Esiteks seepärast, et inimesele oma Mina tunnetamine on inimese mõistusele kättesaamatu ülesanne (väide ,,Ma olen" põhineb kogemusel, mitte teadmisel). Teiseks psühholoogia puuduseks oli Kanti arvates see, et seal pole võimalik rakendada matemaatikat. Lõpuks ei saavat Kanti arvates psühholoogiast eksperimentaalset teadust, sest psühholoogia ei suuda kontrollida nähtust, mida ta uurib. Sisevaatluse akt moonutab vaimseid seisundeid, mida ta uurib. Psühholoog võib ainult kirjeldada oma vaimseid seisundeid, milles ei saa ka lõpuni kindel olla. Võib öelda, et kogu 19. sajand kulus Kanti teeside ümberlükkamiseks: 1) psühholoogia võib jõuda üldkehtivate tõdedeni 2) psüühika kirjeldamiseks saab kasutada matemaatikat 3) Seda saab uurida eksperimentaalse meetodiga. Kõige raskemini tundus olevat ümber lükata kolmandat punkti. Sisevaatluse teel oli raske uurida, kui palju asju mahub korraga teadvusesse. Sellele leidis
*) Kui proovida oma tähelepanu keskenduda rohkem kui ühele asjale, siis kas hakkab su fookus kiirelt hüppama ühelt teisele või muutuvad asjad hägusamaks. *) Kui proovida fokuseerida mitmele asjale, siis eksimuste hulk suureneb. *) Teoreetiliselt on võimalik teha mitut asja korraga, kuid kui tahta parimat tulemust, siis tuleb korraga keskenduda vaid ühele tegevusele. -) Erutuse ja pidurduse vastastikuse induktsiooni seadus ütleb, et üks närviraku olek tingib teist ehk erutus kutsub välja pidurdust ja pidurdus kutsub erutust meie närviprotsessid lähevad alati ühel hetkel ühest olekust teise üle. * Tähelepanu vastand seisund on hajameelsus. Hajameelsus jaguneb kaheks: 1) Kui inimene ei suuda oma tähelepanu ühel tegevusel kaua hoida, see libiseb ära; 2) Professorlik hajameelsus inimese tähelepanu on kinnistunud ühele kindlale protsessile ja seega kõik tema ümber on teisejärguline.
Eristusläved kuidas inimene eristab erinevate esemete omadusi, kui suur on eristuslävi. Weberi teadus eristuslävi pole muutuv, see on koguaeg sama. Hamilton püüdis Kanti viimast väidet ümber lükata. Uuris kui palju mahub inimese teadvusse korraga asju. Inimese lühiajaline mälu 7 +/ 2. Fechner Räägitakse WeberFechneri seadusest. F püüdis ühendada füüsikalist maailma inimese vaimse maailmaga. Tal õnnestus tõestada, et neid seoseid saab matemaatiliselt seostada(inimese taju mulje muutub valgustugevuse mõjul) Wundt 1879. aastal Ps. kui teaduse sünd. Bioloogia arenes kiiresti, Ps. taheti teha samasugune teadus kui Bioloogia. Inimest hakati võrdlema loomaga(alates 19. sajandist). Wundt polnud eriti tugev psühholoog. Galton ja Weber andsid ka oma panuse 19. saj. Ps. tekkele. Galton avastas sõrmejäljed, töötas välja korrelatsiooni
Mõtlemise kaudu me mõtestame oma elu. Iga normaalse arenguga inimene on võimeline mõtlema, kuigi erinevate inimeste puhul see tõenäoliselt suuresti varieerub. Meie teadmised mõtlemisest on saadud enamuses kahest erinevast traditsioonist: filosoofiast ja psühholoogiast. Filosoofid pidasid pikka aega mõtlemise asupaigaks mõistust ning mõtlemise arendamist hariduse ideaaliks. Filosoofia rõhutas kriitilise mõtlemise õppimise vajadust väitluse ja loogika abil. Filosoofiat huvitab mõtlemises eelkõige see, mis on üldine, jääv ja lõputu. Filosoofia mõtestab ümbritsevat kriitiliselt ja st nimetatakse filosoofilist tunnetust ka kriitiliseks mõtlemiseks. Psühholoogia uurib mõtlemise protsesse. Kognitiivne psühholoogia rõhutab seda, kuidas inimmõistus ideid genereerib e loovat mõtlemist. Psühholoogia uurib mõtlemist konkreetsete aistingute, tajude, kujutluste vastasikuste seoste kaudu ja mõistab seda kui tahtelist akti.
.............................................................................................................. 16 2.5 Positiivne mõtlemine ..................................................................................................19 2.4.1 Mõtted võivad meid haigeks teha ja ka ravida.......................................................23 2.5 Mõtlemine kui protsess................................................................................................... 25 3 LOOGIKA, KEEL JA MÕTLEMINE...................................................................................27 3.1 Mis on loogika................................................................................................................ 27 3.2 Keele põhifunktsioonid. Keel ja kõne.............................................................................29 3.3 Keelelise relatiivsuse hüpotees ...................................................................................... 31
Rakvere Reaalgümnaasium Anett Rannamets 10.M klass MOTIVATSIOON NING ENESETEOSTUS psühholoogia referaat Hindaja: XX Rakvere 2011 2 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................................4 2. AKTIVATSIOON....................
Käitumine alguses reflektiivne. Käitumine muutub eesmärgipäraseks. Hakkavad tegelema jäljendamisega. Operatsioonide-eelne periood (1,5-2 aastat 7 aastani) eelkooli iga, hakkab arenema kujundlik mõtlemine, hakkavad kasutama sümboleid, lastel on ekotsentriline mõtlemine ei oska teise olukorda end panna. Lapsed ei oska pöörata sündmuste käiku tagurpidi. Raskused klassifitseerimisega, ei erista osa ja tervikut Konkreetsete operatsioonide periood (7-12 aastat) ekotsentrism väheneb, hakkab kujunema reversiivne mõtlemine, hakkab arenema loogiline mõtlemine Formaalsete operatsioonide periood (alates 12. eluaastast) laps hakkab mõtlema loogiliselt, abstraktne mõtlemine areneb, mõtlevad nagu täiskasvanud, laps on võimaline seadma hüpoteese ja neid kontrollima. Loogiline arutlus on Piaget´ jaoks kõige olulisem. Vead on olulised viga on õppimise koht, on informatiivne õpetajale.
füsioloogias ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise uurimises. Pavlovi tingitud reflekside katse (koera peal). Esindajad Ivan Pavlov, Watson, Thorndike ja Skinner. Humanism- Inimene on oma olemuselt hea, loov, püüdleb arengu ja täiuslikkuse poole. Inimeses on olemas kõik eeldused, et võimaluste olemasolul saavutada oma võimete tippuInimesel on vaba tahe, vaba otsustusvõime oma elu üle, samuti kontroll ja vastutus oma elu eest Psühholoog ei pea olema inimese uurija, vaid tema abistaja. Kasutavad harva eksperimenti ja toetuvad pigem vaatlusele ja vestlusele. Esindajad Maslow, Freire, Knowles, Mezirow. Psühhodünaamiline koolkond- Isiksuse süvaolemuse mõistmine. Käitumist motiveerivad sisemised jõud, mille üle inimesel enesel on vaid vähene kontroll. Esindaja Sigmund Freud. Kognitiivne psühholoogia- Tunnetusteadus, õpetus sellest, kuidas inimene
Kes selle välja töötas ? Millal ? Nimeta psühholoogia 5 teoreetilist suunda, nende esindaja ja põhiseisukohad. Nimeta vähemalt 6 psühholoogiaga seonduvat teadust. (Õpik lk 10) Nimeta vähemalt 2 psühholoogia teoreetilist- ja 4 rakendusharu. Nimeta 3 uurimismeetodite rühma. Mida tähendab korrelatsioon ? Too üks näide positiivse ja negatiivse korrelatsiooni kohta ja märgi ära. Eksperiment ehk katsed ja eetika nõuded Eksperiment selgitab põhjuslikke seoseid. On meetod, mida iseloomustab uuritava nähtuse aktiivne mõjutamine (nähtus kutsutakse esile) ja kõrvalnähud isoleeritakse või siis kontrollitakse, kuidas mingi kõrvalnähtus just antud nähtust mõjutaks. Eesmärgiks on hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine. Laboratoorne eksperiment toimub laboris, spetsiaalse aparatuuri abil. Katseisiku tegevus on määratud instruktsiooniga. Ohud ei tohi kahjustada tervist ja olla ohtlik. Tulemused võivad sõltuda katseisiku
Tegeles mõtlemise arenguga. Vaatas arengu uurijana oma lapsi. Kasutas palju vaatlusmetoodikat. Vaatles lapsi sünnist alates. Intellekt: 1. Sisu- sisu moodustavad skeemid ehk kognitiivsed struktuurid. See kujutab seda, mida teame maailmast, kuidas seda tajume. Organiseeritud teadmine, mida kasutatakse käitumise juhtimiseks. 2. Skeem/struktuur- Esimene skeem on oma keha skeem, mis olen mina ja mis ei ole mina 3. Operatsioonid- kõrgema taseme skeemid. Operatsioonid võimaldavad manipuleerida ideedega vastavalt reeglitele. Igale operatsioonile vastab teine operatsioon, mis esimese nullib.Operatsioonid on pööratavad (NT liitmine ja lahutamie) 4. Funktsioonid: a. Organisatsioon- b. Adaptatsioon- kohanemine c. Assimilatsioon- Suuresti selle abil toimub areng. Algul on assimilatsioon ja akommodatsioon eristumata, eristuvad kahe aasta jooksul. Väliste keskkonna
käitumise tagajärgedest reeglid, millele allutada oma edasine tegevus o Hinnang õppimisteooriatele- palju praktilisi rakendusi, kuid ei seleta selliseid keerukaid käitumisi, nagu keele õppimine, millised põhinevad kaasasündinud vaimsetel mehhanismidel. Tunnetuslikud teooriad. Käsitlevad mõistust aktiivse ja erksana, mis on varustatud kaasasündinud struktuuridega info töötlemiseks ja organiseerimiseks. o Jean Piaget(1896-1980). Prantsuse-shveitsi psühholoog. o Tema kognitiivse (tunnetusliku ) arengu teooria põhineb bioloogilisel mudelil ja kirjeldab kvalitatiivseid erinevusi väikelaste, laste ja täiskasvanute mõtlemises. o Arvas, et areng on tasakaalustamisprotsessi tulemus, kus mõistus püüab sobitada oma struktuure ümbritsevale keskkonnale. Jaotas lapse arengu 4-le järjestikule astmele: 1.Sensomotoorne arenguaste- 0-2 aastani
pildi ▪ tihti peavad lapsed monoloogi ◦ animism – elu omistamine elututele objektidele, iseloomulik 10. eluaastani ▪ põhjuseks egotsentrism – oskab näha ainult oma seisukohalt, seega teised objektid tunnevad täpselt samamoodi ▪ suutmatus eristada näivust ja tegelikkust ▪ kõige olulisem tunnus iseeneselik liikumine > autode multikas ▪ põhjuseks võivad olla ka muinasjutud, raamatute pildid 3. konkreetsete operatsioonide – kooliealine (7-12), arusaamine ja oskus üldistada sümboleid, omadusi, esemeid, taju asemel hakatakse usaldama loogikat ◦ jäävuskatsete lahendamine ei tekita enam probleeme, välja arvatud juhul, kui muutusi on väga palju ◦ hüpoteetiliste probleemide käsitlemine tekitab raskusi, seega algklassisdes peaksid ülesanded tulenema laste kogemustest, kasutama reaalseid objekte ◦ omandatakse oskus klassifitseerida, järjestada, nummerdada reaalsete omaduste
Egol endal ei ole energiat ja kogu energia tuleneb Id-st. Tegemist on suletud energiasüsteemiga, kus ühe tugevnedes peab teine nõrgenema. Egol on täita keeruline roll. Ta peab lakkamatult laveerima kolme jõu vahel: välismaailm, Id-i energia ja Superego kontoll. (Wikipedia) 4 5 Inimest ajendav jõud instinkt Eluinstinkt libido ja surmainstinkt Thanatos Meetodid: Unenägude analüüs -Manifesteerunud ja latentne sisu Vabad assotsiatsioonid (sh keeleväärtused) Ülekanne Hüpnoos Ego kaitsemehhanismid Eitamine Projektsioon Asendamine Identifitseerumine Regressioon Reaktsiooni formatsioon Ratsionaliseerimine Huumor Sublimatsioon Neofreudistid
Suuraju sagarad ja nende funktsioonid. Otsmikusagar – seotud liigutuste, planeerimise, teostamise ja kontrollimisega. Kiirusagar – seotud naha ja lihastundlikkusega. Oimusagar – seotud kuulmisega Kuklasagar – seotud nägemisega. 10. Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus. Närvirakk ehk neuron tekitab ja juhib närviimpulsse. Neuron koosneb rakukehast ning 2 liiki jätketest dendriitidest ja aksonist. Erutus kulgeb närvirakkudesse mööda dendriite ja väljub sealt aksoni kaudu. 11.Mis on teadvus? Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite nt mõtete, emotsioonide ja mälestuste omamist ja tundmist. Samuti ka seisundit, kus ollakse võimeine seda omadust aktiivselt rakendama (teadvus vs teadvusetus). Teadvuse omadused: a) Kvalitatiivsus – iga teadvustatud kogemus omab teatud kindlat oma „tunnet“;
ja/või juba väga varakult avalduvad sotsiaalsuse eeldused? Emotsioonid Temperamendi eristamine Vajadused Nutmine ja naermine- märku andmine, kuidas end tunneb Refleksid Nibu imemine Meeled Ema lõhna eristamine Kognitiivne (mälu ja tähelepanu) Õpib ema hääle juba enne sündi eristab ema häält juba pärast paari päeva Võimelised õppima ajalisi seoseid ja korrapärasusi- söömine, ärkamine Kõnele vastu häälitsemine-lalisemine Imiteerimine- keele välja ajamine Liigutab pead hääle suunas Kuidas toetada turvalise seotussuhte kujunemist lapse/õpilasega? Autoriteetsus laste soovidega arvestamine ja enda kehtestamine Turvaline keskkond kui näeb halba eeskuju, võib sellest eeskuju võtta Interaktiivsus mänguline tegevus Empaatiavõime
tagajärje vahel. Suhtlemine ehk kommunikatsioon. 3.6. Inimene ja tema suhtumine oma pärinemisse loomariigist Inimeste unikaalsuse rõhutamiseks tuuakse tavaliselt välja tööriistade valmistamine, keel, ratsionaalse mõtlemise oskus ja kultuur, kuid kõigi nelja tunnuse inimesele ainuomasust on võimalik vaidlustada. 3.7. Kokkuvõte Evolutsiooniteooria sõnastamisest alates on teadlased uurinud inimeste ja loomade arengulisi seoseid. Väiteid, mis põhjapanevalt kinnitaks, et inimese kultuuriline ja sotsiaalne loomus muudab tema loomse alge olematuks, pole kunagi veenvad. Darwini evolutsiooniõpetus on uute teadmiste valguses peamises ja põhilises püsima jäänud. Küllaltki keeruline on visandada pilti arengulistest muutustest, mis peavad olema toimunud, et ainuraksetest organismist areneksid esimesed hulkraksed ja ahvidest inimesed, aga tänapäeva teadus on sellega teatud määral toime tulnud
.....................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID: TUNNETUSLIKU ARENGU ÜLDISED TEOORIAD....16 ARENGUPROTSESSID: ERIVÕIMETE ARENG...........................................
piirsituatsioonis (surmaga silmitsi seistes). 3. Motivatsiooni käsitlus freudismis ja tungide teooria A. Maslow vajaduste klassifikatsioon ja ennast aktualiseeriva isksuse käsitlus. Tung- tung tekib diferentseerimata, hägusalt tajutud vajaduse alusel ning väljendub püüdes asuda kohe seda vajadust rahuldama. S. Freud rõhutas käitumise põhiregulaatorina sugutungi (libiido). Psühhoanalüüsis on arvatud keskseks tungiks ka hävitamistungi (surmatung). Humanistlik psühholoog A. Maslow teeb vahet hädatarviliku saavutamise vajaduse ning isiklikku kasvu ja eneseaktualiseerimist virgutavate vajaduste vahel. Neurootiliste vajadustena märgitakse kõrgenenud hoolitsustarvet, suurenenud võimuiha jne. Vajaduste motiveeriv toime arvatakse olevat seoses nii soo ja vanuse kui ka kehaehituse ja temeperamenditüübiga (Mehed taluvad kehvemini nälga ja janu, tahavad rohkem ekstreemsusi, naised tahavad aga rohkem suhelda ning vajavad hellust). 4
7. Mõtlemise liigid: reprodutseeriv ja loov; diskursiivne ja intuitiivne, loogilis-abstraktne ja kaemuslik-motoorne, teoreetiline ja praktiline;konvergentne ja divergentne;kujundlik ja verbaalne mõtlemine. Reprodutseeriv ja loov reprodutseeriv mõtlemine kordab, toob esile varem teadaolevat, näiteks loengul või õpikus esitatu. Loov mõtlemine genereerib aga uusi ja originaalseid ideid või nende väljendusi helis, värvis jne. Loovuse takistuseks ehk sisetõketeks võivad olla madal motivatsioon ja mõttelaiskus, aga ka madal enesehinnang. Diskursiivne ja intuitiivne etapiviisilise, loogiliselt järeldava arutluse korral on tegemist diskursiivse mõtlemisega. Intuitiivne mõtlemine saab seevastu teoks järelduste ülehüppamisena ühelt teabehulgalt või eelduselt järgmisele. Loogilisabstraktne ja kaemuslikmotoorne Loogilisabstraktne mõtlemine opereerib üldiste kategooriate, skeemide ja süsteemidega, eelistab verbaalseid arutlusi ja rangeid tõestusi praktilisele tegutsemisele
RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid
ja deemonitesse. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. saj teisest poolest. Konkreetseks tähiseks loetakse aastat 1879, kui Wilhelm Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori Leipzigi ülikoolis, kus stažeeris enamik oma aja juhtivatest psühholoogidest. Uuriti ravimite mõju vaimsetele protsessidele ja pärilikkust. teoreetiline baas – strukturalism Lähenemisviisid: 1. Psühodünaamiline lähenemine S. Froid (1856 – 1939) Inimest ajendab tegutsema instinkt (eluinstinkt e libido, surmainstinkt e Thanatos). Teadlik olek, poolteadlik ja alateadlik – kõige domineerivam. Psühhoanalüüs. Meetodid psühhoanalüütiku töös: 1) unenägude analüüs 2) vabad assotsiatsioonid 3) ülekanne 4) hüpnoos Jagas isiksuse kolmeks: ID(nauding), super-ego (moraalinormid, ideaalmina), ego(reaalsus, valikuline). Ego kaitsemehanismid: eitamine, projektsioon(ebameeldivad tunded kanname üle teistele), asendamine( em
ja deemonitesse. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. saj teisest poolest. Konkreetseks tähiseks loetakse aastat 1879, kui Wilhelm Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori Leipzigi ülikoolis, kus stazeeris enamik oma aja juhtivatest psühholoogidest. Uuriti ravimite mõju vaimsetele protsessidele ja pärilikkust. teoreetiline baas strukturalism Lähenemisviisid: 1. Psühodünaamiline lähenemine S. Froid (1856 1939) Inimest ajendab tegutsema instinkt (eluinstinkt e libido, surmainstinkt e Thanatos). Teadlik olek, poolteadlik ja alateadlik kõige domineerivam. Psühhoanalüüs. Meetodid psühhoanalüütiku töös: 1) unenägude analüüs 2) vabad assotsiatsioonid 3) ülekanne 4) hüpnoos Jagas isiksuse kolmeks: ID(nauding), super-ego (moraalinormid, ideaalmina), ego(reaalsus, valikuline). Ego kaitsemehanismid: eitamine, projektsioon(ebameeldivad tunded kanname üle teistele), asendamine( em
Eristatakse positiivset ja negatiivset korrelatsiooni. Positiivne korrelatsioon tähendab seda, et kui üks nähtus suureneb (kodus õppimisele kulutatud aeg), siis suureneb ka sellega seotud nähtus (õpitulemused muutuvad paremaks). Negatiivne korrelatsioon tähendab seda, et seos on pöördvõrdeline (inimese madala enesehinnanguga kaasnevad kõrged depressiivsuse näitajad). 15. Mis on eksperiment? Selgitamaks põhjuslikke seoseid, tehakse eksperimente ehk katseid. Katse käigus on võimalik teatavaid tegureid kontrollida ja teisi muuta. Laboratoorsete katsetega saab kontrollida igasuguseid võimalikke kõrval mõjusid. 16. Miks on konfidentsiaalsus ehk katseisikute privaatsus psühholoogi töös kõige olulisem eetikakoodeksi punkt? Katseisikute privaatsus, konfidentsiaalsus on vaja kindlustada. Nende mõtteid, tundeid, arusaamu ei tohi avalikustada ilma nende nõusolekuta. 17. Milleks on inimesele vaja närvisüsteemi?
kujunevad ka esimesed meeleorganid (физ. органы чувтсв), mis ajapikku täiustuvad ning eristuvad üksteisest. Kesknärvisüsteem - närvitegevuste ja käitumise kontrolli koondumie. Seljaaju evolutsioon - liituvad närviteed selgejooneliseks kõhtmiseks närviketis, millest korraldatakse eraldi iga kehalüli tunde- ja lihasorganite tööd, samuti kooskõlastatakse tegevust tervikuna. - Instinkt - üksteisele järgnevate reflekside kompleksne ahel, mis moodustab tervikliku tegevusprogrammi mingile konkreetsele olukorrale reageerimiseks (on kaasasündinud). Instiktiivne tegevus on iseloomulik alates alates närvisüsteemi evolutsiooni kahekülgse sümmetria etapil. Selgroosete loomade tsentraliseeritud närvisüsteemis toiminud evolutsioonilisi muutusi iseloomustab kesknärvisüsteemi osatähtsuse suurenemine, jätkuv peaaju areng ja paljude
mõlemad) kas seda saab määratleda? 4. Aktiivsus vs passiivsus kui palju sekkuda arengusse, looduslikku kulgu 5. Arenguliste muutuste universaalsus nomoteetiline, idiograafiline (inkmeste individuaalsete erinevuste põhjuste uurimine) Arengupsühholoogia ülesanded: 1. Arengupsühh kirjeldamine Kas? Kui palju? (Nt kui palju on vasakukäelisi?) 2. Seletamine Miks? Kuidas? olemus, põhjused, võimalokid tagajärjed, otsitakse omavahelisi seoseid ja vastasmõjusid 3. Prognoosimine/ennustamine Kui ..., siis; olukorra fikseerimine, seletamine ja prognoosi koostamine; arenguvariantide pakkumine Arengupsühholoogia kitsaskohad: kõike ei saa operatsioniseerida (nt korraga mõõta), lapse semantika ja verbaalsus areneb 3 eluaastani (kuidas siis uurida enne seda), laste uurimine on keeruline piiratud metoodika baasil, hoidumine subjektiivsest hinnagu andmisest laste uurimisel. Saab teha järeldusi 1 indiviidi
agressiivsus o Info välis keskkonnast - Teatud mudelite nägemine aitab omandada uusi käitumisviise ning pidurdada omandatud käitumisviiside rakendamist - Eeskujusid jälgides õpitakse ning hiljem nende käitumist jäljendatakse - Esmalt toimub märkamine -> meelde jätmine (köitvad viisid; raskelt meeldejääva puhul luuakse ettekujutus) -> reprodutseerimine käitumismudel väljendub praktiseerides -> motivatsioon mudel, mis omandati realiseerub kinnistuse eesmärgil SOTSIAAL-KONSTRUKTIVISTLIKUD teooriad JEAN PIAGET - oluline õppija enda aktiivsus ja huvi, mis tuleb seest - seesmine motivatsioon paneb vanad asjad ühendama uutega - teadmine on sümboolne, tekib mentaalse konstruktsiooni tulemusena - (biheiviorism näeb õppijat passiivsena, lõplik; absoluutne) - Konstruktivistlik õppimine olen ise aktiivne, et oma reaalses elus probleeme lahendada
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. Minapilt ei ole sündides kaasas. See kujuneb inimese elu jooksul. See kätkeb endas inimese mõtteid ja tundeid. Seda mõjutavad erinevad kogemused , ja see on pidevas muutumises inimsuhete vaheldumise tõttu. Keskkond ja meid ümbritsevad inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja arusaamad oma ,,minast" arenevad ümbritseva mõju toimel. Enamasti on igal inimesel enda kohta mingid teatud arvamused, nii negatiivseid kui ka positiivseid. Uue informatsiooni ja uute tunnete vastuvõtmine sõltubki sellest, kuidas me ise ennast arvame nägevat. Seega minakonseptsioon sõltub kultuurist ja kogemustest (läbielatust) Enesehinnangu all mõeldakse inimese tundeid enda suhtes. Sellest tulenevalt on kõrge ja madala enesehinnanguga inimesi, mille kujunemist mõjutavadki kogemused ja keskkond. Kõrge enesehinnang
2 indiviidide vaheline raamistik - suhted (kahe liikme omavahelist suhet) 3 individuaal ökoloogiline raamistik - keskkond on arvesse võetud 4 individuaal sotsioökoloogiline raamistik - perekond, inimgrupp Empiirilise uurimise etapid: observation - induction - duduction - testing - evaluation. Läbilõikeuuring - ajutine uurimismeetod, millega näeb vaid iseärasusi Longituuduuring - kallis meetud; iseärasusi saame näha; neid uuringuid on tehtud vähe; näitab muutuseid ja seoseid arengupsühholoogias paremini; individuaalsed omadused on nähtavad Üksikjuhtumi analüüs - indiviid, üldistada ei saa Testid - standardiseeritud meetod - normid; valiidsed - peavad mõõtma kindlat omadust (tahame mõõta intelligentsus, siis seda ka mõõdetakse, mitte nt väsimust sel juhul); reliaabsed - uuesti kasutades peab andma sama tulemuse; seoseid tunnuste vahel peab saama uurida; võimed, süsteemne protsess, kasutatakse reastamiseks
Intellekti kujunemise põhiastmed Piaget järgi. Piaget jõudis järeldusele, et laste arutlusvõimes toimuvad nende arengu käigus astmelised muutused. Iseenesest polnud see idee midagi uut, aga Piaget`mudel erines selle poolest, et see põhineb eksperimentaalsetel tõenditel. Piaget`teooria kohaselt on kognitiivse arengu neli põhiastet: 1) sensomotoorne (sünnist kuni 1,5 -2 a) 2) operatsioonilde-eelne aste (1,5-2 a kuni 7 eluaastani) 3) konkreetsete operatsioonide periood (7-12a) 4) formaalsete operatsioonide periood (alates 12. eluaastast) 1) Sensomotoorne periood- vastsündinud tajuvad vaid oma tundmusi eda suuda ühendada neid väliste esemetega. Nad ei seosta isegi oma käsi, mida näevad, tajudega, mis tulenevad käte liikumisest. Katse ja eksimus emeetodi abil avastavad nad järk-järgult, et käega haaratav langeb kokku sellega, mida näevad. Lastel on kaasasündinud instinktiivne
· Kultuurierinevuste eiramine · Valiidsuse ja reliaabluse küsimus · Teoreetiline põhjendatus · Kallid (võrreldes lihtsa vaatlusega) Intelligentsuse elemendid 1020 eksperti IQ elementidest (Snyderman jt.1987): 96%: - abstraktne mõtlemine - teadmiste omandamine - probleemide lahendamine 60-80%:- kohenemine keskkonnaga, mälu, üldteadmised, töötluskiirus, loovus, lingvistiline/matemaatiline kompetents Alla 25%: eesmärgipärasus, motivatsioon Intelligentsuse definitsioone ...praktiline otsustusvõime, mis võimaldab end vastavalt keskkonna tingimustele kohandada (Binet & Simon, 1916) ...võime abstraktselt mõelda (Terman, 1916) ...indiviidi kohanemine keskkonnaga...õpivõime...abstraktse mõtlemise võime (Freeman, 1955) ...võime planeerida ja oma käitumist struktureerida (Das, 1973) jne. Intelligentsuse mõõtmisest · Raske kui mitmeti mõistetav · Üritatakse hinnata IQ-d ja selle komponente
Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine Nii nimetatakse seda, kui lapsed mängivad kõrvuti, kuid mitte koos: paralleelne mängimine Need on neli Piageti kognitiivse arengu staadiumit: Sensomotoorne, operatsioonide-eelne, konkreetsete operatsioonide ja formaalsete operatsioonide staadium Need on tunnetusprotsessid: tähelepanu, taju, mälu, mõtlemine See on elutule objektile elusolendi omaduste omistamine: animism Tema lõi mõiste "lähima arengu tsoon": Võgotski See on suutmatus mõista, et teistel on oma arusaamad, tunded, mõtted: egotsentrism Nii nimetatakse mõtlemise kohandamist vastavalt uutele kogemustele või teadmistele: akommodatsioon
piiril) – meeleelundid - Assotsiatiivsed väljad – ajukooreülejäänud osad., kõrgemad psühhilised protsessid. Vigastuse tagajärjel võib tekkida afaasia! Parem ajupoolkera – ruum, kujutlusvõime, kunstimeel, musikaalsus, emotsioonid, vasakukäelisus. Ülesanded: kujundite opereerimine, ruumis orienteerumine, helide eristamine, tervikut käsitlev infotöötlus. Vasak ajupoolkera – analüütiline infotöötlus, teadus, reaalained, loogika, paremakäelisus, kõnelemine, lugemine. Suurajukoore sagarad ja nende funtsioonid: - Otsmikusagar – kognitiivsed funtsioonid, üldmotootika (tahtlik käitumine), ohutunde käitumine, refleksid, infotöötlus (+ ajukoore motoorsed väljad) - Kiirusagar – seljaajust info vastu võtmine ja töötlemine, kõnest aru saamine, lõpliku pildi kokku panemine/kaart inimese enda kehast (oimusagara ääres sensoorsed väljad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
