Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Multikultuurse ühiskonna plussid ja miinused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
multikultuurse, rahvad, väikerahvas, vormib, ühiste, multikultuurne, kooseluvorm, reisida, rahvastel, teisalt, maailmaga, ühtemoodi, rassilised, tekiks, rassist, tavadest, ühiskonnalMujale elama asudes aga säilitatakse nii mõnedki harjumused, mis endises elukohas tavaks olid. Inimesed nende ümber tundsid sellest huvi ja tahtsid ise ka seda kunsti õppida. Teised inimesed aga avastades, mida mis endast kujutab, hakkavad laiemalt seni tundmatuid alasid kasutama. See annab inimestele omakorda suurema valikuvõimaluse. Üheks multikultuuri plussiks on see, et inimesed saavad nautida mitmekesist kultuuri. See tähendab seda, et erinevad rahvad õpivad tundma ka teisi rahvuskaaslasi nende tavasid, kombeid, tõekspidamisi ja kultuuri – kõike, mis puudutab inimeste elu ja neid ümbritsevat. Mis mõtet oleks maailmas ringi reisida, kui kõik oleks igal pool ühesugune , seega mida rohkem kultuure segunevad, seda mitmekesisem see ka on. Teisalt on multikultuurse ühiskonna suureks miinuseks on näiteks oht väikerahvaste kultuuride hävimisele. Näiteks, kui üha rohkem ja rohkem segunevad erinevad rahvad, siis
Kultuurilises globaliseerumises toimub kultuuride segunemine nt eri riikide keeltesse tulnud erinevad rahvusvahelised sõnad (eriti inglise keelest), filmidesse ja muudesse kultuuritegevustesse kaasatakse eri riikide tegelasi. Rahvustoidud levivad nt itaalia, hiina jm riigi toit. 2. Missuguseid riike (ühiskondi) nimetatakse monokultuurseteks, missuguseid multikultuurseteks ehk mitmekultuurilisteks? Monokultuursed riigid on nt tiibetlased Tiibetis, islandlased Islandil ja mitmed rahvad Vaikse ookeani saartel, on elanud muust maailmast üsna eraldatuna ning edendanud omanäolist kultuuri. Teistes ühiskondades, nagu Kanadas, Austraalias ja Ameerika Ühendriikides, on segunenud paljude sisserändajate erinevad kultuurid. Niisuguseid ühiskondi nimetatakse multikultuurseteks ehk mitmekultuurilisteks (tavaliselt peetakse mitmekultuuriliseks ühiskondi, kus kõneldakse erinevaid keeli). 3. Too välja mitmekultuurilise ühiskonna 2 eelist ja 2 puudust/probleemi.
Võimalus ja paratamatus õpetada mitmekultuurilises klassis. Jaanika Tuisk Globaliseerumisprotsessi käigus kaovad piirid, mis eraldavad erinevate rahvaste kultuure. Üha rohkem inimesi liigub ühest riigist teise, otsimaks endale sobivamaid elamis-ja töötamiskohti. Tänapäeva mitmekultuurilistes ühiskondades toetatakse ja kultiveeritakse arusaama, et on hea, kui ühe ja sama ühiskonna raames eksisteerib mitu erinevat kultuuri, kuna see muudab kogu elu mitmekesisemaks (Valdmaa, 2002). Sageli saabutakse aga võõrustajamaale koos peredega. See omakorda toob kaasa olukorra, kus haridust pakkuvate asutuste keelelis- kultuuriline pilt mitmekesistub. Sulev Valdmaa tõdeb, et mitmekultuurilist haridust on vaja põhjusel, et erinevatest kultuuridest pärit inimesed teaksid, mõistaksid paremini ja aktsepteeriks üksteist. Tänaseni on Eesti
Multikultuur kas hea või halb? Sõnale multikultuur võib anda mitmeid tõlgendusi, kuid mina ütleksin, et multikultuur on ühiskonna vorm, kus elavad koos erinevad rahvused erinevate tõekspidamiste ja harjumustega. Juba esimeste hõimude tekkimisest saati on esinenud multikultuursust, sellest on saadud nii kasu kui ka kahju. On siis multikultuur hea või halb? Arvamusi, kuidas inimesed tekkinud on, on mitmeid. Mina aga usun, et inimesed on mingis mõttes loomade järeltulijad ja et ka loomadel on oma mõtlemine ja tavad. Usun ka seda, et juba dinosauruste ajastul (ajastu lõpu poole, kui oli rohkem liike) esines multikultuursust olid ka neil ju omad paaritumise rituaalid kes ees see mees ja kui tuli mõni teisest hõimust loom (loomad elasid karjades ja enamasti paaritusid kellegagi sellest karjast) endale kaasat nõudma, aeti ta eemale, kuna tal olid teises hõimus olles teised tõekspidamised kujunenud ja kehtis vere puhtana hoidmise ree
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused Konspekt 1.Sissejuhatus Üldinimlikus plaanis aitab see aine kasvatada inimesel tolerantsi. Näitab kui avar on maailm, milline on kultuuriline kirevus, kuidas maailmas kõik erinevad rahvad koos elavad ja kuidas me võiksime seda mõista. Need distsipliinid tegelevad inimese uurimisega, neid huvitab milline on inimene kultuurilise subjektina. Mõista inimest kui sellist, inimest ühiskonnas, erinevas kultuuri keskkonnas. Põhiidee on et kõik inimesed, kultuurid ja tegevused on võrdsed, need ei ole ühesugused, vaid võrdsed. Kultuur. Põhiküsimus on, mis on põhiline termin, mis on selle mõte? Keskne mõiste mõlemas distsipliinis on KULTUUR
küsimus. Teoreetiliselt peaks identiteeti saama muuta ja valida, kuid kuidas on võimalik muuta nahavärvi? Näiteks ei pea mustanahalisel olema tugevat rassiidentiteeti, kuid paratamatult võib ta selle tunnuse põhjal teistest eristuda ja seeläbi end ebamugavalt tunda. Igal juhul peaks iga inimene saama end ise määratleda, isegi siis, kui see pole ametlikult võimalik. Psühholoogilisest aspektist on see äärmiselt oluline. Et ühiskonnas ei domineeriks enamuskultuur on oluline multikultuurne haridus. Selle ülesandeks on anda kõigile võimalus hoida ja tugevdada oma päritoluidentiteeti ja aidata luua uusi identiteete. Seejuures jagatakse informatsiooni teistest kultuuridest, süvendatakse respekti eri kultuuriilmingute vastu ja julgustatakse nende avaldumisvorme. Tuleks teadvustada, et eri kultuuridesse on võimalik kuuluda ka samaaegselt, valimine ei ole tingimata vajalik 4 2
SISSEJUHATUS ETNOLOOGIASSE Sissejuhatus Etnoloogia tegeleb erinevate rahvaste ja kultuuridega, kusjuures peamiselt mitte-lääne kultuuridega ja mitte kõrg-tsivilisatsioonidega. Kuigi tänapäeval võib uurida igasuguseid kultuurinähtusi, uuritakse oma kultuuris põhiliselt rahvakultuuri alla jäävat. Vanemast vaatekohast lähtudes on kultuur vaid kõrgkultuur osade rahvaste areng on teatud staadiumis peatunud ning eksisteerivad kõrgtsivilisatsioonid ning rahvad kellel seda ei ole. Tänapäevase antropoloogia arusaama kohaselt on igasuguse inimtegevuse avaldus kultuur ning ilma igasuguse rahvatsevahelise hierarhiata. Erinevused antropoloogia, etnograafia ja etnoloogia vahel seisnevad peamiselt uurimismeetodites. Antropoloogia nimetus on kasutusel Põhja-Ameerika teadusruumis ning selles on omakorda eristatavad füüsiline ja kultuuri-antropoloogia. Euroopa-traditsioonis
Selle protsessi läbi õpib inimene tundma ennast, oma sotsiaalset mina, areneb arusaam kes ta on ja milline ta on. Sotsialiseerumise agendid- nim inimesi ja organisatsioone, kelle ülesandeks on sotsiaalsete normide ja ühiskonnas vajalike rollide õpetamine. Tähtsamateks vanemad, sõbrad, õpetajad, massimeedia. 6. Konformsus ja hälbimine Kuidas tekivad normid ? kkujunevad läbi sotsiaalse interaktsiooni ja kijutavad endast läbirääkimiste tulemusel kujunenud tegelikkust, mis vormib inimeste käitumist ja taju. Normid võivad olla nii keelavad kui sundivad. Hälbelisuse sotsiaalsed funktsioonid Durkheim : on duaalne funktsioon: grupi liitmine ja piiride märkimine. Häbivate inimeste (kurjategijad näiteks ) karistamise läbi liituvad ühiskonna ülejäänud liikmed ühise moraalisüsteemiga. Erikson : inimesed õpivad käitumise piire vastuseisu kaudu ja katsetades aktsepteeriva käitumise piire ja tehes need sellega enda jaoks kindlaks.
läbi avalike infokanalite. –Venemaa propaganda venekeelsetes uudistekanalites –“Welcome to Estonia” •e-diplomaatia – kaasaegsete infokanalite kasutamine tipp- poliitikute ja/või muude rahvusvaheliste toimijate poolt –Ilvese ja Obama FB ja Twitter –Blogid o Mida ütleb NATO artikkel 5? Kas Eesti võib sellele loota, juhul kui mõni välisriik peaks meid ründama? Miks. Ühiskonna mitmekesisus (Slaidid „Ühiskondlik mitmekesisus“ ja „Multikulturalism“ o Nimeta multikultuurse ühiskonna peamised puudused ja eelised? Multikultuursus- rahvusvaheline seltskond. multikulturism-1970-1990ndad – Hakati mõistma, et riik koosneb väga erineva kultuurilise taustaga etnilistest gruppidest. Ühiskond on mitmetahuline oma koosseisu poolest. Seda tunnistades hakati rakendama nii riikide siseselt kui rahvusvahelisel tasandil poliitikat, mis tunnustab neid erisusi. Enam ei mõeldud homogeensest või unitaarsest riigist
SISSEJUHATUS Kuna rahvusvaheline kaubandus ja teaduslik ning poliitiline koostöö tihenevad, teevad akadeemikud, rahvusvahelised organisatsioonid ning koguni rahvad ja valitsused järjest suuremaid pingutusi, et parandada omavahelisi suhtlemisvõimalusi ja dialoogi. Üha enam saab selgeks, et selle eesmärgi saavutamiseks on lisaks võõrkeelte õppimisele senisest märksa laiemas ulatuses soovitatav ka heatahtliku, mõistva suhtumise kujundamine teiste rahvaste tavadesse, nende ühiskonna ja kultuuri eripäradesse. (Lewis, 2003, lk 24) Kuna Eesti ettevõtted on hakanud ja hakkavad tõenäoliselt ka edaspidi järjest rohkem
Eriti selgelt väljendub see kahe suurema keelelise rühma eesti- ja venekeelse puhul. Sotsialiseerumine on protsess, mille käigus inimene õpib tundma oma kultuuri ja kujundab oma arusaama enda kohta. Sotsialiseerumine toimub erinevate rollide õppimise kaudu. Sotsialiseerumine on kogemuste ja väärtusorientatsioonide omandamine selleks, et inimene saaks täita oma sotsiaalseid rolle, mille käigus omandatakse ühiskonna elulaad ja tavad, teisalt arendatakse oma identiteeti. See on eluaegne protsess, kuna elu ja ümbruskond muutuvad pidevalt. Inimese sisenemine ühiskonna funktsioneerimise süsteemi kõrval, sellega paralleelselt veel üks protsess inkulturatsioon*, mis on suunatud väärtusorientatsioonide süsteemi ja prioriteetide omandamisele. Siia kuuluvad ka ühiskonna poolt aktsepteeritud eetilised käitumisnormid, kindlad teadmised rahvustraditsioonide valdkonnas, tavad ja kombed, igapäevased harjumused,
Seda üldistatakse kui ühte antropoloogia osa, millele lisandub etnoloogia ja lingvistika. Antropoloogia seisukohalt on see esteetiline antropoloogia, samas folkloristika jaoks on antropoloogia vaid üks meetod. Kogu see asi on üsna sama, aga erinevates riikides, koolides või osakondades kutsutakse neid erinevalt, kuna need mõisted on kujunenud erinevalt. Mis ühendab kõiki maailma inimesi, et me võiksime öelda, et kõik inimesed maailmas on mingiks uurimisobjektiks? Kõikidel rahvastel on oma kultuur ja ajalugu ja printsiip, mis tol ajal seati, on inimkonna psüühiline ühtsuse ehk biopsühholoogiline võrdsus. St et indiviidid erinevad intellektuaalselt, aga inimestel on kõigil võrdne võimalus kultuuri luua. Sellega tekkis ka küsimus, kas kõigile maailma kultuuridele on ka olemas omaseid asju? Selliseid kultuurilisi ja bioloogilisi universiaaliaid, mis on kõigis ühiskondades, on üpris vähe. Kõikides maailma ühiskondades olevad universiaaliad:
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia algused Kultuuri määratlus ajalooliselt Kuni 19. sajandini seostus kultuuri määratlus eelkõige kõrgekultuuriga: kujutav kunst, muusika, kirjandus jne. Kultuur on eliidi privileeg, see pole kõigile kättesaadav. Kultuur on vaid osa inimese tegevusest. Levib arusaam, et on rahvaid, kus kultuuri ei olegi. Neid rahvaid peeti metsikuse reservuaariks, kust arenenud rahvad said ammutada inspiratsiooni. Distsipliinid etnoloogia ning kultuuriantropoloogia arenesid välja 19. sajandi teisel poolel. 1871. aastal esitas Edward Tylor esimese etnol/kultatrop kultuuridefinitsiooni: Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab ühiskonna liikmena omandatud teadmisi, uskumusi, kunste, moraali, seadusi jne. Seega on kultuur kogu inimtegevus, nii kõrgkultuur kui ka igapäevased tegevused. Sellest tulenevalt hakatakse ka teadlaste poolt rõhku panema inimeksistentsi
inimkonna ajaloost universaalseid korrapärasid. Kultuur kui vaimselt kõrgelt väärtustatud fenomen vastandati valgustusfil. poolt tsivilisatsiooni mõistele, mida seostati eeskätt kõige materiaalsega, samuti sotsiaalse progressiga. Mõnedel puhkudel kirjeldatakse inimese vaimset arengut kui kultuurilist mõnikord kui tsivilisatsiooni arengut. Kultuuri on sageli vaadeldud kui üht etappi tsivilisatsiooni arengus, n-ö subkultuuri superstruktuuri sees, teisalt on käibiv ka arusaam, mis käsitleb kultuuri kui üldisemat mõistet samas kui tsivilisatsioone peetakse lokaalseteks (nt mingi riigi, linna või piirkonna tsivilisatsioon). Sageli eristatakse kultuuri-tsivilisatsiooni arengu kategooriates tsivilisatsioon kui teatud tehnikad (nii vaimsed kui kehalised) on rohkem kontsentreeritud ja geograafiliselt lokaliseeritav, tsivilisatsiooni arengut käsitletakse pideva ja kumulatiivse protsessina samas kui kultuur kujuneb ja
olla tähtis mõnes teises. Siiski on viimasel paarikümnel aastal tehtud mitmeid uuringuid, mis käsitlevad mingit kindlat omadust kümnetes kultuurides üle maailma. Stereotüüpsed erinevused põhinevad sellel, mida teised (teiste kultuuride esindajad) konkreetsest kultuurist arvavad. Ehkki stereotüüpe peetakse sageli kallutatuks, on arvatavasti ka neis mingisugune tõde. 1.1 Madal ja kõrge kontekst Kõrge kontekstiga kultuurides on ühiste teadmiste määr suur ning enamik informatsiooni sisaldub kontekstis, mistõttu verbaalne sõnum võib sisaldada vähem infot. Inimestelt eeldatakse ühesuguseid tõekspidamisi ja kindlate normide arvestamist. Kõrge kontekstiga on näiteks lähedastes ja pikaajalistes suhetes olnud inimeste suhtlemine, milles mitmesugused märgid annavad edasi terveid sõnumite ahelaid. Kõrge kontekstiga on nt Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa ja Aasia maad.
Neokolonialism on nüüdisaegne kolonialismi vorm, mis tähendab välisriikide mõjuvõimu mitte otseselt valitsemises, vaid sotsiaal-majanduslikult. Majanduslik sõltuvus rikastest riikidest paneb vaesemad ebavõrdsesse olukorda. Euroopas on arutelu rahvusriikide püsimajäämisest hoogustunud seoses Euroopa intergatsiooni süvenemisega. Kultuurilised identiteedid Ühiskonna püsimisel ja arenemisel on kultuur tähtis. Kultuur vormib paljuski ühiskonna näo, sest ühiste väärtuste, tavade ja käitumisnormide põhjal kujuneb inimestevaheline ühtsustunne ehk identiteet. Ühiskonnad erinevad üksteisest näiteks selle poolest, kui palju elab neis etnilisi ja usulisi gruppe. Mõni riik on kultuuriliselt ühtlane: ühiskonna liikmed räägivad üldiselt sama keelt, tunnistavad sama usku ning pärinevad samalt maalt. Sellises ühiskonnas pole väikesearvuliste vähemusrühmade kaasamine ühiskonda suur probleem. Mõni riik on kahekultuuriline seal elab kaks
Sotsioloogia Teadus,mis uurib inimeste käitumist grupis, sh ka kuidas grupikonstruktsioone, kui ka viisi kuidas inimene mõtestab tegevust. Üksikisiku käitumist on taske prognoosida, küll aga saab prognoosida grupikäitumist. Sotisioloogia erineb teistest teadustest selle poolest, et ta tunneb huvi kõigi eluvaldkondade vastu. Sarnaselt teiste teadustega valitseb arvamuste erinevus ja seda loetakse normaalseks(kehtib ka teooriate kohta) Sotsioloogia peamised lähtekohad: Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu, st seoste otsimist nt perekonna , majanduse, kuritegevuse, usu ja teiste valdkondade vahel. Uuritakse kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. Rõhu asetamine inimkäitumise kontekstile e välistele jõududele, mis suunavad ja kujundavad indiviidi otsuseid. Tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni e vastasmõju tulemusena. Rõhu aset. Ühiskonna ja indiviidivahelistele suhetele, sest need kujundavad ühi
Reaalne on see, kui ise räägime, osaleme. 2. loeng AJALUGU Antiikajal 3 põhjust rahvastevahelisele erinemisele: 1) erinevad arengutasemed 2) erinevad mõjutused 3) geograafiline keskkond Etnoloogia ja antropoloogia on kujunenud 19. saj seoses esimese kultuuriteooria arenemisega. Kultuuriteooria loodi evolutsiooniteooria eeskujul. Erinevate rahvaste uurimisse tõi evolutsiooni idee E. Tylor aastal 18__ kõik rahvad arenevad läbi erinevate arenguetappide (metslus barbaarsus tsivilisatsioon). Unilineaarsus kõik rahvad arenevad sama teed pidi, kuid on jõudnud erinevale maale. Tylor tõi kriteeriumite süsteemi, mille järgi rahvaid liigitada: · tööstuse (eriti metallitööstuse olemasolu) · põllumajandus · arhitektuur · teaduse levik · moraal · religioon eriline rõhk materiaalse arengu esindamisel
Inimkonna psüühiline ühtsus e biopsühholoogiline võrdsus. Oli vaja põhjendust, mis ühendab kõiki inimesi maailmas. Miks kõik inimesed maailmas võiksid olla uurimisobjekt. Kuni 19.saj ei olnud paljudele väga ilmne, kust läheb piir. Euroopa intellektuaalid mõtlesid, kuidas liigitada, kas põliselanikud käivad inimeste alla v mitte. Mis inimesi ühendab? Esitati üldisi väiteid. Hakati rääkima sellest,et kõigil rahvastel on ajalugu. Et mõned rahvad on ilma ajaloota. Tglt on kõigil ajalugu ja kultuur. Printsiip: inimkonna ühtsuse printsiip. See põhjendab seda, miks peaks ühe distsipliini raames uurida kogu maailma rahvaid. Psüühiline ühtsus(ehk biopsühholoogiline võrdsus). Sisu: indiviidid erinevad emotsionaalselt ja intellektuaalselt, aga Inimpopulatsioonidel on võrdne võime kultuuri luua. Kõigil inimgruppidel on võime kultuuri luua. Kas on olemas ka selliseid kultuurielemente, mida võib leida kõigi rahvaste juures
Kultuur kui vaimselt kõrgelt väärtustatud fenomen vastandati valgustusfil. poolt tsivilisatsiooni mõistele, mida seostati eeskätt kõige materiaalsega, samuti sotsiaalse progressiga. (Aga sellest täpsemalt järgmises loengus.) Mõnedel puhkudel kirjeldatakse inimese vaimset arengut kui kultuurilist mõnikord kui tsivilisatsiooni arengut. Kultuuri on sageli vaadeldud kui üht etappi tsivilisatsiooni arengus, nö subkultuuri superstruktuuri sees, teisalt on käibiv ka arusaam, mis käsitab kultuuri kui üldisemat mõistet samas kui tsivilisatsioone peetakse lokaalseteks (nt mingi riigi, linna või piirkonna tsivilisatsioon). Sageli eristatakse kultuuri-tsivilisatsiooni arengu kategooriates tsivilisatsioon kui teatud tehnikad (nii vaimsed kui kehalised) on rohkem kontsentreeritud ja geograafiliselt lokaliseeritav, tsivilisatsiooni arengut käsitletakse pideva ja kumulatiivse protsessina samas kui kultuur kujuneb ja
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 4.2.2 Nõukogude Eesti . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 4.2.3 Peamised uurimisvadkonnad . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 4.2.4 Eesti erinevad kultuurivaldkonnad . . . . . . . . . . . . . . . 21 II Etnoloogia uurimisvaldkonnad 23 5 Keel ja kultuur. Maailma rahvad keelkonniti 25 5.1 Keel ja kultuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25 5.1.1 Mõisted . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25 5.1.2 Keele ja kultuuri suhted . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 3 5.2 Rahvad keelkonniti . . . . . . . . . . . . . . .
Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keeleteadus ... Psühholoogia
Laiem kultuuriline kooslus. Nt Euroopa. 46. Mida nimetatakse sotsialiseerumiseks? Näited Sotsialiseerumine on protsess, milles inimene omandab kultuuri ning ta õpib tundma ennast, oma sotsiaalset mina, areneb välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on. Sotsialiseerumine on kogemuste ja väärtusorientatsioonide omandamine selleks, et inimene saaks täita oma sotsiaalseid rolle. Sotsialiseerumise käigus omandatakse ühiskonna elulaad ja tavad, teisalt arendame välja oma identiteedi. See on eluaegne protsess, kuna elu ja ümbruskond muutuvad pidevalt. 47. Sotsialiseerumisprotsessis on oluline osata määratleda oma koht milliseid tegureid see endas sisaldab? Oma koha määramine sisaldab järgmisi olulisi elemente: - Vajalik informatsioon mida see staatus endast kujutab, mida peab tegema - Võimalus harjutada: katse-eksitus meetod, rolli harjutatakse enne vastavasse staatusesse asumist, matkimine ehk autoriteetse
Sotsialiseerumine mida see mõiste tähendab? Sotsialiseerumine on eluaegne protsess, mille käigus inimene omandab kultuuri, sama protsessi läbi õpib inimene tundma ennast, oma sotsiaalset mina areneb välja arusaam, kes ta on ja milline ta on . Õppimise protsess on seega ka sotsialiseerumine. Konformsus ja hälbimine Kuidas tekivad normid? · Normid kujunevad läbi sotsiaalse interaktsiooni ja kujutavad endast läbirääkimiste tulemusena kujunenud tegelikkust, mis vormib inimeste taju ja käitumist · Isegi sellistes olukordaes kus, ei ole kehtestatud käitumisnorme,on grupil kombeks kehtestada oma normid ning seeläbi vähendada ebakindlust ja pakkuda käitumisele kindlaid juhiseid Millised on hälbelisuse sotsiaalsed funktsioonid (Durkheim, Erikson)? Durkheim arvas, et hälbimist ei tuleks pidada destruktiivseks(hävitavaks, purustavaks), sest ta on tegelikult vajalik ühiskonna heaoluks
inimloomuse asemel huvituvad nad partikulaarsest, kohalikust ajaloost. F. Ratzel (1844-1904) - oma teooriat nimetas antropogeograafiaks - inimkond pole psüühiliselt ühtne, vaid sarnasuste taga on hoopis kultuuriline kontakt. - üksikud kultuurielemendid levisid hajumise teel, terved kultuurikompleksid aga migratsiooni kaudu. - Näide: jahiodade sarnasus Aafrikas ja Uus-Guineas Kultuur areneb peamiselt migratsiooni kaudu ning tugevamad, kultuuriliselt edenenumad rahvad vallutavad nõrgemad. - progressiidee asemel kultuuri ülekandmine - avaldas mõju hilisematele kultuuriareaalide teooriatele USAs. F. Graebner (1877-1934) - identifitseeris kultuuriringid: - Tasmaania - Austraalia bumerangikultuur - Melaneesia vibukultuur - Polüneesia patrilineaarne kultuur - Mongoolia - Indo-Euroopa - Hamiidi-semiidi kultuurid
teisi liikmeid ja vastutustunne grupi teiste liikmete ees selliselt, et tegevus kujundatakse alati grupi kontekstist lähtuvalt. 4.7. Mis vahe on esmasel ja teisesel grupil? (Too välja nii struktuursed tunnused, protsessid, näidissuhted kui ka -grupid) Esmane grupp - primaarne grupp, liikmetel on soojad, intiimsed ja isiklikud suhted. Inimloomuse taimelava. Näiteks perekond. Liikmete eesmärkide ühtsus, sarnase ilmavaate jagamine ja püüdlemine ühiste eesmärkide poole. Tuntakse teiste pärast muret. Suhteliselt püsivad grupid. Põhitunnused: lähedased kontaktid, spontaansed vastastikused mõjutused, tervenisti gruppi kuulumine, grupisuhete intensiivsus. Protsessid: isiku kõik suhted, spontaansus, mitteametlik sotsiaalne kontroll, ekspressiivne käitumine. Näidissuhted: mees- naine, lähedased sõbrad, lähedane töökollektiiv, vanemad-lapsed. Näidisgrupid: perekond, naabrus, tööalane grupp, "jõuk".
Ntx: biitnikud, lillelapsed, uimastitarvitajad, kultuuriheidikud. 35. Mida nimetatakse sotsialiseerumiseks? Sotsialiseerumine on protsess, milles inimene omandab kultuuri ning ta õpib tundma ennast, oma sotsiaalset mina, areneb välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on. Sotsialiseerumine on kogemuste ja väärtusorientatsioonide omandamine selleks, et inimene saaks täita oma sotsiaalseid rolle. Sotsialiseerumise käigus omandatakse ühiskonna elulaad ja tavad, teisalt arendame välja oma identiteedi. See on eluaegne protsess, kuna elu ja ümbruskond muutuvad pidevalt. 36. Sotsialiseerumisprotsessis on oluline osata määratleda oma koht milliseid tegureid see endas sisaldab? Oma koha määramine sisaldab järgmisi olulisi elemente: Vajalik informatsioon mida see staatus endast kujutab, mida peab tegema
maailmas. (Sõjaline okupatsioon on äärmuslik tee, mida ei saa seostada globaalsete arengutrendidega). Peamiseks mureks on aga riikide reaalne suutlikkus otsustada oma majanduse või sotsiaalarengu üle. 2.2 Kultuurilised identiteedid Ühiskonna püsimisel ja arenemisel on kultuur tähtis. Kui rahvas ei toeta demokraatlikke väärtusi ja tavasid, siis ei saa demokraatiat ka ülevalt poolt käsu korras kehtestada. Kultuur vormib paljuski ühiskonna näo, sest ühiste väärtuste, tavade ja käitumisnormide põhjal kujuneb inimestevaheline ühtsustunne ehk identiteet. Samastumine ehk identifitseerumine võib toimuda erinevatel alustel. Kokkukuuluvust tunnetavad näiteks ühe paikkonna, ühe rahvuse või ka ühe usutunnistusega inimesed. Ühiskonnad erinevad üksteisest selle poolest, kui palju elab neis etnilisi ja usulisi gruppe. Mõni riik (nt Soome, Norra, Leedu) on kultuuriliselt ühtlane: ühiskonna liikmed räägivad
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze [email protected] Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagunevad loodusteadusteks (sh. täp
olles säilitada oma omapära 56. Mida nimetatakse sotsialiseerumiseks? Sotsialiseerumine on protsess, milles inimene omandab kultuuri ning ta õpib tundma ennast, oma sotsiaalset mina, areneb välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on. Sotsialiseerumine on kogemuste ja väärtusorientatsioonide omandamine selleks, et inimene saaks täita oma sotsiaalseid rolle. Sotsialiseerumise käigus omandatakse ühiskonna elulaad ja tavad, teisalt arendame välja oma identiteedi. See on eluaegne protsess, kuna elu ja ümbruskond muutuvad pidevalt. 57. Mis vahe on mikro- ja makrosotsialiseerumisel? Näited. MIKROSOTSIALISEERUMINE- INIMESE KUJUNEMINE ÜHISKONNA LIIKMEKS (INIMENE TÄIUSTUB, OMANDAB TEADMISI). NT: KOGEMUSTE SAAMINE, ÕPPIMINE MAKROSOTSIALISEERUMINE- INIMESE KUJUNDAMINE ÜHISKONNA LIIKMEKS JA SEOTUD KELLELEGI MÕJU AVALDAMISEGA. NT: KOOLIS ÕPPIMINE, VANEMAD ÕPETAVAD OMA LAPSI 58
I pool 1. Sotsiaalsed faktid (enesetapud, valimistest osavõtt, asjastamine, subjektiivne reaalsus) (lk 46). Tehes igapäevaelus otsuseid, produtseerivad eri kategooriate ja gruppide liikmeid sotisaalseid fakte, lahterdatud korrapärasusi, mis kirjeldavad pigem kollektiivi kui selle üksikuid osi. Enesetapud.Millega seletada madalamat enesetappude taset katoliiklastega võrreldes protestantidega võrreldes , abieluinimeste ja vallalistega võrreldes jne? Durkheim arvas et seletavaks faktoriks on sotsiaalne integratsioon ühiskonnas. Abielu on side, mis ühendab üht isikut teisega ning ka katoliikluses toimub ühtuse õhutamine. Valimistest osavõtt. Ühendriikides võtavad valimistest osa rikkamad inimesed ehk mida suurem on sissetulek, seda tõenäolisemalt ta valib. Euroopa maades on aga vaeste osalemine valimistel võrdne või isegi suurem kui rikaste. Valimistest osavõttu mõjutavad faktorid: 1) toimuvad valimised Euroopa maades nädalalõppudel, nii on ka lihttö�
- tegevus omab eesmärki - toimub mingis situatsioonis. Situatsiooni võib jagada: vahendid (tegutseja poolt kontrollitav situatsiooni osa) ja keskkond (tegutseja poolt kontrollimatu) - ja on reguleeritud sotsiaalsete normide poolt. Viimast pidas Parsons tegevuse juures kõige tähtsamaks elemendiks. Sotsiaalse korra probleem (problem of order) – miks eksisteerib ühiskonnas kord ja mitte kaos? - Sellepärast, et erinevate tegutsejate teod on reguleeritud ühiste sotsiaalsete normide poolt. Süsteemiteooria – hiljem loobus Parsons tegevuse analüüsist ja liikus aina enam sotsiaalse süsteemi (e. ühiskonna) kui terviku analüüsi poole. Suure ühiskonnateooria keskmeks sai seega süsteemiteooria (teooria mis uurib kõikide süsteemide, sh. ka ühiskonna, käitumist). Kolm kõige üldisemat süsteemi on: (a) sotsiaalne süsteem; (b) kultuurisüsteem; (c) psühholoogiline süsteem e. isiksus. Robert K Merton (1910-2003)
annaabi.ee 
