Eesti biotoobid ja nende elustik (0)

Eesti Maaülikool
Põllumajandus ja keskkonnakaitse instituut
Maastikukaitse ja hooldus
Eesti biotoopide ja nende elustiku iseseisev töö
Kõrsa raba ja selle ümbrus
Juhendaja :
Tartu 2008
1. Piirkonna geograafiline asukoht; abiootiliste tingimuste kirjeldus
Vaatlusalune piirkond asub Tori vallas ja 26 kilomeetri kaugusel Pärnu linnast. Tori vald asub Pärnumaa kirdeosas ja hõlmab enamuse ajaloolisest Tori kihelkonnast. Olles Pärnumaa piirivallaks, eraldab Tori valda Viljandimaast Vahe-Eesti metsade vöönd, mis kulgeb Lahemaast Lätimaani. Siiakanti ulatub Soomaa rahvuspark . Valla idapiir kulgebki mööda metsi ja soid , lõuna- ja põhjapiiril on maastik ka suhteliselt metsastunud, kuid märgatavalt vaheldusrikkam.
Tori valla üldpindalaks on 281 km2, mis moodustab 5,87 % Pärnumaast. Territooriumist 43 % on metsamaad, 19 % sood ja rabad ning 38 % põllumaad.
Tori valla territooriumile jääb 20 küla ja 1 alevik (Tori). Tori vallas elab 2581 elanikku. Põllumajandusega tegelemiseks on Pärnumaal seoses mere lähedusega suhteliselt soodne ilmastik, kuid maaviljakus on allpool vabariigi keskmist. Muldadest on valdavaks rasked liivasavi- ja savimullad , mis nõuavad taimekasvatajalt õigeaegset ning kiiret maaharimist ja külvi.
Joonis1. Piirkonna asukohaskeem
Joonis2. Vaatlusaluse piirkonna biotoopide skeem
2. Peamised esinevad biotoobid
Peale kolme põhilise biotoobi, võib vaatlusaluses piirkonnas veel ära nimetada karjamaa ning kartulipõllu.

Kõrsa raba

Minu vaatlusalune piirkond asub Kõrsa rabas, Sindist idas, Reiu ja Taali metsakonna alal. Kõrsa rabast on raba (väheste laugastega) 60%, siirdesood 15% ja madalsood 25 %. Turbalasundi suurim paksus on 3,1 ja keskmine paksus 2,1 m, turbavaru 54 miljonit kuupmeetrit. Rabas toodetakse alusturvat.
Vaatlusaluses piirkonnas kasvab rabamännik ehk domineerivaks puuliigiks on mänd, kuid kasvab ka kaskesid ja üksikuid kuuski . Taimedest esinevad sookail, harilik jõhvikas, pohl , rabamurakas, palusammal , raba- karusammal , kitsalehine turbasammal , kanarbik ja küüvits. Rabas kasvab puravikke, männiriisikaid, tõmmuriisikaid, pilvikuid, kärbseseemi ja tavavahelikke.
Muldadest esinevad sügavad rabamullad , kus turbahorisondi paksus on üle 100 cm. Raba on tekkinud järve kinnikasvamise tulemusena ning on keskelt lage ja rabarinnakraavid on kuivendatud.
Loomi on rabas väga vähe, kuna keskkonnatingimused on spetsiifilised, muld on oligotroofiline ja liigniiske , mistõttu on ka taimestik kidur ning loomadele toitumiseks vähesobiv. Loomadest kohtab rabas nugiseid, metskitsi, kährikuid ning suvekuudel on sagedased külastajad põder ning valgejänes. Suurimetajad viibivad rabas sessooniti või satuvad sinna juhuslikult. Roomajatest võib kohata vaskussi ning arusisalikku ning raba kraavitatud osas rästikut. Kahepaiksetest kohtab rabakonna ning rohukonna. Linnuliikidest on rabas teder , kes on looduskaitse all, ja suur ja väike koovitaja. Peaaegu kõik rabalinnud kuuluvad rändlindude hulka ning asustavad raba aprilli teisest poolest kuni juuli lõpuni. Kohtab ka valget toonekurge, hõbekajakat ning sookurge , kes on raba suurim haudelind . Rabas domineerivad ka ämblikud. Rabamänniku puhmarindes moodustavad ämblikud kuni 30%.
Vaatlusaluses piirkonnas ei ole potensiaalselt ohtlikke domineerijaid
Paistiik
Raba juures asub inimtekkeline tiik, mis rajati juba 1985-ndal aastal, kui hakati rabakraavi paiustama. Rabatiik on ühenduses saunabasseiniga, mille täitumisel läheb osa vett omakorda maja juures asuvasse tiiki. Maja juures asuva tiigi sügavus on natuke üle ühe meetri, ning ka seal elutseb kaane ning konnasid. Rabatiigis elutseb kaane, konnasid, vesisisalikke ning ainsaks produtsendiks on fütoplankton. Kaladest elavad tiigis ainult kograd. Tiik rajati rabakraavi ülespaisutamise tulemusena(paistiik), et veetase tõuseks. Tiigi sügavuseks on kolm meetrit ning seal on rabavesi, millele on andnud pruuni värvuse humiinhapped.
Maja-äärne viljapõld
Viljapõld asub raba juures ning on 0,5 hektari suurune. Mullatüübiks on leede -gleimullad( alaliselt liigniisked mullad ) ning mulla lõimis on Ls(sl) 22-45/s. Künnimaa mineraalne horisont sisaldab parasniiskete muldadega võrreldes rohkem orgaanilist
ainet – seega on tumedam . Mullaprofiil on allpool tugevasti gleistunud, moodustades teatud sügavusest alates gleihorisondi (G). See on hapnikuvaeses keskkonnas peamiselt raudoksiidi taandumise tõttu tekkinud sinakas -, rohekas - või valkjashall horisont, milles esineb rohkesti roostevärvi laike – gleistumistunnuseid, mis katavad horisondist vähemalt 1/3
Põldu on kasutatud nii kartulipõlluna (aastal 2005-2007) ning juba varasemal ajal oli selle asemel must kesa. Praegu on põllule külvatud odraseeme. Põld on ääristatud elektrikarjusega, et loomad põllule ei pääseks.
Mullaelustik on suhteliselt rikkalik. Mullas on palju vihmausse, mardikaid ning nematoode. Põllule on viidud ka sõnnikut, et saak rikkalikum oleks.
3. Inimasutus
Vaatlusaluses piirkonnas on inimasutus väga hõre. Piirkonda jäävad vaid üks maja, loomalaut , heinaküün, viljakuivati ning puukuur (vt joonis 2).
4. Kultuuriliselt huvitavad objektid
Vaatlusaluses piirkonnas ei leidu kultuuriliselt huvitavaid objekte.
5. Piirkonna elustiku peamised probleemid
Piirkonna elustikus ei esine probleeme.
Kasutatud kirjandus:
Kukk, T., 2002. Pärnumaa loodus. Tartu.
Valk, U., 2005. Eesti rabad, Tartu.
http://www.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&page_id=274&menu_id=113 , 10.04.08
http://www.vvk.ee/k99/images/parnumaa.gif , 18.04.08.
http://torivald.ee/index.php?leht=yldinfo , 15.04.08.