mõtlemine (0)

MÕTLEMINE Mõtlemine   on   inimtegevuse   osa,   tegelikkusest   arusaamise,   kohanemise   ja   muutumise
protsessi peegeldus ajus. Mõtlemine   kui   vaimne   tegevus,   mis   korrastab   ja  organiseerib   psüühikas   kajastatud
teadmisi ümbritseva maailma kohta Mõtlemine on kogu arukas käitumine, kui üks vaimse tegevuse osa Tegelikkuse vahendatud ja üldistatud tunnetamine tegelikkuse analüüsi ja sünteesi kaudu
Mõtlemine  on kogu vaimne aktiivsus, mis  seostub info töötlemise ja mõistmisega ning
suhtluses kasutamisega. Mida   rikkam   on   inimese   keel,   seda   rohkem   on   selles   maailma   korrastamiseks   loodud
mõisteid, seda selgemalt suudab inimene mõtelda ja end väljendada. Mõisteteid on väga palju ning nendes orienteerumiseks on loodud teatavaid süsteeme: • kategoriseerimine – jõgi, kala, linnud • hierarhiatesse paigutamine – tihane–lind-loom • prototüübid – kategooria kõige iseloomulikum eksemplar (imetaja - kass) Mõteldes inimene tunnetab sihipäraselt asjade ja nähtuste omadusi ja seoseid, loob uusi
mõisteid   ja   arusaamu   ning   püüab   näha   ette   sündmuste   arengut.   Mõtlemine   on   osa
õppimisprotsessist. Inimesed kasutavad järgmisi mõtlemise operatsioone (võtteid): • analüüs — eseme või nähtuse jaotamine osadeks, koostisest arusaamine (näiteks 
lauseanalüüs, kus terviklikku lauset uuritakse üksikute sõnade kaupa); • süntees — üksikute osade mõtteline ühendamine uueks tervikuks (näiteks inimese 
iseloomu   üle   otsustamine,   tehes   järeldusi   temaga   kohtumisel   tehtud   üksikutest  
tähelepanekutest); • võrdlemine — esemete ja nähtuste kõrvutamisel nende sarnasuste ja erinevuste  
esiletoomine; • üldistamine — esemete ja nähtuste ühendamine nende üldiste ja oluliste tunnuste 
alusel (näiteks teades, et vask, raud, elavhõbe, alumiinium ja kuld juhivad elektrit 
otsustatakse, et kõik metallid juhivad elektrit); • abstraheerimine   —   esemest   või   nähtusest   eraldatakse   mingi   oluline   tunnus   ja  
hakatakse seda iseseisvalt kasutama (näiteks paljud inimesed on ilusad ning ilu  
mõistet hakatakse kasutama iseseisvalt, ilma konkreetsete inimestega sidumata). Analüüs   ja   süntees   on   omavahel   tihedasti   seotud   ja   on   samas   ka   kõige   olulisemad
mõtlemisoperatsioonid. Mõtlemise tulemused on otsustused ja järeldused.


* Otsustus on millegi jaatamine või eitamine
* Järeldus on olemasolevatest teadmistest saadud uus teadmine Mõtlemise liigid Inimesed ei mõtle kõik ühtemoodi, mõtlejaid saab jagada eri liikidesse. Jagamine 
võib toimuda mitmeti. Liigitades mõtlemist protsessi kulgemise järgi, saab eristada 
diskursiivset ehk arutlevat mõtlemist ning piltlikku mõtlemist. * Mõtlemisliigid ülesannete alusel:  • Teoreetiline mõtlemine: suunatud objektide vaheliste seoste avastamisele • Praktiline mõtlemine: seotud eesmärgi püstitamise, plaani väljatöötamisega,  tegutsemisega *  Mõtlemisprotsesside elementide alusel:  • Abstraktne mõtlemine: mõtlemine abstraktsete mõistete abil • Konkreetne mõtlemine: konkreetsete mõistete abil • Sõnalis-loogiline mõtlemine: kasutatakse mõisteid, loogilisi   konstruktsioone, põhineb keelel • Kujundlik- esemeline mõtlemine on seotud ettekujutusega süsteemidest ja  nendes toimuvatest protsessidest,  see on pilt meie peas • Näitlik-tegelik mõtlemine on proovimine, katse-eksituse meetodMõisted -  mõtlemise loogilised vormid  Mõtlemise tulemuse järgi saame eristada: Konvergentset e koonduvat mõtlemist - probleemidel on üks lahend – näiteks 
matemaatikas, faktid, intelligentsustestid Divergentne e hargnev –  probleemidel võib olla lahendusi palju. Loovus on enamsti 
seotud divergentse mõtlemisega – uue otsimine Milline on sinu mõtlemisstiil, saad järele proovida järgmise testiga, mis asub  https://www.syg.edu.ee/~peil/opi_oppima/motlemise_test.html Mõtlemine kui protsess Mõtlemist  võime defineerida kui ülesannete lahendamist • Taastav ehk reproduktiivnemõtlemine: lahenduse otsimisel meenutatakse ja 
kasutatakse oma eelnevaid kogemusi,  vana nägemine uues valguses • Loov ehk produktiivne mõtlemine:  uute ideede loomine Probleemi lahendamisel võetakse appi nii mälu kui ka fantaasia ning valitakse kõige 
sobivamana tunduv lahendus, ja kui see ei ole õige tehakse uus valik. Probleemi lahendamise etapid (Wallas, 1980)


1. ettevalmistav etapp – õpitakse probleemi tundma ja selle sõnastamine. Saame liigitada 
lahenduse leidmise raskuse/kerguse põhjal • Hästidefineeritud probleemid – kerge leida  lahendus • Halvastidefineeritud probleemid – valitakse  realistlikum lahend 2. inkubatsiooni     etapp,      n-ö haudeaeg – alateadvuses ideede küpsemine, see võib  toimuda ka füüsilise tegevuse või magamise ajal. Uni soodustab loominguliste 
ülesannete lahendamist 3.     illuminatsiooni etapp     – sisetunne: lahendus käes, kaasneb ahaa-elamus 4. Lahenduse kontrollimine ehk verifikatsioon: näiteks hästidefineeritud probleemide  lahenduse  õigsust kerge kontrollida – matemaatika ülesanded. 
Halvastidefineeritud probleemi korral on keerulisem analüüsida ning kui lahendus 
ei rahulda, proovitakse teisi lahendusi. Lahenduse leidmisel võib esinevad ka piiranguid nagu:  • Kitsas mõtlemine ( raamis mõtlemine, A4 mõtlemine..) • Eelnevate kogemuste, teadmiste, hoiakute, eelarvamuste mõju • Fikseerumine (“kinnijäämine”) eelnevatele lahenduskäikudele • Tunded, olukord  • Hirm näida naeruväärne, hirm ebaõnnestuda Teadmiste kontrolliks vasta küsimustelei ül.3-11 https://e-koolikott.ee/oppematerjal/16726-Motlemine-ja-keel