Kirjanike tabel (4)

Elu aastad (vanus)
Haridus
Looming
Elu
Tähtsus
Kristjan Jaak Peterson
(1801-1822) 21.a
Riia kubermangugümnaasium(nelja aastane kursus-kolme aastaga). Tartu Ülikooli usuteaduskond.
Luule. Üritas luua eesti keeles nõudlikku kunsti ,mis tema ajal oli Euroopas. Teistele tundusid ebatavalised. Säilinud 21 eestikeelset luuletust, 10 oodi ja 5 pastoraali. Tuntumad „Laulja“ ja „Kuu“
Tema lühikese elu kohta ei ole palju teada. Tundis mitmeid keeli. Suri kopsuuberkuloosi.
„Eesti esimene luuletaja.“ Sümboliseerib eesti kirjanduse algust.( romantiline,
Rahvuslik,
Traagiline).
Friedrich Robert Faehlmann
( 1798 -1850) 52.a
Koolihariduse sai saksa keeles. Õppis Tartu Ülikooli arstiteaaduskonnas.( esimene eestlane kes lõpetas doktorikraadiga).
Loonud kaks pikemat eestikeelset luuletust- oodi. „Suur on Jumal, su ramm“ ja värssdialoogi „ Piibu jutt“-ning kümmekond epigrammi. Tähtteosed müütilised muistendid.(emajõe sünd, koit ja hämarik jne). Hakkas looma Kalevipoja muistendeid.
Kasvas pärast ema surma mõisniku perekonnas. Teda ei saa pidada kirjanikuks sõna otseses mõttes. Looming napp ja juhuslikku laadi . Suri kopsutuberkuloosi.
Müütilised muistendid. Avaldas olulist mõju 19.sajandi II poole eesti kultuurielule.
Friedrich Reinhold Kreutzwald
(1803-1882) 79.a
Kreiskool . Tartu Ülikooli arstiteaduskond.
Almanahh –„Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on“. Jutud olid kirjutatud kaasaegsetele eesti lugejatele. Palju õpetlikkust ja kasvatuslikkust. „Winakatk“,“ Kilplased “,“Reinowadder Rebbane“,“Mihkel Põllupapp“,-eesti esimene romaan. „Eestirahva Ennemuistsed jutud“(1866).muinasjutud.“Kalevipoeg“- eepos .
Tema vanemad ei olnud lihtsad talupojad. Tutvus Faehlmanniga, kellega sai hästi läbi. Kirjutas artikleid ajalehtedele. Õpetatud Eesti Seltsi liige. Abiellus ,kolm last ,noorim suri.
Eesti rahvuseepose looja.
Lydia Koidula
(1843-1886) 43.a
Sai tütarlapse kohta hea hariduse. Pärnu saksakeelne tütarlastekool. Tartu Ülikool koduõpetaja.
Kirjutanud ~300 luuletust. Eluajal ilmunud luulekogud- „Waino-Lilled“ ja „Emmajöe Öpik“. Looming sündis kui eesti kirjakeel oli alles kujunemisjärgus.
J.V.Jannseni vanim tütar. Töötas isa abilisena „ Perno Postimehes“. Suri vähki.
Eesti rahvusteatri looja. Eesti kirjanduse kõige tuntumate isamaaluuletuste autor.
August Kitzberg
(1855-1927) 72.a
Kasvas üles Penujal koolmeistrist venna perekonnas, seal sai ka hariduse.
Jutustused. Esimene raamatuna ilmunud teos „ Maimu “. „Rätsep Õhk ja tema õnneloos.“-külajutt. Tema parimateks proosatöödeks peetakse kahte omavahel seotud juttu : „ Veli Henn “ ja „Hennu veli“. Näidendid . „Tuulte pöörises“-armastus- ja ideedraama. „ Kauka jumal“- raha võim ja raha needus . „ Libahunt “- draama ., tragöödia.
Oli mõnda aega ajaleht „ Postimees “ ärijuht. Oli populaarne ajakirjanik.
Tähtsamad teosed „libahunt“ , „kauka jumal“ ja „tuulte pöörises“. Vaatas elu päiksepaistelisemat poolt ,kuid jäi siiski realistiks.
Eduard Vilde
(1865-1933) 68.a
Õppis Tallinna saksakeelses kreiskoolis, mis jäi lõpetamata.
Romaanid . „Külmale maale“(1869). Eesti kriitilise realismi esikteos. Ajalooline triloogia. „ Mahtra sõda“( 1902 )panoraamromaan, „Prohvet Maltsvet“ ja „ Kui Anija mehed Tallinnas käisid“. „Mäeküla piimamees “(1916)- viimane romaan. Näidendid- „Tabamat ime“(1912). „Pisuhänd“(1913)
Tema vanemad olid mõisateenijad. 18-aastaselt läks tööle ajakirjanikuna
Eesti kriitilise realismi algataja . Realisliku meetodi propageerija.
Juhan Liiv
(1864-1913) 49.a
Õppis kihelkonnakoolis. Üritas jätkata Tartus Hugo Treffneri eragümnaasiumis, kuid pidi sellest loobuma.
„Vari“-eesti realistliku külaproosa alusteos. Luule ilmus ajakirjanduses. ~80 algupärast või tõlgitud luuletust.
7-lapselise perekonna pesamuna. Lapsest peale väga nõrga tervisega . Oli vaimuhaige ( skisofreenia )
Mees teisest põlvest, kuid siiski oma; minevikust juurduja, kuid ometi tulevikule teetegija.