TUNDRA Tundra Asub lähisarktilises kliimavöötmes, kus talvel valitseb arktiline, suvel parasvöötme õhumass. Esineb vaid põhjapoolkeral, kuna lõunapoolkera vastavail laiustel (65-75°) on meri ja Antarktise mandri jääkõrbed. Tundra kliima Talvel puhuvad tuuled valdavalt pooluse suunast, tuues kaasa eriti külma ja kuiva õhku. Temperatuur püsib -15 kuni -20 °C piires (piirkonniti erinev) Põhja-Atlandi hoovus soojendab õhku tundra Euroopa- osas, Põhja-Aasiasse hoovuste mõju ei ulatu ning Põhja- Ameerika kirde-osa jahutab külm Labradori hoovus. Esineb tugev kivimite murenemine temperatuuri suure aastase amplituudi ja kivimipragudes jäätuva vee tõttu. Tundra kliima Madala temperatuuri mõjul külmub maa talvel sügavalt ning selle alumised kihid ei sula suvelgi (igikelts- igavesti külmunud pinnas, millest vaid õhuke pealiskiht suveks sulab.) Suvel tungib tundraaladele soojem ja niiskem parasvöötme õhum...
Eestis esinevad mullad: Eesti muldadel on eristatakse viit liiki aluskivimeid: Vendi, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ajastu aluskivimid. Gleimullad Pidevalt liigniiske muld, mille profiilis on rohked gleilaigud ja roosteplekid või pidev gleihorisont. Toorhuumuslikku huumushorisonti katab looduslikel rohumaadel ja lodumetsades alla 10 cm paksune turvastunud rohukamar või metsakõdu. Lähtekivimi, orgaanilise aine, gleistumise, mullaprotsesside laadi, profiili ehituse järgi eristatakse järgmisi gleimuldade tüüpe: karbonaatsed gleimullad, mis asetsevad pael ja rähkmoreenil, on kivised, õhukesed ja heitliku veereziimiga; leostunud ja leetjad gleimullad ehk glei-pruunmullad on savistunud horisondiga, kujunenud karbonaatsel moreenil ja on parimad gleimullad; küllastunud ja küllastumata gleimullad on veesettelise lähtekivimiga. Eestis esineb gleimuldi kõige rohkem Lääne- ja Pärnumaal ning Lääne-Virumaal. Gleimu...
Põhjavesi kogu maasisene vaba vesi, mis lasub vettpidavatel kivimikihtidel ja setete poorides, lõhedes või muudes tühimikutes (paikneb ja liigub maakoore erinevad sügavusega veehorisontides) Pinnavesi maapinna peal olev veekiht, mille moodustavad alatised veekogud (järved, tiigid, jõed, ojad), ajutised veekogud (karstiojad ja järved) ning sademe- ja lumesulamisvesi Veebilass vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas. Valgla vesikond, maa-ala, millest suur veekogu ja selle osa saab vee; jaguneb maapealseks ja maa-aluseks, mille piirid ei tavatse kokku langeda Jõe langus jõe veetaseme keskmine langus meetrites /km SISEVEED Siseveed koosnevad nii põhja- kui ka pinnaveest ja on tihedalt seotud geograafilise asendi, kliima ja pinnaehitusega. Eesti asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk ületab aurumise. Põhiline osa juurdetulevast veest on sademetevesi, pisut lisandub ka naaberalade juurdevoolu vett. JÕED Eesti ...
Mandriline maakoor: settekivim-graniidikiht-basaldikiht (30-40 km) Ookeaniline maakoor: settekivim-basaldikiht (5-10 km) Litosfäär: maakoor + vahevöö ülemine osa. Laam = litosfääri blokk, liigub 1-10 cm aastas. Kuum täpp: 1) kui kuum täpp ookeani all, tekivad vulkaanilised saared, mis on reas vanuse järgi. Kui laam liigub edasi, eelmine vulkaan vaibub, uut ainet juurde ei teki. Tekib uus vulkaan. 2) Mandri all- võlvkerge; riftiorg(riftidel kolm või enam suunda, jääb järgi 2, mis võivad veelgi laieneda); langatus(magmakolde lagi on sisse vajunud, ookeani algustaadium nt. Punane meri). Vulkaanid! Kõige rohkem on neid Vaikse Ookeani tulerõngas, Islandil, Havai saarestikus. Kustunud- mitte pursanud inimajaloo vältel. Aktiivsed- pidevalt või mõnekümne aastase vahega tegutsevad. Suikuvad- ajutise purskerahu seisundis olevad. Liigid: 1) kihtvulkaan, graniitsema magmaga, laavavoolud puuduvad võ...
Loodusvööndid Geograafia õpimapp 8 klass ASUKOHT MULLAD KLIIMADIAGRAMM KULTUURTAIMED LOODUSVÖÖND LOOMAD TAIMED KESKKONNAPROBLEEMID Ekvaatorilähedased alad Kesk-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias; mullad enamasti vanad; lähtekivim sügavalt murenenud; raudoksiidist punased; horisontideks liigestumata; happelised; mineraalivaesed; bataat; maniokk; targo; EKVATORIAALNE tingimused eluks väga suhkruroog; saago; kohvi; mitmekesised; liikide arvukuselt VIHMAMETS kakao; vürtsid; ainulaadne; koduks pooltele tihe; lopsakas; liigirikas; ...
1. Mida nimetatakse pedosfääriks? Pedosfääriks nimetatakse maailma muldkatet, mis koosneb erinevat tüüpi muldadest. 2. Mida nimetatakse mullaks? Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad. 3. Füüsikalise murenemise olemus. Füüsikaline murenemine toimub mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud esineva soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. 4. Keemilise murenemise olemus. Keemilise murenemise korral muutub kivimite keemiline koostis ja mineraalid lahustuvad vees. 5. Bioloogilise murenemise olemus.
lähipolaarnevööde. Mullad : kivisüsi, vase-ja miklimaak, kuld, teemandid, fosforiit. Taimedest on seal puud ja põõsad, ning loomadest põdrad ning jänkud Inimtegevus on aga mitte aktiivne. Probleemid : traktorid, kalapüük kudemisajal, karusloomade jaht, roomikautod. 3. Parasvöötme metsad a) Okasmetsad Põhja-Ameerikas (Alaskal), Euraasias Norra rannikult Ohhoot mereni, parasvööde, muldadest leetmullad. Taimedest okaspuud ja samblikud, loomadest jänes, kobras, pruunkaru. Inimtegevus aktiivne, (majandus, küttimine) Probleemid : karusloomade lubadeta küttimine metsas b) Sega- ja lehtmetsad Põhja- Ameerikas, Suure Järvistu ümbrus, hõlmavad Euraasias Läänemere ning Vikse ookeani äärseid alasid, pärasvööde. Esinevad pruunmullad. Taimedest lehtpuud ja põõsad ja
Bioloogilise degratsiooni alla mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla kuulub- erosioon ja deflatsioon (pinna vee või siis tuule tagajärjel kantakse horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused ära mulla pealmine/viljakas kiht) Ehitus degratsioon- seotud tööstuses lähtekivimist 7)Inimtegevus Niisutamisega võivad mullad soolduda. tekkivate kahjulike ainete sattumi sega mulda. Suur osa muldadest on Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida Kujune ehitus- ning tööstuskomplekside rajamisega füüsiliselt hävitatud, ka vad mullad EST-Ranniku aladel ja Madal-Eestis (Madalatel mere kaevanduste rajamisel hävitatakse muldi. Põllu- ja metsamajanduses randadel,soolasevee mõjupiirkonnas,levivad nõrgalt sooldunud ranna muudavad rasked maaharimismasinad mulla füüsikalisi omadusi; mullad
metsastunud, kuid märgatavalt vaheldusrikkam. Tori valla üldpindalaks on 281 km2, mis moodustab 5,87 % Pärnumaast. Territooriumist 43 % on metsamaad, 19 % sood ja rabad ning 38 % põllumaad. Tori valla territooriumile jääb 20 küla ja 1 alevik (Tori). Tori vallas elab 2581 elanikku. Põllumajandusega tegelemiseks on Pärnumaal seoses mere lähedusega suhteliselt soodne ilmastik, kuid maaviljakus on allpool vabariigi keskmist. Muldadest on valdavaks rasked liivasavi- ja savimullad, mis nõuavad taimekasvatajalt õigeaegset ning kiiret maaharimist ja külvi. Joonis1. Piirkonna asukohaskeem Joonis2. Vaatlusaluse piirkonna biotoopide skeem 2. Peamised esinevad biotoobid Peale kolme põhilise biotoobi, võib vaatlusaluses piirkonnas veel ära nimetada karjamaa ning kartulipõllu. Kõrsa raba Minu vaatlusalune piirkond asub Kõrsa rabas, Sindist idas, Reiu ja Taali metsakonna alal
kuju jne Kõige rohkem on sellel põllul koreserikast rähkmulda(Kr). Kr keeb pinnalt või kuni 30 cm sügavuselt. Kr muld on viljakuselt väga head sest seal on suur huumuse- ja lämmastikusisaldus ning suhteliselt kõrge toitainetesisaldus aga kõrge koresesisalduses muudab seda väiksemaks. Suurim miinus sellel mullal on see et ta on põuakartlik. Suuruselt teine muld on leostunud muld(Ko). Ko muld keeb 30 – 60 cm sügavuselt. Ko on üks Eesti kõige viljakamate muldadest. Selle mulla peamine miinus on see, et peen- ja väikekivisuse kohatine esinemine, võimalik niiskusdefitsiit teatud kuudel ja vähene toitainetesisaldus puuduliku väetamise korral. Keskmise sügavusega rähkmuld(K). K muld keeb pinnalt või 30 cm ulatuses.K muld on viljakuselt väga head sest seal on suur huumuse- ja lämmastikusisaldus ning suhteliselt kõrge toitainetesisaldus aga kõrge koresesisalduses muudab seda väiksemaks. Suurim miinus sellel mullal on see et ta on põuakartlik.
EESTI TAIMKATE Mullast sõltub taimakate ja vastupidi. TAIMKATET MÕJUTAVAD: - geograafiline asend ( metsavööndis e. segametsad e. ülemineku e. siirdealal ) - kliimavöönd ( parasvööde, üleminekuala mereliselt kliimalt mandrilisele kliimale ) - Oleneb ka muldadest. - Lääne pool on merelisel kliima, pehmem ja seega ka liigirikkam taimestik. Lubjarikkad mullad , mis on hea. - Kagu pool on liivasem ala, siin leidub ka stepi ehk rohtla liike. - Põhja poolsetel on ka tundra liike. Eriti Soome pool. - Eestis on üle tuhande taimeliigi, seda on rohkem kui Lätis, kuid vähem kui Leedus. MAAKASUTUSE JAGUNEMINE: - 52% Eesti alast on METSA all. - 22% Eesti alast on SOODE all. - 18% Eesti alast on HARITAVA MAA all. - 5% Eesti alast on NIITUDE all.
sopistused, mille heleda värvuse on põhjustanud ajutine ülavesi koos lessiveerumisprotsessiga. Seega põhjustab periooditi esinev ülavesi neis muldades gleistumist. Lessiveerumine omakorda soodustab veelgi sissuhtehorisondi rikastumist väikeste mullaosakestega ja selle dreenivuse halvenemist. Mullad on kujunenud lainjatele moreentasandikele, kus lähtekivimiks on peamiselt punakaspruun karbonaadivaene liivsavimoreen. Enamus on kasutuses põllumaana (Eesti muldadest) Gleistunud kahkjad mullad - LPg Reljeef: lainjad moreentasandikud ja voored. Mulla lähtekivim on kollakashall või punakaspruun karbonaatne moreen. Mulla reaktsioon profiili ülaosas on nõrgalt happeline või neutraalne. Metsana paraniiske, veega varustatus hea (Kõlli, 2000). Deluviaalmullad - D Parasniiske deluviaalmuld paikneb nõlva alumisel kolmandikul ärauhtevööndi lõpul ja pealeuhtevööndi alguses, kus põhjavesi on sügaval. Nendel aladel toimub ka mulla ärauhtumine,
vahelüli, kindlustades elu püsimise Maal. Muld pole kõikjal ühesugune. Mulla mitmekesisus on tingitud pinnasetegurite mitmekesisusest: aluspõhjast, pinnakattest ja reljeefist ning nendest sõltuvalt veeoludest. Käesolevas referaadis on kirjeldatud Põlva vallas .......... külas asuvat mullatüüpi. Et teha kindlaks mullatüüp sealsel põllul, kaevasin 1 m sügavuse augu, et mõõta mulla horisontide tüsedust. Põlva linn ja vald asuvad Lõuna Eesti keskdevoni lavamaal. Muldadest on välja uhutud suur osa mineraalaineid ja mullad on selgelt kihistunud horisontideks, mis on iseloomulik leetmuldadele. Pinnaseks on siin kahkjas muld, mida nimetatakse veel näivleetunud mullaks või varasemas käsitluses leetunud- e kamar-leetmullaks, mis on nõrgalt ülagleistunud (LkII g). 3 NÄIVLEETUNUD MULD. Need mullad on karbonaadivaesel kaheosalisel lähtekivimil kujunenud mullad, millel
leiutisi, kuid ka nendega on Maa keskmine temperatuur kasvanud 0,74 kraadi võrra. Selle põhjuseks on kasvuhoonegaaside suurenev kogus atmosfääris. Kasvuhoonegaasid tekivad inimeste jaoks eluvajalike tegemiste tagajärjel. Peamised nendest on erinevate kütuste põletamine ja põldude või soiste alade valesti kasutamine. Inimesed püüavad saada maksimaalset kasumit viljakasvatamisega, milleks on vaja põldude sügavkündi ja soode liigkuivendamist. Just sellega eraldub soodest süsinik, muldadest huumus ja need kahjulikud gaasid jäävad meie kliimat kasvuhooneefektina soojendama. Üks suuremaid kliimasoojendajaid on kütusemootor. Igapäevaelus sõidetakse autodega, mille mootori töötamine eraldab õhku enamuses süsihappegaasi, kuid ka palju teisi kahjulikke kliimat soojendavaid gaase. Mõned teadlased on tõestanud ka Päikese mõju kliimasoojenemisele, kuid see on väga väike. On selge, et inimkond ei saa jätkata ületootmist ja ületarbimist, sest kui inimesed
] · Tehnogeenne erosioon toimib kallaklikel aladel koos veeerosiooniga · Põhja-Eestis ulatuslik mullamassi ümberpaigutamine [4.] Kasutatud allikad: 1. Anttila, P., Ojanen, M., Puhakka, M., Vuorisalo, T., Frey, T. (1996) Globaalsed keskkonnaprobleemid. Tartu: Eesti Loodusfoto 2. Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus. Erosioon. [WWW-materjal] http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/muld/erosioon (vaadatud: 19.03.13) 3. Penu, P. (2006) Eesti muldadest põllumehele [WWW-materjal] http://pmk.agri.ee/files/f349/MULLAVILJAKUSEST2.pdf (vaadatud: 22.03.13) 4. Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus. Mullaerosioon Eestis. [WWW- materjal] http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/muld/erosioon/mullaerosioon-eestis (vaadatud: 19.03.13) 5. Väderstad. Erosioon. Veeerosioon, tuuleerosioon [WWW-materjal] http://www.vaderstad.com/ee/Know-How/Mullaanaluusid--mullastiku- kaitse/Erosioon/ (vaadatud: 20.03.13) 6. McCabe, T
Kuivendatud gleistunud leetjad mullad on head põllumullad ja sobivad paljude kultuuride kasvatamiseks.. Kuivendamata gleistunud leetjate muldade põllumajanduslikku väärtust vähendab nende ajutine liigniiskus mis võib takistada mullaharimistööde õigeaegset tegemist ja halvendab kultuuride kasvutingimusi. Mulla osatähtsus Eesti maafondist Leetjad mullad- Leetjad Mullad hõlmavad ~2% Kogu maafondist ja ~6% põllumaast. Siinjuures On haritava maana kasutusel 63% muldadest. Enamlevinud On need mullad Järvamaal, Lääne-Virumaal, Jõgevamaal Ja Viljandimaal. Leetjate Muldade poolest rikkamad piirkonnad on Aravete,Koeru,Pandivere,Järva-Jaani Leostunud mullad- moodustavad 7,6% Eesti muldkattest, põllumajandusmaal on selle osakaal 14%. Levinud peamiselt Kesk-Eestis, kõige rohkem Lääne-Virumaal, Järvamaal ja Jõgevamaal. Kasutatud kirjandus: 1. Maa-ameti kaardiserver X-GIS. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis,
Tumedavärvuselises horisondis on kogu mullaprofiili ulatuses huumussisaldus kõige suurem ja bioloogiline aktiivsus kõige kõrgeim. 4.Gleistumine toimub veega küllastunud hapnikuvaeses keskkonnas. Mullamikroobid võtavad orgaanilise aine oksüdeerumiseks vajaliku hapniku rauaühenditest. Moodustuvate rauaühendite reageerimisel mulla mineraalosaga tekivad sinakad ja rohekad gleimineraalid. Näiteks moodustavad Lääne-Eesti muldadest valdava enamiku gleistunud ja gleimullad, sest nad kujunevad enamasti tasandikulistel aladel, kus äravool on halb ja põhjavesi ulatub sagedasti mullaprofiili.
Huumushorisont on huumusrikas ja struktuurne, tavaliselt hallikasmusta värvusega. Rähkmuldadele on iseloomulik kuiva- ja lubjalembene taimestik, looduslike muldade taimkate on väga liigirikas, kuid suhteliselt kidur. Pruunika värvusega Bw horisont on moodustunud murenemisproduktide sekundaarsete savimineraalide ja mullatekkesaaduste kuhjumisel kohapeal. Lähtekivimiks on tavaliselt kivised ja karbonaatsed moreenid, piiratud ulatuses ka karbonaatsed liivad, savid ja liivsavid. (Eesti muldadest põllumehele, lk 10) Levik: Rähkmullad hõlmavad 4,7% maafondist, 1,9% metsamaast ja 9% põllumaast. Levinud on peamiselt Harjumaal, Läänemaal, Saaremaal ja Lääne-Virumaal, vähemal määral Raplamaal ja Hiiumaal. Kõige suurema osa põllumuldadest moodustavad rähksed rendsiinad Kõrkvere, Kuivastu ja Heltermaa piirkonnas. Kaasnevad mullaliigid on paepealsed rendsiinad ning leostunud mullad, madalamatel aladel gleistunud rähksed, gleistunud leostunud ja rähksed gleimullad
omaaegset Saaremaad ümbritsenud veekogude setted, mida tuul või lumesulamis- ja vihmaveed kohati omakorda ümber paigutanud on. Lähtekivimite mitmekesisusest ja omapärasest veereziimist tingituna on Viidumäe mullastikuliselt väga vaheldusrikas. Niiskusreziimi seisukohast katavad umbes ühte kolmandikku looduskaitsealast - valdavalt endise ranna-astangu vahetut ümbrust - kuivad või väga kuivad ainult sadevetest toituvad mullad. Ligikaudu 20% muldadest on ajutiselt liigniisked, millele viitab gleistumispesade esinemine sügavamates horisontides. Peaaegu poole Viidumäe muldadest moodustavad põhjaveest mõjustatavad liigniisked mullad. Viimaste puhul on suurem osatähtsus gleimuldadel; turvastunud ja madalsoomullad esinevad põhiliselt astangute kompleksist madalamal ja võtavad enda alla umbes 10% looduskaitsealast. Turvas on enamasti hästi lagunenud ja tema tüsedus keskmiselt 1 m. Sood
Iseloomulikuks on paekõrgendikud, mis lõppevad lõunakagu suunaliste astangutega. Nende vahele jäävad nõod (jõeorud, nt. Pirita). Pinnakate õhuke, esineb karste, domineerivad loopealsed mullad. 2. Pae ja moreenitasandike maastik: Hõlmab ulatusliku ala LääneEestis ja Hiiumaa ja Saaremaa idaosad. Pinnakate õhuke, tavalised pinnavormid on rannavallid, luited ja oosid. Madalamatel aladel domineerivad soostunud alad. Muldadest lisandub eelmisele rähkmullad, soolakulised rannamullad. 3. Lainjas moreen(tasandike) maastik: Hõlmab Pandivere ja Jõhvi ning suure osa Sakala kõrgustikust ning enamuse KaguEesti lavamaast. Eelmisest kõrgem, leidub voorjaid moodustisi. Pinnkatteks on peamiselt saviliiv (põhjaosas) ning savikas moreen (lõunapool). Põhjaosas Eesti viljakamad mullad kamarkarbonaatmullad, esineb ka leet, soo ja lammimuldi
pind tugevasti, öösel pole aga pilvi, mis selle jahtumist takstaksid. Kõrbed jagunevad liivakõrbeks (elusolenditele soodsaim), savikõrbeks (pinnas muutub kuivuses nii kõvaks, et niiskus temast läbi ei pääse), kivikõrbeks (paiknevad mäestike jalamil, on tekkinud rabenemise tulemusel), lössikõrbeks (poorsetest ja peentest osakestest kujunenud pinnasel) ning soolakõrbeks (seal, kus on kunagi olnud tugevasti sademeid või kunstliku niisutust, siis aga kadunud). Muldadest on kõrbetes hall-pruunmullad, hallmullad ning punamullad. Osad taimed on eluks kõrbes kohastunud paksude ja lihavate ning väga väikeste või olematute lehtedega vartega, teiste lehed on aga kas kokku rullunud või asteldeks muutunud. Osa taimi on kaetud tiheda, pehme karvastikuga. Samuti on taimi, mis ärkavad elule vaid väga lühikeseks ajaks. Samuti ulatuvad juured kas väga sügavale või on pindmine juurestik väga hästi arenenud. Kõrbete loomad on
Tugeva karstimise tõttu on järvi vähe. Enamik neist asub Julia Alpides, neist suurimad on Boshinjko (3,3 km) ja Bledi järv (1,4 km). Maalilise Bledi järve keskel on väike Otoki saar. Pärimuse kohaselt lähevad seal kõik salajased soovid täide. Tähtsamad jõed on kirde-kagu suunalised orgudes voolavad Doonau parempoolsed lisajõed Sava (221 km) ja Drava (vt. joon 1). Sloveenia on Euroopa metsarikkamaid riike (mets katab 50 % terr- st).Muldadest on valdavad metsapruun- ja mägimullad, Karsti plaatol on ka punamuldi. Pool Sloveenia territooriumist asub parasvöötmes ning pool asub lähistroopilises kliimavöötmes.Sloveenia kliima on väga muutlik. Kirdes valitseb mandriline kliima, mäestikupiirkondades valitseb karm alpiline kliima ja rannikualadel valitseb vahemereline kliima. Tuulisuse tingimused Sloveenias on määratud riigi geograafilisest asendist Alpidest ida pool ja lähedusest Vahemerele. Sloveenias on valdavad
taimekasvatusele. Olulised on vilja- (mais, nisu), suhkrupeedi- , tomati- , õlipuu- ja puuviljakasvatus (apelsinid, mandariinid, sidrunid ja kiivid). Itaalia on maailma suurim viinamarjakasvataja. Loomakasvatuses on oluline lihakari. Peetakse veiseid, lambaid, kitsi, sigu ja kodulinde (kanu ja kalkuneid). Loomi peetakse enamasti kuivadel karjamaadel, eriti Põhja-Itaalias. Kesk- ja Lõuna-Itaalia aladel peetakse rohkem lambaid. Kuna sulle väga meeldib loodus, kirjutan, metsadest,muldadest ja kliimast. Itaalia peamised mullatüübid on metsapruunmullad ja leet-pruunmullad. paakunud mustmullad, alluviaalmullad (mägimullad). Viljakamad mullad on Lombardia madalikul paiknevad lammimullad, mujal on peamiselt levinud punamullad. Itaalia mullastikku ja taimestikku on oluliselt mõjutanud inimtegevus. Itaalia kogu riigi territooriumist moodustab 23% metsamaa. Looduslikke metsi on Itaalias säilinud peamiselt mägedes. Alpide madalamatel nõlvadel kasvavad sinu lemmikud
(sisaldades 20-30% füüsikalist savi). Huumushorisont 24-28cm tüsedune. · Mulla siffer (LkIg) Gleistunud nõrgalt leetunud muld. Lõimis koosneb liivast. Huumushorisont 27cm tüsedune. · Mulla siffer (LkI(g)) Nõrgalt leetunud muld Lõimis koosneb saviliivast 40-60cm sügavusel ning sellele järgneb liiv. Nõrkade gleistumistunnustega (g). Põllu iseloomustus, omadused ja kasutuskõlblikkus Põllu kuju on suurust arvestades üsna kompaktne. Muldadest domineerib gleistunud kahkjas leetunud muld. Teisejärguline on nõrgalt leetunud muld. Mullad on nõrgalt kontrastsed. 4 Kui suur on analüüsitud põllul enamlevinud mulla osatähtsus kogu Eesti maafondist ja haritavast maast (%) ning milline on selle mulla peamine levikuala Eestis? Gleistunud kahkjas leetunud muld on enam levinud Ida-, Kesk- ja Edela-Eestis. Anda põhjendatud soovitused antud põllumassiivi metsastamiseks.
· Väga suur üle 125 Kaaliumisisaldus · Suurem raskema lõimisega muldades, väikseim liiv-ja turvasmuldades · K sisaldus: mg/kg Ls mullas Väga väike alla 75 Väike 76-130 Keskmine 131-195 Suur 196-360 Väga suur üle 360 Muldade toitainetega varustus · Muldadest 90% anorgaanilist ainet, 10% orgaanilist ainet, erandiks turvas- ja mõned teised mullad, kus võib orgaanilise aine sisaldus olla üle 50% · Mulla mineraalosa on kivimite murenemise saadus · Orgaaniline aine on toitainete ja energiaallikaks paljudele mikroorganismidele · Orgaanilise aine lagunemist nim. mineralisatsiooniks · Huminifikatsioon · Kui mulla huumusesisaldus langeb alla 2.0, hakkab mullaviljakus järsult langema Lämmastik
§ Tugevalt happelises mullas ilmuvad lisaks suurtele hulgale taimele mittevajalike vesinikioonide mullalahusesse ka taimede juurtele toksilised Al ja Mn. Muldade hapestumine § Põllumullad hapestuvad kiiremini kui teised mullad, sest saagiga eemaldatakse pidevalt aluselisi toiteelemente ja paljud kasutatavad mineraalväetised (nt. KCl) muudavad mulla happelisemaks. § Happeliste muldade reaktsiooni muutmine aluselisemaks toimub lubiväetisega. § Maailma haritavatest muldadest on 30% happelised. Lisades harimiseks vähem sobivad mullad, siis tõuseb nende osakaal 50%ni. Raskmetallid mullas § Toksilised on sellised raksmetallid, mida elusorganismid oma elutegevuseks ei vaja: Cd, Pb, Hg. § Tinglikult toksilisteks loetakse sellised metallid, mida organismid vajavad üliväikestes kogustes ja mis suuremas kontsentratsioonis muutuvad toksiliseks: Zn, Cu, Cr, Co, Ni, As. Raskmetallid mullas Raskmetallid satuvad mulda:
Talved on pehmed, suved jahedad. Talvised temperatuurid on tavaliselt alla nulli. Keskmine temperatuur on talvel -5 °C (tavaliselt langeb alla nulli). Ilm on ebastabiilne ja muutlik aastaringselt. Sademed on üsna sagedased aastaringselt, kuid rohkem rannikul kui sisemaal. Suvi on niiske hooaeg ja keskmine temperatuur on 17 °C. Aastas saab ühe saagi. Kasvuperioodi kestab 169 päeva idas ja 202 päeva läänes. Enamik põllumaast koosneb liiva-või savi-liivsavi muldadest. Need mullad pole eriti viljakad. Põllumajanduse areng alates 1991 aastast on olnud tihedalt seotud maaparanduse ja soo-kuivendussüsteemidega. Neid tehakse seal palju, sest pinnamood ise pole harimiseks piisavalt sobilik. Põllumajandusega on võimalik tegeleda enam-vähem igal pool. Välja arvatud need alad, mis on täielikult kaetud liivaga. 2. Majanduslikud eeldused Alates 2004 aastast on põllumajandussektoris töötanud umbes 227000 inimest ning tõstnud umbes 6% SKP'd.
arukask. Alusmets hõre kuni keskmise tihedusega. Need on parimad põllumaad ja üldjuhul ei peaks kuuluma metsastamisele. Leostunud gleimullad, millel säilinud looduslik taimkate, levivad liigirikkad puisniidud või salumetsad. Analüüsitud põllul enamlevinud mulla osatähtsus kogu Eesti maafondist ja haritavast maast (%) ning selle mulla peamine levikuala Eestis Leetjad mullad hõlmavad ligikaudu 2% kogu maafondist ja 6% põllumaast. Siinjuures on haritava maana kasutusel 63% muldadest. Enamlevinud on need mullad Järvamaal, Lääne- Virumaal, Jõgevamaal ja Viljandimaal. Leetjate muldade poolest on rikkamad piirkonnad Aravete, Koeru, Pandivere ning Järva-Jaani. (Penu P. 2006) Kasutatud allikad 1. ,,Eesti mullastik’’ Eesti Entsüklopeedia. 2002a. http://entsyklopeedia.ee/artikkel /eesti_mullastik 02.05.2014 2. Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus. ,,Muldade lupjamine’’ http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/muld/muldade-lupjamine#.U2lHF_l_uCq 02.05
http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis? app_id=MA10A&user_id=at&bbox=641705.844827586,6464121.99425287,647541.6609195 4,6467268.99425287&LANG=1Põllumajanduslikust küljest tegeldakse piirkonnas kartulikasvatusega (saak 11-16 000 t), veisekasvatusega (15-20 000), seakasvatus (15-30 000) ja linnukasvatusega (50-200 000). Suuremaks rajatiseks on kõrgepingeliin. Muldkate koosneb Lõuna-Eesti näivleetunud ehk kahkjatest ja leetunud muldadest. Haritava maa kvaliteet on Karijärvel võrreldes teiste põllumaadega Eestis kõrge 45-50 hindepunkti. Taimkattel, kivisusel ja mullaelustikul peatutakse iga sügavkaeve juures eraldi. [4][6] 9 4. Muldkatte koosseis 4.1Muldade liigiline ja lõimislik koosseis Piirkonna ehk Mäe ning Liisoja talu alade mullastikku iseloomustab joonis 5. Selgub, et enim on maa-alal leostunud muldi (Ko)
Pikimaks jõeks loetakse KLARA jõge koos GÖTA jõega (700 km). Pikkuselt teine on DALA jõgi. Jõed on suhteliselt kärestikulised. Taimkate Rootsi paikneb valdavalt okasmetsavööndis. Lõunaosa jääb segametsavööndisse ning SKÅNE madalik jääb lehtmetsa vööndisse. Põhjaosa jääb tundravööndisse. Lõunaosa lehtmetsad on põllumaastatud ja looduslikku taimkatet praktiliselt ei esine. Muldkate Muldadest levivad maa lõunaosas suhteliselt viljakad mullad metsapruunmullad, põhja pool on leetmullad. Loodusvarad Mets – 57% territooriumist metsa all. Vesi – hüdroenergia; vesi tööstusele. Maavarad – rauamaak, uraanimaak, vasemaak. RAHVASTIK Keskmine tihedus on 20 in/km2. Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt. 90% rahvast elab riigi lõunakolmandikul, kolmandik elab 3 suuremas linnas. Linnades elab ~85%.
männikuks (kuivendatud kohtades ka kuusikuks). 5 Enamlevinud mulla osatähtsus Joonis 1. Mullakaardi väljavõte mullamassiivi nr 64748329499 kohta. Põllumassiivi kontuur punase joonega Joonis 2. Põllumassiivi asukoht Eesti põhikaardil on märgitud punase ristiga. 6 Kasutatud kirjandus Eesti muldadest põllumehele. [http://pmk.agri.ee/files/f349/MULLAVILJAKUSEST2.pdf] Maa-ameti kaardiserver X-GIS. [http://xgis.maaamet.ee/xGIS/Xgis] Mullateaduse konspekt ,,Muldade väliuurimine" [http://karuonu.meso.ee/geo/materjalid/muld.htm] Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri [http://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullakaardi_seletuskiri.pdf? t=20091211092214] Metsakasvukohatüübid [http://www.hot.ee/sinumets3/sinumets03-08.pdf]
Kui miinused on bilansiosas suured näitab see,et planeeritud saaki ei ole sellise väetise kogusega võimalik saada. KOKKUVÕTE Antud talu väetisebilanss on tasakaalus ja plaanitavad saagid hektari kohta täiesti reaalsed saada. Kuna väetise hinnad aasta aastalt tõusevad tuleb kindlasti koostada väetusplaan,et taluniku nähtud töö ja vaev end ära tasuks. KASUTATUD KIRJANDUS 1. VÄETAMISE ABC SAKU 1994 2.PÕLLUKULTUURIDE VÄETAMINE PM 2002 3.EESTI MULDADEST PÕLLUMEHELE P.PENU 2006 4.MULLATEADUS R.KASK 1987
Loodesihilised jõed Reiu (75 km) ja Uulu (50 km) Kitsast põhjaosa läbivad Pärnu jõe, Sauga ja Audru jõe alamjooks Siseosas Timmkanal (10 km) Edelaosas Häädemeeste jõgi (18 km) ja Lemmejõgi (23 km) Muld ja taimkate Mereäärne rannariba ulatub 4050 meetrist (Orajõel) kuni 1,5 kilomeetri laiuseni (Häädemeestest Uuluni). Tegemist on kamardunud mölli-ja liivarannaga, kohati kivise moreenrannaga, leidub ka soostunud ning pilliroogu kasvanud alasid. Muldadest valitsevad liigniisked leostunud, leetunud ja küllastunud gleimullad, mis kannatavad aegajalt tõusuvete või tuiskliivade tõttu ning on üpriski väheviljakad. Muld ja taimkate Luidete toitainevaesele liivale on tekkinud leede ja kamarleetmullad, millel kasvavad nõmme ja palumännikud. Luidete taga on tegemist liigniiskuse all kannatavate rabametsade ja sooderikka piirkonnaga, kus laiadel aladel katavad viirsavisid märjad merelised liivad.
jäätunud ja lumised, mis tõttu on väga raske selles piirkonnas midagi kasvatada. Samuti on ka raske kasvatada kõrbe- ja poolkõrbealadel. Seal kastetakse mulda. Metsanduses kasutatakse ära vihmametsade puid, sellest on olnud ka suuremad keskkonnaprobleemid vihmametsasukatele. Muld Mehhiko muld on üsnagi viljakas. Mehhikos on hallid pruunmullad, soomullad ja vihmametsa ferralliitmullad. Mullad on küll viljakad, kui troopilistel aladel, kus sajab aastas palju, uhutakse muldadest toitained ära. Põhjaosas, on muld pehme ja seetõttu tuleb seda kaitsa. Kuna kuivemal alal on muld väga kuiv, siis tuleb seda kunstlikult kasta. Kõige selle eelduseks on üsnagi hea põllukultuuri kasvatamine. Majanduslikud eeldused Mehhiko põllumajanduse osatähtsus riigi SKTs on 3,7%. Põllumajanduse hõivatus on ainult 13,7% riigi tööealistest inimestest. See näitab, kui vähe inimesi tegeleb Mehhikos põllumajandusega. Kuna Mehhiko on väga vana riik, siis on seal veel säilinud
idapoolse piirini on umbes 14 000 km. Kliima: Kasvab paljudes eri tingimustes. Oluline on, et kasvuperioodil oleks keskmine temperatuur üle 10° C ja ööpäevaste temperatuuride summa üle 1200° C. Kasvab nii korrapäraste kui ka ebakorrapäraste sademetega piirkondades. Levikuala aasta keskmine õhutemperatuur on vahemikus 3...15° C. Kasvukohad: Kuivad liivaluited; Nõmmed; Niisked soodes ja rabad. Muldadest on esindatud liivmullad, turvasmullad, leetmullad, gleimullad jt. Mägedes kasvab ta enamasti lõunanõlvadel ja kasvukoha kõrgus ulatub tavaliselt 1000...1200 m. Mänd vajab kasvamiseks ohtralt valgust. Mänd kasvukohatüüpides: Pohla kkt- esineb kõrgematel pinnavormidel, leedemuldadel. II-III boniteedi männikud. Mustika kkt- sagedamini II...III boniteedi männikud või kuusikud, segapuistutes esineb kaske ja haaba.
looduslike protsesside tõttu). Kaitse pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. Aafrika põhja osa. 28.Mis on deflatsioon? Deflatsioon ehk tuulekanne. Deflatsioon esineb enamasti väikese sademete hulgaga tasastel kuivadel maadel, kust tugevad tuuled kannavad hõreda taimkattega aladelt ära viljakaid mullakihte. 29.Milline on happevihmade mõju mullale? Happelisuse suurenemine võib põhjustada keemiliste elementide (Ca, Mg, K) väljapesemist muldadest langeb muldade viljakus ning võib tõusta mõnede toksiliste ainete (Al, Fe) kontsentratsioon. Mullaorganismide elutegevus aeglustub ning see põhjustab org. aine lagunemise aeglustumist. Oluliselt kahjustuvad metsad bioproduktsioon langeb või mets võib isegi hävida. 30.Milliseid raskmetalle leidub mullas ja kuidas nad sinna satuvad? Raskemetallid mullas-satuvad mulda metallurgiatööstusest, autokütusest, ohtlikest jäätmetest,
Ei saa paigutada esitada purdsetete klassifikatsiooni, sest moreeni iseloomustab eelkõige purdosakeste mitmesugune ja väga suurtes piirides kõikuv terade jämedus alates saviosakestest kuni suurte rahnudeni. Moreen koosneb liivast, aleuriidist, savist, kruusast, veeristest ja rahnudest ehk kõikvõimalikus suuruses purdosakestest. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. Moreen on Eestis väga laialt levinud sete. Suurem osa Eesti muldadest põhineb moreenil. OOBOLUS LIIV(AKIVI) Ordoviitsiumi ajastu setetest tähtsal kohal. Selles esineb koos purdmaterjaliga massiliselt fosforiidist koosnevaid käsijalgsete Obolus`te karbikaasi. Karbikaaned moodustavad liivakivis võrdlemisi suuri oboluskonglomeraadi läätsi, millede läbimõõt kõigub mõnest meetrist mõne kilomeetrini ja paksus mõnest sentimeetrist ühe meetrini ja enam. Kasutatakse fosforiidimaagina fosforväetiste valmistamiseks. PIMSS
50 000 ha niisutavast maast kasutusest välja KEEMILINE REOSTUMINE e. DEGRADATSIOON Muldade hapestumine- mulla pH langeb alla 5,6 Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad palju aluselisi katioone(Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu Hapestumist kiirendavad ka happelised sademed Maailma muldadest on ligi 30% happelised Happeliste muldade reaktsiooni muutmine aluseliseks toimub lubiväetistega DEGRADATSIOON Raskemetallid mullas-satuvad mulda metallurgiatööstusest, autokütusest, ohtlikest jäätmetest, mineraalväetistest, reoveesetetest ja mineraalväetistest (Pb, Cd) Põldude üleväetamine ja valel ajal väetamine Kahjurite tõrje Inimtegevus Ehitustegevuse tulemusena väheneb põllumaa Egiptuses näiteks 2002.a. seisuga oli ehituse ja
Niiskust ja soojust on aga juba küllaldaselt selleks, et siin võiksid kasvada suuremad puud. · Taigavööndi piiril on üleminekuala - segametsade - allvöönd, kus kasvavad nii okas- kui ka lehtpuud. Segametsad on mitmerindelised, st. et kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude põõsastega nagu sarapuu, paakspuu, kikkapuu jt. Maapinnal aga vohab üsna tihe rohurinne. Eesti kuulub segametsavööndisse. · Lehtmetsade viljakatest muldadest tulenevalt on see vöönd soodne elupaik inimesele, mistõttu ongi see piirkond kõikjal tihedalt asustatud. Looduslikest metsadest on suur hulk maha raiutud ja nende asemele on rajatud põllud. · Niisked lähistroopilised metsad paiknevad mandrite idarannikutel, nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Valdavalt jäävad nad 25. ja 30. laiuskraadi vahele. Mandrite idarannikud on tavaliselt aastaringselt sademeterikkad, kusjuures ookeanilt puhuvate
Head põllumaad ehk üle keskmise(50-55) on väga vähe ja ainult valla põhjaosas. 8 Aluspõhi Martna valla mullastiku aluspõhi koosneb silurikarbonaatsetest kivimitest. 9 Mulla lähtekivim Martna vallas on mulla lähtekivimiteks rähkmoreen ja veesetted. 10 Kokkuvõte Sain kodukoha muldadest teada palju uut ja huvitavat. Pole ennem näinud vajadust ninapidi mullas tuhnida aga see tuleb ainult kasuks. Iga põllumees(naine) peaks tundma oma kodukoha mullastikku põhjalikult. Minu kodukoha mullastik on sobilik kultuurtaimede kasvatamiseks. Põllumaad on haritavad , võiks huumust rohkem olla , aga Eesti keskmine mulla viljakus ja paremat ei oskagi üks põline eestlane tahta. Suhtumine mulda muutus täielikult , muld on must kuld. Tänan lugemast!
peallasuva liustiku raskuse tõttu surveline. Seetõttu on ka setted suurema terasuurusega, sest kiire voolu tõttu viiakse moreeni peenemad koostisosad savi ja aleuriit veevoolu poolt kaasa.Oosid on tavalised pinnavormid ka Eestis. Moreen koosneb liivast,savist, kruusast, veeristest ehk kõikvõimalikus suuruses purdosakestes. Moreen on materjal, mis on liustiku edasiliikudes kaasahaaratud ning sulades maha jäetud.Moreen on Eestis väga laialt levinud sete. Suurem osa Eesti muldadest põhineb moreenil. Teatud ala pinnamoe ehk reljeefi iseloomustamiseks kasutatakse mõisteid liigestustihedus ja liigestussügavus. Liigestustihedus on positiivsete pinnavormide hulk teatud alal, mida rohkem, seda liigestatum reljeef. Näiteks Karula kõrgendik on suhteliselt suure liigestustihedusega pinnavorm. Liigestussügavus on teatud maa-ala kõrguste vahe negatiivsete pinnavormide põhjast, positiivsete pinnavormide tippu. Mida suurem vahe, seda suurema liigestussügavusega on reljeef
Laiuvad ulatuslikult tasastel aladel, kus aasta sademetehulk jääb 250 ja 750mm vahele. Loomadest on seal piisonid, preeriakoer, koiott, hüpik, suurtrapp, saiga. Naabervöönditeks on kõrbed ja poolkõrbed ning metsavöönd. Valdavalt kasvavad rohttaimed. Põhja-Ameerikas- preeria, Lõuna-Ameerikas- pampad, Ees-Aasias- pusta, Venemaal, Hiinas ja Mongoolias- stepp. Kliima on mandriline, talv on külm ja suvi palav, niiskusepuudus, olulist mõju taimekasvule avaldab tuule- ja vee-erosioon. Muldadest on seal mustmullad. Taimedest on seal pujud, aruhein, salvei, veerpallid. Arenenud on maisikasvatus- maisivöönd(corn belt). Suvel on troopilised õhumassid ja passaadid ning talvel on parasvöötme õhumassid ja läänetuuled. Palju on puhmastaimi ja kõrrelisi. Keskkonnaprobleemiks on tolmutormid, tulekahjud, happevihmad. · Poolkõrbed ja kõrbed. Aastakeskmine sademetehulk on alla 250mm. Auramine on kiire ja ületab sademete hulga.
Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuib ja soe tuul föön, Triestes külm boora, Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum siroko. Kliimast olenevalt on jõgede veereziim Põhja- ja Lõuna-Itaalias erisugune. Alpidest algav Po ja selle lisajõed ning Adige on vee- ja energiarohked ning nende voluhulk on võrdlemisi ühtlane. Kesk- ja Lõuna-Itaalia jõgede veetase alaneb suveti järsult. 4. Itaalia mullastikku ja taimestikku on tugevalt mõjutanud inimtegevus. Muldadest on peamiselt esindatud lammimullad Lombardia madalikul ning punamullad rannikumadalikel. 5. Põhja-Itaalia on hästi mehhaniseeritud ning see annab võimaluse kasutada erinevaid põllumajandus tegevust soodustavaid meetode, näiteks maa niisutamist. Maaparandustöödest on Itaalias kasutusel maa niisutamine jõgede baasil. 6. Itaalias ei ole võimalik igas riigi piirkonnad tegeleda taimekasvatusega. Segavateks
BC – ülemineku horisont Bw – metamorfne sisseuhtehorisont C - lähtekivim Muldade omadused 4 Antud põllumassiiv on pikliku suhteliselt korrapärase kujuga. Rähkmullad – K Rähkmullad on karbonaatsel rähk- või veerismoreenil, rannaklibul või koreselistel fluvioglatsiaalsetel setetel kujunenud koreserikkad mullad, mida iseloomustab tugev karbonaatsus (keemine kõrgemal kui 30 cm), suur kivisus ja lühike mullaprofiil. Osa nendest muldadest võib kevadeti ja sügiseti lühiaegselt liigniiskuse all kannatada ning sademetevaesel perioodil põuakartlik olla. (Mullateadus 2012) Leetjas muld – KI Leetjad mullad on karbonaatsel lähtekivimil kujunenud mullad, mille profiilis esineb selgelt väljakujunenud lessiveerunud horisont (El). Keemine esineb nende profiilis enamasti Bt- või BC- horisondis ehk sügavusvahemikus 60-90 cm. Eluviaalsest horisondist on savi- ja
tõttu kadakamarjadeks. LEVIK JA KASVUKOHAD Hariliku kadaka väga suur levila asub Euraasia kesk- ja põhjaosas, ulatudes lõunas kuni steppideni,idaskuni Jaapani saarteni, Põhja-Aafrikas, Põhja-Ameerikas, Gröönimaal ja Islandil. Lõuna suunas ulatub levila Pakistani ja Nepaalini, Põhja-Ameerikas 30° põhjalaiuseni. Harilik kadakas kasvab sageli lagedatel aladel mere ääres, loopealsetel, nõmmedel, soostunud aladel jm. Muldadest on kadaka kasvukohtades sageli esindatud paesed loomullad, happelised liivmullad. Mõnel pool, näiteks Kassari klibustel rannanõlvadel, on kadakas üllatavalt elujõuline ja katab kogu maapinna tiheda kadakametsaga. Selles kohas ei paista tiheda okastiku vahelt õieti valgust maapinnale ja niimoodi tõrjub kadakas välja kõik teised taimed. Et selle juhtumist takistada, korraldab näiteks Eesti Looduse Fond igaastaselt läänerannikul ja saartel kadakaharvendustalguid.
ühenduse tähtsusega alade teine ajakohastatud loetelu. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. (Keskkonninfo. Muraka looduskaitseala) 7 KASUTATUD KIRJANDUS Penu, P. 2006. Eesti muldadest põllumehele. Lk 18-21 Interneti allikad: Keskkonnainfo. Muraka looduskaitse ala. http://loodus.keskkonnainfo.ee/webeelis/infoleht.aspx? contid=-1312660647&obj=rahvala (04.03.2012) Püsirohumaade säilitamine. http://www.pria.ee/et/Registrid/Pusirohumaade_sailitamine (04.03.2012) Trükikaart 1: 50 000. http://geoportaal.maaamet.ee/est/Andmed-ja-kaardid/Topograafilised- andmed/Eesti-Baaskaart-150000/Trukikaart-150-000-p209.html (04.03.2012) Üldised takseerandmed
- Tundrakarjamaad (põhjapõdrad) - Pohtlakarjamaad - Poolkõrbekarjamaad Tootmine sõltub: - Looduslikest tingimustest - Vastavalt sellele kasvatatakse erinevates maakera piirkondades erinevaid kultuure ja peetakse erinevaid loomi - Töö on hooajaline - Võib kaasa tuua tööjõuprobleeme - Tööks kulutatav aeg erinev Pedosfäär Pedosfääriks nimetatakse maailma muldkatet, mis koosneb erinevat tüüp muldadest Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad Mullateketegurid 1. Lähtekivim - On kivim, millel muld kujuneb, määrab ära mulla omadused - veesisaldus, toitained, õhu sisaldus 2. Pinnamood - Mõjutab mulla osakeste, vee ja soojuse jaotamist 3. Kliima - Sademete hulk ja temperatuur - Mõjutab taimede liigilist koosseisu 4. Mulla vanus 5. Loomad
mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Maavärin sismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Aluspõhi pealiskorra settekivimeist ja aluskorra kristalseist kivimitest koosnev kiht, millel lasub pinnakate Pinnakate ehk kvarternaarisetted. Pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal. Moreen materjal, mis on liustiku edasiliikudes kaasa haaratud ning sulades maha jäetud. (Eestis väga laialdaselt levinud sete, suurem osa eesti muldadest põhineb moreenil). Rändrahn - rahn (läbimõõt üle 512 mm) , mis on liustiku poolt algsest asukohast minema viidud. Sete enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena. (mereloomade jäänused, soolalademed). Settekivim - kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. Tardkivim ehk
Rannikumadalik on kivirohke või liivane tasandik, mida kohati katab mets. Valla lõunaosa kuulub Alutaguse madaliku koosseisu, mida iseloomustab suur soode- ja metsarikkus. Maastik jääb kõrgusvahemikku 35-50 m üle merepinna. Inimtegevuse tõttu on suurte soode ja metsade ala praeguseks muutunud tööstusmaastikuks. Lääneosas paiknevad endised turbatootmisväljad, mida praegu enam ei kasutata, idaosas Viivikonna ja Sirgala põlevkivikarjäärid. 4.2. Mullastik Muldadest on valla alal enimlevinud paepealsed liivsavimullad ehk paepealsed rendsiinad ja leostunud ja leetjad liivsavimullad. 5. Looduskaitse Valla suurim looduskaitseala on Kohtla ja Toila vallas asuv Ontika maastikukaitseala. Ala on kaitse all alates 11. juulist 1957. aastast. Maastikukaitseala suurus on 336 hektarit. Põhja-Eesti paekallas on unikaalne loodusmälestis mitte ainult Euroopas, vaid liialdamata kogu maailmas.
Pealinna ja Kenya mäe piirkonnas on jahedam kliima, mäetipud on kaetud lumega Sisetasandikul valitseb mõõdukas kliima, kirdeosa kõrb on kuum ja kuiv. Kirdes Somaalia ja Etioopia piiri lähedal on kliima kuiv, isegi põuane Vihmaperioodid on tavaliselt aprillist maini ja oktoobrist novembrini. Keeniat läbib ekvaator KEENIA mullad Tänu geograafilisele asendile mitmesugused eri mullad Muld varieerub väga liivasest kuni saviseni, madalast kuni kõrge viljakusega muldadeni Enamikel muldadest on tõsiseid puudusi näiteks soolsuse ja happelisusega Põllumajanduses kasutatakse seetõttu erinevaid väetiseid KEENIA mullad psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Viies tase Teine tase Kolmas tase
annaabi.ee 
