Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "mõtlemine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lahend, otsustus, produktiivne, matemaatika, arusaamise, kohanemise, peegeldus, tunnetamine, suhtluses, orienteerumiseks, kategoriseerimine, jõgi, linnud, paigutamine, tihane, prototüübid, eksemplar, imetaja, kass, seoseid, osadeks, lauseanalüüs, terviklikku, lauset, kohtumisel, esiletoomine, üldistamine, teades, elavhõbe, alumiinium, kuld(näiteks teades, et vask, raud, elavhõbe, alumiinium ja kuld juhivad elektrit otsustatakse, et kõik metallid juhivad elektrit); abstraheerimine - esemest või nähtusest eraldatakse mingi oluline tunnus ja hakatakse seda iseseisvalt kasutama (näiteks paljud inimesed on ilusad ning ilu mõistet hakatakse kasutama iseseisvalt, ilma konkreetsete inimestega sidumata) MÕTLEMISE TULEMUSED mõiste - oluliste tunnuste kogum otsustus - millegi jaatamine või eitamine järeldus - olemasolevatest teadmistest saadud uus teadmine MÕTLEMISE LIIGID Arutlev mõtlemine - tugineb loogilisele arutelule ja järeldamisele Intuitiivne mõtlemine - tugineb sisetundele (pigem alateadvusega seotud) Kujundlik mõtlemine - tugineb kujunditel ja skeemidel Koondmõtlemine - ühele kindlale lahendusele suunatud (paindumatu isiksus)
otsustatakse, et kõik metallid juhivad elektrit); abstraheerimine -- esemest või nähtusest eraldatakse mingi oluline tunnus ja hakatakse seda iseseisvalt kasutama (näiteks paljud inimesed on ilusad ning ilu mõistet hakatakse kasutama iseseisvalt, ilma konkreetsete inimestega sidumata). Analüüs ja süntees on omavahel tihedasti seotud ja on samas ka kõige olulisemad mõtlemisoperatsioonid. Mõtlemise tulemused on otsustused ja järeldused. Otsustus on millegi jaatamine või eitamine Järeldus on olemasolevatest teadmistest saadud uus teadmine. Inimesed ei mõtle kõik ühtemoodi, mõtlejaid saab jagada eri liikidesse. Jagamine võib toimuda mitmeti. Liigitades mõtlemist protsessi kulgemise järgi, saab eristada diskursiivset ehk arutlevat mõtlemist ning piltlikku mõtlemist. Mõtlemisena käsitatakse kogu seda vaimset aktiivsust, mis seostub info töötlemise ja mõistmisega ning suhtluses kasutamisega.
mõtlema. Koolieelses eas ja algklassides on seejuures väga suur tähtsus mängul, aga hiljem juba tööl - ka lihtsat tööd tehes inimene mõtleb. Kõne, millele pannakse alus sellega et, vanemad oma lapsega räägivad, on abstraktse mõtlemise aluseks tulevikus. Abstraktse mõtlemise otsene arendamine algab 12.-13. eluaastast. Kui 19. sajandil leiti, et last ( tema mõtlemist) arendavad eelkõige klassikalised keeled ja matemaatika, siis tänapäeva psüholoogia ütleb, et kõikjal, kus õpetaja suudab panna õpilasi kasutama mõtlemisoperatsioone (võrdlemine, analüüs, süntees, üldistamine ja abstraheerimine), toimub ka lapse mõtlemise arendamine. Peep Leppik jätkab küsimusega, et millal inimene (laps) mõtleb? Tema arvamusel kohtab seoses mõtlemisega igapäevaelus palju arusaamatusi ja spekulatsioone. Sageli ütleb vanem (õpetaja, kasvataja jne.) lapsele: "Mõtle!" Kui
(nt Cu, Fe, Ag, Al ja Au juhivad elektrit, otsustatakse, et kõik metallid juhivad elektrit) - abstraheerimine - esemest või nähtusest eraldatakse mingi oluline tunnus ja hakatakse seda iseseisvalt kasutama (nt paljud inimesed on ilusad, ilu mõistet hakatakse kasutama iseseisvalt, ilma konkreetsete inimestega sidumata). Mõtlemise tulemused - mõiste - oluliste tunnuste kogum. Nt. Tool - Istumiseks mõeldud mööbliese, millel on seljatugi. - Otsustus - on millegi jaatamine või eitamine - Järeldus - on olemasolevatest teadmistest saadud uus teadmine Mõtlemise liigid - Arutlev mõtlemine - tugineb loogilisele arutelule ja järeldamisele - Intuitiivne mõtlemine - tugineb sisetundele (pigem alateadvusega seotud) - Kujundlik mõtlemine - tugineb kujunditel ja skeemidel - Koondmõtlemine - ühele kindlale lahendusele suunatud (paindumatu isiksus) - Hargmõtlemine - mitme erineva lahenduse märkamine (paindlik isiksus)
Id lähtub naudinguprintsiibist: pinged tuleb kohe lahendada ning saada rahuldus. Peamised tungide grupid on seotud seksuaalsuse ja agressiivsusega. Neid on nimetatud ka elu- ja surmatungideks. Seksuaaltungi energiat nimetatakse libiidoks. Freud eristas kaht mõtlemistüüpi: primaarsetes ja sekundaarprotsessides mõtlemist. Primaarprotsessid ei arvesta reaalsust ega loogikat; tegelikkust asendab fantaasia, soovmõtlemine. Selline mõtlemine on väga kiire ja liikuv, samaaegselt võib toimuda mitmeid primaarprotsesse. Täiskasvanud inimesed mõtlevad primaarprotsessides unes, loomingulises inspiratsioonis või patopsüühilistes seisundites. Freudi arvates on see mõtlemistüüp iseloomulik imikutele. Sekundaarprotsessid järgivad traditsioonilisi loogikareegleid; ideid hinnatakse sisuliselt ja loogiliselt, mitte emotsionaalselt
ühte kindlat lahendust. Mõtlemine kui protsess. Mõtlemise kui protsessi käsitlemisel lähtutakse mõtlemisest kui probleemide lahendamisest. Kui lahenduse otsimisel meenutatakse ja kasutatakse oma eelnevaid kogemusi, siis on tegemist taastava e reproduktiivse mõtlemisega. Kui üritatakse leida uusi teid, siis loova e produktiivse mõtlemisega. Tavaliselt võtab inimene probleemi lahendamisel appi nii mälu kui fantaasia. Võimalike variantide seast valitakse sobivaim lahendus, kui see pole õige, tehakse uus valik. Õige lahenduseni jõudmiseks kasutataksegi enim just katse ja eksituse meetodit. Variante võib proovida tegelikult või neid vaid mõttes läbi mängida. Probleemi lahendamises on võimalik eristada 4 etappi (Wallas, 1980): 1. ettevalmistav etapp õpitakse probleemi tundma. Kui probleem on selge on kindlat lahendust kerge leida hästidefineeritud probleem
Hindamine Kursuse hinde saamiseks: • Käige tunnis kohal. Täiesti kindlasti on vaja kohal olla (ja kaasa töötada) kordadel, mille kohta on kavas on märgitud ’seminar’ või ’praktikum’. Neid ’järgi teha’ ei saa, välja arvatud juhul, kui te olete eelnevalt oma puudumisest teatanud. Vastasel korral saate mingi lisaülesande ja peate tegema ka suulise arvestuse (vt allpool) • Tuleb esitada üks kirjalik töö, essee (see tähendab arutluse, mitte referaadi) vormis, teemade loetelu saate kursuse käigus vastavalt läbitud materjalile. 2013 IV tsükli essee teemad:1) Kas (võimekuse) testimine inimese jaoks eluliste otsuste tegemiseks on õigustatud2) Kas inimese üle on võimalik kehtestada täielik käitumiskontroll? (Mõelge biheiviorismi ja Watsoni kuulsa 12 imiku väite peale)3) Päev skisofreenikuna (enesekohaselt, kasutades teadmisi selle häire olemusest)Essee tähtaeg on arvestuse päev • Vajalik on sooritada positiivselt (üle 45% õigeid vastuseid)
Ei erista kollast ja sinist Akromaatiline nägemine daltonism · Apertseptsioon on taju sõltuvus tajuva inimese psüühilisest seisundist, emotsiooonidest isiksuse omadusest, eelnevast kogemusest. (Nt. tajutav inimene on antipaatne või sümpaatne [8 minuti reegel meeldivuse/ebameeldivuse määramiseks], tajutav info on huvipakkuv või igav) · Taju liigid: o Ruumitaju objektiivselt eksisteeriva ruumi peegeldus (vorm, objekti suurus, objektide vastastikune asend, reljeef, kaugus, suuna taju selles ruumis, kus objekt asub) o Ajataju on tegelikkuse nähtuste objektiivsuse kestvuse, kiiruse ja järgnevuse peegeldus (huvitava ja ebahuvitava tegevuse puhul on ajataju erinev igavuse puhul tundub aeg venivat, huvituava puhul aga liigub aeg kiiresti; positiivsed ja negatiivsed emotsioonid)
Traditsioonilised lähenemised ei too esile ega mõõda vaimseid protsesse, mis käivituvad meie arukal tegevusel. Nad ei suuda teha vahet, kas testitav ei teadnud analoogiate leidimisel vajaliku sõna tähendust ega osanud seepärast õigesti vastata või ei suutnud tõesti näha seost. 9)Praktilise intelligentsuse mõõtmine. Mõõtmine on keeruline. Sternberg soovitab selleks kasutada igapäevaolduses kohanemise võimet. Ühed inimesed valdavalt adapteeruvad keskkonnaga, teised kujundavad seda. Edukad inimesed kipuvad olema kujundajad. 10) R. Sternbergi triaadiline intelligentsusteooria, selle põhiolemus. Hindamise aluseks on ekspertide arvamus. Ta eristab intelligentsusel kolm tahku: • Kontseptuaalne ehk analüütiline tahk – informatsiooni töötlemise oskus. • Kreatiivne ehk loominguline tahk – uute ideede genereerimine. Teoorial on kaks komponenti: uudsus ja automaatsus.
Tulemuste analüüsil kasutatakse teatud ,,võtit", mis põhineb eelnenud uurimustel, kus on välja selgitatud kindlate omadustega isikute reageerimistüübid. c) Küsimustikud 4 (1) Temperamendi- ja isiksuse karakteritestid (2) Isiksuse suunduse testid(huvide,hoiakute,kalduvuste,väärtusorientatsiooni selgitamiseks) Tavaliselt jaguneb uurimustöö 4 etappi: 1. Ettevalmistav etapp:probleemi ja selle tekkeloo selgitamine,kirjanduse ülevaade,vajalike algandmete kogumine,ekperimentaal-ja kontrollgrupi valmine, tööhüpoteesi püstitamine,tarvidusel eelnevate vestluste ja ankeetide või konsultatsioonide läbiviimine. 2. Eksperimentaalne etapp:kavandatud uuringu läbiviimine 3. Uurimisandmete kokkuvõtmine ja töötlemine, tavaliselt matemaatiliste meetodite abil, keskendudes saadud tulemuste usaldusväärsuse taseme kindlakstegemisele. 4
tendentsid,millest ta ise ei pruugi teadlik olla.Tulemuste analüüsil kasutatakse teatud „võtit“, mis põhineb eelnenud uurimustel, kus on välja selgitatud kindlate omadustega isikute reageerimistüübid. c) Küsimustikud (1) Temperamendi- ja isiksuse karakteritestid (2) Isiksuse suunduse testid(huvide,hoiakute,kalduvuste,väärtusorientatsiooni selgitamiseks) Tavaliselt jaguneb uurimustöö 4 etappi: 1. Ettevalmistav etapp:probleemi ja selle tekkeloo selgitamine,kirjanduse ülevaade,vajalike algandmete kogumine,ekperimentaal-ja kontrollgrupi valmine, tööhüpoteesi püstitamine,tarvidusel eelnevate vestluste ja ankeetide või konsultatsioonide läbiviimine. 2. Eksperimentaalne etapp:kavandatud uuringu läbiviimine 3. Uurimisandmete kokkuvõtmine ja töötlemine, tavaliselt matemaatiliste meetodite abil, keskendudes saadud tulemuste usaldusväärsuse taseme kindlakstegemisele. 4
Teadustöö alused ja sissejuhatus õiguslikku analüüsi ja argumentatsiooni +raamat +”Süsteemse käsitluse alused” Peeter Loorents, EBS, - kokkuvõte (raamatu ülevaade) 2000-2500 sõna (SÜNTEES- koondama kogu informatsiooni kokku) 1)mis on kõige olulisem (kvalitativne analüüs) 2)kuidas seda saab tulevikus kasutada , korralikult vormistatud mõtteharjutused- logic puzzles https://www.advokatuur.ee/est/oigusaktid/eetikakoodeks empaatiavõime huumorimeel hea suhtleja jätab kõrvale oma maailmavaated valdab õiguse tõlgendamist laia silmaringiga pragmaatiline pühholoogia argumenteerimise võime loob seoseid moraalne usalduvöörsus empaatiavõime viisiakas mõõdukalt aus oskab lugeda diskreetne kannatlik kiire reaktsioon enesekindel konkreetne hea analüütik otsekohene hea maine täpne kollktiivi liige järjepidev arvuti kasutamine kultuurne juristi kvalifikatsioon oskab kirjutada juriidilisi tekste hea välimus pidevas arengus kursis aktuaalsete uudistega hea mälu vene,
AJUPIIRKONNAD JA NENDE FUNKTSIOONID: ajukoor – kõige ulatuslikum ja kõige hiljem välja arenenud aju osa ajukoore vasak poolkera – domineerib loogiline infotöötlus, kõneloome ja -taju ning kõnepõhine mõtlemine, käitumisaktide aktivatsioonimehhanism ajukoore parem poolkera – domineerivad toimingud, mis pidurdavad, vahetavad intuitiivseid otsuseid, loometegevuse ja -taju vahendus, tervikkujundite abil tegelikkuse tunnetamine kuklasagar – vahendab nägemisinformatsiooni töötlust; nägemisaisting; kuklasagar kaardistab visuaalsed signaalid vastavalt nende asukohale ruumis oimusagar (temporaalkorteks) – keerulisemate visuaalsete kujundite ja kategooriate töötlemise, kuulmissignaalide töötlemise, tekstitööluste keskused ning olulised mälufunktsiooni kandvad keskused kiirusagar (parietaalkorteks) – nähtava maailma ruumisuhete esindamine, asukohtade töötlus,
Arvas, et hing koosneb tuleaatomitest. Heraklietos arvas, et on tule- vee kombinatsioon. Mida kuivem hing, seda targem. Kaks kreeka filosoofi, 4. saj eKr, Platon ja Aristoteles. Platon otsis vastust kahele põhilisele küsimusele: ,,Kust on pärit inimese teadmised?" ja ,,Kuidas inimene maailma tunnetab?". Platon uskus, et on olemas igavene ideedemaailm, kus on inimese hing. Sündides tuleb hing sealt maailmast ja tal on kaasasündinult ideed olemas. Tunnetamine on ideede meeldetuletamise protsess. On olemas 6 põhiemotsiooni: rõõm, hirm, kurbus, viha, üllatus, vastikus. Aristoteles oli Platoni õpilane. Ta sõnastas esimesena loogikareeglid (eeldus->järeldus) ja assotsiatsiooni seaduse (seoste tunnetus). Eitas kaasasündinud ideid, tema jaoks oli vastsündinu tabula rasa ehk puhas leht. Teadmsed kujunevad läbi aistingute. Hinged eri keerukusega: vegetatiivne üritab paljuneda, kasvada, laieneda nt
johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine Teoreetiline metoodiliselt ja sisuliselt rakenduslikule aluseks ja lähtekohaks. Rakenduslik kasutab saadud teavet konkreetsete eluliste probleemide lahendamiseks KOLM VAALA filosoofia, neurofüsiloogia ja matemaatika. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkusetunnetamise võimes, on närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühilised protsessid vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub: a. Tunnetusprotsessidena (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine) b. Emotsionaalsete protsessidena, c. Toiminguid käivitavate ja suunavate protsessidena
genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine Teoreetiline metoodiliselt ja sisuliselt rakenduslikule aluseks ja lähtekohaks. Rakenduslik kasutab saadud teavet konkreetsete eluliste probleemide lahendamiseks KOLM VAALA filosoofia, neurofüsiloogia ja matemaatika. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkusetunnetamise võimes, on närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühilised protsessid vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub: a. Tunnetusprotsessidena (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine) b. Emotsionaalsete protsessidena, c. Toiminguid käivitavate ja suunavate protsessidena
Kognitiivne psühholoogia TAJU I LOENG Kognitiivne psühholoogia on tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Kognitsioonid – teadmised, hoiakud, veendumused jne - Need moodustavad eesmärgipärase infosüsteemi Eksperimentide mudelite neuropsühholoogiliste uuringute ajukuvamise - Multidistsiplinaarne – sama probleemi kallale tulevad inimesed ma meetoditega - Interdistsiplinaarne – meetodid räägitakse omavahel läbi ja luuakse ühine meetod Kognitiivteadus – mudelite loomine. Kognitiivne neuropsühholoogia - Assotsiatsioon – ülesanne A ja B on korraga häiritud - Dissotsiatsioon – ülesanne A on häiritud, B mitte - Topelt-dissotsiatsioon – mõnel juhul on häiritud A ja mitte B, aga mõnel teisel juhul B ja mitte A Kognitiivne neuroteadus ehk ajukuvamine - EEG – elektroentsefalograafia – peegeldab piisavalt suure kortikaalse rakkuderühma postsünaptiliste po
1949). Operantse tingimise puhul tuleneb inimese või looma käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil, kus oluliseks on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik vaid tänu organismi suutlikkusele talletada ehk meelde jätta saadud kogemust, st õppida oma tegevuse tagajärgedest. Thorndike tundis eelkõige huvi, kuidas õpivad loomad uusi käitumisviise, mis aitavad neil lahendada keskkonnaga kohanemise probleeme. Põhiliseks uurimisobjektiks oli näljane kass, kes oli puuri (Thorndikese puzzlekasti (Buzzle box)) pandud ja ta soovis sealt välja pääsed toidu juurde. Puurist väljapääsemine sai toimuda ainult läbi kindla tegevuse, näiteks nupule vajutamise teel, mis avas ukse. Esimestel kordadel pääses kass puurist välja juhuslikult kui kratsis puuriseinu, kuid pärast mõnekordset puuri tagasipanekut hakkas kass koheselt väljapääsunupule vajutama
meeldejäetud informatsiooni. Meenutamine - Reageerimine liigutused minimaalsete arutlusprotsesside tulemusena, vastamine - Väärtustamine (sisemine - Baasliigutused võrdlemisi kiiresti. andumus) - Liigutuste taju - Mõistmine - arusaamise madalam aste, väljendub - Väärtuste süsteem - Füüsilised võimed võimes sooritada vaimseid toiminguid piiritletud - Isiksuse - Motoorsed oskused sisuga, mida inimene suudab korraga haarata või selle väärtusorintatsioonide - Mitteverbaalne üle arutleda
Tunnetusprotsessid Aistingud Aisting on objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess. Antakse edasi välismaailma esemete ja nähtuste algkvaliteet (raskus, temperatuur, värv, heledus). Aisting on ajaline protsess. Ärrituse vastuvõtmine, närviimpulsside tekkimine, edasikandumine, töötlemine ning tunnetamine mingi konkreetse aistinguna võtab aega. Iga aisting algab mingi eseme või nähtuse mõjumisest meeleorganile - ärritaja (meeleorganile mõjuja), ärritus (mõjuprotsess), erutus (närviprotsess). Aistingu tekkimine toimub analüsaatoriks nimetatud kompleksi vahendusel. Analüsaatori moodustavad tundenärvi lõpmed ehk retseptorid kehapinnal või siseorganeis; närviimpulssi edasi kandvad närvikiud; erutust töötlevad peaaju osad
sensoorsed kui ka otsuse vastuvõtmise protsessidega seotud psüühika infotöötlustasandid. Psühhofüüsika uurib psüühiliste elamuste ning nendele vastavate füüsiliste ärritajate muutuste vahelisi kvantitatiivseid seoseid (koguselisi). Rajajaks saksa teadlane Aistingu latents see periood, kui on aistingu eeldused (teadvustamata), toimub ärrituse vastuvõtmine, närviimpulsside tekkimine, edasikandmine, töötlemine ning tunnetamine mingi konkreetse aistinguga võtab aega...ja sel ajal on juba aistingu eeldused olemas. Adaptatsioon meeleorgani tundlikkuse muutumine pikemaaegsel ärritaja toimel või selle puudumisel ( ntx valgustatud toast minek pimedassse tuppa , nägemisraskused) Positiivne tundlikkuse suurenemine, tavaliselt nõrga ärritaja toimel ntx pimedusadaptsioon,kuulmisadaptsioon vaikuses viibimisel Negatiivne aistingu täielik kadumine või oluline tundlikkuse nürinemine kestval või
paigutamine küsilausete moodustamiseks, eituse moodustamine jne. Arenenud keelekasutus paneb aluse lugemisele, kirjutamisele ja õppimisele üldse. 17. Milliseid tsükleid eristavad kognitiivse neuroloogia alased uuringud (Fischer ja Rose, 1999) arenguliste muutustena? Kognitiivses arengus on Firsheri ja Rose’i (1999) järgi kaks korduvate tsüklite jada: Lühema kestusega tsüklid kujutavad endast järkjärgulisi oskuste või arusaamise konstrueerimise perioode, kus toimub liikumine eraldi seisvatelt informatsiooni või vaimse toimingu ühikutelt nende kaardistamisele ja seostamisele teiste ühikutega ning sealt uut liiki ühiku moodustamisele, mis reorganiseerib ja lihtsustab olemasolevaid süsteeme. Kirjeldatud reorganiseerimise ja lihtsustamise tsüklid on osaks pikaajalises arenguprotsessis, kus läbitakse neli tegevus- ja mõtlemisvormi: refleksid, toimingud, kujutlused ja abstraktsioonid. 18
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
enama asjakohase üldist tunnustust leidva määratlusega (definitsiooniga) hõlmata. Kõik sissejuhatavad filosoofiamääratlused on seega möödapääsmatult tinglikud, formaalsed ja aineala tegeliku rikkuse kohta väheütlevad. Rohkem kõnelevad need määratlused siis, kui nende lugejatel, nende üle mõtisklejatel, on juba mõningane kogemus kokkupuudetest filosoofiaga olemas. Niisiis: sissejuhatavad (etteantavad) määratlused filosoofia kohta on didaktiliselt üldiseks orienteerumiseks vajalikud, ent selgemaks, sügavamalt mõistetavaks, saavad asjad ikka tegeliku töö tulemusena filosoofiaga tutvumisel. Eksimist kartmata võib väita, et kõik enam-vähem normaalse psüühikaga inimesed on filosoofiaga enne seda teadlikult õppima asumist kokku puutunud. Enamgi veel, mõndagi filosoofiast, filosoofilist on meisse paratamatult mingil viisil lausa sisse imbunud. Nimetame siinkohal vaid kolme seoseliini. Igasugune keel kätkeb endas teatud metafüüsikat olemise
representatsioon aktuaalsest objektist. Mälu - koodide säilitamine aktiivsena peale aktuaalse stimulatsiooni lõppemist. Kujutluse korral on representatsioonid (esindused) aktiveeritud ilma aktuaalse stimulatsioonita. Tähelepanu selekteerib vajaliku info aktuaalse või säilitatava materjali hulgast. Tunnetusprotsessid. Tunnetusprotsesside abil toimub tegelikkuse peegeldamine teadvuses. Tunnetusprotsesside uurimine annab võimaluse mõista, kuidas luuakse objektiivse reaalsuse subjektiivne peegeldus. Ärritaja mõjutaja Ärritus mõjuprotsess Erutus ärritamisel tekkiv närviprotsess Aisting (A) on psüühiline protsess, mis tekib objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel, millele järgneb vastusreaktsioon kas liigutusena, muudatusena organismi aktivatsioonis, vegetatiivses sfääris või nende kombinatsioonis. Mõjutus võib lähtuda väliskeskkonnast, kuid ka sisekeskkonnast.
mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises ja teadmiste rakendamise oskuses ning ulatuses. Francis Galton - artikkel "Talendi ja iseloomu pärilikkus", general intelligence, eugeenika Intelligentia lad.k arukus, taibukus; võime planeerida, arutleda, leida seoseid Charles Darwin inimese teke ja areng; loodusliku valiku osa kes paljunevad, millised omadused kanduvad edasi, millised omadused tulevad kohanemise teel, 19. sajandi keskpaigast läks tähelepanu vaimsele võimekusele Francis Galton tarkuse või andekuse teaduslik lahti seletamine millest võib koosneda ja kui palju on tegemis pärilikkusega/keskkonnaga. 1865 avaldas artikli ,,Talendi ja iseloom pärilikkus"; General intelligence üldintelligentsus; see on bioloogiline omadus, mis eristab meid teistest imetajatest; see on üpriski päritav; see on terviklik seda ei saa osadeks lahutada
mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises ja teadmiste rakendamise oskuses ning ulatuses. Francis Galton - artikkel "Talendi ja iseloomu pärilikkus", general intelligence, eugeenika Intelligentia lad.k – arukus, taibukus; võime planeerida, arutleda, leida seoseid Charles Darwin – inimese teke ja areng; loodusliku valiku osa – kes paljunevad, millised omadused kanduvad edasi, millised omadused tulevad kohanemise teel, 19. sajandi keskpaigast läks tähelepanu vaimsele võimekusele Francis Galton – tarkuse või andekuse teaduslik lahti seletamine – millest võib koosneda ja kui palju on tegemis pärilikkusega/keskkonnaga. 1865 avaldas artikli „Talendi ja iseloom pärilikkus“; General intelligence – üldintelligentsus; see on bioloogiline omadus, mis eristab meid teistest imetajatest; see on üpriski päritav; see on terviklik – seda ei saa osadeks lahutada
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
lapse jaoks kättesaadavaks. Sellest tulenevad kvalitatiivsed muutused saame järjest enam asjadest aru ja teeme järjest paremaid järeldusi. Kultuuriliste vahendite kasutuselevõtt toob kaasa kvalitatiivselt uue tegutsemisviisi Lapsed võivad näiliselt kasutada küll samu mõisteid kui täiskasvanud, ent tegelikult toimub sageli mõiste areng. Kõik funktsioonid ilmnevad lapse kognitiivses arengus kaks korda: Esmalt inimestevahelises suhtluses (olulise ja ebaolulise eristamisvõime) Alles seejärel internaliseeritakse indiviidisiseseks 16 Laste probleemilahendusoskused ei arene mitte füüsilises keskkonnas tegutsedes, vaid sotsiaalsetes protsessides osaledes. Mõtlemise juures on tähtis näitaja, et me mõtleme kasutades sümboleid, need saame väljaspoolt ennast, vastavalt kultuurist ja kontekstist kus elame. Sümbolised kontekstid on üle
· Liigitamine modaalsuste järgi (nägemis-, kuulmis-, jne) · Liigitamine tegelikkuse fundamentaalsete eksistentside järgi (aja-, ruumi-, liikumistaju) · Liigitamine taju objekti järgi: vormitaju, sündmustaju, värvustaju, keeletaju, isikutaju, tekstuuritaju.) Tajuteooriad: 1)konstruktivistlikud, 2)ökoloogilised: 1)Taju on etteantud sensoorsete tingimuste analüüsu põhjal tehtav järelduslik protsess, ratsionaalne otsustus. Inimpsüühika konstrueerib maailma mudeli (selle representatsiooni) See on sarnana hüpoteeside kontrollile. 2)Taju ei konstrueeri representatsioone, ta ,,korjab üles" infot, mis on juba keskkonnas olemas. Tajume keskkonna invariante, sündmusi ning täidame navigatsiooni- ja liikumisülesandeid. Keskkonnas on võimaldavused. Gestalppsühholoogia : Tervik> terviku osade summa Element omandab oma mõtte ja rolli tajus terviku kontekstis; tervik on primaarne, osad
ülesandes (mida on vaja teha, mis tulemuseni peaksime jõudma). • Planeerimine (kuidas teha, mis järjekorras). • Ülesande täitmine. • Enesekontroll (kas saavutasime loodetud tulemuse). Õpiraskustega lastel on iseloomulik orienteerumise, planeerimise ja kontrolli puudulikkus. Nad asuvad kiiresti ülesannet täitma ja hoolivad vähe tulemustest. Abiõppe lapsed kasutavad orienteeruval-planeerival etapil sageli pseudokompensatsiooni võttena võimalust rakendada enda asemel õpetajat. Nt matemaatika ülesande analüüsimise asemel esitavad nad õpetajale järjest küsimusi "Kas liita? Lahutada?" jne., kuni saavad vastuse 'jaa" Kui lapsed jaatavat vastust ei saa, võivad nad ühte ja sama tehet nimetada enam kui üks kord. Nad ei püüagi teksti ja tehteid vastandada, vaid on valmis ülesande lahendama mehaaniliselt. Iga täiesti uue vaimse toimingu omandamine läbib põhimõtteliselt viis etappi. Seejuures
Perifeerse somaatilise närvisüsteemi koosluses on pea- ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundeis ja kudedes. Vegetatiivse närvisüsteemi kaheks allsüsteemiks on sümpaatiline ja parasümpaatiline süsteem. Parasümpaatiline on närvisüsteemi osa, mis soodustab organismi puhkust ja talitusvõime taastumist. Sümpaatiline närvisüsteem reguleerib aga siseelundite talitust ja kudede ainevahetust. Kesknärvisüsteem tagab adekvaatse reageerimise ja kohanemise keskkonnaga ning on individuaalse ja liigimälu aluseks. Kesknärvisüsteem kontrollib somaatilise ja vegetatiivse närvisüsteemi toimimist. Närvisüsteemis on võimalik eristada teatud funktsionaalseid blokke, mis osalevad küll erinevates tegevustes, kuid millel on kindlad allfunktsioonid, sõltumata sellest, et need tegevused on erinevad. See on seos teatud ajukeskuse ja teatud psüühiliste funktsioonide vahel. - Ajukoore toonuse tagamine ehk energeetiline blokk
- anima – naiselik alge mehes, ideaal. - animus – mehelik alge naises, ideaal. - vari (shadow) – instinktid, amoraalsus, agressiivsus, energia, reaktsioon pimedusele. - mina (self) – integreeriv alge, tervik. III Psühholoogilised tüübid. 1) Psyche orientatsioonid (hoiakud): psyche ja maailma suhe. Introvertsus ja ekstravertsus =psüühilise energia ehk libido suundumus. 2) Psühholoogilised funktsioonid – maailma tunnetamine, informatsiooni ja kogemuse töötlemine. a) ratsionaalsed funktsioonid (alluvad loogikale)– hinnangud, loogika, (info kogumine, aistav funktsioon). Objekti olemasolu fikseerimine (järelduste tegemine. Mõtlev funktsioon). Objektile tähenduse andmine, objekti nimetamine. Loogilised järeldused. Näen ja kuulen ning teen sellest järeldusi. b) irratsionaalsed (loogika puudub) - loogikast sõltumatud.
annaabi.ee 
