tegutsema. Olemas on nii väline motivatsioon kui ka sisemine motivatsioon. Välimine motivatsioon on "käegakatsutav" tasu, näiteks palk, turvalisus, töökeskkond ja töötingimused. Sisemine motivatsioon on seotud psühholoogilise tasuga võimalus rakendada oma võimeid ja olla tunnustatud. Töötajate rahulolu on tihedalt seotud motivatsiooniga, seega saab tööga rahulolu suurendada töötajate motivatsiooni suurendades. Rahulolu- ja motivatsiooniteooriate paljusus selles valdkonnas viitab eelkõige motivatsiooni ja rahulolu olulisusele nii juhtkonna poolt vaadatuna kui töötegijaile endale. Nagu on raske leida kaht täpselt ühesuguse välimuse või iseloomuga inimest, tuleb varieerida ka rahulolu saavutamise teid: mis motiveerib üht alluvat, ei pruugi teise jaoks midagi tähendada. Seega algab kõik suhtlemisest ja inimeste vajaduste ning soovide väljaselgitamisest.
Anne on ekstravert, kuid siiski oma valdkonna hea spetsialist. Pigem on ta koleerilise temperamenditüübiga. Talle ei meeldi eriti teha tööd meeskonnaga, ta on pigem individualistlik. Kuigi tal on endasse usk tugev, pole ta kuigi hea organiseerija ja tal puudub juhioskus ning selle alane kogemus. Ta tunneb oma tööd hästi, tal on palju kogemusi ja ta on väga positiivne ja energiline. 2. Miks Anne alluvate motivatsioon on kadunud, analüüsige läbi motivatsiooniteooriate. Vastutus ja töö tervikuna ei ole stabiilsed (Herzbergi kahe-teguri mudeli järgi). Anne juhib autokraatlikult ja pisut vaba-stiilselt. Motiveerivateks teguriteks on tunnustus, vastutus, ametialane tõusu võimalus, saavutamine ja töö üldiselt ise. Nende eesmärgiks on ennast arendada, kuid neil pole selleks piisavalt võimalusi. Nad ei taju tööd tervikuna. Anne on ise väga stabiilne inimene, annab lubadusi kuid ei täida neid.
hierarhiast ning see on esile kutsunud aina rohkem toetust kaasaegsetelt teaduritelt, kui asi puudutab motivatsiooni töösituatsiooni. Üks Alderferi teooria tugevamaid külgi on ametile eriomane loomus tähelepanu keskpunktis. Eelnevad empiirilised hinnangud Alderferi teooriale on peamiselt pannud tähelepanu korrelatsiooni seose uurimisele teooria elementide vahel ning töökommetele (work behaviours). On välja pakutud, et kohasem motivatsiooniteooriate testimise viis oleks uurida põhjuslikke seoseid teooriate sisu ja töökommete vahel. Näiteks Alderferi vajaduste teooria parem empiirilise testimise viis oleks kindlaks teha, mis vajadused põhjustavad kindlaid käitumisviise, mitte lihtsalt näidata korrelatsiooni vajaduste ja käitumise vahel. 10 Kokkuvõte Antud referaati koostades sain palju uut ja huvitavat informatsiooni. Erinevaid artikleid,
Erinevad lesanded ja situatsioonid nuavad erinevat lhenemist. Maslow vajaduste pramiid: Motivatsiooniteooriaid kasutatakse eelkige inimkitumise seletamiseks. Motivatsioon on oluline mjutusvahend inimeste tkvaliteedi parandamisel. Motivatsioon on inimese sisemised ajendid, phjused ja jud, mis panevad inimesed tegutsema. Ttajate rahulolu on tihedalt seotud motivatsiooniga, seega saab tga rahulolu suurendada ttajate motivatsiooni suurendades. Motivatsiooniteooriate mistmine, tundmine ning nende kohandamine aitab luua motiveerivat atmosfri, mille tulemusena saavutatakse krge produktiivsus ja rohkem kasumit. Tsoorituste mistmiseks ja tiustamiseks on arendatud erinevaid motivatsiooniteooriaid. Maslow vajadustehierarhia on kige sagedamini kasutatud motivatsiooniteooria. See on ks tuntumaid sotsioloogiliste ja bioloogiliste vajaduste liigitusi. Selle teooria phjal vib jreldada, et inimeste vajadused on ksteisele
Inimeste tegevusse rakendamist tema vajaduste rahuldamisel on kirjeldatud 5-astmelise motivatsioonitsüklina: 1. Vajadused tarvidus millegi või kellegi järele; 2. Puudust tunnetades tekib pinge, millest ta tahab vabaneda; 3. Pinge sunnib inimest tegutsema. Pinge vähendamise võimaluste otsing. 4. Võimaluste kaalumisel koostatakse tegevuskava. 5. Praktilise tegevuse käigus rahuldatakse tunnetatud tarvidus. (e-ope.ee 05.02.2011) 2. PALK LÄBI MOTIVATSIOONITEOORIATE Palga (töötasu) tähendust töötajale võib kirjeldada mitmesuguste motivatsioonianalüüsivate teooriate abil: 1.Võrdsusteooria, milles töötasu käsitletakse kui sotsiaalse võrdluse allikat. Inimene võrdleb oma tööd ja selle eest saadud tasu teiste inimeste töötulemuste ja tasuga. Töötaja võib võrrelda oma töötulemusi ja palka: · eelnevate kogemustega antud organisatsioonis;
ühiskond respekteeriks organisatsiooni. Sel juhul tunnevad alluvad oma panust heale mainele ja pingutavad enam. Raha majanduslik väärtus- et raha on vahetus-,jaotus- ja majaduslike ressursside vahend. Rahal on ka sotisaalne väärtus. Raha on staatuse sümboliks, neile kellel on seda piisavalt kas kogumisek, pillumiseks niisama või heldeks ära andmiseks. Raha näitab alluvale mida ülemus temast arvab. Nii on see alluvate staatuse võrdlemise vahend. Rahal on oluline tegur kõigi motivatsiooniteooriate seisukohalt: · Kõik motivatsiooni tõkkejõud on seotud rahaga.Saavutamistungiga inimesed jälgivad tähelepanelikult oma ja teiste sissetulekuid, et neid võrrelda. Sotisaalsetungiga inimestele on 4 see vahend, et külastada pubi. Raha annab inimesel võimu, et saaks mõjutada teisi inimesi.
rahuldamise. Nt. kui kaupluses on kassapidaja kassas puudujääk siis kassapidaja maksab selle omast taskust kinni. Positivne motiveerimine - austusel, entusiasmil ja vaimsusel põhinev motiveerimine. Nt. kui eesmärgid on kindlaks kuupäevaks täidetud järgneb preemia (Marika) 63) Nimetage kolm motivatsiooniteooriate suunda Dafti järgi ja tooge esile, millele nad keskenduvad? a) juhtimuslikud käsitlused - eristuvad suhtumises töötajasse kui isiksusse. b) traditsiooniline mudel - inimestele on tähtis töö eest saadav tasu, vähesed töötavad loominguliselt, tööd tehakse kui palk on korralik ja juht õiglane c) inimsuhete mudel - töötajad on indiviidid ja tunnevad end vajalike ja olulistena, kaasamine lihtsamatesse otsustesse rahuldatakse kuuluvusvajadus
või tekitamine. 2. Mis on motivatsiooni olemus? Individuaalne fenomen – kõik inimesed on erinevad ja nii võivad erinevad teooriad kästileda iga inimest erinevalt Tahtel põhinev, kavatsuslik – motivatsioon on sisemine, inimese enda kontrolli all. Motivatsioonist tulenev käitumine väljendub valitud tegutsemisviisides Mitmetahuline – mis paneb inimesed tegutsema? kui suur on tegutsemise tung? Motivatsiooniteooriate eesmärk on uurida käitumist – motivatsioon ise ei ole käitumine ja tegutsemine. Motivatsioon väljendub käitumisis ja tegutsemises. 3. Nimetage vähemalt kolm rahuloluteooriat Maslow vajaduste hierarhia, Aldeferi ERG teooria, Herzbergi kahe faktori (töö ja rahulolu) teooria 4. Nimetage vähemalt kaks protsessiteooriat Ootuste teooria - Ootuste teooria järgi ei sõltu motivatsioon ainult vajadustest, vaid tähtsad on ka
või tekitamine. 2. Mis on motivatsiooni olemus? Individuaalne fenomen – kõik inimesed on erinevad ja nii võivad erinevad teooriad kästileda iga inimest erinevalt Tahtel põhinev, kavatsuslik – motivatsioon on sisemine, inimese enda kontrolli all. Motivatsioonist tulenev käitumine väljendub valitud tegutsemisviisides Mitmetahuline – mis paneb inimesed tegutsema? kui suur on tegutsemise tung? Motivatsiooniteooriate eesmärk on uurida käitumist – motivatsioon ise ei ole käitumine ja tegutsemine. Motivatsioon väljendub käitumisis ja tegutsemises. 3. Nimetage vähemalt kolm rahuloluteooriat Maslow vajaduste hierarhia, Aldeferi ERG teooria, Herzbergi kahe faktori (töö ja rahulolu) teooria 4. Nimetage vähemalt kaks protsessiteooriat Ootuste teooria - Ootuste teooria järgi ei sõltu motivatsioon ainult vajadustest, vaid tähtsad on ka
materjalid), sotsiaalseid (ametlikud ja mitteametlikud suhted ja ideoloogilisi suhteid (töökultuur, väärtused ja arusaamad). Mayo määras kindlaks tegurid, mis mõjutavad indiviidi tegevust: grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisvilumused ja oskused, sotsiaalsed suhted. 2.2. Inimressursi koolkond · Mayo uuringud viisid motivatsiooniteooriateni, mida omakorda loetakse inimressursi teooria aluseks. · Motivatsiooniteooriate rajajateks loetakse Abraham Maslow´d, Douglas McGregorit jt. A. Maslow vajaduste hierarhia teooria D. McCregor - X ja Y teooria 13. Kaasaegsed juhtimisteooriad Kaasaegsed juhtimisteooriad 4.1 Süsteemiteooria (systems theory) rajaja West Churchman (1957). Vaadeldakse org.-ni kui tervikut ja pakutakse lahendusi kogu org.-ni juhtimiseks. Süsteem on koos toimivate osade ühtne tervik, kus igal osal on terviku jaoks täita oma konkreetsed ja olulised ülesanded.
ja mitteametlikud) ja ideoloogilisi suhteid (töökultuur, väärtused, arusaamad). Mayo määras kindlaks tegurid, mis mõjutavad indiviidi tegevust: grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisvilumused ja oskused, sotsiaalsed suhted. Inimressursi koolkond: Mayo uuringud viisid motivatsiooniteooriateni, mida omakorda loetakse inimressursi teooria aluseks. Motivatsiooniteooriate rajajateks loetakse Abraham Maslow`d- vajaduste hierarhia teooria: Douglas McGregor- x- teooria: uuris juhi ja alluvate omavahelisi suhteid. Arvab, et inimesed on robotid, kes täidavad kohustusi ning on üldiselt laisad. Juht on autoritaarne- ei usalda alluvaid, on valitseva käitumisega
Põhiline motivaatormehhanism on seotud dopamiin. 2. Mis on motivatsiooni olemus? · Individuaalne fenomen kõik inimesed on erinevad ja nii võivad erinevad teooriad kästileda iga inimest erinevalt · Tahtel põhinev, kavatsuslik motivatsioon on sisemine, inimese enda kontrolli all. Motivatsioonist tulenev käitumine väljendub valitud tegutsemisviisides · Mitmetahuline mis paneb inimesed tegutsema? kui suur on tegutsemise tung? · Motivatsiooniteooriate eesmärk on uurida käitumist motivatsioon ise ei ole käitumine ja tegutsemine. Motivatsioon väljendub käitumises ja tegutsemises. 3. Nimetage vähemalt kolm rahuloluteooriat. Maslow vajaduste hierarhia, Aldeferi ERG teooria, Herzbergi kahe faktori (töö ja rahulolu) teooria. 4. Nimetage vähemalt kaks protsessiteooriat. Ootuste teooria - Ootuste teooria järgi ei sõltu motivatsioon ainult vajadustest, vaid tähtsad on ka ootused, mida inimene mingi tegevusega seostab
tema vajadusi või ootusi. (Mullins, 1993) 2. Mis on motivatsiooni olemus? Individuaalne fenomen o Kõik inimesed on erinevad ja nii võivad erinevad teooriad käsitleda iga inimest erinevalt Tahtel põhinev, kavatsuslik o Motivatsioon on sisemine, inimese enda kontrolli all motivatsioonist tulenev käitumine väljendub valitut tegusemisviisides Mitmetahuline o Mis paneb inimesed tegutsema o Kui suur on tegusemise tung Motivatsiooniteooriate eesmärk on uurida käitumist o Motivatsioon ise ei ole käitumine ega tegutsemine. o Motivatsioon väljendub käitumises ja tegutsemises, mis omakorda sõltub sisemistest ja välimistest faktoritest, mis mõjutavad inimese käitumisvalikuid Väline motivatsioon o Käegakatsutav: palk, preemiad, soodustused, töötingimused, tööleping, töökeskkond jne. Sisemine motivatsioon
suhteid. Teguri, mis mõjutavad indiviidi – grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisvilumused ja –oskused, sotsiaalsed suhted. 20. Inimressursi koolkonna esindajad ja põhiseisukohad q) Mayo uuringud viisid motivatsiooniteooriateni, mida loetakse inimressursi teooria aluseks. Motivatsiooniteooriate rajajad: Abraham Maslow (vajaduse hierarhia teooria), Douglas McGregor (X ja Y teooria). 21. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkonda mõjutavad tegurid r) Väliskeskkond Makrokeskkond o Tehnoloogilised tegurid o Rahvusvahelised tegurid Mikrokeskkond o Majanduslikud tegurid o Konkurendid
· isiklikud omadused (võimekus, jõupingutus), · situatsioonitegurid (ülesande raskus, õnn). 2 Raha ja motivatsioon Raha majanduslik väärtus- tähendab seda, et raha on vahetus-, jaotus- ja majanduslike ressursside vahend. Raha sotsiaalne väärtus- inimesele, kes on sotsiaalse süsteemi osa, on rahal veel kaudne mõju. Raha on oluline tegur kõigi motivatsiooniteooriate seisukohalt. 1. Kõik motivatsiooni tõukejõud on seotud rahaga: saavutustungiga inimesed jälgivad tähelepanelikult oma ja teiste sissetulekuid, et neid võrrelda. Sotsiaalsustungiga inimestele on see vahend, et külastada pubi või saada suure osamaksuga klubi liikmeks. Raha annab inimestele võimu, et ta saaks mõjutada teisi inimesi. 2. Inimvajaduste mudelite puhul aitab raha otseselt rahuldada alamastme vajadusi, kuid
selliseid väärtusi kui professionaalsus, demokraatia, koostöö ja inimsõbralikkus. 4 Elton Mayo keskendus uuringutes töökoha ergonoomilistele aspektidele. Avastas, et lisaks töö- ja palgatingimustele, avaldab mõju ka sotsiaalne aspekt. 2. Inimressursi koolkond (human resouces). ·Mayo uuringud viisid motivatsiooniteooriateni, mida omakorda loetakse inimressursi teooria aluseks. ·Motivatsiooniteooriate rajajateks loetakse Abraham Maslow´d, Douglas McGregorit jt. A. Maslow vajaduste hierarhia teooria D. McCregor - X ja Y teooria 13 Kaasaegsed juhtimisteooriad + sh süsteemiteooriad ja olukorrateooriad. 1 Süsteemiteooria (systems theory) rajaja West Churchman (1957). Vaadeldakse organisatsiooni kui tervikut ja pakutakse lahendusi kogu organisatsiooni juhtimiseks. Süsteem on koos toimivate osade ühtne tervik, kus igal osal on terviku jaoks täita oma konkreetsed ja
Üksikasjalik tööjaotus, mis vähendab töörahulolu ja muudab töö rutiinseks, on pigem takistus kui eelis. Muutes töötajad oma tööst ja organisatsiooni eesmärkidest huvitatuks, saavutatakse paremad tulemused. 13. Inimressursi koolkonna esindajad ja põhiseisukohad 46. · Mayo uuringud viisid motivatsiooniteooriateni, mida omakorda loetakse inimressursi teooria aluseks. 47. · Motivatsiooniteooriate rajajateks loetakse Abraham Maslow´d (vajaduste hierarhia) , Douglas McGregorit (X ja Y teooria). Tähelepanu inimesele kui organisatsiooni põhielemendile ja püütakse inimeste käitumist organisatsioonis teaduslikult põhjendada, avastadades üldisi seaduspärasusi ja luua mudeleid juhtimise tõhustamiseks. Koolkonna üheks eesmärgiks on näidata inimese käitumise neid iseärasusi, milliseid juht peab ettevõtte huvides arvestama
Oma seisukohtade arendamiseks kasutavad nad teisi teadusi nagu psühholoogia, sotsioloogia, antropoloogia. Eriti keskendutakse psühholoogia kasutamise võimalustele juhtimises. Rõhutatakse, et indiviidi käitumine grupis on mõjutatud grupiprotsessidest ning erineb omaette tegutseva inimese käitumisest. Inimsuhete koolkonna teoreetikute uuringud viisid motivatsiooniteooriateni. Inimressurssi koolkonna esindajad keskendusid inimeste vajaduste uurimisele ning motivatsiooniteooriate väljatöötamisele. A. maslow sai tuntuks oma vajaduste hierarhiaga ning D. McGregor X- ja Y-teooriaga. Neoklassikalised teooriad on aluseks tänapäevastele juhtimisteooriatele ning on leidnud tunnustamist ja edasiarendust kaasaegsete juhtimisteoreetikute (Tom Peters, Peter Drucker jne. ) poolt. 5. Küsimused aruteluks ja kordamiseks. 1. Miks hakkas arenema juhtimise neoklassikaline käsitlusviis?
ideoloogilisi suhteid (töökultuur, väärtused ja arusaamad). Mayo määras kindlaks tegurid, mis mõjutavad indiviidi tegevust: grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisvilumused ja –oskused, sotsiaalsed suhted. 13. Inimressursi koolkonna esindajad ja põhiseisukohad • Mayo uuringud viisid motivatsiooniteooriateni, mida omakorda loetakse inimressursi teooria aluseks. • Motivatsiooniteooriate rajajateks loetakse Abraham Maslow´d, Douglas McGregorit jt. A. Maslow – vajaduste hierarhia teooria D. McCregor - X ja Y teooria X teooria – juht kasutab piitsa ja präüänikut oma töötajatega suheldes. Ta ei usalda oma alluvaid. Ta ei usu eriti oma töötajatesse. Juhil on pidev kontrollimise vajadus. Y teooria – juht, kes usub/eeldab, et tema töötajad on loovad ning usaldusväärsed. 14. Enamlevinud kvantitatiivsete teooriate põhiseisukohad
· Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem toimib nähtustest & seisunditest üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu · Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatustele ning tegutsetakse kuuma süsteemi mõjul. Kui stiimul on peidus, on hüvituste edasilükkamine lihtsam. Motivatsiooniteooriate põhitegurite lühitutvustus (teooriates kasutatavad levinuimad tegurid) Käitumine kui adaptatsiooni ilming Käitumise aktiveerimine & energiaga varustamine Käitumise suundus Motivatsiooni püsivus Emotsioonide osa motivatsioonis Motivatsiooni individuaalsed iseärasused Käitumise eneseregulatsioon Tahe 1) Käitumine kui adaptatsiooni ilming
vastavaks inimese ootustele, kasutatakse isiklikku autoriteeti, isiksuslikku meeldivust, toetutakse autoriteetidele, äratatakse huvi. Sundimine mõjutamisviis, millega inimest pannakse käituma / nõustuma tema soovide või tõekspidamiste vastaselt, kuna teistsugune käitumine võib talle kaasa tuua ebasoovitavaid tagajärgi. Võtted: demagoogia, ähvardamine, tahtlik segadusse ajamine 17. Motivatsiooniteooriate psühholoogiline rakendus Motivatsiooniteooriate psühholoogilised rakendused: 63 · Motiveeritud meeskonnaliige on entusiastlik, energiline ja püüab endale saada suuremat vastutust · Motivatsioonipuuduses meeskonnaliikmed suhtuvad ülesannetesse ükskõiksemalt, püüavad vastutust vältida, neil on aklduvus probleeme suureks puhuda · Motivatsioonipuudus on nakkav
uutega; võimuvajadus - vajadus mõjutada inimesi ja olukordi, olla tähelepanu objektiks; kuuluvusvajadus - vajadus osaleda rühma töös, olla seotud teiste inimestega; asjatundlikkus - tahe oma võimeid arendada ja esilekerkinud takistusi loominguliselt ületades jõuda asjade sisuni. Joonis 39. Stressi põhjused organisatsioonis (Griffin, 1999, viidatud, Alas, 2004 järgi) Joonis 40. Motivatsiooniteooriate võrdlus (Williams, 2000, viidatud Alas, 2004 järgi) Edutagatised (T. Saal) Organisatsiooni sisetegurid: omanikud - strateegia, eesmärgid, kavad ja plaanid, juhtkonna mehitamine; juhtkond ja personal - kavandamine, organiseerimine, mehitamine. 49 Organisatsiooni välistegurid: turg - turutrendid, konkurendid, elatustase, keskkond; õnn - riskid, seadusandlus, poliitika. 6. KOOSKÕLASTAMINE 6.1
meeskonna loomise seisukohast. Meridith Belbini (1981) järgi jagunevad rollid järgmiselt: 1. Täideviija, 2. Koordinaator, 3. Kujundaja, 4. Loov ideede genereerija, 5. Vahendite hankija, 6. Hindaja, 7. Meeskonna mängija, 8. Lõpuleviija, 9. Spetsialist. Loe lisaks meenutuseks meeskonnaliikmete rollide jaotuse kohta M.Vadi ,,Organisatsioonikäitumise" õpikust (jaotus kolmeks: ülesandele, suhetele ja endale suunatud rollid) + motivatsiooniteooriate osa. 53 Belbin järeldas oma uuringute tulemusena, et meeskonnaliikmete rollid on meeskonna edukuse tagamiseks üliolulised. Eelkõige on tähtis rolide tasakaalustatus. Edu aluseks peetakse sellist kombinatsiooni: Koordinaator, Loov ideede genereerija, Lisaks veel üks tark meeskonnaliige, kes stimuleeriks sobival viisil ideede genereerijat, Hindaja, kes toob välja pkatud ettepankute või otsuste negatiivsed tagajärjed enne kui
mitteametlikud suhted) ja ideoloogilisi suhteid (töökultuur, väärtused, arusaamad). Mayo määras kindlaks tegurid, mis mõjutavad indiviidi tegevust: · grupiprotsessid; · töötajate individuaalsed omadused; · erinevad juhtimisstiilid; · juhi suhtlemisvilumused ja oskused; · sotsiaalsed suhted.65 Mayo jt. inimsuhete koolkonna teoreetikute uuringud viisid motivatsiooniteooriateni, mida omakorda loetakse inimressursi teooria aluseks. Motivatsiooniteooriate rajajateks loetakse Abraham Maslow'd, Douglas McGregorit jt. Vaatamata Maslow vajaduste hierarhia põhiprintsiipide toimimise hilisemale kriitikale, on see tuntuim ja mõistevaim 62 Bartol, K. Martin, T. Management. McGraw-Hill, 1991, lk. 55-58 63 Ergonoomika teadus, mis uurib inimest (inimrühmi) tööprotsessis töövahendite ja tingimuste optimeerimise eesmär- gil (ENE 2. kd. Kirjastus ,,Valgus", Tallinn, 1987, lk. 593) 64 Albanese, R. Management
annaabi.ee 
