halvaks olevat. Ta palus kirjeldada neid tingimusi, mis põhjustavad niisuguseid tundeid. Analüüsi tulemusel liigitas ta motivatsiooni mõjutavad tegurid 2 gruppi: inimese alahoiu ja ülalpidamisega ning motivatsiooniga seotud tegurid. Inimese alahoiu ja hooldamisega seotud tegurid: On seotud inimese töökeskkonnaga. Need tegurid pole otseselt motiveerivad, kuid nende puudumisel pole töötajad rahul. Kui need tingimused on olemas, tunneb töötaja ennast normaalselt. Neid tegureid , mis puuduksid nimetatakse hügieenilisteks teguriteks, kuna need on vajalikud töötaja aruka motivatsioonitaseme hoidmiseks. Nendeks on: töötasu, töötingimused, tööohutus, firma poliitika, juhtimise kvaliteet, suhted juhtide, kaaslaste ja alluvatega, staatus. Hooldavad tegurid on põhiliselt seotud töö mõtteseoste, kontekstiga, kuna need on seotud töö väliskeskkonnaga. Need tegurid ei lähtu inimesest, need on välised. Motiveerivad tegurid:
Reputatsioon: on inimese käitumise vastavus tema rollile ja rühmanormidele. Kõrgema reputatsiooni saavutamisele aitavad kaasa hea haridus ja oskused ning kogemused. Rahuldamata staatuse soov võib põhjustada konflikte ja probleeme. Staatuse sooviga peab arvestama inimeste tööalasel ümberpaigutamisel, edutamisel, stimuleerimisel . Osal inimestest on staatuse soov nii suur, nii et see on olulisem, kui töötingimused või mõningane materiaalne hüvitus. Seda on kasulik teada nende motiveerimisel. 8 Millist rolli mängivad motivatsioonis vajadused? A. Maslow vajaduste hierarhia. Inimvajadusi on kõige lihtsam jagada primaarseteks ja sekundaarseteks. PRIMAARSED e. esmased vajadused: inimese füsioloogilised vajadused joogi, toidu, õhu, magamise, normaalse temperatuuri ja seksi järele. Need vajadused on omased kogu inimsoole. Erinevatel inimestel on need vajadused erinevad.
ehk vaimse sünapsi koefitsent. SQ tähendab tajuda üldist, leida seoseid sündmuste ja protsesside vahel ning mõista maailma kui tervikut. SQ on ennekõike seotud küsimusega, kes ma olen, ehk eneseteadlikkusega. SQ tähendab paindlikkust, loovust, võimalust tajuda tervikut ja olla eetiline. SQ on seotud inimese võimega ületada raskusi ja tulla toime keerukate elupürobleemidega ning saavutada püstitatud eesmärke. 27. Motivatsioon (motivation) - inimese sisemised ajendid, põhjused ja jõud, mis mõjutavad inimese tegevust. Motivatsioon on teotahe. Motiveeritud inimeseks peetakse üldiselt sellist inimest, kes saavutab töös pidevalt häid tulemusi, ning näitab töötades üles energiat ja entusiasmi. 28. Motiiv (motive) - on inimest aktiivsusele ajendav tegur. Motiivideks võivad olla vajadused, ootused, soovid midagi saavutada. Motiivid võivad olla sisemised (isiklikud
suunatud organisatsiooni eesmärkide saavutamisele. Töömotivatsiooni 3 elementi: Käitumise suund ja fookus. Positiivsed tegurid on töökus, loovus, abivalmidus, täpsus. Disfunktsionaalsed tegurid on hilinemine, puudumine, eemaletõmbumine, kehvad töötulemused. Pingutuse tase. Täielik pühendumine versus tegemine just niipalju kui vaja. Käitumise järjekindlus. Korduvalt pingutamine versus enneaegne loobumine või üksnes juhuslik pingutus. Töötajad on rohkem motiveeritud, kui neil on selged eesmärgid. Sama oluline on ka teadvustada tööga seotud tegurid, mis vähendavad motivatsiooni ja nende entusiasmi heade töötulemuste saavutamiseks. Juhtimiskäitumine, mis kahandab motivatsiooni: Sallivus kehva töötulemuse suhtes; Asjatu kriitika töötajate suhtes; Selgete ootuste mitteväljendamine; Lubaduste mittetäitmine hüvituste suhtes;
töö liik, töötas, vanus, töötingimused. Sotsiaalsetes suhetes: iseloom, suhtlemisoskus, käitumine, välimus. Töörühmas: käitumise vastavus rühmanormidele ja inimese rollile. Erinevate rollide põhjal kujunevad prestiiž (lugupeetavus, mõjukus, aluseks tema formaalne positsioon rühma staatusehierarhias ja staatusesümbolite olemasolu) ja reputatsioon (maine, aluseks inimese käitumise vastavus tema rollile ja rühmanormidele) 8.Millist rolli mängivad motivatsioonis vajadused? A. Maslow vajaduste hierarhia. Vajadus on puudus millegi järele, vajadus ajendab inimest tegutsema teatud suunas. Tunnused: inimese seisund, kindel objekt, väljendab inimese sõltuvust mingi konkreetsest eksisteerimise tingimstest, võib olla ühekordne või pidev. Primaarsed (füsioloogilised) ja sekundaarsed (mõjutavad meie käitumist) vajadused. Esmajärgulised vajadused: füsioloogilised (toit, õhk, vesi, uni), turvalisus, mis on kehaline (kaitstus, ohutus) ja majanduslik (tööga kindlustatus)
,,TÖÖTAJA MOTIVATSIOONI TOETAMINE" Iseseisev töö Õppejõud: M 2017 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................3 2 JUHTUMI ANALÜÜS...............................................................................................4 3 MASLOW JA HERZBERGI TEOORIAD.................................................................7 4 SKINNERI TEOORIA..............................................................................................11 5 V.VROOMI VALENTS.............................................................................................13 6 MCCLELLANDI TEOORIA....................................................................................14 7 KOKKUVÕTE...........................................................
Organisatsioonipoolne toetus on kas vastastikkus või vabatahtlikkus. Õiglus organisatsioonis jaguneb: jaotamise õiglus ja protseduuride õiglus. Inimese ja organisatsiooni sobivust mõõdetakse: subjektiivne-, tajutud ja objektiivne sobivus. Sobivuse tüübid on: lisanduv, täiendav, vajaduste-varude ja nõuete-võimete sobivus. Alateemadena veel sobivus inimese ja töö, inimese ja eriala, inimese ja kolleegide ja juhi sobivust. Emotsioonid tööl valents jaguneb positiivne (rõõmus, uhkus, elevus) ja negatiivne afektiivsus (ärritunud, hirm, viha). Läänelikule töökeskkonnale omased emotsioonid on viha, ärevus, süü, häbi, kadedus, armukadedus, lootus, uhkus, kaastunne ja armastus. Rahulolu ennustavateks teguriteks on: organisatsiooni võimalused ja piirangud, rolli omadused, töö ja pere konflikt, palk ja tajutud õiglus, tööstress ja läbipõlemine, koormus, autonoomsus, tööaeg, organisatsiooni
hoiakutele. Hoiaku teadmisel saab ennustada inimese tegelikku käitumist. Selle aluseks on aga peale hoiakute ka ühiskonnas ja organisatsioonis kehtivad normid ning inimese harjumused, ootused ja elukogemused. Hoiak loob käitumiseks eelduse. Tööga seonduv hoiak on töörahulolu või –rahulolematus. Töörahulolu on meeldiv, positiivne emotsionaalne seisund, mis tuleneb isiku ametist või tööalasest tegevusest. See on töötaja arvamus sellest, kas tema töö on soodne või mitte ja kas see meeldib talle või mitte. Töörahulolu viitab tavaliselt üksikisiku hoiakule. Näiteks võib juht järeldada, et alluv näib olevat väga rahul oma hiljutise edutamisega. Kuna üksikisiku rahulolu võib olla keskmiselt samasugune kui tema töörühmal, väljendab seda peamiselt kogu rühma rahulolu ehk rühmavaim. Selle jälgimine on väga oluline, sest üksikisikute hinnangud
• Kuidas sa motiveerid inimesi, kes tööravad ainult raha pärast? Motiveerituse alused: 1. huvitav töö 2. tunnustus tehtud töö eest 3. kaasatus, töö turvalisus 4. hea palk 5. edutamine ja kasvatamine, 6. head töötingimused 7. uhtkonna lojaalsus töötajatele 8. peenetundeline distsipliin 9. abi 10. isiklike probleemide lahendamisel (järjestus tähtsuse järjekorras, uuring). Vajaduste hierathia Abraham Maslow (1908 – 1970) – inimese vajadused on kaasasündinud. Vajaduste hierarhia: füsioloogilised turvalisuse vajadus kuuluvusvajadus lugupidamisvajadus e n e s e a k t u a l i s a t s i o o n i vajadus Kleiton Aldenfender on tuntud E-R-G-teooria järgi, kus ta võttis maha Maslow hierarhia.
ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR REFERAAT Motivatsiooni teooriad Julia Kähär EV-1-Q-TAL Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Nüüdisaja ühiskond ei kahtle, et kõige olulisem ressurss iga firma jaoks on ettevõtte oma töötajad. Siiski paljud juhid ei tea, kui raske on juhtida seda ressurssi. Mida efektiivsem ja tõhusam on iga töötaja töö, seda edukam on ettevõte. Turundusjuhtide ülesanne seisneb selles, et maksimum efektiivsusega kasutada personali võimeid. Ükskõik kui targad otsused võetakse vastu juhatuse poolt, tulemust on võimalik saada ainult siis, kui need plaanid on edukalt rakendatud töötajate poolt. See võib toimuda ainult juhul, kui töötajad on huvitatud oma tehtud töö tulemustest. Selleks on vaja inimesi motiveerida ja julgustada tegutsema.
1 MOTIVATSIOON Sõna motivatsioon pärineb ladina keelest motus ehk liikumapanev jõud. See suunab inimese tegevust, on ajendiks, mis varustab teda energiaga. Motivatsioon tekib vajadustest ja eesmärkidest ning avaldub tegevustes. Vajaduste rahuldamine saavutatakse tegevuse kaudu ning tegevustel on alati kindlad eesmärgid. Motivatsioon on inimese sisemised ajendid, põhjused ja jõud, mis panevad inimese tegutsema. Olemas on nii väline motivatsioon kui ka sisemine motivatsioon. Välimine motivatsioon on "käegakatsutav" tasu, näiteks palk, turvalisus, töökeskkond ja töötingimused. Sisemine
Eneseteostusvajadus üldiselt(arenguvõimalused, edu, loomingulisus) ja organisatsioonis(väljakutsuv töö, edutamine, eneseteostus) Maslowi kriitika: rahuldamata vajadused ei motiveeri, kõik ei püüdle kõrgemate vajudusteni, puudub hierarhia ehk inimesed rahuldavad mitmeid vajadusi samal ajal Alderfer ERG teooria: Eksistentsivajadused -> Seotud vajadused -> Arenguvajadused Maslow Alderfer Hierarhia Puudub Vajadusi rahuldatakse ükshaaval Mitmed korraga( nt inimene sööb ja vaatab tv) Madalamad vajadused kõigepealt Järjekord pole oluline Inimene püüdleb kõrgema tasema vajaduste poole Inimene võib pöörduda tagasi madalamale kui kõrgema taseme vajaduste rahuldamine feilib
inimese käitumise vastavus tema rollile ja rühmanormidele. Kõrgema reputatsiooni saavutamisele aitavad kaasa hea haridus, oskused, kogemused. Organisatsioonilises käitumises tuleb arvestada sellega, et rahuldamata staatuse soov võib põhjustada probleeme ja konflikte. Staatuse sooviga peab arvestama inimeste tööalasel ümberpaigutamisel, edutamisel ja stimuleerimisel. Osal inimestest on staatuse soov eriti suur, nii et see on olulisem kui töötingimused või mõningane materiaalne hüvitus. Seda on kasulik teada nende motiveerimisel. 8. Millist rolli mängivad motivatsioonis vajadused ? A. Maslow vajaduste hierarhia. Lihtne tõsiasi on, et motivatsioon sõltub vajadustest: motiveerib see, mis vastab inimese ootustele ja rahuldab tema vajadused – olgu need siis sisemised või välised. Tavapärane lähtepunkt jagab motivatsioonitegurid kaheks: välisteks ja sisemisteks. Esimeste all peetakse silmas konkreetset tasu, näiteks palk, meeldiv töökeskkond, töötingimused,
· Rahulolu suurendamine · Töökeskkonna turvalisus, töövahendid · Töötajate motiveerimine · Toimivate meeskondade kujundamine Töö produktiivsuse tõstmine · Efektiivsuse suurendamine · Oskuste arendamine · Väljakutsete ja konkurentsiga toimetulek MOTIVATSIOON JA TÖÖGA RAHULOLU Motivatsioon on jõudude kogum, mis paneb inimesed kindlal viisil käituma. Kõrge sooritustasemeni jõudmiseks peab töötaja tahtma seda tööd teha, ta peab olema võimeline seda tööd tegema ja tal peavad olema selleks tööks vajalikud materjalid ja varustus. SOORITUS = (MOTIVATSIOON + SUUTELISUS + KESKKOND) Motivatsiooni käivitavaks teguriks on vajadus Vajadused võivad aja jooksul muutuda Motiiv peegeldab individuaalseid põhjuseid, miks valitakse vajaduse rahuldamiseks üks konkreetne käitumisviis mitmete võimalike hulgast. Motiiv on tunnetatud vajadus. Tegevus suunatakse motiivi poolt loodudu eesmärgile
,,Organisatsioonikäitumine". Töö koosneb kahest peatükist. Esimeses osas on juttu töörahulolu ja motivatsiooniteooriatest Maslow', Herzbergi ja McClellandi käsitluste põhjal. Töö teine osa keskendub personaliuuringutele ja nende seosele eelpool nimetatud teooriatega. 3 1. TÖÖRAHULOLU JA MOTIVATSIOONITEOORIAD 1.1. Abraham Maslow' motivatsiooniteooria Abraham Maslow lõi motivatsiooniteooria, kus inimese vajadused on üksteisele hierarhiliselt allutatud ja iga inimese püüdluste tipuks on eneseteostus. Eneseteostus on inimese suutlikkus saavutada kõik see, milleks tal jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi, ning seejuures saavutatust ka rõõmu tunda. Motivatsiooni kõrgema astmeni jõudmiseks peavad olema eelnevalt rahuldatud madalama astme vajadused. Ükski vajadus ei saa olla rahuldatud täiel määral.
Juhid on ignoreerinud inimeste kohta kehtivaid tõsiasju. Kui järgida inimeste hindamisel aegunud X-teooria seisukohti, siis tekib probleeme tekitav vastuolu. Kuna inimesed on erinevad, siis on erinev ka nende töösse suhtumine. Osa inimeste puhul kehtib X-mudel. Enamusel alluvatel on mingisugust potentsiaali nende võimete arendamiseks ja kasvuks. Juhid peaks alluvatesse suhtuma Y-teooria põhjal. McGreogori mudeli kiitis heaks Abraham Maslow. Tema poolt väljatöötatud inimvajaduste hierarhia 5astmelise mudeli kasutamisel soovitab ta juhtidel pöörata tähelepanu peale alluvate füüsilise heaolu ja majandusliku turvalisuse tagamise ka nende kõrgema astme vajadustele sotsiaalsete suhete, tunnustuse ja eneseteostuse järele. 6. Inimloomus ja selle 6 põhikomponenti. Inimloomus kui organisatsiooni osa käsitlemisel eristatakse 6 põhikontseptsiooni:
Juhid on ignoreerinud inimeste kohta kehtivaid tõsiasju. Kui järgida inimeste hindamisel aegunud X-teooria seisukohti, siis tekib probleeme tekitav vastuolu. Kuna inimesed on erinevad, siis on erinev ka nende töösse suhtumine. Osa inimeste puhul kehtib X-mudel. Enamusel alluvatel on mingisugust potentsiaali nende võimete arendamiseks ja kasvuks. Juhid peaks alluvatesse suhtuma Y-teooria põhjal. McGreogori mudeli kiitis heaks Abraham Maslow. Tema poolt väljatöötatud inimvajaduste hierarhia 5astmelise mudeli kasutamisel soovitab ta juhtidel pöörata tähelepanu peale alluvate füüsilise heaolu ja majandusliku turvalisuse tagamise ka nende kõrgema astme vajadustele sotsiaalsete suhete, tunnustuse ja eneseteostuse järele. 6. Inimloomus ja selle 6 põhikomponenti. Inimloomus kui organisatsiooni osa käsitlemisel eristatakse 6 põhikontseptsiooni: 1
....................... ...............................3 1. Motivatsioon......................................................................................................... .........................4 2. Inimvajaduste hierarhia............................................................................................................... ..5 3. Vajaduste deooria................................................................................................................. .........6 3.1. Maslow vajaduste hierarhia........................................................................................................6 4. Herzbergi kahe faktori vahel...........................................................................................................7 5. McCellandi teooria.................................................................................................................. .......8 6. Clayton Alderfer ja ERG teooria.....................................................
otsustamise õigused, oma sekretär, autojuht. Staatuse allikad. Tööalase staatuse allikateks on haridus, ametiaste, inimese võimed, ametioskused, töö liik, töötasu, vanus, töötingimused. Sotsiaalsetes suhetes oleneb inimese populaarsus tema iseloomust, suhtlemisoskustest, käitumisest, välimusest, meestel ka kehalisest jõust ja osavusest. Staatuselt: Liidrid, kaaslased, isoleeritud, tõrjutud. 8.A.Maslow vajadused (vajaduste roll motivatsioonis) Lihtne tõsiasi on, et motivatsioon sõltub vajadustest: motiveerib see, mis vastab inimese ootustele ja rahuldab tema vajadused – olgu need siis sisemised(tunnustus, eseseteostus) või välised(tasu, töötingimused). Vajadus on inimese seisund, milles ta tunneb puudust mingitest talle olulistest tingimustest. 1.Füsioloogilised vajadused: söömine, joomine. 2.Turvalisuse: kaitstus. 3.Sotsiaalsed: ühtekuuluvus, kiindumus, sõprus. 4. Lugupidamise: enesest lugupidamine, tunnustamine. 5.Eneseteostuse: areng. 9.Herzberg
**Inimese sotsiaalne positsioon. Rollid. Rollikujutlus. Rollikonflikt. 17. Inimese sotsiaalne asend organisastioonis. Staatus.Staatuse hierarhia. Staatuse allikad ja sümbolid. 18. **Inimese individuaalsed omadused. Temperamenditüübid. 19. Iseloom. Iseloomujooned. Iseloomu kujundavad tegurid. 20. Võimed. Oskused. 21. Väärtushinnangud. Lõppväärtused. Abistavad väärtused. 22. **Motivatsiooni mõiste. Motivatsiooni mudel. 23. Inimvajadused. Maslow vajaduste hierahia. 24. Herzbergi kahe-teguri mudel. Alderferi E-R-G-mudel. 25. Motivatsiooni rakendamine. 26. **Üldise töörahulolu põhjused. Individuaalse rahulolu põhjused. 27. Rahulolu tunnused. Rahulolematuse tunnused. 28. Töötajate suhtumine ja hoiakud. Pühendumine ja lojaalsus. 29. **Osalusdemokraatia. Töötajate eneseusu tõstmise võimalused. 30. Töötajate kaasamine ja volitamine. 31. Osaluse ja pseudoosaluse tunnused
MOTIVATSIOON Motivatsioon inimese tegutsemist suunavad või energiaga varustav ajendid, põhjused, jõud - ,,miski" mis mõjutab inimese jõupingutuste püsivust ja eesmärki ning tema teotahet. Motivatsioon annab vastused küsimustele miks inimene midagi teeb, miks ta eelistab ühte tegevust teisele jne. Motivatsiooni tuleb arvestada ka seletamaks, kuidas inimesed ühte või teist nähtust enda jaoks seletavad st. kuidas tekivad/muudetavad on nende hoiakud. Motivatsioon on põhjapaneva tähtsusega üldise teadmise/hüpoteeside omaks võtmisel. NB! Uskumuste muutumine sõltub suuresti sellest, kui osav on inimene alternatiivseid seletusi välja mõtlema ja kui kõrgelt motiveeritud on ta seda tegema. Motiveeritud inimene: saavutab häid tulemusi; näitab üles entusiasmi ning energiat; on valmis vaeva nägema probleemidest ja takistustest ülesaamiseks; on valmis võtma vastutust; lepib kergemalt organisatsiooni siseste muutustega.
Staatuse allikad on haridus, ametiaste, inimese võimed, ametioskused, töö liik, töötasu, vanus, töötingimused. Sotsiaalsetes suhetes oleneb inimese populaarsus tema iseloomust, suhtlemisoskustes, käitumisest, välimusest, , meestel ka kehalisest jõust ja osavusest. Inimese asend grupis ei sõltu ainult tema omadustest vaid kuidas neid omadusi grupis hinnatakse. see võib olla väga erinev. 1. 8. Millist rolli mängivad motivatsioonis vajadused. A. Maslow vajaduste hierarhia. Motivatsioon on motiivide kogum mis ajendab inimesi toimima. nagu inimesed on ka nende vajadused erinevad. Motivatsiooni mõjutavad esmalt esmavajadused (füsioloogilised toit, õhk, vesi, uni, turvalisus mis on kehaline kaitstus ja majanduslikud, tööga kindlustatud)ja seejärel kõrgemaastme vajadused (sotsiaalsed, sõprus, ühtekuuluvustunne) austuse ja staatuse vajadus ning eneseteostus oma võimete maksimaalne kasutamine). Mõnele inimesele piisab
Tartu Ülikool Pärnu kolledz Majandusteadus Aivo Koplus AÜ 1.a MOTIVATSIOON Referaat Juhendaja: (Sirje Tammiste) PÄRNU 2009 Sisukord Sisukord............................................................................................................................2 Sissejuhatus...................................................................................................................... 3 1. Protsess..........................................................................................................................4 Kokkuvõte.
Staatuse allikad on väga erinevad. Näiteks tööalasteks staatuse allikateks on haridus, ametiaste, inimese võimed, ametioskused, töö liik, töötasu, töötingimused ja vanus. Sotsiaalsetes suhetes oleneb inimese populaarsus tema iseloomust, suhtlemisoskustest, käitumisest ja välimusest. Inimese asend grupis sõltub ka sellest kuidas tema omadusi grupis hinnatakse. Staatuse kujundavad ka prestiizh ja reputatsioon kaas inimeste seas. 8. Millist rolli mängivad motivatsiooni vajadused? A. Maslow vajaduste hierarhia. A. Maslow soovitab juhtidel pöörata tähelepanu peale alluvate füüsilise heaolu ja majandusliku turvalisuse tagamise ka nende kõrgema astme vajadustele - sotsiaalsetele suhetele , tunnustuse ja eneseteostusele. 5. eneseaktualisatsiooni vajadus (eneseteostus) 4. lugupidamisvajadus (enesehinnang) 3. kuuluvusvajadus (sotsiaalsed) 2. turvalisuse vajadus 1. füsioloogilised vajadused Vajaduste areng seostub sotsiaalse arenguga
See on eeskätt spetsialistide tegevuse suunamine. Esmastasandi juhtide ülesandeks on tegelda üksikasjalike toimingute elluviimise juhendamise ja kontrollimisega. Seega seisneb tegevus põhiliselt tehniliste täitjate suunamises ja kontrollimises. 7. Motivatsiooniteooria ja juhtimine. Kuidas on need omavahel seotud? MOTIVATSIOONITEOORIAD Motivatsioon on inimese sisemised ajendid, põhjused ja jõud, mis mõjutavad inimese tegevust. Väline motivatsioon on seotud "käegakatsutava" tasuga: palk, turvalisus, töökeskkond ja töötingimused. Sisemine motivatsioon on enam seotud psühholoogilise tasuga: võimalus rakendada oma võimeid, olla tunnustatud. Inimese motivatsioon ja rahulolu ning töine tegevus on küllalt tugevalt määratud vajaduste ja ootuste rühmade poolt nende rahuldatuse tasemega. Järgnevalt vaatame kaht tuntumat motivatsiooniteooriat, mis on loodud Abraham Maslow ja Frederick Herzbergi poolt. Maslow vajaduste hierarhia 1943
Organisatsioonipoolne toetus on kas vastastikkus või vabatahtlikkus. Õiglus organisatsioonis jaguneb: jaotamise õiglus ja protseduuride õiglus. Inimese ja organisatsiooni sobivust mõõdetakse: subjektiivne-, tajutud ja objektiivne sobivus. Sobivuse tüübid on: lisanduv, täiendav, vajaduste-varude ja nõuete-võimete sobivus. Alateemadena veel sobivus inimese ja töö, inimese ja eriala, inimese ja kolleegide ja juhi sobivust. Emotsioonid tööl valents jaguneb positiivne (rõõmus, uhkus, elevus) ja negatiivne afektiivsus (ärritunud, hirm, viha). Läänelikule töökeskkonnale omased emotsioonid on viha, ärevus, süü, häbi, kadedus, armukadedus, lootus, uhkus, kaastunne ja armastus. Rahulolu ennustavateks teguriteks on: organisatsiooni võimalused ja piirangud, rolli omadused, töö ja pere konflikt, palk ja tajutud õiglus, tööstress ja läbipõlemine, koormus, autonoomsus, tööaeg, organisatsiooni liikmelisus, juhi ja
Staatuse sümbolid – nähtavad ja tajutavad asjad. Nt juhi puhul kabineti suurus, ametiauto, ametitiitel, oma sekretär ja autojuht, otsustamise õigused, isegi ametiriietus. Staatuse allikad – haridus, ametiaste, võimed, ametioskused, töötasu, töötingimused, vanus. Töörühmas oleneb staatus käitumisest, selle vastavusest rühmanormidele ja rollile. 8. Millist rolli mängivad motivatsioonis vajadused? A. Maslow vajaduste hierarhia. Maslow vajaduste hierarhia: 5. Eneseteostus, 4. Lugupidamine, 3. Kuuluvus (rühm), 2. Turvalisus (töö), 1. Füsioloogilised (toit, eluase jne). Juhtidel tuleks pöörata tähelepanu peale alluvate füüsilise heaolu ja majandusliku turvalisuse tagamise ka nende kõrgema astme vajadustele sotsiaalsete suhete, tunnustuse ja eneseteostuse järele. Märksõnaks on eneseteostus ja kuuluvustunne. 9. Hertzbergi kahe teguri teooria.
arenguga kaasa viia. · Organisatsiooni areng- kuhu ta äriliselt tahab liikuda ja jõuda, kuidas töötajaskond selle sihiga kaasa tuleb. Kuhupoole organistasioon tahab liikuda ja kas ja kes need on, kes sellega kaasa suudavad tulla. · Saavutuste (soorituse) mõõtmine- kuidas hinnata, kas töö on hästi thtud ja mida tehaa et ta veel praem olks. · Tööelu kvaliteet (rahulolu ja stress)- mis motiveerib inimest töötama ja tekitab rahulolu. Uue töötaja kohanemine jne. Kuidas stressi ennetada ja mis on selle tagajärjed. · Kommunikatsioon ja grupitöö- töötajad ei ole kunagi infoga rahul. Alati arenguruumi. Kuidaas korraldad kommunikatsiioni võimalikult kõrge rahulolu suunas. Kõiki ei saa kõigest teavitada. · Liiderlus/juhtimine ja võim- missugused juhtimistiilid ja võimustruktuur on toimimise seisukohast parim. Missugune oleks hea/parim juhtimisstiil? Ei ole sellist stiili
Eelkõige on juht tänapäeval korraldaja, tiimikaaslane, treener/õpetaja, partner, kes täidab organisatsioonis kindlaksmääratud ülesandeid ning vastutab põhieesmärkide täitmise eest. Samuti on ka eestvedamine H. Mintzbergi järgi üks juhi rollidest. Juht kui eestvedaja motiveerib töötajaid: julgustab uustulnukaid, tunnustab saavutusi, värbab ja vabastab töölt. · Eestvedamine inimeste visionäärlus, inspiratsioon, motivatsioon, juhtimise dünaamilisus 6. Kuidas on arenenud organisatsioonikäsitlused 20. sajandi algul, keskel ja nüüd? I Klassikalised organisatsiooniteooriad (1900-1930) F. Taylor, M. Weber, H. Fayol EESMÄRK: leida moodused, kuidas organisatsiooni panna toimima edukalt ja ilma tõrgeteta Kindlad ja lihtsad reeglid - ainuõige valem organisatsiooni juhtimiseks Sõjaväelise korralduse kasutamine: suure hulga inimeste juhtimine kiiresti muutuvas keerulises olukorras
Juhendaja: Anita Agabus Rakvere 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 3 1.MOTIVATSOONIST ÜLDISELT........................................................................................... 4 1.1. Motiivid ja vajadused........................................................................................................4 1.2. Motivatsioon.....................................................................................................................6 2.HEZBERGI KAHE FAKTORI TEOORIA..............................................................................8 2.1. Motivatsioonifaktorid ...................................................................................................... 8 2.2. Hügieenifaktorid.............................................................................................................11
kindlustada alluvate sobilik käitumine: oleneb hierarhiast. 3. Klannikontroll ehk organisatsioonikultuurile omaste väärtuste, normide, traditsioonide, rituaalide, uskumuste ja seisukohtade järgimine: teostub indiviidi ja rühma tasandil. 50. Mõjuvõimu mõiste, mõjuvõimu allikad Mõjuvõim on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. Vastutus tähendab töötaja nõusolekut ja kohustust täita endale võetud tööülesandeid nii hästi kui võimalik. Mõjuvõim jaguneb: 1. Ametlik mõjuvõim – kaasneb ametliku positsiooniga, mille määrab kõrgemal seisev isik või mingi sotsiaalne süsteem 2. Mitteametlik mõjuvõim – tuleneb isiku spetsiifikast ja külgetõmbejõust. Eeldab indiviidilt positiivseid isikuomadusi (meeldivus, empaatia) Mõjuvõimu allikad: Positsioonist tulenev võim: Tasu, Karistus, Sundus
Ta soovitab juhtidel pöörata tähelepanu peale alluvate füüsilise heaolu ja majandusliku turvalisuse tagamise ka nende kõrgema astme vajadustele sotsiaalsete suhete, tunnustuse ja eneseteostuse järele. Abraham Maslowi inimvajaduste hierarhia teooria on enamtuntud teooria motivatsioonist. Seostatuna Maslowi teooriaga, teooria X järgi käituvad inimesed, kellel domineerivad madalama astme vajadused ja teooria Y järgi need, kellel domineerivad kõrgema astme vajadused. ( Maslow ise uskus rohkem Y teooriat). Ta leidis, et osalemine otsustamisel, vastutus ja tööde vaheldumine ning head rühmasuhted võivad suurendada töömotivatsiooni Organisatsiooni mõiste lk.7 Organisatsioon kujuneb välja mitmete üksikute inimeste liitumisel. See tähendab kui rääkida ettevõtmisest, siis tihti saab see alguse ühest inimesest ja kui ta enam oma ettevõtmisega toime ei tule, võtab ta täiendavalt tööle teisi
Oli ainult 1 juht, kellelt tulid siis kõik korraldused, oli range distsilpliin ning nõuti kuuletumist. Kõik pidid kuuletuma juhile. Toimus pidev kontorllimine. Henry fayol sõnastas esimesena juhi peamised kohustused: planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine, kontrollimine. 1 Inimsuhete koolkond: Hawthorne'i uuringud 1924-33 Moraal ja motivatsioon tähtsamad kui töötingimused. Tähtsamax muutusid töötajate vajadused, oluliseks sai töötajate motiveerimine, et nad suhtleksid vabalt ja oleksid ausad ja avatud. Ettevõtte tootlikkuse määras ära töötajate tööga rahulolu. Mida rohkem tööga rahul oldi seda paremad olid töö tulemused. Seda tootlikkum oli ettevõte NÜÜD : Organisatsioonikultuuri koolkond (al 1980-ndatel) Ettevõtte edu aluseks sai püsisuhete loomine ja hoidmine