Sigrid Undset (0)

TEIE KOOLI NIMI
Sigrid Undset
Referaat
Koostas:
LINN + AASTA
SISUKORD
Sissejuhatus ja elulugu ........................................................................................... 3
Loometöö .............................................................................................................. 4
Looming ................................................................................................................ 5
Sajandivahetuse realist ........................................................................................... 6
Kasutatud allikad .................................................................................................... 7
Sissejuhatus ja elulugu
Sigrid Undset (20. mai 1882 Kalundborg, Taani – 10. juuni 1949) oli Norra ja kogu Skandinaavia kuulsamaid kirjanikke XX sajandi alguses. Undseti ema oli taanlane, Sigrid sündiski Taani väikelinnas Kalundborgis. Lapsepõlv ja noorusaeg möödus Oslos. Sigridi isa oli Põhjamaades tuntud arheoloog , kes tutvustas kirjandus- ja ajaloohuvilisele tüdrukule Norra keskaega , muistendeid ja saagasid.
Pärast isa surma tuli Sigridil kui lastest kõige vanemal unustada kõrgharidus ja hakata tööle kontoriametnikuna. Kümme aastat kantseleitööd ei suutnud maha suruda visa püüdlust kirjanikuks saada. 1907. a. Ilmuski esikromaan „Proua Marta Oulie“.
Sigrid Undset on ühtlasi võitnud ka 1928. aastal Nobeli kirjanduspreemia.
Loometöö
Esikromaanist alates algas Sigridi viljakas loometöö, mille tulemuseks oli 14 romaani, lühemad ja pikemad jutustused, lasteraamatud , näidendid, esseed ja ka üks luulekogu .
Tema romaanid pälvisid üldise tunnustuse tegelaste ning olukordade ilustamata kujutamise poolest. Peategelased on kirjaniku enda välja mõeldud, kuid on ka palju ajaloos tuntud isikuid. Undseti proosa saavutab erakordse väljendusjõu tänu uusromantilisele poeetilisusele ja süüvimisele tegelaste hingemaailma.
Kõige olulisem teema Undseti teostes on naise armastus, mis hõlmab meest, lapsi ja suurt peret. Naine on koduhoidja, kelle ülesandeks on pereliikmeid siduda ja kodukollet säilitada ka kõige raskemates olukordades . 40-aastaselt surnud isa on jäänud elama tütre romaanides tegelasena.
Peamine osa Undseti loomingust valmis Lillehammeris, kus kirjanik oli rajanud kodu endale ja oma perele. Sealt viibis ta eemal ainult viis aastat (1940-1945), mil Saksa vallutajad võimutsesid tema kodumaal. Undset elas pagulasena USA-s, kus kirjutas natsismivastaseid artikleid ning avaldas ingliskeelse mälestusteraamatu „Õnnelikud päevad Norras“.
Looming
Undseti romaane võib jaotada kaasaegseteks ja ajaloolisteks. Kaasaegseid on rohkem, ajaloolisi vähem, kuid just viimased tõid kirjanikule ülemaailmse kuulsuse. Oma kaasaegse naise maailma, hingeelu ja tundeid kujutab autor kunstnikuromaanis „ Jenny “ (1911), perekonna- ja kodukolderomaanis „Kevad“ (1914), novellikogus „Targad neitsid“ (1918), esseederaamatus „Naise vaatepunkt “ (1919), samuti hilisemates romaanides „Gymnadenia“ (1929), „Põlev põõsas“ (1930) ja „Ida Elizabeth “ (1932).
Maailmakirjandusse on Sigrid Undset jäänud peamiselt Norra keskaega kujutavate suurte romaanidega. Need on triloogia „Kristiina Lauritsatütar“ (1920-1922) ning diloogia, mille esimene osa kannab pealkirja „Hobulahe Olav Audunipoeg“ (1925) ja teine „Olav Audunipoeg ja tema lapsed“ (1927).
Sajandivahetuse realist
Faktoloogiat silmas pidades tuleb Undseti pidada realistiks, kes kirjeldab täpselt keskaja tarbeasju, tööriistu, ehteid ja iluesemeid, relvi ning tapariistu. Autor ei peljanud ajaloofaktide uurimise rasket tööd, ta tahtis, et tema teostes oleks kõik tõepärane ning usutav.
Kasutatud allikad:
1. Jüri Talvet , 1999. Maailmakirjandus . Koolibri, Tallinn
2. http://et.wikipedia.org/wiki/Sigrid_Undset