Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Multikulturism - kas hea või halb?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
multikultuur, multikultuursus, hõim, suhtle, rahvused, hõimud, jooga, esinenud, arvamusi, järeltulijad, rituaalid, kaasat, nõudma, tõekspidamised, saurused, tihedamalt, lõikamine, lastud, tuldi, suhtlema, kultuuriga, parandas, tehnikat, muudki, maas, arugi, sõjad, asudes, tavaks, ravis, nõelravi, nägid, tundsid, õnnestu, maitset, tabadaÜrgajal tohiti järglasi saada vaid oma hõimu inimestega – teise hõimu liikmeid ei lastud enda hõimu lähedalegi. Nii võis juhtuda, et üks hõim arenes edasi kiiremini kui teine, kasutades kergemaid ja tulutoovamaid töövõtteid, tekkisid oma keeled ja kombed, hiljem ka riigid. Lõpuks tuldi selle peale, et kui üks teeb üht, teine teist tööd, saab töödega kiiremini valmis ning jääb aega ülegi. See tekitas omakorda kaubanduse – eri hõimud, rahvused hakkasid omavahel suhtlema, neil tekkis vajadus teiste rahvuste järgi. Need olid esimesed multikultuursuse tunnused. Jupphaaval saadi teada teiste rahvaste töömeetoditest, tegevustest ja prooviti seda kõike enda kasuks kasutada. Multikultuursuse arengus on süüdi rändeid mõjutavad sõjad, näljad, parema elu otsingud kui ka lihtsalt huvi uute kultuuride ning riikide vastu. Mujale elama asudes aga säilitatakse nii mõnedki harjumused, mis endises elukohas tavaks olid
eksisteerivad kõrvuti. Ehk siis ühiskond, kus kultuurid on segunenud. KUS ON SELLE JUURED? Sõna ise pärineb USAst ja Austraaliast, kus see võeti kasutusele pärast seda, kui suurlinnades ei nähtud niinimetatud „melting pot'i“ (sulatusanumat) töötavat. See tähendab, et suurlinnades ei töötanud assimilatsioon ja tekkis mitu etnilist kultuuri kõrvuti. MIKS OLLAKSE VASTU? Kriitikute meelest valmistab multikultuur pinda ette maailmariigile ja selle propageerimine ei austa rahva õigust oma pärimuse ja maailmavaate säilitamiseks oma ajaloolisel kodumaal. Rahvuslased on vastu võõraste kultuuri- ja rahvaosade kokkusulandamisele rahvuskultuuris. Nad püüdlevad kõigi rahvaste eripärasuse säilitamise poole. Erinevatest pärimustest kokku pandud kultuur kaotab kõik mõõdupuud ning ei täida enam identiteedi andmise rolli. Multikultuur saab toimida kui on piisavalt tolerantseid inimesi.
Multikultuursus, selle tugevad ja nõrgad küljed See teema on väga multitahuline ehk teema on vägagi päevakajaline. Selle teema puhul võib minna täitsa aegade algusesse ja võtta pikki tsitaate piiblist. Kuidas ehitati Paabeli torni ja kuidas selle käigus kõik segunes. Kas sellega oligi teema lõpetatud ja multikultuursus sündinud? Esiteks.Multikultuurilisus on ideoloogia, mis peab oluliseks tunnistada, et ühiskonna jaoks on ühtviisi väärtuslikud kõik selles kõrvuti elavad eri kultuurilise ja etnilise taustaga inimrühmad, ning edendada sallivust nii nende omavahelises läbikäimises kui ka suhtluses riigiga. Multikultuurilisus kui mõttelaad rõhutab, et sallivus ühiskonna heterogeensuse suhtes on tänapäeval eriti oluline, kuna ka varem ühiskondade demograafiline koostis on senisest
II KURSUSE EKSAMIKÜSIMUSED I blokk – Argumenteerimine („Arutlev haridus“ ja slaidid) · Argument o Defineeri, mis on argument? argument = seisukoha põhjendus Tugev argument suudab põhjendada seisukohta selliselt, et väite ja põhjenduse vahel eksisteerib loogiline seos o Too välja argumendi 4 osist. Väide – Lause, mis kannab argumendi peamist ideed. Lühike ja konkreetne Seletus – Põhjendus selle kohta, miks väide paika peab. Mõnelauseline seletus, kus on kirjas üldine loogika, mis väidet toetab Tõestus - seletusele on antud põhi, millele tugineda. Kindlasti viidatud Järeldus – tullakse tagasi peamise mõtte, väite juurde. Tuuakse esile, miks see on oluline teema. o Nimeta tõestuse võimalusi –Statistika (Sydneys tehtud uuring näitab…) –Näide (Miina Härma Gümn on rakendanud…) –Analoog ehk näide sarnasest situatsioonist (Sõjaväes on kah) –Autoriteet (haridusteadlane Hasso Kukemelk on öelnud) –Loogika (Surmanuhtlus) · Mida tähendab
Psühholoogid on tõestanud, et esmamulje tekib imekiiresti, selle teke on automaatne, me ei teadvusta seda. Meile piisab vaid heita pilk meile tundmatule isikule ja klõksti esmamulje on tekkinud, meie aju on alateadlikult oma arvamuse sellest tegelasest kujundanud ja siis pole sellest juba võimalik kuigi hõlpsasti vabaneda. Esmamulje ja selle teke on üks klassikalise sotsiaalpsühholoogia uurimisaine ja asjatundjate hulgaski on selle kohta erinevaid arvamusi. On leitud, et esmamulje teket mõjutavad suuresti näoilmed ja et näoilme alusel esmamulje tekkeks piisab inimesele kümnendik sekundist, kui võõra inimese nägu oli võimalik vaadata kauem, siis inimeste otsusekindlus kasvas (Willis & Todorov, 2005 lk 597). Peale näo võtab teisest isikust mulje tekkimisel osa tema keha, kõne, hääl, kirjutised ja nende kombinatsiooniddu (Reis & Sprecher, 2009 lk 686).
Aasias, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas hävitab range tõejärgimine harmoonia indiviidide, firmade ja koguni ühiskonnagruppide vahel. Ainult Austraalias nimetatakse asju nende õigete nimedega, kuid isegi seal kutsub tõde sageli esile peataolekut ja võib viia rusikavõitluseni. Kuna erinevates kultuurides on tõest väga erinev arusaam, siis on vaja edukate kohtumiste korraldamiseks ja koostöö tegemiseks teada kuidas erinevad rahvused tõesse suhtuvad. 1.4 Lepingud ja eetika Kuna äri globaliseerumine toob ärijuhte üha sagedamini kokku, muutub järjest selgemaks, et põhimõisteid ja väärtushinnanguid ei saa võtta üheselt. Sekretäride kohustuslike kompetentside hulka kuulub väga palju dokumendihaldusega seotud tegevusi. (Kutsestandard, juhiabi, tase 6) Sõna „leping“ on kerge ühest keelest teise tõlkida, kuid mõistena on sel mitmeid tõlgendusvõimalusi
Eesti rahvusluse ideestik kujunes Suure Prantsuse revolutsiooni ideede, saksa klassikalise filosoofia ja romantismi mõjul ja õhutusel. Herderi kultuurinatsionalism, Hegeli arenemisõpetus, Kanti kõlblusõpetus, Rousseau ideed inimeste ja rahvaste loomulikust võrdsusest ja suveräänsusest andsid impulsse eesti rahvuslikule mõttele. Hurt ja Reimann põhjendasid oma etnotsentristlikku maailmapilti apellatsioonidega kõigekõrgemale. Nad kinnitasid, et rahvused on Jumala loodud maailma elemendid ja ainult loojal on õigus otsustada nende sünni ja surma üle. Vägivaldne ümberrahvustumine on inimese lubamatu vahelesegamine jumalikku maailmakorda. Rahvuslaste meelest polnud mingi kultuuriline või muu identsus võimalik väljaspool etnilist identsust. Nad arvasid, et rahvuse mõiste seisab kõrgemal, kui üksiku isiku tähtsus ning, et üksikul on ainult kui rahva liikmel väärtus, väljaspool rahvust oleks ta null.
ole tehtud piisavalt kättesaadavaid uurimusi eelnevalt. See uurimustöö peaks looma veidi selgema pildi eestlaste hoiakutest Eesti venelaste suhtes ja omavahelistest peamistest probleemidest. 1. STATISTILISED ANDMED 3 Eesti rahvastiku rahvuslik koosseis 2008. aasta uuringu järgi on järgmine: eestlased 68%, venelased 26%, ukrainalased 2%, valgevenelased 1%, soomlased 1% ja muud rahvused 2% 1. Venelaste ja eestlaste osakaal Eesti rahvaarvus ei ole viimaste aastate jooksul muutunud (tabel 1)2. TABEL 1. Eesti rahvastiku rahvuslik koosseis aastatel 2012-2015 2 2. EESTLASE SUHTUMINE TEISTESSE RAHVUSTESSE Positiivset suhtumist teise rahvusrühma toetab isiklike kontaktide olemasolu selle rahvusrühma inimestega. Rahvustevahelisest analüüsist selgub, et Eestis elavate
Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse Konspekt Katre Kikkas, Sotsioloogia, Sotsiaaltöö ja Sotsiaalpoliitika I kursus KULTUUR JA INIMESED Kultuur ei tähenda antropoloogias kunsti jms. See eeldab pigem õpitud kogemusi. Uuritakse inimeste käitumist. Kultuuri defineeritakse kui ühiskonna mustrit nende käitumise ja traditsioonide järgi. Samas kasutatakse kultuuri mõistet ka kui organisatseeritud teadmiste süsteemi ja uskumust, kus inimesed struktureerivad oma kogemused ja ootused, valivad alternatiivide vahel. Antropoloogilise uurimise teeb raskeks see, et uurija on võõras keskkonnas, pole harjunud kohaliku kultuuri mustriga. Kultuur koosneb asjadest ja üritustest, mida me saame esitleda, lugeda ja mõõta. Inimesed jagavad igapäevaselt oma teadmisi. See on sotsiaalne protsess, mitte privaatne. Antropoloogid uurivad erinevaid kultu
Mida tähendab olla eurooplane? 20.10.2006 16:58 Tänapäeva maailmas on Euroopa mõnevõrra veidras olukorras vaevalt, et muidu sellelaadseid küsimusi esitataks. Probleemi paremaks avamiseks võtab autor enesele vabaduse täiendada küsimust ühe komaga ja proovib esiti jalgealust veidi eemal: mida tähendab olla, eurooplane? Essee autor: Julius Juurmaa «Diplomaatidest on kasu vaid ilusa ilmaga, alates hetkest, kui sadama hakkab, tilguvad nad üleni. » Charles de Gaulle Tänapäeva maailmas on Euroopa mõnevõrra veidras olukorras vaevalt, et muidu sellelaadseid küsimusi esitataks. Probleemi paremaks avamiseks võtab autor enesele vabaduse täiendada küsimust ühe komaga ja proovib esiti jalgealust veidi eemal: mida tähendab olla, eurooplane? Enamik probleeme tänase päeva Euroopas on, näib, põhjustatud sellest, et ei teata, kuhu ollakse teel. Veelgi enam, teerada on endiselt valimata. Kunagine vaieldamatu juhtroll maailmas on endiste kolooniate kätte libisenud
TURISMIMAJANDUSE ALUSED Iseseisev individuaalne töö- Õpimapp Pärnu 2009 Koostas TÜ Pärnu kolledzi TH 26 üliõpilane Merili Maasikas ([email protected]) 1) Referatiivne ülevaade turismimajanduse kahest artiklist 1.Kultuuriturism: selle mõjud ning ilmingud rahvusvahelises turismimajanduses (Reisimaailm 6/ 2009 Turismi, majutuse ja toitlustuse erialaajakiri, Autor:Katri Pille) Kultuuriturism on kahtlemata üks turismi kandvaid vooge, et mitte öelda lausa omaette kultus. Rääkimata sellest, et viimase mõne kümnendiga on turismist endast saanud omaette kultuurinähtus. Tõsi , kultuurituristide põhiliseks reisimotiiviks on tundma õppida võõrase maade kultuuri ning ajalugu. Selleks külastatakse muuseume, erinevaid vaatamisväärsusi, festivale ning muid rahvustele omaseid kultuurisümboleid. Vahepeal on teinud turism suure pöörde. Sihtkohta ei külastata enam niivõrd sooja päikese, vaatamisväärsuste vaid hoopis kultuurikogemuste pärast. Artiklis oli toodud näide, e
Madalat konteksti on seostatud individualismiga ja kõrget kollektivismiga. 1.2 Kultuuridimensioonid Eristatakse viite kultuuridimensiooni: 1) Individualism-kollektivism kirjeldab inimese ja grupi vaheliste seoste tugevust. Individualistlikes kultuurides, kus inimestevahelised sidemed on nõrgad, loodetakse, et igaüks hoolitseks ennekõike enda ja oma lähedaste eest. Kollektivistlikes kultuurides on olulised tugevad grupid (suguvõsa, hõim või religioosne kogukond). Inimestelt oodatakse, et nad oleksid oma grupile pühendunud ning vastutasuks pakub grupp neile kaitset ja hoolitsust. 2) Võimukaugus kirjeldab, mil määral peetakse võimu ühiskonna loomulikuks osaks ning lepitakse selle ebavõrdse jaotumisega kultuuri liikmete vahel. Võimukaugus on kõrgem neis riikides, mille elanikkond on suurem või vaesem ning seal, kus on vähem kaasaegset tehnoloogiat ja enam traditsioonilist põllumajandust.
Maret Nukke Minu Jaapan Tallinna 21. Kool 12C Klass 50. Lauset teosest "Minu Jaapan" ja nende kohta kommentaarid 1) „See räägib loojajumalatest, õest-vennast Izanamist ja Izanagist, kes sonkisid Taevastel Väljadel elades pika piigiga mudast ollust, mille käigus tilkusid selle otsast mõned piisad, moodustades müütilise Onōgoro saare, kuhu õde ja vend asusid elama ning kus nad lõid üheskoos veel saari ja jumalaid“– See lause on väga huvitava konseptsiooniga, eriti tore oli lugeda seda lauset. Selles peitub väga sügav sisu kuid samas ka väga palju erinevaid mõtteteri. 2) „Treeningprotsessi juurde kuulus paratamatult ka karate terminoloogia omandamine ning ajapikku tekkis huvi’’ – Ka minule pakuks huvi karate vastu huvi kasvatamine selliste põhimõtetega. Eriti veel siis kui käin veel treeningutel. See aitaks huvi kasvatamisele kaasa. 3) „Kui 1989. aasta sügisel avanes Eesti
Gandhi jaoks oli tõde kõige tähtsam. Tema õpetuste järgi on tõde ja vägivallatus omavahel rangelt seaoses. Ta oli eelkõige tõe otsija. Tema enda sõnul oli ta vaid vaene heitlev hing, kes ihkas olla täielikult hea ning armastada täielikult tõtt ja saada täielikult vägivallatuks nii mõttes kui sõnas. Samas arvas ta, et mitte keegi ei saa olla täiuslik, sest ahvatlusi on palju ja maailm muutub iga päevaga veelgi materiaalsemaks. Paljud hindud ja ka muud rahvused proovivad tema õpetusi järgida isegi tänapäeval. Tema tõe järgmine on kaugeltki mitte lihtne ja himsa tõttu paljud sellega hakkama ei saa. Himsa on elu olemuslik vajadus kehas. Isegi Gandhi ise piinles pidevas teadmises, et elu alalhoiu kihk tõukab teda pidevalt Himsasse. Sellest tulenes ka tema kasvav ükskõiksus tema füüsilise keha vastu. Tema sõnul on iga inimene kahtlemata kunstnik ja looja. Inimese kunstnikusilm on teda õpetanud kasulikus naudingut otsima
Kellel on õigus tõmmata piiri, et siitmaalt, sina oled eestlane, ja siitmaalt, sina enam mitte? Kas me ikka arvame, et kolm, viis või kuus põlve eestlane on parem-õigem eestlane kui see, kelle ema või isa on mõnest muust rahvusest? Kes nad kõik on? On nad eestlased või mitte? Rahvuslus (eestlus) on ühtsustunne oma (eesti) kultuuri ja keelega, oma päritolu- või kasvukeskkonnaga. See on ühine vaimne ruum, kuhu kuulume või ei kuulu, sõltuvalt sellest, kas me seda ühtsuse- ja kodususetunnet tunneme või ei tunne, sõltumata sellest, kas oleme sündinud Eestis või Stockholmis, Venemaal, Kaukaasias või USAs. See protsess, mida me tavaliselt ei söanda nimetada õige nimega assimilatsioon võib võtta aega mitu inimpõlve. Ei piisa vaid siin elamisest, vaja on ka emotsionaalset tahet, huvi ja motivatsiooni. Me oleme võõra vere ja teised kultuurid ikka vaikselt endasse sulatanud, oleme nad omaks võtnud, kodustanud ja tasapisi ära eestistanud. Eestlaste ja muulaste s
,,Inimesed saavad olla õnnelikud vaid siis, kui nad ei eelda, et elu eesmärk on õnn." George Orwell Õnne kontseptsiooni üle on alati vaieldud. Ei saa leida ühest vastust nii abstraktsele mõistele nagu ÕNN, mida võib käsitleda kui materiaalset heaolu, kuid enam tõstatab küsimusi hoopis õnn kui vaimne seisund. Tegelikult on õnnel tuhat nägu, igaühe jaoks on õnn erineva tähenduse ning varjundiga kõik siin elus on suhteline. Mõnele inimesele piisab õnneks leivatükist, teist teeb ülikooli lõpetamine õnnelikuks. Tihti arvatakse, et õnne jaoks, mis koosneb tegelikult ju (hinge)rahust ja rõõmust, pole käesoleval hetkel aega. Seni, kuni vähegi tervist on, tuleb jäägitult mammonajumalat teenida. Küll pensionipõlves on aega õnnelik olla! Kui tihti aga nii kaua ei elatagi... Jääb mulje, nagu poleks inimestel AEGA õnnelik olla. Ent kas oskame oma õnne alati ära
Kirjas LXXIV väidab, et targa inimese teod on enesega kooskõlas ja sobivuses. Ta on harjunud ning rahulik mõeldes enda surmale, sest see tuleb ju paratamatult, seetõttu ei suhtu ta traagiliselt ka teiste surma. Lähedaste surma taludes on tema hingeseisund sama, mis enda surma oodates, sest ta valitseb ennast ning näeb maailma üldisemalt. Mina arvan, et lähedase kaotus mõjutab ja masendab igat inimest, samas ei oska ma öelda, kas Seneca poolt esitatud väited on õiged või mitte. Arvamusi on väga palju, kindlasti olid Seneca põhjendused tema jaoks tõde. Kindlasti oleks mentaalselt kergem ning lihtsam minna eluga edasi, kuid arvan, et mitte midagi tunda ning ükskõikseks lähedase inimese kaotuse korral jääda pole võimalik. Seneca ei mõista hukka igasuguse kaasaelamise ning leina lapse kaotuse puhul, pigem väidab ta, et seda tuleb teha mõistusega, tasakaalukalt ning enesele kindlaks jäädes, mitte liiale minnes, ei tohi lasta segada sellel oma elu. 36
1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tõdeda, et A.
Nädala tegevused: 5. Filosoofia üliõpilastele ja teistele huvitatutele: 5.1. Lugege kolm keele- ja kultuurifilosoofia-alast lühiesseed: Borgese esseed "Raamatute kultusest" ja "Ühe nime vastukajade ajalugu" (Jorge Luis Borges, Valik esseid, Tõlk. Ruth Lias, Tallinn: Vagabund, 2000) , ning Tõnu Viigi esseed "Metslase automaat" (Eesti Ekspress, 28.11.2008). Lugege üle ka Pascali mõtted harjumuste kohta. 5.2. Kirjutage ise väike essee keele loomusest või inimese "mina" ja keele / kultuuri vahekorra kohta. 1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: Esteetika- küsib ilu, kunstiteose ja sellise kohta. Küsib ilu olemuse järgi aga ka kunstiteose mõtte, olemuse, piiride ja kunstniku enda loovuse järgi. Saab küsida, mis printsiip või struktuur või omadus see on, mis teeb ühe asja inetuks ja teise ilusaks. Kas see asub objektil või sõltub ilu vaatlejast. Kas ilu on oluline kunstiteose puhul? Poliitikafilosoofia- valdkond, kus küsitak
1. Kuidas kirjeldab Pascal absurditunde avaldusi? Albert Camus on öelnud, et inimene omandab elamise harjumuse enne, kui mõtlemise harjumuse. Ühel hetkel hakkab inimene mõtlema argipäevastest toimingutest väljapoole, hakkab mõistma, et maailm on talle võras ning miski maailmas ei samastu temaga. Samuti hakkab inimene mõistma, kui mõttetu on kannatada. Sellisel hetkel avaldub Camus sõnul absurditunne. Inimese vai justkui ärkab ning hakkab mõistma tegelikkust seda, mis on väljaspool seda rutiini ja ärgipäevamöllu. Sellisel hetkel paljastub ka, kui arusaamatu on elamine. See absurditunne sunnib põgenema kas lootusse või enesetappu. Samuti ütleb Camus, et see "iiveldus", mida tekitab inimeste enda ebainimlikkus ning selle ebainimlikkuse teadvustamine ja tajumine, on absurditunde avaldus. 2. Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? Absurditunde põhjuseks peab Albert Camus ühel hetkel pinnale kerkivat küsimust - milleks?. Samuti tülpimust igapäevarutiini
Mis on eetika? Kust ja kellest alguse sai? Eetika on teadus Vana-Kreekast, mille loojaks on Aristoteles 4. sajandil eKr. Eetika on oma olemuslikult normatiivne teadus, mis tähendab, et ta ei ole lihtsalt vaatlev, vaid vaatleb inimeste omavahelisi suhteid, samas ka uurib nende käitumist ning püüab selgitada, kuidas peaks õigesti toimima. Eetika uurib, mis on hea ja mis vale. Kõike vaadatakse läbi moraali ehk normidekogumi. Kolmemõõtmeline eetika Esimene mõõde: Tegeleb sellega, kuidas kaks inimest (mina ja keegi teine) omavahel suhtlevad. Selgitab, mis on hea ja mis mitte. Selgitab, kuidas tegelikult olema peaks, kui midagi valesti on. Teine mõõde: Õpetab, kuidas inimene peaks iseendasse suhtuma. Näiteks võib olla kõigi teiste vastu hea, aga enda vastu halb, mis on vale. Kolmas mõõde: Selgitab välja inimkonna eesmärki ehk mis on inimeste eksistentsi eesmärk.
Kordamisküsimused sotsiaalpsühholoogia eksamiks Allikas: Hayes, N. (2002) SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA ALUSED. Kirjastus Külim 1) Rolli mõiste ja tähtsus. Roll on sotsiaalne osa, mida inimene ühiskonnas mängib. Me võtame endile erinevaid rolle, mis ütlevad, kuidas me peaksime käituma teiste inimestega ja loomulikult mängime meie oma osa ja teised mängivad oma rolle. 2) Iseloomusta sotsiaalsed rolle, nimeta neid. Sotsiaalsed rollid on meie igapäevased rollid, mida kasutame teistega suheldes. Sotsiaalsed rollid on: 1. Pikaajalised rollid: hõlmavad perekonnasuhteid tütar, poeg, lapsevanem, elukaaslane. 2. Lühiajalised ja mööduvad rollid: bussireisija, pikaajaliste, kuid siiski ajutiste hulka kuulub ka üliõpilase roll. Sotsiaalsed rollid on alati vastastikused nad esinevad paaridena, kuna rolli saab hoida ainult suhetes teiste inimestega. (NT: Meditsiiniõe rolli saab mängida koos ke
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
Kordamine filosoofia eksamiks 1.Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine, praktiline teadmine, teoreetiline teadmine. Loov teadmine on poeetiline teadmine. Teadmine mis aitab midagi ära teha, tekitada, sünnitada.Ala oskusteave. Teoreetiline teadmine - vaid iseenda , mitte millegi muu pärast. Praktiline teadmine (eetiline teadmine) võimaldab hästi ja õnnelikult elada. Sofia käib teoreetilise teadmise alla .Sõnas filosoofia sisaldub sõna philos sõber, armuke ja sõna sophia- tarkus. Filosoofia on tarkusearmastus. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine Jumalikest ja inmlikest asjadest. Teadmine taevalikest ja maistest asjadest. A)Taevased : kehalised ja kehatud. Kehalised: materjaalsed objektid ja 4 olulisemat teadust (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia). Kehatud: jumal või jumalad (teoloogia), hing (psü
19. Inglise multikultuursus ja Prantsuse assimilatsioon Euroopas on immigrante püütud integreerida mitmeti. Kaks äärmust on järgmised: Inglise multikultuursus. Brittide ellusuhtumise aluseks on põhimõte “ela ise ja lase teistel elada”, lisaks üldiselt aktsepteeritud seaduskuulekus oma riigi suhtes. Sellest johtuvalt on hilisasukate rahvusrühmadel lastud elada “omas kultuuris”, niikaua kui nad järgivad Briti seadusi. Kui vaadata minevikku, siis inglased ei sekkunud ka oma koloniaalvalduste kohalikku kultuuri pea üldse, välja arvatud mõnede kommete keelamine (näiteks lesepõletamine Indias). Prantsuse assimilatsioon
Jean-Jacques Rousseau ARUTLUS INIMESTE EBAVÕRDSUSE PÄRITOLUST JA PÕHJUSTEST Jean-Jacques Rousseau Tõlkinud Mirjam Lepikul (Eessõna ja I osa) EESSÕNA Mulle näib, et inimese tundmine on kõige kasulikum teadmine, mis meil iganes olla saab, aga siiski oleme selles vallas vähem edasi jõudnud kui milleski muus. Söandan isegi väita, et üksainus Delfi templi raidkiri1 pakub tähtsama ja sügavama õpetuse kui kõik moralistide paksud raamatud. Niisamuti on käesoleva arutluse teema minu meelest üks huvitavamatest probleemidest, mida filosoofia üldse saab püstitada, aga paraku ka üks okkalisemaid, mida filosoofid võivad lahendada püüda -- sest kuidas tunda inimeste ebavõrdsuse allikat, kui me ei alusta inimeste endi tundmisest? Kuidas saaks inimene jõuda nii kaugele, et näeks ennast sellisena, nagu loodus ta lõi, hoolimata kõigist muutustest, mille aegade ja asjade vahetumine on pidanud tema algses konstitutsioonis tekitama? Kuidas teha vahet sellel, mis on inimese
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Ol
Andrus Kivirähk on 2000. aastate üks menukaimaid eesti kirjanikke. Suurma kuulsuse tõi talle romaan ,,Rehepapp ehk November", mis ilmus aastal 2000 ja mida on müüdud üle 25 000 eksemplari ning tõlgitud soome, norra ja ungari keelde. Sellele järgnes mitmeid väiksemamahulisi teoseid ja näidenditsenaariume, kuni aastal 2007 ilmus tema teine palju kuulsust kogunud romaan ,,Mees, kes teadis ussisõnu". Kivirähk on humorist, kes naerab eestlaste pühade asjde ja rahvustunde üle. Tema võime kujutada asju nii, nagu ta neid näeb, on imetlusväärne. Ta suudab oma kirjatükkides panna asjad teistpidi liikuma, kirjutada ümber ajalugu ning naeruvääristada eestlaste igipõlist loomust. Tema tekstid on suures osas iroonilised ja otsekohesed, ta ei karda kasutada roppu kõnepruuki ega naerda kõigi eestlaste, sealjuures ka iseenda üle. Järgnevalt võrdlengi tema kahte suurteost - ,,Rehepapp" ja ,,Mees, kes teadis ussisõnu", mis on samaaegselt nii v
Teine asi on see kas sellise ühistegemise läbi tekkinud identiteeti on võimalik kurjasti ära kasutada. On võimalik sisendada inimestele, et see identiteet, mis neil ühiste praktikate kaudu on tekkinud, et selle identiteediga peaks kaasas käima ka teatud ideoloogilisi veendumusi. Suur hulk kriitikat, mis on kultuurilise kogukonna idee vastu suunatud sellest tulenebki. Benedict Anderson ,,Kujutletud kogukonnad" kagu-aasia ühiskondade analüüs Natsionalismi kriitika - rahvused on kujutletud kogukonnad, inimesed kes omavahel kunagi kokku ei puutu, üksteisest midagi ei tea, võivad omada täiesti vastandlikke maailmavaateid, nende kuulumine mingisugusesse rahvusesse ühendab neid suuremal määral, kui teiste inimestega, kellega neil võivad olla väga konkreetsed ühised huvid. Väidab seda just massikommunikatsiooni tekke ja leviku kontekstis. Tema väited kehtivad nendel territooriumidel, mida ta uurinud on (kagu-aasia) rohkem kui mujal.
Sisukord Sissejuhatus Hästi oluline on tänapäeva iga riigi arenemine nii majanduslikus pooles kui ka sotsiaalses pooles. Kui praegu mõelda mõned aastad tagasi minevikku, siis majanduslangus mõjutas kõiki riike, kuid erinevalt. Et jälle majandus on hakanud elavnema, siis iga riik peaks tegema tarku otsuseid ja panustama sellele, et edasine kasv ei oleks keeruline ja mööduks suuremate takistusteta. Seega, milline oleks Eesti jaoks selline edasiviiv jõud, kas oskustöölised tööstusühiskonnas või hoopiski infoühiskond? Kõige lihtsam järeldus oleks, et infoühiskond viiks meie majandust edasi. Räägitakse meist kui e-riigist ja kõrgelt arenenud infotehnoloogiaga riigist. Kuid, kas sellise väikese riigi jaoks oleks selline liikumine õige otsus. Ometigi on meil Euroopa Liidu tasandil suured põllud ja metsad ja sellega ka kaasnenud toetused. Milleks mitte arendada oskustöölistega tööstusühiskonda. Kõige selline põhilisem ja olulisem küsimus on kuidas panna ma
ERNI d9 / 2011 Märka ja pane kirja, mida Johannes Barbarus oma ajastu kirjanduses ja kultuuris nägi. Probleemid ja millele tuleks rohkem tähelepanu pöörata. Johannes Barbarus Meie kirjandusloomingulik staatus quo Johannes Barbarus leiab, et kirjandust on ajalehtedes vähe kajastatud, selle asemel on seal rohkelt uudiskirjandust ja muud ,,rämpsu", mis muudab iga ajalehe sisutühjaks ja mõttetuks. Ka kirjanikke endid on vähe, kõikjal on tühjus. Inspireeritust pole, on vaid faktid ja klats. Johannes Barbaruse soovitus on pöörata tähelepanu kaasajale ja ümbritsevale. On tekkinud suurlinnad, bensiini kasutuselevõtt jms, mis just kui annaks uut mõtteainet loominguks. (Ta väitis, et paljud kirjanikud olid vahetamas oma kirjanduszanri, muutuste ja uuenduste märkamine aga tagaks nende säilimise. ) Kirjanike eesmärgiks on teenida palju raha, see pärsib aga kirjandust ja kultuuri. Veel leiab ta, et kirjanike missiooniks ei ole sugugi tulevastele
Populaarkultuuri teooriad. Loeng 1 2 kohustuslikku raamatut: ,,20 sajandi mõtttevoolud" Kursuse lõpp oktoober, siis eksam!!! (saab ka jaanuaris) Konspekt!! Lääne kultuuri uurime (ameerika) Popkultuur kuidas inimesed kultuuriga koos elavad. NT: Probleemid: töölisklass 20 saj. alguses · Alati on popkultuuris olnud midagi valesti; seda on vaja koguaeg parandada. (ühiskonas on midagi valest, või läheb veel hullemaks) · Suur hulk uuritavast materjalist on tulnud muredest. A. Olulised punktid, mis aitavad määrata teema valdkonda: · Popkultuur nagu mõiste- 1. Popkultuur on kultuur, mida armastavad paljud. See on massidele.Tähtis on enamusekultuuri kontrollida ja disiplineerida, et see ei tungiks piiridest välja ega hakkaks mõjutama absoluutselt kõiki. Popkul
EETIKA ALUSED Mis on eetika? Näited eetikaküsimustest: Kas meil on absoluutseid kohustusi? Milliseid? Kas hea ja halb, õige ja väär sõltuvad teo tagajärgedest? Mis on hea elu? Mis iseloomustab head inimest? Moraalifilosoofia Moraal ühiskonnas kehtivate normide, tavade kogum. Moraalifilosoofia süstemaatiline püüe mõista moraaliga seonduvaid mõisteid ning õigustada/põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika teadus/õpetus moraalist, moraalifilosoofia. Pojmanil: moraal koos moraalifilosoofiaga. Etümoloogia (eetika kr k) (ethos , lühikese `e'-ga) komme, tava, harjumus ( thos , pika `e'-ga) karakter, iseloomuomadus Aristotelese eetika ( thikos ) oli uurimus iseloomuomaduste, s.t loomutäiuste ja pahede üle, õpetus heast iseloomust ja käitumisest. Etümoloogia (moraal ld k) mos (pl mores ) tõlge nii kreeka ethosele kui thosele , kuid see ladina sõna tähistab eelkõige kombeid, tavasid. `Moraal' keskendub seega eelkõi
annaabi.ee 
