Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "MURDEIGA". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
murdeea, murdeeas, murdeiga, eakaaslaste, identiteet, emotsioonid, vastassoo, hiline, ebakindlus, intellekt, teistega, segadus, murdeealine, samasoolised, sõprussuhted, freud, arenguülesanded, formaalne, kurnab, saavutatakse, füsioloogiline, küpsus, hormonaalsed, täiskasvanuga, psühholoogiline, arengukiirus, intellektuaalne, käitumisprobleemidInimese areng toimub lihtsamast keerulisemaks. Osa arengust on määratud keskonna, osa bioloogiliste tegurite poolt. Inimese areng jaotakse viieks osaks. Esimene nendest on füüsiline ja motoorne areng (kasvatamine, motoorsed oskused jm). Teine on kognitiivne e tunnetuslik areng (taju, mälu, mõtlemise ja tunnetusprotseeside areng, kõneareng). Kolmas on sotsiaalne areng (sotsiaal-emotsionaalne, psühho-sotsiaalne) inimese emotsioonid, suhtlemine. Neljas on kõlbeline areng (väärtused, hoiakud). Viies on vaimne areng (teadmised, oskused). Kõik lapsed on vanuseliste, sooliste, tervislike, kasvatuslike, hariduslike, füüsiliste, vaimsete, intellektuaalsete, emotsionaalsete jm eripäradega. Alailma küsitakse, kuidas saaks kõiki neid eripärasid päev päeva kõrval arvestada. On vaja arvestada LAST, mitte tema eripärasid! Igal lapsel on oma sünnipärased eeldused ja puudused, võimalused ja piirangud,
LAPSEEA PERIOODID KESKMINE KOOLIIGA 12-15 AASTASED KOOSTAJAD: RAIDI LEMMIK, URVE ANNASK, AIREEN LAANISTO KESKMINE KOOLIIGA EHK MURDEIGA MÜRSIKU EHK MURDEIGA PEETAKSE ÕNNELIKU LAPSEPÕLVE LÕPUKS. MÜRSIKUEAS TOIMUB KÕIGE ROHKEM MUUTUSI, KUS ARENEVAD VÄLJA SOOTUNNUSED NING KASV ON KIIRE. MUUTUVAD SUHTED VANEMATE NING EAKAASLASTEGA JA LAPS MUUTUB ISESEISVAMAKS. FÜÜSILINE ARENG · FÜÜSILINE KASV KIIRE FÜÜSILINE JA FÜSIOLOOGILINE KÜPSUS TÜDRUKUTEL 12. ELUAASTAL, POISTEL 13. ELUAASTAL. POISTE JA TÜDRUKUTE ARENGUKIIRUS ON ERINEV - TÜDRUKUD ON ARENGUS EES, VÕRDSUSTUB U 18 ELUAASTAKS. ARENGU KIIRUS VÕIB
Arengupsühholoogia kordamisteemad 1. Arengupsühholoogia põhimõisted Areng – igasugused muutused käitumises jm suhetes ning protsessides. Füüsiline ja motoorne areng – kasvamine ja motoorsed oskused nt kirjaoskus Kognitiivne e tunnetuslik areng – taju, mälu, tunnetus ja kõne areng Sotsiaalne areng – emotsioonid ja suhtlemine Kõlbeline areng – väärtused, hoiakud, õige vale suhtumimne Vaimne areng – teadmised, oskused Kasvamine – pikkuse, kaalu jm füüsiliste tunnuste suurenemine Küpsemine – muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi, sõltub vähe keskkonnast, sootunnuste avaldumine murdeeas Õppimine – keskkonna poolt tingitud muutus, inimene omandab kogemuse või treenib, selle tagajärjel toimus muutus mis võib olla nii positiivne kui ka negatiivne
Kognitiivne (tunnetuslik) areng tunnetusprotsessid (taju, mälu, mõtlemine jt ) , kõne Sotsiaalne areng (sotsiaal- emotsionaalne, psühho -sotsiaalne)–emotsioonid, suhtlemine. Kõlbeline areng –väärtused, hoiakud, õige -vale Vaimne areng –teadmised, oskused Kasvamine– pikkuse, kaalu jm füüsiliste tunnuste suurenemine. Küpsemine–muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi, sõltub vähe keskkonnast (nt koogamine 2-3. elukuul, sootunnuste avaldumine murdeeas jm). Õppimine–keskkonna poolt tingitud muutus. Inimene omandab kogemuse või treenib, selle tagajärjel toimub muutus (muutus võib olla nii positiivne kui negatiivne) Sensitiivne periood– periood, kus mingi võime areneb eriti kiiresti (nt 2-3 eluaasta–kõne kiire areng; 8-9 eluaasta–suur vastuvõtlikkus nähtavate asjade suhtes, nt vägivallafilmid. Kriitiline periood– teatud keskkonnafaktoril on teatud võimele mõju ainult
Kõik need arengud on üksteisega seotud. Arengupsühholoogia jälgib erinevaid arenguperioode: imikuiga - sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2 eluaaastat), varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7.eluaastat) arengupsühholoogias kõige enam uuritud iga. keskmine lapseiga ehk kooliga (7.-12.eluaastat), murdeiiga (12.-19.eluaastat), varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad), keskmine täisiga 40.-50.nda eluaastad), hiline täisiga (pärast 60.eluaastat), vanuriiga (70+) nooremad (alla 75), keskmised (75-84) - füüsiline ja vaimne nõrkus, vanemad (üle 85). Vanurite/eakate uurimine on uus suundumus tänapäeval. Igal psühholoogil on teatud teemad või arenguperiood, mida uuritakse. Vahe on selles, et ühed teevad teadustööd, teised on aga praktikas tugevad ja tihti ei osata vastupidist. On erinevaid ajakirju, meetodeid ja kõiki neid valdkondi ja perioode on erineval määral läbi uuritud.
·Psühholoogilised probleemid P > T ·Emotsionaalsed probleemid T > P ·T käitumishäirete ja depressiooni esinemise sagedus vanusega ·Phäirete levik 10. Ja 20. Eluaasta vahel järk ärgult vaibub (v.a depressioon) Cohen jt (1993), Laste ja noorukite...(2006) Vanus ja arenguhäired Tõusud: 6-7-a (kooliminek), 9-10-a, 14-15-a ·Vastsündinu ja imikuiga raske eristada somaatilistest ·Väikelapsed seotud kommunikatsiooniga ·Eelkooliiga emotsioonid, arenguhäired ·Koolilapsed käitumine ja õpivilumus, emotsioonid ·Noorukid emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. Soolised erinevused ·Poiste probleemid on seotud noorema eaga ·Tüdrukutel enam murdeeas, sarnasemad täiskasvanu häiretele ·Poisid: autism, käitumishäired, ADHD, tikid, suitsiid, enurees, enkoprees, spetsiifilised arenguhäired ·Tüdrukud: spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia,buliimia
Nooruk on täisea ja lapseea vahel. *Primaarsete sugutunnuste areng (arengupsüholoogia lähenemine)- esmase menstruatsiooni algus.Poistel ka algab midagi. Primaarste sugutunnuste areng on vaevu märgatav. Raske defineerida väliselt.Murdeea keskmine sündmus. *Sekundaarsete sugutunnuste areng – lõpp, keha on nüüd väliselt täiskasvanu keha kujuga. *Lähenemine, kus noorukiiga jaguneb 3-ks. Enamikes arengupsühholoogia õpikutes jagatakse kaheks: varajane ja hiline. Eestis algab puberteet 10-11 aastaselt. Üldistav, arenguperioodid inimese elus eristuvad üksteisest, sest et iga arenguperiood algab ja lõppeb arengukriisiga. Kuidas arengukriisi käsitletakse? +isiku tugi, kohanemismehhanismid, sotsiaalses ja ühiskonnavallas Kas arengut soodustav või pidurdab? Arengut vaatame? *taandareng, regress kui ka progress. Ruumiline lähenemine on kõige täiuslikum lähenemine. Noorukiea piirid. Kuna noorukiiga algab ja lõppeb
operatsioonide staadium Need on tunnetusprotsessid: tähelepanu, taju, mälu, mõtlemine See on elutule objektile elusolendi omaduste omistamine: animism Tema lõi mõiste "lähima arengu tsoon": Võgotski See on suutmatus mõista, et teistel on oma arusaamad, tunded, mõtted: egotsentrism Nii nimetatakse mõtlemise kohandamist vastavalt uutele kogemustele või teadmistele: akommodatsioon Hiline täisiga ehk vanadus hakkab sellest vanusest: 65+ Inimese füüsilised võimed on haripunktis selles vanusevahemikus: 18-30 eluaasta vahel See on Eriksoni teooria järgi hilises täiseas lahendamist vajav kriis: produktiivsus vs stagnatsioon Need on Schaie kognitiivse arengu staadiumid: Omandamine, saavutamine, sotsiaalne vastutamine, täidesaatev funktsioon, reintegratsioon See intelligentsuse vorm hakkab täiskasvanueas langema: voolav
- Kasvamine - Küpsemine Bioloogiline, kognitiivne, sotsiaalne Arengupsühholoogia kui uurimisvaldkond • Arengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud muutuseid käitumises, psüühikas ja inimsuhetes • Imikuiga 0-2 eluaasta • Varane lapseiga 2-6 eluaasta • Keskmine lapseiga 7-12 eluaasta • Murdeiga alates 12-13 elauaastast • Varane täisiga 20-30 eluaastat • Keskmine täisiga 40-50 eluaastat • Hiline täisiga alates 60 eluaastast Arengupsühholoogia lätted I • John Locke (1632-1704) – laps sündides tabula rasa • Jean Jacques Rousseau (1712-1778) – lapsed kasvavad “looduse plaani” kohaselt Arengupsühholoogia lätted II • Teaduslik lähenemine tekkis 19. saj koos Charles Darwini evolutsiooniteooriaga: • Süstemaatiline arengu uurimine • Areng – lapse pidev kohanemine keskkonnaga • Iseseisva distsipliinina 1882 a. - Wilhelm Preyeri raamat “Lapse psüühika”
..........................................................10 Kokkuvõte.......................................................................................................................12 2 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on ,,Varane lapseiga". Referaadi eesmärk on tutvuda varases lapseeas toimuvate arengutega. Varane lapseiga kulgeb läbi arenguperioodide. Õppimine algab sündides. Märkimisväärsed võimed, keerukad emotsioonid ja hädavajalikud sotsiaalsed oskused kujunevad esimeste eluaastate jooksul. Kõrge kvaliteediga õpikeskkond on väikelastele absoluutselt hädavajalik. Stimuleerivad ja rikkalikud keskkonnad julgustavad väikelast ümbritsevat maailma põhjalikult tundma õppima ning sõna otseses mõttes loovad beebi ajus ühendusi. Selline seotus ümbritseva maailmaga aitab kaasa tema tulevasele kasvamisele ja õppimisele. Uurimisülesanded: selgitada välja, kuidas varane lapseiga kulgeb;
Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi mängu. Suhted eakaaslastega tihenevad, kujunevad välja püsivad sõbrad (tavaliselt samasoolised). Õpib palju eakaaslastelt. 5) Identiteet vs rolliähmasus (u 12-18 a). Murdeea periood. Toimuvad suured füsioloogilised muutused, saavutatakse füüsiline küpsus. Oluline on leida vastus küsimusele, kes ma olen ja kelleks tahan saada (oma identiteet). Toimub pidev emotsionaalne kõikumine, kahtlused, ebakindlus (on loomulik selles eas). Oluline leida tasakaal oma soovide ja võimaluste vahel. Mari-Liis Männik Murdeealine vajab endiselt suhteid vanematega, piire, reegleid - see annab turvatunde, kuigi protestitakse nende vastu
Läbiv küsimus on pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Temaatiline jaotus: füüsiline, motoorne, kognitiivne (intellektuaalse funktsioneerimise) ja sotsiaal- emotsionaalne areng. Kronoloogiline jaotus: · imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - infancy · varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) · keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) · murdeiga (12.-19. eluaasta) · varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) · keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) · hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) · vanuriiga (70+) Kultuurierinevused: Kas sotsialisatsiooni eesmärgiks rohkem seotus teiste inimestega või iseseisvus ja eneseteostus? On kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele. Varieerub ka mänguasjade arv, raamatute arv. Vastsündinu: Ajaline laps sünnib 37.-42. rasedusnädalal
Identiteet vs rolliähmasus (u 12-18 a) 6) Intiimsus vs isolatsioon (noorus, 18-40) Murdeea periood. Toimuvad suured füsioloogilised muutused, saavutatakse füüsiline küpsus. Oluline on leida Lähedaste suhete loomine ja hoidmine. Armastus. vastus küsimusele, kes ma olen ja kelleks tahan saada 7) Loovus vs stagnatsioon (täiskasvanuiga) (oma identiteet). Toimub pidev emotsionaalne kõikumine, kahtlused, ebakindlus (on loomulik selles eas). Laste kasvatamine. Osalemine töö- ja ühiskondlikus Oluline leida tasakaal oma soovide ja võimaluste vahel. elus. Oma võimete realiseerimine, eneseteostus. Murdeealine vajab endiselt suhteid vanematega, piire, reegleid - see annab turvatunde, kuigi protestitakse 8) Integraalsus (terviklikkus) vs meeleheide (hiline nende vastu. täiskasvanuiga) Väga oluliseks muutuvad suhted eakaaslastega
ARENGUPSÜHHOLOOGIA 1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru 1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülogenees moodustub
Mõju avaldavad kriisi perioodid(puberteedi iga) Kasvatust antakse edasi põlvest-põlve korduvad vead. KESKMINE LAPSEIGA ( KAINIK (7-11) JA MÜRSIK(11-15) Vaimne areng: 1. naiivne realism 2. tunnetab reaalset maailma-kuid samas liiga usaldab ennast 3. tõuseb värvi ja ruumi taju 4. mälu on muutunud paremaks 5. aja taju muutub reaalsemaks 6. toimubüleminek mehhaniliselt mälult mõtlevale mälule 7. emotsioonid. Mäletab seda, mis on emotsionaalselt mõjutatud 8. areneb hulga ja arvu taju mõistetest: Harva kasutatakse üldmõistet. Sageli ebaselged ja labiilsed Muutus tuleb mõistete osas puberteedi eas On miks küsimuste aeg .´Laps leiutab oma küsimustele ise vastused Kainiku suhted kaasinimestega: täiskavanule hakkab eelistama oma eakaaslasi kambaea algus on 8-9 a.-st, moodustamine kindla valikuga, kambad on
käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: Pärilikkuse ja kultuuri roll arengus - Kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele; Mänguasjade arv, raamatute arv Perioodid: imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) murdeiga (12.-19. eluaasta) varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) vanuriiga (70+) VASTSÜNDINU - Ajaline 37.-42. rasedusnädalal Enneaegne vastsündinu: enne 37. nädalat (sünnikaal vähemalt 500 g või nad on sündinud pärast 22. rasedusnädalat): 22.-36. nädala vahel sündinu . 3-17%, Eestis u 6%. Laste vanust korrigeeritakse kahe aastaseks saamiseni
..................................................................................105 Kõne arengu toetamine.......................................................................................106 3 Kõneeelne suhtlemine........................................................................................107 Väikelapse emotsioonid.........................................................................................109 Temperament..........................................................................................................113 Perekond kui kasvukeskkond.................................................................................122 Ema.....................................................................................................................123 Hooldaja........................
1) Prelatentne periood (sünd - 6/7a) oraalne periood (sünd-1a). Imemine anaalne periood (1-3a). Potilkäimise õppimine falloslik periood (3-6/7a). Tüdrukutel peenisekadedus, poistel kastratsioonihirm Oidipuse kompleks - isa on pojale konkurent Elektra kompleks - ema on tütrele konkurent 2) Latentne periood (6/7-10a) - rahulik periood, laps omandab teadmisi, kultuuriväärtusi. 3) Genitaalne periood (murdeiga- 10a-täiskasvanuiga) Tekib huvi vastassoo vastu. Nauding seksuaalaktist. Fiksatsioon - kui mõne arengustaadiumi vajadused jäävad rahuldamata, pöördub inimene sellele astmele tagasi (prelatentsesse perioodi). Eriksoni arenguteooria – Teooria põhineb praktikal Arengut tuleb vaadelda staadiumite kaupa - areng on stadiaalne Igas staadiumis on oma arenguülesanded, mis tuleb täita, et saaks liikuda järgmisesse staadiumi Iga staadiumiga kaasnevad kriisid, mille läbitegemine on isiksuse arengu huvides
I II 1) Imik (kuni 1 e.a) 1) Viljastumine 2) Väikelaps (1-3) 2) Sünd (1/1,5 (kõnd)) 3) Mudilane (3-5) 3) Väikelaps (1-3) 4) Koolieelik (6) 4) Koolieelik (3-6) 5) Noorem kooliiga (7-11/12) 5) Noorem kooliiga (6-12) 6) Murdeiga (11/12 - 13/14) 6) Murdeiga (12-20) 7) Nooruk (15-18) 7) Noorus (20-40) 8) Noorus (18-25) 8) Keskiga (40-65) 9) I küpsusiga (25-36) 9) Vanadus (65....) 10) II küpsusiga (36-55) 11) Vanadus (55....) Nooruse näited: Kenniston 20-30 Bühler 15-25 Jung 12-40 Põhiküsimused 1) Kas arengus on olulisem KK või pärilikkus?
3. Varane Initsiatiiv vs Keskkonna tundmaõppimise ja sellega lapsepõlv süütunne manipuleerimise suundumuse arenemine. 4. Noorem Töökus vs Nauding lapsepõlvele omaste intellektuaalse, kooliiga alaväärsustunne isiksusliku, sotsiaalse ja füüsilise arenguga toimetulekust. 5. Noorukiiga Identiteet vs Stabiilsuse ja rahuldustunde kujnemine identiteedi identiteedi ja isiksusliku suundumuse vallas. hajumine 6. Noorusiga Intiimsus vs Püsivate intiimsuhete loomise võime kujunemine. isolatsioon 7. Täiskasvanu Generatiivsus vs Isiklike ja perekondlike vajaduste rahuldamine, - stagnatsioon millele lisandub üha laienev huvi tundmine teiste ja
Arengustaadiumid: 1 imikustaadium - 0.-2./3.eluaastat - vahetute meelte abil kogeb maailma - tunnetusprotsesside, aistingite, kompimise treenimine/emotsioonide areng - habras keha ja meel - tuleks arendada keha ja liigutusi 2 varane lapsepõlv - 2/3.-12.eluaastat - kõne, motoorne, füüsiline areng (hüppamine, jooksmine) - lapsed saavad ise hakkama ja hakkavad nägema seoseid ning põhjuseid asjade vahel; õpib ära keha arendamise; meelte treening 3 hiline lapsepõlv - 12.-15/16.eluaastat - tegemist on intellekti treeninguga, püüab luua teaduslikku mõtlemist; hakkab mõistma tegevuste sisu ja ka kasulikkust (kus teatud tegemist saab rakendada) 4 noorus - 15/16.eluaastat - treenitakse moraalsust (hea ja halva mõistmine) Rõhutas kehalist arendamist ja seda, et hinnangut tuleb hoida laste arengust eemale. Tuleb arvestada, et suurel määral on keha see, mis on arengu aluseks (emad peaksid rohkem
Sotsiaalsete ja füüsiliste oskuste omandamine Isa rolllapse kasvatamises Tähtis eduelamus, edu märkamine! Lapse puhul juhtivaks jõuks on sotsiaalsete ja füüsiliste oskuste omandamine. Oluline, et tekiks oskus kaaslastega suhelda, õppida, järgida reegleid. Kui on ebaadekvaatne tagasiside, tekib alaväärsus, läbikukkumistunne. Hakkab domineerima võistluslikkus, eneseoskuste võrdlemine. Tähtsaks saab väärikustunne, kuivõrd seda hoitakse nende eelpoolnimetatud suhete poolt. 5. Identiteet või rollisegadus Noorukiiga Segadus kes ma olen , miks ma olemas olen ? jne Oluline kellega end samastan. Füüsilised muutused kehas. Distantseerumine vanematest, suhestumine eakaaslastega. Toimub üleminek lapsest täiskasvanuks. Rolli ähmasus ja identiteedi küsimused. Esmased enesemääratlused (kes ma olen? Kellega võrreldes?), mis on omased täiskasvanule. Otsitakse enese olemust läbi füüsiliste muutuste. "Mina" areneb seoses füüsiliste muutustega
1) Prelatentne periood (sünd - 6/7a) · oraalne periood (sünd-1a). Imemine · anaalne periood (1-3a). Potilkäimise õppimine · falloslik periood (3-6/7a). Tüdrukutel peenisekadedus, poistel kastratsioonihirm Oidipuse kompleks - isa on pojale konkurent Elektra kompleks - ema on tütrele konkurent 2) Latentne periood (6/7-10a) - rahulik periood, laps omandab teadmisi, kultuuriväärtusi. 3) Genitaalne periood (murdeiga- 10a-täiskasvanuiga) Tekib huvi vastassoo vastu. Nauding seksuaalaktist. Fiksatsioon - kui mõne arengustaadiumi vajadused jäävad rahuldamata, pöördub inimene sellele astmele tagasi (prelatentsesse perioodi). Eriksoni teooria üldised põhimõtted: · Teooria põhineb praktikal · Arengut tuleb vaadelda staadiumite kaupa - areng on stadiaalne · Igas staadiumis on oma arenguülesanded, mis tuleb täita, et saaks liikuda järgmisesse staadiumi · Iga staadiumiga kaasnevad kriisid, mille läbitegemine on isiksuse
töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi mängu. Suhted eakaaslastega tihenevad, kujunevad välja püsivad sõbrad (tavaliselt samasoolised). Õpib palju eakaaslastelt. (Leuska, 2010? 5) Identiteet vs rolliähmasus (u 12-18 a) Murdeea periood. Toimuvad suured füsioloogilised muutused, saavutatakse füüsiline küpsus. Oluline on leida vastus küsimusele, kes ma olen ja kelleks tahan saada (oma identiteet). Toimub pidev emotsionaalne kõikumine, kahtlused, ebakindlus (on loomulik selles eas). Oluline leida tasakaal oma soovide ja võimaluste vahel. Murdeealine vajab endiselt suhteid vanematega, piire, reegleid - see annab turvatunde, kuigi protestitakse nende vastu.
Näiteks vanaema-imiku interaktsiooni mõjutavad viis, kuidas vanemaid on kasvatatud, ning lapsekasvatamise kogemused, mid vanemates on kujundanud nende vanem, s.t vanavanem. Isegi kui vanavanemad ei käitu kui surrogaatvanemad, saavad nad lastelastele otse edasi anda infot ja väärtushinnanguid. Neil on eriti hea anda edasi suguvõsa ajalugu ja möödunud aegade teadmisi. Patterson jõudis järeldusele, et homodest või lesbidest vanemate laste soo identiteet, soole omane käitumine ja seksuaalsed eelistused olid normaalse variatsiooni piires. Suhted eakaaslastega rahuldavad. Vanemlusetüübid – 1. Autoritaarne – vanemad, kellel on distsipliini ja käitumise kohta kindlad põhimõtted ja neid ei saa muuta. 2. Autoriteetne – vanemad, kellel on käitumise ja distsipliini kohta oma põhimõtted, mida nad võivad lastega arutada ja mida nad on valmis
... Sotsiaalsepädevuse seletamisel- psühholoogia terminid- suhted, sotsiaalsed oskused. Enesekohane pädevus inimeseõpetuses hõlmab teadmisi, oskusi ja hoiakuid seoses min- kontseptsiooniga, enesehinnangu ja enesergulatsiooniga. Referaadi teemad! Self-conciousness- eneseteadvus Self- concept- mina kontseptsioon ....mõlemad mõisted tähendavad üldistatud pilti iseendast Self- knowledge- teadmine iseendast, teadmine enda kohta ..... personal identity- personaalne identiteet, minu unikaalsus independent self- sõltumatu mina, mi na ise .... Mina- kontseptsioon Mina ja mina- kontseptsiooni kasutatakse tihti sünonüümidena. Tänapäeva uurijad on üht meelt, et mina- kontseptsioon on mitmedimensionaalne. Võimalikud minad (possible self) Mina= inimese ettekujtus endast (liigitus): Personaalne mina sotsiaalne mina taju, tunded, mõtted millisena teised mind tajuvad
(kõndimaõppimine) kognitiive areng ehk intellektuaalsete funktsioonide kasv (kõne, abstraktne mõtlemine) sotsiaalne areng ehk muutused viisides, kuidas suheldakse teistega (~3 aastaselt mõistab laps, et teine laps on ka inimene) Arengu periodiseerimiseks on 2 klassikalist lähenemist. 1) 1. Algab imikueast 2. Maimikuiga, 1-3 3. Mudilane, 3-5 4. Koolieelik, 5-7 5. Noorem kooliiga, 7-11/12 6. Murdeiga, 11/12-13/14 7. Noorukiaeg 15-18 8. Noorus, 18-25 9. Küpsusiga I, 25-36 10. Küpsuaiga II, 33-55 11. Vanadus, 55-... 2) 1. Algab viljastumisest 2. Sünd kõndimahakkamine 3. Koolieelik, 3-6 4. Noorem kooliiga, 6-12 5. Murdeiga, 12-20 6. Noorus, 20-40 7. Keskiga, 40-65 8. Vanadus, 65-... Arengut jaotatakse kaheks protsessiks: Küpsemine bioloogial põhinev protsess, mis kirjeldab seda, kuidas
- Suhtlemise kaudu püüame täita oma eesmärke. - Suhtlemise kaudu hangime informatsiooni. - Suhtlemise kaudu me mõjutame teisi ja oleme mõjutatud teiste poolt. Suhtlemise komponendid: - Osalejad – teate edastaja ja saaja - Kontekst – keskkond, milles suhtlemine aset leiab - Füüsiline kontekst – keskkondlikud tegurid - Sotsiaalne kontekst – suhte olemus - Ajalooline kontekst – eelnevad episoodid - Psühholoogiline kontekst – emotsioonid - Kultuuriline kontekst – uskumused, väärtused, hoiakud, tähendused, sotsiaalsed hierarhiad, religioon, osalejate rollid. - Teade – tähendus ja sümbolid (sõnad, helid, käitumised) - Kodeerimine ja dekodeerimine – väljendamine ja tõlgendamine - Kanal – teate edastamise vahend - Müra (eksternaalne, internaalne, semantiline) - Tagasiside Teate komponendid - Kognitiivne (taju, mälu, mõtlemine jne) - Afektiivne (emotsioonid) - Käitumuslik - Verbaalne
◦ kõikelubav - „peaasi, et mind ei häiri/peaasi, et endale liiga ei tee“, laps muutub vähe iseseisvaks, agressiivseks (sest keegi pole öelnud, et teistele ei või liiga teha), ebaküpseks, vastutustundetuks lapse enda loomu mõju – on rõõmsameelsemaid väikelapsi, on kurvemaid longituuduuringud on näidanud, et füüsilise agressiivsuse ja füüsilise karistamise vahel on positiivne korrelatsioon ja need aina suurendavad üksteist sooline identiteet – lapse taju enda soost, käitub sellele sobivalt ◦ täiskasvanud mängivad ja hoiavad erinevalt vastavalt soole ka juba väikseid lapsi ◦ Sigmund Freud – Oidipuse kompleks ◦ lapsed kiinduvad rohkem samasoolisse vanemasse empaatia- kaasasündinud, ühe lapse nutt põhjustab ka teiste nutmist > abistav käitumine (kui teisel hakkab parem, hakkab ka endal parem) ◦ liigne empaatia võib tekitada stressi ja viia selleni, et mõlemad lapsed nutavad ja midagi
on hinnatud ja väärtuslik. Ta mõistab et on isa silmis midagi väärt ja tajub, et on seda teiste meeste arvateski. o Tüdruk, kes mängueas ei ole oma isale tähtis olnud, kes on isa meelest valest soost või keda isa töö või karjääri tõttu pole märganud, põeb hiljem ebakindlust oma naiselikkuse suhtes. See võib takistada tal loomast terveid suhteid vastassoo esindajatega. o Pojad tahavad olla oma isade sarnased ja tütred õpivad isa kaudu tundma meherolli. Isa lähedust vajavad kõik lapsed. Isa funktsioon on lapsele teadmisi anda, õpetada teda toime tulema nende probleemidega, mida tema ette seab ühiskond · VANAVANEMAD: o Enamiku inimeste jaoks on vanavanema roll oluline osa elutsüklist
9 seksuaalsus seondub noorukieas kehaga, personaalne atraktiivsus on seotud seksuaalsusega lähedalt. Muutused on aksünkroonsed ja seetõttu on ka sellega seonduvad mured tõsised. 2) õpitakse tundma oma keha funktsioone seoses seksuaalkäitumisega kuidas tekib erutus jne. Enese avastamine. Nooruk peaks lõpuks end oma kehas hästi tundma. 3) indentiteediotsingud. Seksuaalne identiteet. Orientatsioon. 4) romantiliste suhete õppimine. Romantilise armastusega seonduv. Õpitakse ka seda, kuidas keelduda, kuidas vastutada, rääkida seksist, sõnadega või sõnadeta puudutada seksuaalsusega seonduvat 5) väärtustesüsteemide väljakujunemine pereväärtused, lähedaste suhete väärtused, erinevate kooseluvormidega seonduv. Seksuaalse käitumise liigid noorukieas: seksuaalsed unenäod, fantaasiad, petting, kallistamine nii, et genitaalid kokku puutuvad
Suhete kvaliteet ja seda mõjutavad tegurid jnejne Mitte väga popp uurimisteema Keeruline teema Mõju raske kindlaks teha Väga kultuurispetsiifiline(sh isegi ühe riigi sees suured erinevused) Aeganõudev- vaja longituuduuringut Suhtemustrid peres: mida rohkem inimesi seda rohkem suhtemustreid Õe/venna suhte etapid- uue õe või venna sünd Muutused pere stsiaalses keskkonnas Ebakindlus, kiindumussuhte kõikumine Võimalikud tõrjumise/tõrjutuse probleemid Tervise ja käitumishäired Lapse mngu kestus ja mängu liik (õeks/vennaks olemisest) ja head suhted eakaasastega ennustava häis suhteid uue õe-vennaga (kuna poisid väga ei mängi selliseid mänge sp poistel raskem 90 % lastest muutub õe-venna sünni järel nõudlikumaks ja ulakamaks Samast soost õ-evenna suhtes tuntakse rohkem kadedust
kirjutamine) * kognitiivne areng - intellektuaalsete funktsioonide kasv (kõne, mõtlemine, jne) * sotsiaalne areng - muutused viisides kuidas suheldakse teistega (näiteks terve päev teistega suhtlemine nelja-aastasena) Järgmine teema Arengu periodiseerimine. Lai jaotus. I käsitlus: 1) imik (vastsündinu - 1a), 2) väikelaps (1-3a), 3) mudilane (3-5a), 4) koolieelik (6-7a) 5) noorem kooliiga (7-11/12a), 6) murdeiga (11/12 - 13/14a), 7) nooruk (14/15 - 18a), 8) noorus (18-25a), 9) I küpsusiga (25-36a), 10) II küpsusiga (36-55), 11) 55-... vanadus II käsitlus: 1) loote areng - sünd (ema kehast välja), 2) sünd - 1-2aastane (kõndimaõppimine), 3) 1-3a väikelaps, 4) noorem kooliiga (3-6a), 5) 6-12a kooliiga, 6) 12-20a (murdeiga), 7) 20-40a noorus, 8) 40-65a keskiga, 9) vanadus I küsitluse näited: II käsitluse näited: Jung
annaabi.ee 
