RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid
Kuna agressiivsus või teised aktiveerunud emotsioonid on tihedalt seotud füsioloogilise aktivatsiooniga teeb aktiveerituse tõus inimese vihaseks muutumise hõlpsaks, juhul kui ka asjakohane stiimul olemas on. Seda mõtet toetab kuulus Scachteri ja Singeri (1966) uurimus, mis näitas, et asjakohane sotsiaalne stiimul (teise isiku kohalolek, kes toimis, nagu oleks ta kas vihane või õnnelik) võib tekitada kaasneva emotsiooni. Uurimuses osalenud katseisikuil tugevnes kogetud emotsioon, kui neid füsioloogiliselt aktiveeriti (adrenaliinisüstiga), aga ainult siis, kui nad ei oodanud selliste füüsiliste sümptomite ilmnemist. Nad pidasid oma aktivatsioonitunde põhjuseks läbielatavat emotsiooni ja seetõttu tajusid emotsiooni intensiivsemalt. Nagu paljude teistegi inimkogemuse omaduste puhul, näitab agressiivsus tulenevat pigem mitme eri teguri koosmõjust kui ühestainsast tegurist. Mõned uimastid, nägu näiteks alkohol,
raha,saavad muuta ka nt oma tulevase järglase intelligentsuse taset jne, kuid selleks puudub võimalus inimesel, kes tuleb vaesemast taustast. NÄRVISÜSTEEM – KOMMUNIKATSIOON MEIE SEES. ● Peaaju kaalub u 1,3-1,8 kg. ● Teadmised aju ja närvisüsteemi kohta on tulnud vigastada saanud aju uuringutest. ● Aju koosneb spetsialiseerunud piirkondadest. Närvisüsteemi ülesehitus. Sümpaatiline – võitle või põgene reaktsioon Parasümpaatiline – puhkamine-taastumine Aju ehitus: Ajutüvi (brainstem) – kõige primitiivsem ajuosa, reptiili aju; tagab põhilised reaktsioonid ja põhilised eluks vajalikud protsessid Ajukoorealused stukuurid – limbiline süsteem; teine aju kiht ehk imetaja aju (emotsionaalne aju); emotsioonide ja motiivide kujundamine (nt. söögiisu, viha väljaelamine), õppimine ja mälu; alateadlik info töötlus. Hüpotalamus reguleerib motiveeritud käitumisi (nt. söömine,
tajumine. Inimese näoilme muutmine toob kaasa vastava emotsiooni kogemise. Kui naeratad, siis peale seda muutud õnnelikumaks. Keskkond mõjutab seda, kuidas ennast tunned. Emotsioonide kohta annab tagasisidet ka inimese üldine kehahoiak. - Oma motivatsiooni tajumine sisene ja väline. Sisemine - inimest motiveerivad tegutsema sisemised faktorid e huvi millegi vastu, sellest saadav rahulolu, väljakutse, hobid, sõbrad. Välimine inimese tegevust ajendav motivatsioon pärineb temast väljastpoolt st tegevus on väliselt tasustatud. Mis juhtub kui inimese sisemiselt motiveeritud tegevusele järgneb väline tasu. - Üleõigustamise efekt - Sisemine motivatsioon peale välise rakendamist hakkab kahanema. Koolikeskkonnas väljendub see dilemmas miks ma koolis olen kas tahan õppida või olen tulemuste pärast. Mina-lahknevuse teooria, Higgins 1987 Inimese mina kujuneb kolme vormi võrdlusena:
See ei peegelda realistlikku olukorda. Teooria defineetib, et isiku uskumuse kohaselt on tal olemas kontroll oma käitumise üle kindlates situatsioonides isegi siis, kui erinevad barjäärid takistavad tal seda teha. Hoiakud teatud käitumise suhtes. · Uskumused teatud käitumise tulemuse suhtes · Käitumise tulemuse hindamine Subjektiivsed normid käitumise suhtes · Normatiivsed uskumused · Motivatsioon (olul teised) Tajutud käitumuslik kontroll (olen võimeline seda tegema) Muutumise transteoreetiline mudel Rõhutab uskumuste dünaamilist olemust, aega ning tasu ja kulu omavahelist sidet. Mudel selgitab käitumise muutuste protsessi tüüpilisi faase. Mudelil on kaks mõõdet. 1) See räägib muutuste erinevatest faasides; 2)muutuste protsissist erinevates faasides. Mudel põhineb eeldusel, et käitumise muutus on protsess, mitte sündmus ning inimesel on motivatsioon ja valmisolek
- Kui inimesed omavad kontrolli mingi tegevuse sooritamise üle siis nad tavaliselt käituvad vastavuses oma kavatsustega Käitumise ennustamise metodoloogilised probleemid - Käitumise variatiivsus - Piirangud käitumise ulatuse kirjeldamisel - Ajavahemik on suur Matkimine ja suhted teiste inimestega Mitteteadlik strateegia Rapport. - LaFrance ja Broadbent (1976): mida rohkem matkimist, seda suurem sarnasus - Märkimine tekitab raporti - Motivatsioon meeldida suurendab matkimist Tajutud sarnasus ja erinevus Esimene mõjur mis omab tugevat mõju matkimise suurusele on see kui inimene tajub ennast teistest liiga erinevana, eriti kui need kellest ta erinevust tajub on ta endale - Inimesed otsivad pidevalt tasakaalu selles, kas olla teistest eristuv vs olla teistega sarnane - Need kes tajuvad ennast liiga erinevana võivad tahta tasakaalu taastada – selleks vahendiks on matkimine
päritolule. Humanistlik lähenemine-(Maslon- vajaduse püramiid/hierarhia) 1. Füsioloogilsed vajadused 2. kaitsusvajadus 3. armastus- ja kuuluvusvajaus 4. tunnustusvajadus 5. eneseteostusvajadus Kognitiivne lähenemine- millised mõtlemisprotsessid mõjutavad käitumist. Intrinsiivne(seesmine) motivatsioon- seotud pikaajaliste eesmärkide saavutamisega Ekstrinsiivne( väline) motivatsioon- seotud väliste tasudega. Tavaelus piirid ähmased, vahel võib väline motivatsioon hakata sisemist kahandama. SEKSUAALVAJADUS väga tugev liikumapanev jõud. Bioloogiline eesmärk: oma geenide/ liigi säilitamine. Suguiha-soov leida partner ja astuda seksuaalvahekorda. Põhjused: füsioloogilsed ja psühholoogilised. Füsioloogilised põhjused · Ajuripats(vaheajus)->suguhormoonide tootmine · Testosteroon (androgeen) Mõlemad mõjutavad suguiha · Östrogeen Ülesanded:1)olulised sootunnuste väljakujunemisel
mingi omadus neil esineb. · Ei ole kaht inimest, kes sarnaneks täpselt kõigi joonte osas. Joonte teooriaid · Hippocrates inimtüübid - melanhoolik, koleerik, sangviinik, flegmaatik. G. Allport (1961) 18000 joont 4500 5 -10 H. Eysenck (1967) introvertsus - ekstravertsus, neurootilisus - stabiilsus psühhootilisus · P. Costa/ R. McCrae (1992) Suur Viisik Ekstravertsus aktiivne, kehtestav, jutukas, Neurootilisus - ärev, ennasthaletsev, ebastabiilne Avatus kogemusele artistlik, uudishimulik, loov Sotsiaalsus lugupidav, andestav, lahke, usaldav Meelekindlus efektiivne, organiseeritud, usaldusväärne. H. Eysenck Introvertsuse, neurootilisuse ja psühhootilisuse teke. ARAS - ülesanne aktiviseerida ajurakke, tekitada vaimset erutust seotud ekstravertsusega VB stimuleerib emotsionaalset erutust seotud neurootilisusega Androgeenid - psühhotism
MOTIVATSIOON NING ENESETEOSTUS psühholoogia referaat Hindaja: XX Rakvere 2011 2 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................................4 2. AKTIVATSIOON..................................................................................................................................................6 2.1 Optimaalseisund...............................................................................................................................................6 2.2 Vastandprotsessid.............................................................................................................................................6 2
.....................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID: TUNNETUSLIKU ARENGU ÜLDISED TEOORIAD....16 ARENGUPROTSESSID: ERIVÕIMETE ARENG...........................................
S.S 2010-05-22 STRESS JA ISIKSUS Psühholoogia viimane kontrolltöö ptk 11 ja 12 STRESS JA TOIMETULEK Stressi termini võttis kasutusele Hans Selye 1926.aastal. Organism reageerib ärritustele kaht tüüpi reaktsioonidega spetsiifilised ja üldised. Eriomased e spetsiifilised on need, mis iseloomustavad üht konkreetset haigust ja on selle diagnoosimise aluseks. Üldised e mittespetsiifilised sarnanevad kõigi haiguste ja kahjustuste korral, nende põhjal ei saa haigusi eristada. Stressiteooria sündis paljude mitte spetsiifiliste haiguste külgede uurimisel.
Emotsioonid Emotsioonidega puutuvad inimesed kõikjal kokku. Emotsioone väljendamata oleks raske aru saada kuidas teine inimene end tunneb või mida ta võib ette võtta, kuidas käituda. Emotsioon on inimestele väga omane nähtus, millega kõik on kokku puutunud, ise oma emotsioone kontrolli all või varjatuna üritanud hoida ja tänu emotsioonidele saab ka kaasinimeste näost nii mõndagi välja lugeda. Siiski tuleks õppida oma emotsioone talitsema, et esmamulje põhjal ja ilma tagajärgedele mõtlemata midagi sellist ei tehtaks, mida hiljem kahetseda võiks ja samuti ka ennast nõrgana ei näidataks.
muutusi teise tunnuse väljendumises) 2)Mitteeksperimentaalsed meetodid ( üksikjuhtumite analüüs, kirjeldav vaatlus, küsitlusmeetodid intervjuu ja küsimustiku vormis) 3)Ülevaatemeetodid ( Üldistused hulga uurimuste koondtulemuste põhjal) 2) Millised on olulised võistlusärevuse teooriad, mille poolest need üksteisest erinevad? Katastroofiteooria- Ärevuse eri komponendid võivad vastastikmõjus olles mõjutada sooritust. Omavahel on aktsioonis kognitiivne ärevus e muretsemine ja autonoomne erutus. Mida suurem on kognitiivne ärevus, seda „katastroofilisem“ on soorituslangus ja seda raskem on naasta endisele sooritustasemele. Töötlustõhususe teooria-Ärevus kui kognitiivne ärevus ehk muretsemine. Kõrgenenud ärevuse tingimustes võib see sooritust hoida samal tasemel või isegi parandada! Reinvesteerimine ehk teadvustatud töötlus-Ärevuse tingimustes täheldatav soorituslangus on
59. AIDA mudel. A ttention I nterest D esire A ction 60. Sensoorne mälu. Funktsiooniks on väga lühikese ajalõigu vältel säilitada tundeorganeist saabuva info töötlemistulemusi. 61. Lühiajaline mälu. Mälu alasüsteem, mille ülesandeks on tundeorganeist, sensoorsest mälust ja põsimälust saabuva info operatiivne töötlemine, aajutine säilitamine teadvuses käepärasena, aktualiseerituna. Ta mehhanismiks on püsimäluühikute valikuline aktivatsioon, mis toimub tähelepanumehhanismide kontrolli all. 62. Pikaajaline mälu. Talletatakse materjal, millel on n-ö strateegiline tähendus. Isiksuslikult olulised teadmised, oskused, kogemused säilitatakse püsimälus väga pikka aega. Info viimiseks lühimälust püsimällu on vajalikud verbaalne kordamine, info mõtestamine, 14 seostamine varaseaga või siis vähemasti tugevad elamused
Viimased ei allu loodusteaduslikule seletusele ja põhjuslikkusele, vaid jumalikule juhtimisele. Selline keha ja hinge eristamine andis teadusliku aluse dualismile. See on arusaam, mille kohaselt kehalised ja vaimsed protsessid moodustavad kaks põhimõtteliselt erinevat, isegi vastandlikku nähtuste kogumit, milliseid ei saa teineteisele taandada ega üht teise kaudu seletada. Tänapäevane arusaam refleksidest (ja reaktsioonidest) välismõju (stiimul) meeled aju lihased reaktsioon muutus väliskeskkonnas Å tagasiside Æ Närvisüsteemi eri osade funktsioonid Info vastuvõtt väliskeskkonnast Retseptor Meeleelund Retseptsioon Retseptorneuron Sensoorne ehk aferentne neuron Info juhtimine ja integratsioon organismis Perifeerne närvisüsteem Kesknärvisüsteem Juhteteed Lüli- ehk interneuronid Seljaaju Peaaju
uskumused arenevad ja kuidas neid sotsiaalsetesse gruppidesse ning ühiskonda tervikuna edasi kantakse. Ühistel uskumustel on oluline tegelikkuse seletamise ja ühiskondlike ettevõtmiste õigustamise funktsioon. - Tavaelu tunnetusteooria - käsitus igapäevaelu uskumuste ja sotsiaalsete esituste omaksvõtu, edasikandmise ning muutmise kohta, samuti sellest, mida peetakse sotsiaalselt omaksvõetud uskumuste süsteemis kehtivaks teadmiseks. - Motivatsioon - inimeste tegutsemist suunav või energiaga varustav ajend. Kokkuvõtte Seletuste uurimine näitab, kuidas neid sotsiaalsetel eesmärkidel kasutatakse ja kuidas seletused neile eesmärkidele vastavalt varieeruvad. Omistusstiilide uurimused on näidanud, kuidas kontrollitavuse, püsivuse ja seesmisuse mõõted (teiste seas) võivad aidata meil arvu saada sellest, kuidas inimesed oma maailma
etendavad tähtsat osa teise poole rolli kujunemisel. Kui esimese nõudmised on väga kõrged, ent teine ei paindu neid täitma, tulevadki konfliktid. Sel juhul aga hakkavad toimima uued skeemid ja osutub raskeks näha tüli tegelikke põhjusi. Edasi võib järgneda juba suhetele ohtlik süüdistamine, karistamine või väärkohtlemine. 5.Selye stressi määratlus. Stressi füsioloogiline mõju. Stressi faasid. Stress on organismi kõrgendatud valmisolek toime tulemaks keskkonna nõudmistega. Stress on üldine kohanemissündroom, millega kaasnevad teatud muutused organismi talitluses. Stress on ,,võitle või põgene olukord". Igasuguste ärritajate ja tegurite mõjul, sõltumata nende liigist, tekivad organismis mittespetsiifilised muutused, mida ühendab stress ehk kohanemissündroomi mõiste. Stressi kulgemises eristas Selye kolme faasi. Kõik algab esimesest kokkupuutest stressori ehk stressi tekitava olukorraga. Häire faas
inimorganismis, tema kogemustes ja käitumises, mis algab emotsiooni põhjustava olukorraga ja lõpeb emotsiooni avaldumisega Emotsioon sisaldab järgmisi komponente: · Emotsioone põhjustavad sündmused iga emotsiooni kutsub esile mingi sündmus või olukord · Sündmuste kodeerimine sündmused liigitatakse erisuguse tähendusega kategooriatesse · Hinnang sündmust hinnatakse vastavalt selle mõjule inimese heaolule ja toimetulekule · Füsioloogiline reaktsioon Emotsioonid sisaldavad füsioloogiliste muutuste mudeleid · Tegutsemisvalmidus sisaldavad erinevaid käitumistendentse · Emotsioonide avaldumine- näo ilmed, hääle muutus · Regulatsioon tahtlik pidurdamine või võimendamine. Kõige enam mõjutab kultuur regulatsiooni ning ka sündmuste kodeerimist. 2. Kuidas on võimalik emotsioone uurida? Tooge näiteid, milliste meetoditega on võimalik uurida igat emotsiooni komponenti? Sotsiaalsete....füsioloogiliste
vaade; horizontal-dorsaalne vaade Peaaju osad on keskaju, vaheaju, väikeaju, ajusild, piklikaju. Eesaju jaotub omakorda vahe-ja otsaajuks. SELJAAJU: Seljaaju pikkus 43-45 cm, kaal 35-40g · Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad? Kus need asuvad (näita pildil või enda/sõbra peal) ning mis on nende peamised funktsioonid? frontaal- ehk otsmikusagar, tahtelised liigutused, lõhnade tajumine, motivatsioon, meeleolu seisund parietaal- ehk kiirusagar, sensoorse info vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine temporaal- ehk oimusagar, lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine oktsipitaal- ehk kuklasagar toimub nägemisinfo töötlemine · Nimeta olulisemad ajupiirkonnad ja nende funktsioonid. Kui kaua inimese peaaju "küpseb"?
Graafilise iseloomuga. Semantiline mälu faktimälu, sõnademälu, ,,puhtad teadmised" Mäluliigid Lühiajaline mälu töömälu ehk operatiivmälu. Info talletatakse lühikeseks ajaks, kestus on umbes 30 sekundit. Piir 7 +/- 2. Pikaajaline mälu lühimälust edasi salvestatud info. Mälu Info mällujätmist kujundavad tegurid Materjali kordamine, kodeerimise eripära, motivatsioon, ainevalda süvenemine Mälu kvaliteetni näitavad materjali meeldejätmise kiirus, materjali säilitamise kestus, materjali reprodutseerimise kergus ja matejali meenutamise täpsus. Mälutüübid Motoorne mälu seotud liikumisega. Toetab protseduurilist mälu. Geneetiliselt kõige varasem mäle Kujundimälu visuaalsed ja kuulmise kujundid Sõnalis-loogiline mälu kuidas jätame meelde absraktseid mõisteid, õppimisel kõige
Edasi aju arenes (lingviliseks ajuks) ning tulid peale uued süsteemid. Vahepealse aju käitumisrepertuaaris ilmnevad juba emotsioonid, mis tekivad vastusena konkreetsetele mõjudele ja keskkonnale. Suheldakse nüüd lisaks ka emotsioonide kaudu. Ebameeldivat emotsiooni välditakse jne. Grupisuhted on üsna erinevad ning see. Juhtiv printsiip on heaolu ja mõnu ning ebameeldivuse vältimine. Suhtumine maailmasse on subjektiivne –seda juhib emotsioon. Kõrgeim tase on ratsionaalse aju tase, mis võimaldab intellektuaalset kohanemisviisi ja käitumist. Üldiste põhimõtete omandamine ja ühiskonnaelu printsiipide tajumine. Inimene omandab ühiskonnaelu normid. Kui kõrgema taseme süsteem on häiritud (nt üleväsimuse seisundi tõttu, alkoholi toimel jne), võimaldab see aju madalamatasemelistel süsteemidel esineda, sest enesekontrolli pole
etendavad tähtsat osa teise poole rolli kujunemisel. Kui esimese nõudmised on väga kõrged, ent teine ei paindu neid täitma, tulevadki konfliktid. Sel juhul aga hakkavad toimima uued skeemid ja osutub raskeks näha tüli tegelikke põhjusi. Edasi võib järgneda juba suhetele ohtlik süüdistamine, karistamine või väärkohtlemine. 5.Selye stressi määratlus. Stressi füsioloogiline mõju. Stressi faasid. Stress on organismi kõrgendatud valmisolek toime tulemaks keskkonna nõudmistega. Stress on üldine kohanemissündroom, millega kaasnevad teatud muutused organismi talitluses. Stress on ,,võitle või põgene olukord". Igasuguste ärritajate ja tegurite mõjul, sõltumata nende liigist, tekivad organismis mittespetsiifilised muutused, mida ühendab stress ehk kohanemissündroomi mõiste. Stressi kulgemises eristas Selye kolme faasi. Kõik algab esimesest kokkupuutest stressori ehk stressi tekitava olukorraga. Häire faas
Uuringu tüübid eksperiment Pseudoeksperiment Läbilõikeuuring Longituuduuring "kultuuri-taseme" andmed tekstianalüüs jms infoallikad isiksuse kohta Igapäevane käitumine- loomulik käitumine, kogemuse väljavõtte meetod, video/audio salv analüüs Reputatsioon- üldine arvamus, teadaolevad faktid Teiste hinnangud, muljed Enesekohased väited (et inimene oskab enda isiksust täpselt hinnata, infoväärtus, motivatsioon, kausalne mõju käitumisele, praktilisus, enese-esitlus, sotsiaalne soovitavus) Kujutlusvõime Kognitiivseed protsessid ja isiksus- tähelepanu kõrvale juhtimine, kättesaadavus, semantiline praiming, implitsiitsed enesekohased hoiakud, eksekutiivne ekontroll (enesereg võime, töömälu) Kogemuse väljavõtte meetod- situatsioonispetsif käitumist, vähem retrospektiivne kui teised. Pihuarvutiga nt, veebipõhised platvormid/paberist päevikut
aspekti on järgmised: oma keha tunnetus, iseenda pideva identsuse tunnetus, eneseaustus; oma isiksuse avardamine; kujutlus iseendast; ratsionaalne isiksus ning isiklikud püüdlused. Motivatsioon Allporti järgi peaks motivatsioonikäsitlus vastama neljale nõudele: - Motiive ei tuleks käsitada mitte inimelu jooksul samalaadseks jäävana, vaid ajas muutuvana, - Tuleks tunnistada hulga eri laadi motiivide olemasolu; seega pole õige taandada inimkäitumise motivatsioon mõne üksiku keskse ajejõu toimele, - Teooria peaks rõhutama tunnetusprotsesside dünaamilist iseloomu, - Motivatsioonikäsitlus peaks tunnistama iga indiviidi motiivide unikaalsust, kordumatut kvaliteeti. Tema motivatsiooniteooria ,,fundamentaalse autonoomia postulaat" polemiseerib jõuliselt freudismiga: küpse isiksuse ajejõud ei ole kujundatud tema mineviku motiividest. Areng
ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Teadmiseks konspekti kasutajale · Kohustuslik kirjandus "Psühholoogia alused" (vt. aineprogramm) aitab oluliselt kaasa terviklikuma ja detailsema pildi kujunemisele teemadest. · Tekstis viide "vt. lk" viitab kohustuslikule kirjandusele ("Psühholoogia alused") · Konspektis sisalduv materjal ei asenda kohustuslikku kirjandust, vaid võtab kokku loengus käsitletud materjali. Konspekt aitab üliõpilastel valmistuda arvestustööks. · Tekstis esinevad viited pdf failidele, mis illustreerivad konspektis sisalduvaid teemasid. Pdf failid on õppematerjalide juurde ,,üles riputatud". Psühholoogia uurib psüühika olemust ja avaldumist. psüühilisi protsesse (nt taju), seisundeid (nt meeleolu), omadusi (nt. isiksus, võimed). Psüühika on determineeritud bioloogiliselt ja ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulisi omadusi (sh kodeeritak
Separatsiooniärevus- ebamugavus lahusoleku ajal. Vastsündinutel kujuneb kiindumus nende suhtes, kes pidevalt ja sobivalt vastavad nende läheduse otsimise signaalidele ja kogevad hirmu, kui peavad olema neist eemal. Laps saab vanemalt oma vajadustele sobivad reageeringu. Kui vanem ei reageeri regulaarselt lapse vajadustele, siis hakkab kujunema välja mitteturvaline/ebastabiilne seotussuhe Jälgis, tegi tähelepanekuid, ei teinud empiirilisi katseid!! separatsiooniärevus: lapse reaktsioon tema lahutamisel peamisest hooldajast: protest meeleheide eemaldumine lapseea suhete baasil luuakse internaalsed representatsioonid ehk töömudelid (suhete prototüübid) paari esimese eluaasta jooksul kujunevad suhted (emaga) määravad hilisemad suhted Suhete baasil tekib vaimne mudel, millega hiljem hakatakse opereerima hilisemates suhetes. Lapse esimesed eluaastad panevad paika kogu hilisema tuleviku suhete seisukohast? Mitte päris, kuid
Gardner multiintelligentsus, matemaatilis loogiluine, keeleline, ruumiline, muusikaline, kehalis kinesteetiline, naturalistlik. Sternberg IQ testid mõõdavad ühte intelligentsust ehk analüütilist intelligentsust. Soolised ja grupilised erinevused võimetes. Meestel paremad tulemused ruumilises mõtlemises ja laialdastes faktiteadmistes.Naistel parem sõnaline võimekus ja lühimälu. Negriidid < europiidid < mongoliidid Mis on motivatsioon? Vajadused. Kultuuriline motivatsioon; bioloogiline motivatsioon. Kontrollkeskme lähenemine. Maslow motivatsioonipüramiid. McClellandi sisemiste tõukejõudude teooria. Atributsioonid. Motivatsioon vajaduste rahuldamisele suunatud funktsionaalselt süsteemide eesmärgipärane aktiivsus. Vajadused mingi elu-, tegevuse või arengutingimuse puuduse tunnetamine. Kultuuriline motivatsioon arenguvajadus, uudishimi ja tunnetusvajadus.
..... 6 Emotsiooniteooriad................................................................................................................................. 7 Kasutatud kirjandus................................................................................................................................ 9 Sissejuhatus Emotsioonidega puutuvad inimesed kõikjal kokku. Emotsioone väljendamata oleks raske aru saada kuidas teine inimene end tunneb või mida ta võib ette võtta, kuidas käituda. Emotsioon on inimestele väga omane nähtus, millega kõik on kokku puutunud, ise oma emotsioone kontrolli all või varjatuna üritanud hoida ja tänu emotsioonidele saab ka kaasinimeste näost nii mõndagi välja lugeda. Siiski tuleks õppida oma emotsioone talitsema, et esmamulje põhjal ja ilma tagajärgedele mõtlemata midagi sellist ei tehtaks, mida hiljem kahetseda võiks ja samuti ka ennast nõrgana ei näidataks. Inimesed peaksid rohkem teadma nende elu niivõrd
..........................................................................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA PÕHIKÜSIMUSED..................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA JA TÖÖTAJATE HEAOLU APA..............6 uurimused töötajate heaolust USA-s 2013....................................................................6 1500 töötaja küsitlus 9.-12.01.2013...............................................................................6 Stress ja tervis......................................................................................... 6 Töö vs eraelu............................................................................................ 7 Organisatsioonipsühholoogia rõhutab:..........................................................................7 Organisatsioonipsühholoogia alavaldkonnad................................................................8 Orgnisatsioonipsühholoogia üldised arengusuunad...
Isiksus_majanduskool ISIKSUS Organisatsioon kõik ühendused, kus inimesed on kokku tulnud mingi eesmärgi saavutamiseks ja mida seovad struktuur, tehnoloogi ja strateegia Organisatsioonikäitumine (OK!) uurib inimkäitumist organisatsioonis keskendudes üksikisikut ja rühma puudutavatele protsessidele ja tegevustele. hõlmab ka organisatsiooni ja juhtimisprotsesside uurimist organisatsiooni pidevalt muutuvas sise ja väliskeskkonnas; huvitub eelkõige inimeste mõjust nendele OK õ- petus inimkäitumise seaduspärasuste rakendamisest organisatsioonis nende seostamine org struktuuri, tehnoloogia ja väliskeskkonnaga OK - rakenduslik käitumisteadus, mille eesmärk on kaardistada laialdased praktilised ja teoreetilised teadmised, et avardada teadmisi inimkäitumise keerukusest ning anda teadmisi juhtimise mõtteviisist ja tegutsemisest Organisatsiooni liikmeskonna moodustavad üksiksikud, kelle käitumine ja omavahelised suhted mõjutavad kõiki org
EMOTSIOONID Emotsioonide alla kuuluvad kõik positiivsed ja negatiivsed tundeelamused. Kui tavatähenduses on emotsioonide mõiste igaühele arusaadav, siis teaduslikus mõttes pole sellel ühtset definitsiooni. Siiski valitseb emotsiooniteooriate vahel üksmeel selles, et emotsioon sisaldab järgmisi komponente: - Füsioloogilised muutused - Käitumisvalmidus, mida nimetatakse vahel ka aktsioonipotensiaaliks ja mis võib, kuid ei pruugi olla seotud tegeliku käitumisega - Teadlikku subjektiivset kogemust - Kognitiivset ehk tähenduslikku ehk hinnangulist komponenti. Selle kohta, miks ja kuidas me emotsioone tunneme, on palju teooriaid ja lähenemisviise. Iga
kontrastid - stiimulite vastastikmõju ajas (nt sensoorne adaptatsioon) ja vastastikmõju asukohas (nt lateraalne pidurdus). Lateraalne pidurdus – neuronite vahelise vastastikmõju muster visuaalses süsteemis, nõnda et ühe neuroni aktiivsus pidurdab selle neuroniga kontaktis olevate kõrval asuvate neuronite aktiivsust. Akromatopsia (värvipimedus): kaasasündinud (koonuste düsfunktsioon) või omandatud (ajukahjustus). Aisting (sensation) Füsioloogiline protsess (sh retseptorite aktivatsioon meeleorganil, närviergastuse levik ajju, ajupiirkondade aktivatsioon). Terviku “äratundmine” (nt punane tomat, mitte punane värv+ümar objekt ) Taju - Psüühiline protsess (Aistingujärgne keerukas protsess ajus - olemas oleva ja meelte kaudu sisse tuleva info kokkupanek ja selle teadvustamine). Terviku “äratundmine” (nt punane tomat, mitte punane värv+ümar objekt ) Taju on protsess, mis organiseerib aistingud tähenduslikeks objektideks ja sündmusteks
on omased suurematele sotsiaalsetele rühmitistele. *eneseteadvus- teadlikkus enese olemasolust, oma tegevusest, enesest kui isiksusest ja ühiskonna liikmest, selle kujunemise aluseks on oma isiku, tegevuse, saavutuste võrdlemine teistega. Vihikus infotöötluse skeem! 3 Vajadused Motivatsioon Vahendid Rahuldatuse puudumine annab märku, et midagi on valesti. Vajaduste põhiliselt tekib motivatsiooniline seisund. Maslow pramiid/ vajaduste hierarhia: Eneseteostus- Respekt/väärikus- Kuuluvus- inimene vajab kuulumist kuhugi, ka kultuuriliselt ja sotsiobioloogiliselt. Loomadel karjakuulumine. Teistega koos on lihtsam rahuldada vajadusi. Inimesed peavad tundma, et neid on vaja, neil on oma roll, funktsioon, nende kohta on mingid ootused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
