Kalevipoja säng (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

docx

KALEVIPOJAGA SEONDUVAID KOHTI

Elery Mitman KALEVIPOJAGA SEONDUVAID KOHTI Referaat Noarootsi 2011 Kalevipoja Võnnu kivi Ennemuiste suurustanud Kalevipoeg ja Vanapagan kahekesi ja kumbki lubanud teisest kaugemale visata. Kalevipoeg valinud suure kivi ja lubanud seda Tallinnast Võnnu linna visata. Viskamise juures libisenud aga kivi Kalevipoja sõrmede vahelt ära ja kukkunud Taali mõisa lähedale Tori jõesse. Praegu kutsutakse seda kivi Võnnu kiviks; ta suurus ulatab kaugelt üle veepinna. Vanapagan valinud niisama suure kivi ja lubanud Tallinnast Riia linna visata. Visanud, kuid kivi kukkunud Vändrasse Vihtra mõisa lähedale maha. Et viskamises Kalevipoeg võitnud ja Vanapagan alla jäänud, siis hakanud Vanapagan suurustama ja kiitlema, et tema sellepärast ei saanud kaugemale visata, et ta viskamiseks liivatera oli valinud

Kirjandus

25

pdf

Vaatamisväärsuste legendid

lõikab, paistab Saastna maaninal vana kalmistu ­ "Porimägi". Siin arvatakse olevat Rootsi kuninga Ingvari haud. Porimägi on pikergune, laevakujuline kalm, mille keskelt kiviread põiki üle laotud. Ümber mäe on segipaisatud kivimürakad. Mäel kasvavad suured tammed ja sarapuud, aga ka põõsad, nagu sirelid, pähklipuud jne. Kalevipoja kive Aadu Kumari, 1984. a. Ilmunud ajakirjas Eesti Loodus 11/1984 Kauges minevikus, rasketel aegadel oli rahva mõtete ja soovide kandja Kalevipoeg mitmel kombel tegev ka

Ajalugu

31

docx

Kõigi Kalevipoja osade kokkuvõtted

käskides öösel vait olla. Öösel tulid koju eide kaks suurt poega ja väike mehike kartis väga. Järgmin hommik pääses ta põgenema. Kahekümnes lugu Kalevipoeg valmistub sõtta minema. Sõda toimus Ordurüütlite vastu. Ta kutsub endaga kaasa kõik eestlased ja koos minnakse sõtta. Enne minekut loeb õde Kalevipojale veel sõnad peale, kuidas ellu jääda. Sõjas langevad paljud eestlased ja Kalevipoja sõbrad. Ka Kalevipoeg ise saab haavata, aga sõnatark ravib ta terveks. Peale seda, kui kõik Kalevipoja sõbrad on langenud, läheb ta üksinda metsa ootele ja elama. Ordurüütlid üritavad mitmed korrad teda endaga mesti saada, aga see ei õnnestu. Kalevipoeg hakkab edasi minema ja jõuab Kääpa jõe äärde, kus puhkab ta mõõk. Ta hakkab sealt läbi minema ning mõõk täidab talle eelnevalt lausutud kohustuse lõigata jalad alt sellelt, kes teda ennem kandnud on. Kalevipoeg kaotab

Kirjandus

13

rtf

Eepos "Kalevipoeg"

Kanast kasvas tütar salme, tedremunast Linda ja varesepojast orjatüdruk. Salmele tulid kosja Kuu, Päike ja Täht. Salme sai Tähe kaasaks. Kuu ja Päike olid liiga muutliku meelega. Lindale tulid kosja Kuu, Päike, Vesi, Tuul ja Kungla kuningapoeg. Linda ei nõustu. Linda läheb Kalevile. Peeti pulmi. Salme ja Täht lahkuvad, kuid Kalevite pulmailu kestab. Lõpuks lahkuvad ka Kalev ja Linda. 2. LUGU ­ VANA KALEVI HAIGUS JA SURM. KALEVIPOJA LAPSEPÕLV Kalevil ja Lindal oli palju kangeid poegi, kes kõik väljamaale õnne otsima rännanud. Kui Kalev suri, oli kodus veel kaks ja kolmas sündis alles pärast isa surma. Kolmas poeg oli kõige rohkem vanase Kalevisse, nii kanguselt kui tarkuselt. Isa soov oli, et riik jääks valitseda ühele pojale. Viimasel pojal oli nimeks Sohn, ehkki rahvasuus teda aina Kalevipojaks kutsutud on. Kalevipoja kohta pajatatakse sõnumeid üle terve maa.

Kirjandus

19

docx

Eesti kunst

On restaureeritud (taastatud ka väravkäik ja 13m sügavune kaev, mille ülaosa ümbritseb paest müürsein) Linnusest leitud vanu münte, savinõude tükke. Suur linnus ka Valjala Saaremaal, kui see lagunenud. · Mägilinnus, puulinnused Lõuna-Eestis, ehitatud kõrgendikele nt. Otepää ja Tartu linnused. · Neemiklinnused- 3 küljest looduslik kaitse, 1 külg kaitstud valliga. Nt. Jägala linnus, Rõuge linnus Võrumaal. · Kalevipoja sängid- Põhja- Tartumaa vooremaastikul asuvad ovaalse kujuga väikelinnused. Ovaalse kujuga kõrgendiku 2 kaugemat otsa kõrgemad, meenutavad kaugvaates sängi. 2 kitsamat otsa kindlustatud, 2 pikemat kindlustamata, looduslik kaitse (soo, veekogu). Nt. Alatskivi kalevipojasäng, Linnutaja kalevipojasäng. Esiajal Eesti suhteliselt tihedalt asustatud, ilmuvad suuremad külad. Juba 11. saj. Jaani kiriku kohal kirik (õigeusu kirik).

Kunstiajalugu

30

docx

Õpperaja kirjeldus: Vapramäe loodusrada

Rahva arvates on voolav vesi Vapramäge kunagi igalt poolt piiranud. Selle oletuse aluseks võib pidada praegu veest piiramata küljel jõesängi meenutavat nõgu, mida looduslikud jõud ja inimkäed on aastate jooksul muutnud. Punkt tundub olevat lihtsalt pandud siia paika, et matkajad ei peaks liiga pikka teed ilma infopunkti kohtamata läbima, kuna tegelikult puudub korralik vaade jõele. Punkt võiks olla paigutatud selliselt et jõge oleks ikka näha. 11. Kalevipoja tool paistab teisel pool Elva jõge oleval kõrgendikul. Muistendi järgi läinud Kalevipoeg kord Tõravere jõe äärde, et maha istuda ja jões jalgu ning nägu pesta. Ta oli nii suur, et ühel jõekaldal istudes võis jalad panna teisele kaldale. Tema raskuse tõttu jäänud ühele kaldale istumise ase, teisele poole jõge, Vapramäe metsa, kaks jalajälje lohku. Kahjuks on raudtee ehitamisega Kalevipoja istet küll rikutud, kuid istekoha vormid on tajutavad.

Metsahoid ja puhkemetsandus

20

doc

VÕRTSJÄRVE MADALIK

mida siin kasvatati juba 18. sajandil. Alates 1920. aasta sügisest on Suislepa lapsed käinud koolis vanas mõisahoones. Suislepa mõisas asub mälestusmärk 1695.-1697. a. suure nälja ohvritele. Suislepa paljand on 15 m pikk ja 2 m kõrge, hele liivakivi kuulub burtnieki lademesse. Suislepa kolmekorruseline hollandi tüüpi tuuleveski on arhitektuurimälestis. Kivilõppe Kaitse all on kaks suurt rändrahnu: ühe visanud siia Tarturannast Kalevipoeg, teise Vanapagan. Kalevipoja kivi on kõrgus on 3 m, ümbermõõt 15,8 m. Kivilõppel Matsimärdi talus tegutseb Märt Müüri Taluteater, kus korraldatakse vabaõhuetendusi nii lastele kui täiskasvanutele. Kultuurimälestis on Simmi veski, kus sündisid ja kasvasid vennad - näitleja- lavastaja Ants Simm (1877-1946) ning dirigent ja helilooja Juhan Simm (1885-1959). Kivilõppel asub Võrtsjärve Kalakaitsekordon ja kaks sadamakohta. Keskkonnainspektsiooni

Geograafia

9

pdf

Eesti kirjanduse ajalugu I

Faehlmann romantilise armastusloo Vanaisa noortest ja ustavatest teenritest, nende puhtast armastusest. Koit ja Hämarik sai peagi tuntuks Soomeski ning oma mõju oli selle Z.Topeliuse loomingule. Faehlmanni müüdid on oluliselt mõjutanud eesti kirjanduse, laiemalt kogu meie kunstiloomingu arengut. 11. ,,Kalevipoeg" rahvusmütoloogilise teosena ja tegelasena Pärast Faehlmanni surma võttis Kreutzwald endale ülesande teha teoks sõbra kavandatud eepos. Ta töötas kogu Kalevipoja läbi ning teine trükk ilmub 1862. a Kuopios. Eepose ainestiku aluseks on muistendid jm rahvaluuleline pärimus vägilasest. Rahvaehtsate laulude kõrval on eeposes ulatuslikult Kreutwzaldi enda rahvaluuletöötlusi ja omaloomingut regivärsi eeskujul. Rahvatraditsioonis puuduvad rahvalaulud Kalevipojast. Kreutzwaldil tuli hoolikalt vaagida ka muistendeid, sest nendes esinev vägilane tegutseb sageli mõtlematult. Kirjanduslikeks eeskujudeks oli ,,Kalevala", antiikeeposed.

Kirjandus

Meedia

Kommentaarid (0)