Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Multikultuurse ühiskonna plussid ja miinused (0)

4 HEA
Punktid
Multikultuurse ühiskonna plussid ja miinused
Ühiskonna püsimisel ja arenemisel on kultuur tähtis, kuna see vormib paljuski ühiskonna näo. Ühiste väärtuste, tavade ja käitumisnormide põhjal kujunev inimestevaheline ühtlustunne. Multikultuurne ühiskond on aga ühiskonna vorm, mis on eri rahvuste kooseluvorm, kes erinevad üksteisest oma tõekspidamiste ja harjumuste poolest.
Üheks multikultuuri plussiks on see, et inimesed saavad nautida mitmekesist kultuuri. See tähendab seda, et erinevad rahvad õpivad tundma ka teisi rahvuskaaslasi nende tavasid, kombeid, tõekspidamisi ja kultuuri – kõike, mis puudutab inimeste elu ja neid ümbritsevat. Mis mõtet oleks maailmas ringi reisida, kui kõik oleks igal pool ühesugune , seega mida rohkem kultuure segunevad, seda mitmekesisem see ka on. Seega arvan mina, et see on hea võimalus rahvastel mitmekesistada oma kultuuri.
Teisalt on multikultuurse ühiskonna suureks miinuseks on näiteks oht väikerahvaste kultuuride hävimisele. Näiteks, kui üha rohkem ja rohkem segunevad erinevad rahvad, siis tihtipeale väikerahvaste kultuurid saavad kannatada ja kõige enam mõjutada teistest kultuuridest ning selle tulemusena võib nende enda kultuur hääbuda. Olgugi et muu maailmaga ühtemoodi tegutsemine võib tunduda lihtsamana, on siiski hea kultuuri erinevusi sälitada. Seega arvan ma, et iga rahvas ka väikerahvas võib oma kultuuri säilitada ka teadlikult, olenemata teiste kultuuride mõjust.
Multikultuurse ühiskonna plussiks võib ka pidada seda, et see avardab palju inimeste silmaringi, nende mõttelaadi ja maailmapilti. See aga omakorda tähendab seda, et mida rohkem inimesed segunevad teiste rahvastega, seda paremini nad teineteist omavahelisel suhtlemisel mõistavad seda vähem tekib omavahelisi probleeme. Seega võib pidada seda multikultuurse ühiskonna üheks plussiks, kuna seda rohkem mõistavad inimesed teiste rahvaste kultuure.
Kuid samas võib pidada ka multikultuurse ühiskonna miinuseks seda, et tekivad probleemid eri rahvaste vahel, kuna inimesed ei mõista üksteise tavasid, kombeid ja tõekspidamisi. Inimestel on eirnevad elunormid ning lisaks sellele võivad tulla ka rassilised ja majanduslikud probleemid ja vastuolud. Seega arvan mina, et neid probleeme ei tekiks nii palju erinevate rahvaste vahel, võiksid inimesed olla tolerantsemad teiste vastu ning teha enesele selgeks see, et inimene on inimene, olenemata tema soost, rassist või rahvusest, kommetest või tavadest .
Kuigi multikultuursel ühiskonnal on omad plusiid ja miinused, siiski olen arvamusel, et elades multikultuurses ühiskonnas ei kaotaks inimesed midagi, isegi mitte oma kultuuri, sest nad saavad seda ka säilitada ja edasi arendada multikultuurses ühiskonnas, mis rikastab ka nende endi kultuuri, avardab silmaringi ning mõttemaailma ning paneb ehk rahvaid ühtesetena tundma, olenemata sellest, et nad kõik on eirnevate kultuuridega rahvad.
Multikultuurse ühiskonna plussid ja miinused #1 Multikultuurse ühiskonna plussid ja miinused #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 152 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maarja_liisa Õppematerjali autor
arutlus

Sarnased õppematerjalid

Multikultuursus - tugevused ja selle nõrgad küljed
2
docx

Multikultuursus - tugevused ja selle nõrgad küljed

See annab inimestele omakorda suurema valikuvõimaluse. Üheks multikultuuri plussiks on see, et inimesed saavad nautida mitmekesist kultuuri. See tähendab seda, et erinevad rahvad õpivad tundma ka teisi rahvuskaaslasi nende tavasid, kombeid, tõekspidamisi ja kultuuri – kõike, mis puudutab inimeste elu ja neid ümbritsevat. Mis mõtet oleks maailmas ringi reisida, kui kõik oleks igal pool ühesugune , seega mida rohkem kultuure segunevad, seda mitmekesisem see ka on. Teisalt on multikultuurse ühiskonna suureks miinuseks on näiteks oht väikerahvaste kultuuride hävimisele. Näiteks, kui üha rohkem ja rohkem segunevad erinevad rahvad, siis tihtipeale väikerahvaste kultuurid saavad kannatada ja kõige enam mõjutada teistest kultuuridest ning selle tulemusena võib nende enda kultuur hääbuda. Multikultuurse ühiskonna plussiks võib ka pidada seda, et see avardab palju inimeste silmaringi, nende mõttelaadi ja maailmapilti. See aga omakorda tähendab seda, et mida

Ajalugu
Kultuuriline ja sotsiaalne globaliseerumine
3
pdf

Kultuuriline ja sotsiaalne globaliseerumine

ookeani saartel, on elanud muust maailmast üsna eraldatuna ning edendanud omanäolist kultuuri. Teistes ühiskondades, nagu Kanadas, Austraalias ja Ameerika Ühendriikides, on segunenud paljude sisserändajate erinevad kultuurid. Niisuguseid ühiskondi nimetatakse multikultuurseteks ehk mitmekultuurilisteks (tavaliselt peetakse mitmekultuuriliseks ühiskondi, kus kõneldakse erinevaid keeli). 3. Too välja mitmekultuurilise ühiskonna 2 eelist ja 2 puudust/probleemi. Kui ühe ja sama ühiskonna raames eksisteerib mitu erinevat kultuuri on hea, kuna see muudab kogu elu mitmekesiseks. Mitmekultuurilisus toimib paremini niisugustes ühiskondades, kus on palju erinevate kultuurikandjate rühmi ning kus poliitiline süsteem toetab väljendusvabadust. Kui riigis on mitu erinevat keel siis on teistel rahvustel seal kergem hakkama saada, kuna kõik ei oska alati antud riigi ametlikku keelt. Eeliseks on see, et vähemuste kultuurides võib olla väärtusi, mis on kõikide inimeste hüvanguks

Ühiskonnaõpetus
Võimalus ja paratamatus õpetada mitmekultuurilises klassis
4
doc

Võimalus ja paratamatus õpetada mitmekultuurilises klassis

Jaanika Tuisk Globaliseerumisprotsessi käigus kaovad piirid, mis eraldavad erinevate rahvaste kultuure. Üha rohkem inimesi liigub ühest riigist teise, otsimaks endale sobivamaid elamis-ja töötamiskohti. Tänapäeva mitmekultuurilistes ühiskondades toetatakse ja kultiveeritakse arusaama, et on hea, kui ühe ja sama ühiskonna raames eksisteerib mitu erinevat kultuuri, kuna see muudab kogu elu mitmekesisemaks (Valdmaa, 2002). Sageli saabutakse aga võõrustajamaale koos peredega. See omakorda toob kaasa olukorra, kus haridust pakkuvate asutuste keelelis- kultuuriline pilt mitmekesistub. Sulev Valdmaa tõdeb, et mitmekultuurilist haridust on vaja põhjusel, et erinevatest kultuuridest pärit inimesed teaksid, mõistaksid paremini ja aktsepteeriks üksteist.

Haridusteaduskond
Multikulturism --kas hea või halb
3
odt

Multikulturism - kas hea või halb?

Multikultuur ­ kas hea või halb? Sõnale multikultuur võib anda mitmeid tõlgendusi, kuid mina ütleksin, et multikultuur on ühiskonna vorm, kus elavad koos erinevad rahvused erinevate tõekspidamiste ja harjumustega. Juba esimeste hõimude tekkimisest saati on esinenud multikultuursust, sellest on saadud nii kasu kui ka kahju. On siis multikultuur hea või halb? Arvamusi, kuidas inimesed tekkinud on, on mitmeid. Mina aga usun, et inimesed on mingis mõttes loomade järeltulijad ja et ka loomadel on oma mõtlemine ja tavad. Usun ka seda, et juba dinosauruste ajastul (ajastu lõpu poole, kui oli rohkem liike) esines multikultuursust ­ olid ka neil ju omad paaritumise rituaalid ­ kes ees see mees ja kui tuli mõni teisest hõimust loom (loomad elasid karjades ja enamasti paaritusid kellegagi sellest karjast)

Ühiskond
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused loengud
26
docx

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused loengud

(kokkuleppeliselt), kujunes professionaalseks teaduseks. Tema klassikaline kultuuridefinitsioon: ,,kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab inimese poolt ühiskonnaliikmena omandatud oskusi ja harjumusi nagu teadmised, uskumused, kunstid, moraal, seadused, tavad ja paljud teised." Selle juures on oluline, et ta ei välista mingeid nähtusi, mis ühiskonnas on. Põhimõtteliselt kõik võib kuuluda kultuuri juurde. Oluline on et kultuur peab olema loodud inimese poolt ühiskonna liikmena, peab olema kontekst, kus see on loodud. Kultuur on kollektiivne. Talle on ette heidetud, et see definitsioon oma põhiosas koosneb loetelust ja et ta ütleb kultuuri olemuse kohta vähe. Hiljem on definitsioone ka järjest esitatud. Kolm näidet definitsioonidest. Leslie White, hakkas 30ndatel aastatel uuetsi mõtisklema Tylori vaimus. Püüdis parandada Tylori definitsiooni: ,,Kultuur on kehaväline, ajutine

Kultuur
Kuidas mõista inimesi võõrast kultuurist
9
doc

Kuidas mõista inimesi võõrast kultuurist?

a) Individualism-kollektivism kirjeldab inimeste ja grupi seoste tugevust. Individualistlikes kultuurides on inimestevahelised sidemed nõrgad, oodatakse, et igaüks hoolitseks ennekõike enda ja oma lähedaste eest. Kollektivistlikes kultuurides on aga tugevad sidemed grupi ja inimeste vahel. Liikmetelt oodatakse pühendumust pakkudes vastutasuks kaitset ja hoolitsust. b) Võimukaugus kirjeldab, mil määral peetakse võimu ühiskonna loomulikuks osaks. Madalamat võimukaugust soodustavad kõrge linnastumise tase, sotsiaalne mobiilsus, hea haridustase ja arvukam keskklass. 5 c) Ebakindluse vältimine näitab, mil määral tunnevad inimesed end tundmatute olukordade ees ebakindlana ja ohustatuna. d) Maskuliinsus-feminiinsus näitab kuivõrd on ühiskonnas juurdunud maskuliinsed

Akadeemilise kirjutamise alused
Sissejuhatus etnoloogiasse eksamikonspekt
20
doc

Sissejuhatus etnoloogiasse eksamikonspekt

Etnoloogia lätteks sai ka rahvuslus: enda kultuuri juurte otsimine ja selle väärtuse tõestamine. Kultuuri mõiste & olemus etnoloogias ja antropoloogias Ühtsed definintsiooni pole kultuurile siiani, 90ndatel loeti kokku ~400 erinevat definitsiooni. On püütud arendada Tyleri stiilis kokkuvõtvaid ja olemuslikke sõnastusi (White, Tylor). Teised loobusid defineerimisel pikkadest loeteludest (Herkovits) E. Tylor 1871: "Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab inimese poolt ühiskonna liikmena omandatud oskusi ja harjumusi, nagu teadmised, uskumused, kunstid, moraal, seadused, tavad jpt." Rõhutab just et kultuur on omandatud ühiskonna poolt, see ei ole loomulikult kaasa sündinud. L. White: Kultuur on kehaväline, ajutine kogum asjadest ja nähtustest, mis tuleneb nende sümboliseerimisest. Rõhutab kultuurilisusele, kui asjadele sümboolsete väärtuste andmisele. M. Herkovits: "Kultuur on inimese poolt loodud osa keskkonnast." Miks on uurimisobjekt inimkond? 19

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia
Sotsioloogia eksami spikker
5
doc

Sotsioloogia eksami spikker

individuaalse käitumise aktidest. F Tähendus- mille inimesed annavad oma ühiskogemustele, mõtestavad oma kogemusi vesteldes teistega. Olulised koolkonnad ja kesksed autorid, nende iseloomulikud tunnused ja koolkondade erinevused Karl Marx ­majanduslik sector, Durkheim sotsiaalne statistika, Weber verstehen meetod, Merton keskastme teooria. Võib olla hoopis geograafiline koolkond- geograafilise asendi ja selle komponentide mõju ü.hiskonnale. Demograafide koolkond- põhiliseks ühiskonna arengu mõjutajaks elanikkonna juurdekasv. Rassi antropoloogiline koolkond õhiskonna areng pärilikkuse ja rassilise valiku kaudu. Orgaaniline koolkond- ühiskond kui bioloogiline organism. Marx ­ Majandusliku sektori tähtsus ­ väga suur tähtsus tööstusel, tulemusena ühiskonnas toimunud vara jagunemine tootmisvahendite omanike ( maa, vara, vabrikud, teadmised ) ja mitteomanike vahel. See määras ära ühiskonna kui terviku iseloomu igal ajaperioodil

Sotsioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun