis neile meeldib ja mis mitte. See põhjustab ka nende vahelisi probleeme. Kõik algab aga lapse kasvatamisest. Kõik mida laps oma arengul kogeb ja näeb muudab ta iseloomu ja olemust. Lastega suhtlemine algab juba väga varakult, kui ta alles areneb ja õpib. Niisiis ei lähe lastega suhtlemise alla ainult nendega suhtlemine, kui nad rääkida oskavad vaid juba siis, kui nad on alles väga väiksesed
eas ära tunda. Tõhustatakse lapse personaalset arengut, toetatakse perekonda ja lapse sotsiaalset kaasatust ning tugevdatakse perekonna pädevust. Last saab tõhusalt aidata vaid siis, kui teda ja ta vajadusi hästi tuntakse ja ta arengut järjekindlalt hinnatakse. Kõigepealt hindavad lapse võimeid ja vajadusi tema lähedased, need, kes lapsega kõige enam aega koos veedavad. On vaja märgata, et lapse areng kulgeb eakaaslaste omast veidi erinevalt. Kui lapsevanem ise ei märka või ei soovi märgata lapse erisusi, siis peaksid sellele tähelepanu juhtima perearst või lasteaia õpetaja. Lapse arengu jaoks oluliste tegevuste planeerimine ja läbiviimine on võimalik siiski vaid siis, kui laps on läbinud vajalikud uuringud ja tema erivajaduse olemus teada. Seega saab last aidata, õpetada ja tema puuet korrigeerida, kui on selgeks tehtud, millisel arengutasemel laps antud momendil on. Tähtis
ajaline püsivus ja sõltumatus situatsioonides. Hüperkineetiliste häiretega võib kaasneda ka muid häireid. Hüperkineetiline laps on tavaliselt hoolimatu ja impulsiivne, temaga juhtub sageli õnnetusi ning pigem mõtlematuse kui sihiliku vastuhaku tõttu eksib ta kergesti distsipliininõuete vastu. Suhetes täiskasvanuga on see laps pidurdamatu, puuduliku austusega ja vähese tagasihoidlikkusega; teiste laste hulgas on ta ebapopulaarne või tõrjutud. Reeglina esineb tal kognitiivsete protsesside kahjustusi, laste üldpopulatsioonist sagedamini täheldatakse ka motoorse ja kõne arengu pidurdust. Puudulik tähelepanuvõime avaldub läbematuses ülesannete täitmisel ja tegevuse lõpetamatuses. Laps lähebkorduvalt üle ühelt tegevuselt teisele. Üliaktiivsuse mõiste hõlmab ülemäärast püsimatust, eriti suhtelist rahulikkust nõudvates situatsioonides. See võib, sõltuvalt
maailmas. Kristi Metshein Kasutatud kirjandus Kuurme, T., 2003 Kasvatuse võim ja võimetus Tallinna Pedagoogikaülikool ja autorid, 2004, Kasvatusteadused muutuste ajateljel Vapper, T., 2012, Ei ole halbu lapsi, on valed kasvatusvõtted http://www.opleht.ee/admin/pages/preview/?archive_mode=article&articleid=8055 Kasutatud fotod Foto 1 Internet http://www.realussr.com/ussr/the-patriotic-education-in-ussr-part-2-pioneers- soviet-boy-scouts/ Kristi Metshein Kool kui areneva inimese kogemusruum. Õppimist soosiv keskkond. Vana ja uus kool. Vanakoolilikult range kool on selline, kus õpetaja köstrina klassi ees vaikust ja kuuletumist nõuab. Küsimusi esitada ja arvamust avaldada ei ole lubatud. Kui sa õpitavast aru ei saa, siis
ühtsuse ning keda seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne ning seaduslik vastutus (M. Tuulik, A. Tuulik 1999). Paljudes õigussüsteemides on vanemad oma laste hooldajad. Väikeste laste puhul on vanemad kohustatud vastutama nende hooldamise, julgeoleku ja kontrollimise eest, kusjuures vanem või personaalselt langetada otsusi lapse eest (Uord 1995). Vanematel on sageli raske sõnastada eesmärke, mida nad oma lapsi kasvatades taotlevad. Ometi on iga lapsevanem sunnitud pidevalt tegema valikuid, langetama otsuseid koduse elu korralduses, suhetes lastega ja valides, mida lastele lubada, mida keelata. Valikud sõltuvad paljus argielu võimalustest ja vajadustest, aga paratamatult on nende taga ka vanemate väärtused (Kukemeck, Karlep, Krull, Mikk, Pilli, Trasberg 2001). Autor peab kahjuks tõdema, et mitte kõik lapsevanemad ei suuda oma eesmärke täita, et laps kasvaks iseseisvaks, kõlbeliseks inimeseks ja ühiskonnas aksepteeritavaks, kuna
MÕJUTUSVAHENDID: 1) Hoiatus kirjalik hoiatus, vormistatakse kohapeal, rakendatakse neile, kellele komisjon iseenesest on juba meede. Kui kohapeal näha, et laps kardab, siis tõenäoliselt rakendatakse hoiatust. Kõige leebem meede. 2) Koolikorralduslikud mõjuvahendid 3) Spetsialisti juurde suunamine 4) Lepitamine 2 osapoole vahel kakluste korral 5) Kohustus elada vanema vm juures, asenduskodus rasked juhtumid, kus probleemid saavadki alguse sellest, et lapsevanem ei täida oma kohuseid 6) Üldkasulik töö 7) Käendus lapsel ei olnudki ühkti lähedast täiskasvanut, noosroopolitseinik võttsi enda käe alla 8) Noorte- või sotsiaalprogrammides v rehabilitatsiooniteenuses v ravikuurides osalemine 9) Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine Tapa ja Kaagvere Lapse iseloomustamise hea aluspõhi tartu maavalitsue kodulehelt, alaealiste komisjoni alt : juhend. Lae arvutisse alla!
ning millist mõju avaldavad tüüpilised äärmuslikud kasvatustiilid lapse isiksusele. Töö jaguneb kolmeks peatükiks. Esimeses peatükis seletatakse lahti selline mõiste nagu sotsiaalne areng. Tuuakse välja ka kolm põhilist mõjutegurit, mis lapse isiksust kujundavad. Teises peatükis seletatakse sotsialiseerimise terminit. Veel tulevad selles peatükis vaatluse alla soorollid ja nende mõjutatavus kasvatusest. Kolmas peatükk jaguneb kaheks alapeatükiks. Kolmandas peatükis käsitletakse lapse arengufaktorina sotsiaalset keskkonda. Pikemalt peatutakse perekonna kui mõjusaima teguri juures. Esimeses alapeatükis käsitletakse perekonna mõju lapse psüühilisele arengule. Teises alapeatükis tuuakse välja erinevad kasvatusstiilid ja nende kombinatsioonid ning nende mõju lapsele. Samuti seletatakse lahti autoritaarse ja autoriteetse kasvatuse erinevus. Sellele järgneb kokkuvõte.
..................................................................... 3 6.Mida saad kasutada igapäevaelus või töökohal?......................................................................3 7.Minu arvamus raamatust!.........................................................................................................3 2. SISSEJUHATUS Valisin raamatu pealkirjaga Tingimusteta armastus. See raamat räägib kristlikust kasvatusest lapsevanematele. Raamatus on palju näiteid nii autori kui ka tema tuttavate lastest. Raamatus analüüsib autor, kuidas peab õigesti last kasvatama, mis on distsipliin, millised on õige ja ebaõige armastus. 3. KAS OLED NÕUS AUTORI SEISUKOHTADEGA? Selles raamatus on palju õpetussõnu lapsevanematele, kellel on probleeme laste kasvatamisega. Raamatus on toodud palju näiteid, mida on ka korralikult analüüsitud. Paljud
................................................73 Loode ja vastsündinu................................................................................................76 Mõned probleemid, mis on seotud vastsündinutega.............................................79 VÄIKELAPS 03 AASTANE....................................................................81 Väikelapse arenguülesanded....................................................................................81 Maailma suhtumise sünd..........................................................................................83 Vastsündinu info saamine.....................................................................................83 Vastsündinu reageeringud.....................................................................................86 Kasvamine................................................................................................................88 Toitmine..........................
Tallinna Ülikool Essee Erivajadusega laps ja hälbiv käitumine Teoreetikute mõtteid hüperaktiivsetest lastest ST-22 Koostaja:Annett Randpere Juhendaja:Mare Leino Tallinn 2009 Teoreetikute mõtteid hüperaktiivsetest lastest Me kõik oleme kuulnud erivajadusega lastest.Me teame ,et neil on vaja erikoole,kuna tavakoolis on neil raskusi. Kes siis on erivajadusega laps? Erivajadusega laps on sama lai mõiste nagu tavalaps. Erivajadus ei ole vaid lonkav jalg või kogelev kõne, sageli on probleemid peidus just väliselt igati normatiivse lapse sees. Ja probleemid, konkreetsed raskused, puudused, võimetused on need, mis tekitavad sellele lapsele erilise vajaduse teistsuguse lähenemise järele.(Tamm 2006). Hüperaktiivsus kuulub
annaabi.ee 
