Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Multikultuur (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille tulemusel meil need on?

MULTIKULTUUR
MIS SEE ON?
Multikultuur (kõnekeeles „ multikulti “) on mõiste, 
mis tähistab ühiskonda, kus erinevate etniliste 
gruppide kultuurivormid ja ellusuhtumised 
eksisteerivad kõrvuti.
Ehk siis ühiskond, kus kultuurid on segunenud.
KUS ON SELLE 
JUURED?
Sõna ise pärineb USAst ja Austraaliast, kus see 
võeti kasutusele pärast seda, kui suurlinnades ei 
nähtud niinimetatud „melting pot'i“ (sulatusanumat) 
töötavat. See tähendab, et suurlinnades ei 
töötanud assimilatsioon ja tekkis mitu 
etnilist kultuuri kõrvuti.
MIKS OLLAKSE 
VASTU?
Kriitikute meelest valmistab multikultuur pinda ette maailmariigile ja 
selle propageerimine ei austa rahva õigust oma pärimuse ja maailmavaate 
säilitamiseks oma ajaloolisel kodumaal.
Rahvuslased on vastu võõraste kultuuri- ja rahvaosade 
kokkusulandamisele rahvuskultuuris. Nad püüdlevad kõigi rahvaste 
eripärasuse säilitamise poole.
Erinevatest pärimustest kokku pandud kultuur kaotab kõik mõõdupuud 
ning ei täida enam identiteedi andmise rolli.
Multikultuur saab toimida kui on piisavalt tolerantseid inimesi.
Tuleb meeles pidada, et pole halba ilma heata või vastupidi.
MIDA ON MUUTNUD?
Me ei saa  arugi  kui väga me teineteisest, teistest rahvastest 
sõltume. Me ei pruugi elu ilma multikultuursuse tunnusteta ettegi 
kujutada. Kust tulid meile hiina toidud,  jooga , igasugused 
mediteerimised? Siin on väga suur mõju multikultuursusel.
Rassidevahelised suhted on  paranenud
 Me ei oska ettegi kujutada, et meil poleks telekat,  raadiot , või 
telefoni. Aga mille tulemusel meil need on? Muidugi 
multikultuursuse, eri riikide ja rahvaste  omavahelise suhtlemise 
tulemusena ei pea kõik kõike ise avastama , vaid saab lihtsamalt.
 Kaugel ajaloos tuldi selle peale, et kui üks teeb üht, teine 
teist tööd, saab töödega kiiremini valmis ning jääb aega ülegi. 
See tekitas omakorda kaubanduse – eri  hõimud , rahvused 
hakkasid omavahel  suhtlema , neil tekkis vajadus teiste 
rahvuste järgi. Need olid esimesed multikultuursuse tunnused.
Siiski tuleb ka kultuuride erinevusi säilitada- muidu kaotab 
reisimine  ja teiste rahvaste kultuuri õppimine mõtte kui 
igalpool  nagunii  ühtmoodi on.

Document Outline

  • Slide 1
  • Mis see on?
  • Kus on selle juured?
  • Miks ollakse vastu?
  • Mida on muutnud?
  • Slide 6
Vasakule Paremale
Multikultuur #1 Multikultuur #2 Multikultuur #3 Multikultuur #4 Multikultuur #5 Multikultuur #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pilonidal Õppematerjali autor
Mis on multikultuur, kust sai alguse, miks sai alguse ja selle erinevad mõjud

Sarnased õppematerjalid

Multikulturism --kas hea või halb
3
odt

Multikulturism - kas hea või halb?

Multikultuur ­ kas hea või halb? Sõnale multikultuur võib anda mitmeid tõlgendusi, kuid mina ütleksin, et multikultuur on ühiskonna vorm, kus elavad koos erinevad rahvused erinevate tõekspidamiste ja harjumustega. Juba esimeste hõimude tekkimisest saati on esinenud multikultuursust, sellest on saadud nii kasu kui ka kahju. On siis multikultuur hea või halb? Arvamusi, kuidas inimesed tekkinud on, on mitmeid. Mina aga usun, et inimesed on mingis mõttes loomade järeltulijad ja et ka loomadel on oma mõtlemine ja tavad. Usun ka seda, et juba dinosauruste ajastul (ajastu lõpu poole, kui oli rohkem liike) esines multikultuursust ­ olid ka neil ju omad paaritumise rituaalid ­ kes ees see mees ja kui tuli mõni teisest hõimust loom (loomad elasid karjades ja enamasti paaritusid kellegagi sellest karjast)

Ühiskond
Nimetu
20
pptx

Nimetu

õppimine  Sallivus teistsuguse kultuurilise taustadga inimeste suhtes  Sõbralikumad suhted erinevate riikide vahel Puudused  Konfliktid erinevate rahvuste vahel  Suurte eelarvamuste eksisteerimine  Suureks ohuks väikerahvaste kultuuride hägunemisele  Kuritegevuse suurenemine  Immigrandid ei suuda kohalikega kohaneda  Diskrimineerimine Kriitika  Kriitikute meelest valmistab multikultuur pinda ette maailmariigile ja selle propageerimine ei austa rahva õigust oma pärimuse ja maailmavaate säilitamiseks oma ajaloolisel kodumaal. Mutlikultuuri teostamise võimatust tõestatakse teatud rahvagruppide vabatahtliku suletud koondumise ja rahvusgruppidel põhinevate kampade tekkega suure sisserändega riikides (näiteks Ameerika Ühendriigid). Kriitika  Mitmed lääneriikide juhid on seisukohal, et liberaalne

Kategoriseerimata
Etnoloogia ja kultuurantropoloogia
17
doc

Etnoloogia ja kultuurantropoloogia

Etnoloogia ja kultuurantropoloogia 1. loeng Arvestus: mõisted (50%) + 2 esseed (50%) Etnoloogia ja antropoloogia seisukohalt hõlmab kultuur kõiki inimtegevuse valdkondi. Etnoloogiline pool ­ oluline uurida talurahva elu; rahvust üldiselt. (Tuleb sellest, et rahvaste esindajad hakkasid uurima oma külaelanikkonda; tekkis seoses linnade kujunemisega. Mõisteti, et kultuur on ka talupoegade elu uurimine; põhjendab rahvuse loomist.) Antropoloogiline distsipliin: 1) Kujunes läbi kolonialismi, praktiline vajadus koguda andmeid koloonia elanike kohta, et koloonia haldamine oleks hõlpsam. 2) Tuleb läbi kristliku misjoni, et põliselanikke ristiusku pöörata, selleks tuli tunda põlisrahvaste usku, elu teadmine, et rahvaid paremini allutada. Tänapäeval puhtakadeemiline huvi või tuua kasu uuritavatele rahvastele (antropoloogia puhul). Etnoloogia ei ole samuti enam seotud vaid rahvusluse põhjendamisega, vaid pigem avastuste tegemisega. Tänapäeval uuritakse pigem väikseid kul

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia
Etnoloogia üldkursus
132
pdf

Etnoloogia üldkursus

‘ Tartu Ulikool ‘ Etnoloogia Uldkursus Konspekt tundmatu tudengi laualt Tartu 1999 Sissejuhatus Lugu Konspekti koostamisel on arvestatud põhistruktuuri osas Ajaloo esimesel kursusel loe- tava sissejuhatava teema ”Etnoloogia üldkursus” kavaga. Antud on etnoloogia üldine sissejuhatus ja teaduse erinevad nimetused Euroopas ning Ameerikas. Räägitakse pea- mistest teoreetilistest ja metodoloogilistest suundumustest. Konspekti põhiosa keskendub erinevatele ainevaldadele, millega etnoloogid tegele- vad. Lõpuks antakse lühiülevaade maailma kultuuridest, käsitledes näidetena tänapäeva eelindustriaalsetest kultuuridest põhjalikumalt Vanuatu (Melaneesia) ja Mehhiko ”in- diaanlaste” kultuure. Õigused ja kohustused Te võite seda teksti vabalt trükkida ja muuta. Te võite seda levitada, kui sõber vajab — või levitamata jätta. See on iga inemise vaba voli ja südametunnistus. Keegi ei vastuta selle eest

Ajalugu
Kultuuriteooria loengu konspekt
28
doc

Kultuuriteooria loengu konspekt

Loeng 1 Loeng kaardistab erinevaid viise kultuuri defineerimiseks ning tutvustab ka mõningaid teisi üldise kultuuriteooria põhimõisteid. Igal teoorial peab olema: objekt probleem meetod ­ millised argumendid, kuidas tulemuseni jõutakse. Milliseid tulemusi soovib teooria saavutada. Kultuuri uurimine teoreetiliste meetoditega. Kultuuri teooria väljund on midagi mis ulatub kaugemale igast kultuurilisest kontekstist. Ei aita mõista mõnda konkreetset kult. nähtust. sellega tegeleb kultuuri kriitika erinevad valdkonnad. Kul.teooria on midagi laiemat. Vastused on vaja leida küsimustele mis on kultuur. Millised on piisavalt teoreetilised meetodis kultuuri uurimiseks? Mida üldse on võimalik kultuuri teooria abil teada saada? Miks on seda üldse vaja? Kultuuri määratlemine: ei ole üldse lihtne. 1952 Kroeber ja Kluckhohn üritasid süstematiseerida Ameerikas. Nende raamat sisaldab üle 200 kul.definitsiooni ja seda ainult inglis.k. taustas. pärast seda on palju def. juurde t

Sissejuhatus kultuuriteooriasse
Kultuurigeograafia konspekt
21
docx

Kultuurigeograafia konspekt

1 loeng Geograafia jagunemine- suurjaotus inim-ja loodusgeograafia, tihti eraldi kartograafia ja geoinformaatika. Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna proovib hõlmata kõikke, kuna kõik on ju kultuur. Soomes ja rootsis tähistab kultuurigeo just inimgeograafiat. Seosed teiste teadusharudega-1) ajalugu-suur osa kultuurigeost p?

Kultuurigeograafia
Mein Kampf
95
doc

Mein Kampf

1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad ­ Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tõdeda, et A.

Saksa ajalugu
Tarbimissotsioloogia
96
pdf

Tarbimissotsioloogia

1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultuuri ja tarbimisühiskonn

Tarbimissotsioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun