Motivatsioon ja vajadused Motivatsioon: On tehatahtmine, mis inimeste sees tekib või ei teki ning mida peab pidevalt taaslooma. Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis paneb meid tegutsema ja hoiab tegutsemas. Nende asjaolude sekka võib ühel ja samal ajal kuuluda mitmeid komponente ehk konkreetseid motiive. Motiiv on üks kindel asjaolu, mis meid tegutsema paneb. Motivatsioonile iseloomulikud jooned: Motivatsioon on indiviidi poolt tajutud sisemine seisund. Motivatsioonil on alati valiku, kavatsuse või tahte komponent. Indiviidid erinevad motiveerituse taseme ja motivatsiooni mõjutavate faktorite poolest. Inimese motivatsioon on ajaperioodist ja situatsioonist sõltuv muutuja. Motiive liigitatakse üldjuhul kolmeks: Füsioloogilised motiivid- tulenevad organismi vajadustest, ilma neid rahuldamata võib inimene hukkuda. Psühholoogilised motiivid- tulenevad
Lastel on oma emotsioone raskem reguleerida, sest nad ei tea veel täpselt, millist tagasisidet nad võivad teistelt inimestelt saada. Täiskasvanud saavad siin aidata, kui hetkel aset leidvat emotsiooni ka ise näitavad või siis on neil hoopis vastupidine emotsioon. Lapse kukkumise näide kuidas vanem sellele reageerib. MOTIVATSIOON 10. Mida tähendavad mõisted "motivatsioon" ja "vajadus"? Mille poolest need erinevad? Kirjeldage Maslow motivatsiooniteooriat. Milline vajadus on Maslow' hierarhias kõrgeimal kohal ja milles see seisneb? Nimetage veel vähemalt üks motivatsiooniteooria ja selle põhiidee. · Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis meid tegutsema paneb ning tegutsemas hoiab · Vajadus on keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise omaduse puudujääk · Vajaduste rahuldamine saavutatakse tegevuse kaudu. Tegevus on suunatud konkreetsele
1 MOTIVATSIOON Sõna motivatsioon pärineb ladina keelest motus ehk liikumapanev jõud. See suunab inimese tegevust, on ajendiks, mis varustab teda energiaga. Motivatsioon tekib vajadustest ja eesmärkidest ning avaldub tegevustes. Vajaduste rahuldamine saavutatakse tegevuse kaudu ning tegevustel on alati kindlad eesmärgid. Motivatsioon on inimese sisemised ajendid, põhjused ja jõud, mis panevad inimese tegutsema. Olemas on nii väline motivatsioon kui ka sisemine motivatsioon. Välimine motivatsioon on "käegakatsutav" tasu, näiteks palk, turvalisus, töökeskkond ja töötingimused. Sisemine
Esindajad Ivan Pavlov, Watson, Thorndike ja Skinner. Humanism- Inimene on oma olemuselt hea, loov, püüdleb arengu ja täiuslikkuse poole. Inimeses on olemas kõik eeldused, et võimaluste olemasolul saavutada oma võimete tippuInimesel on vaba tahe, vaba otsustusvõime oma elu üle, samuti kontroll ja vastutus oma elu eest Psühholoog ei pea olema inimese uurija, vaid tema abistaja. Kasutavad harva eksperimenti ja toetuvad pigem vaatlusele ja vestlusele. Esindajad Maslow, Freire, Knowles, Mezirow. Psühhodünaamiline koolkond- Isiksuse süvaolemuse mõistmine. Käitumist motiveerivad sisemised jõud, mille üle inimesel enesel on vaid vähene kontroll. Esindaja Sigmund Freud. Kognitiivne psühholoogia- Tunnetusteadus, õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb, muundab, säilitab ja kasutab informatsiooni. Pühendub mõtlemisele,keelele, mälule jne. Esindajad Jean Piaget ja Bruner.
räägitakse õrnemalt, kasutatakse palju hellitusnimesid. On leitud, et hoidekeel on lapse arengule tähtis. Ükski keeleomandamise teooria ei suuda keeleõpet täielikult ära seletada. 9.4. Keel ja mõtlemine Inimene kasutab keelt ka mõtlemiseks. Keelelise relatiivsuse oletus Inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis peaksid olema mõjutatud sellest, missugust keelt ta kõneleb. Tuntakse ka Sapiri-Whorfi hüpoteesina. 10. Motiivid ja vajadused 10.1. Mis on motivatsioon Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab. Motiiv on kindel asjaolu, mis meid tegutsema paneb. Psühholoogia levinuima arvamuse kohaselt tekitavad motiive vajadused. Vajadus on keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise omaduse puudujääk. 10.2. Vajaduste liigid Laias laastus võib inimeste vajadusi jagada kaheks: 1) Põhivajadused ehk bioloogilised vajadused söögivajadus, joogivajadus, hapnikuvajadus, seksuaalvajadus,
ollakse valmis täitma rolliga kooskõlastatud nõudeid ja ootusi ning esitatakse kõhklematult ka teistele rollist tulenevaid nõudeid ja ootusi. 17. Rollidevaheline konflikt (the conflict between the roles?) tekib sellest, et ühel isikul tuleb täita liiga palju erinevaid rolle või sääraseid eriilmelisi rolle, mida on raske ühitada. 18. Hoiak (attitude) -- on õpitud kalduvus teatud isiku või objekti suhtes, pooldav või mittepooldav. 20. Kognitiivne dissonants (cognitive dissonance) - (ehk tunnetuslik ebakõla) on kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekitab ebamugava motivatsioonilise pinge, nõudes ebakõla leevendamise viiside otsimist. Dissonantsi vähendatakse oma hoiakute, uskumuste ja käitumise muutmisega. Lisaks vähendatakse dissonantsi ka õigustamise, süüdistamise ja eitamisega. Tegemist on sotsiaalpsühholoogia kõige mõjukama ja laialdasemalt uuritud
kindla orientatsioon valguspiir V4 (all) - värvitaju V3 ja V3A - registreerivad orientatsiooniga jooni, kuid ainult siis, kui nee liiguvad mingis kindlas suunas Taju eesmärk on umritsevast maailmast tervikliku pildi või mudeli loomine, et otsustada adekvaatselt esemete ja keskkonna omaduse üle. - Disparaatsus - silmade erinevast ruumilisest asendist tulenevaid võrkkestakujutiste väga väikesi erinevusi vasakus ja paremas silmas. Informatsioon - adekvaatne teave ümbritseva keskkonna kohta - võib sisalduda keemilistes ainetes, mis õhus või vees levides organismi jõuavad, mehhaanilises energias, mida tajutakse näiteks survena, puudutsena või helina. 18 - Tajukujund - keeruliste otsuste ja arvutuste lõpptulemus, kusjuures otsustamis- ja arvutamisprotsessi ei ole inimene võimeline teadvustama. Absoluutsed piirid iseloomustavad eelkõige mingi objekti omaduse minimaalset (või
vaade; horizontal-dorsaalne vaade Peaaju osad on keskaju, vaheaju, väikeaju, ajusild, piklikaju. Eesaju jaotub omakorda vahe-ja otsaajuks. SELJAAJU: Seljaaju pikkus 43-45 cm, kaal 35-40g · Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad? Kus need asuvad (näita pildil või enda/sõbra peal) ning mis on nende peamised funktsioonid? frontaal- ehk otsmikusagar, tahtelised liigutused, lõhnade tajumine, motivatsioon, meeleolu seisund parietaal- ehk kiirusagar, sensoorse info vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine temporaal- ehk oimusagar, lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine oktsipitaal- ehk kuklasagar toimub nägemisinfo töötlemine · Nimeta olulisemad ajupiirkonnad ja nende funktsioonid. Kui kaua inimese peaaju "küpseb"?
vaid ühiskondlik tunne, mida ta nim. ühtsustundeks. See on kaasasündinud, kuid teda on vaja sotsiaalselt arendada. Isiksus ei jagune 3-ks nagu Freud väitis, vaid isiksus on tervikliku, ühtse struktuuriga. Inimese esmaseks motiiviks on püüd üleolekule, täiustumisele ja täiuslikkusele. Motivaatoriks, determinandiks on tung üleolekule. Kui inimesel vigu, püüab ta neid kompenseerida. Toob välja : 1. alaväärsuse adekvaatne kompensatsioon 2. alaväärsuse mitteadekvaatne kompensatsioon Võimalik ka hüperkompensatsioon, N. Napoleon. TOOB VÄLJA ELUSTIILID ALAVÄÄRSUSTUNDEGA VÕITLEMISEKS:: 1. alaväärsustunde edukas kompensatsioon, mille tulemusena langeb üleolekutung sotsiaalse huviga kokku 2. Ülekompensatsioon, mille puhul kohandutakse eluga ühekülgselt ja mille tulemusena arendatakse mingit kindlat joont või võimet. 3. Üleminek haigusesse
Vajaduse rahuldamise tsükkel VAJADUSE RAHULDAMINE Vajaduse võimendamine PINGUTUSE HÜVITAMINE EESMÄRGI SAAVUTAMINE VAJADUS MOTIIV PINGUTUS EESMÄRKI EI SAAVUTATA Vajaduse pidurdamine FRUSTRATSIOON KAITSEMEHHANISMID Kui eesmärgi saavutamine on blokeeritud võib kergesti tekkida frustratsioon Konstruktiivsed reageerimisviisid: Probleemi lahendamine Ümberstruktureerimine Frustratsioon: Rünnak, agressioon Regressioon Fiksatsioon Eemaldumine Sisemine ja välimine motivatsioon (sh rahulolu sisemiste ja välimiste teguritega) Motivatsiooni ja rahulolu võib vaadelda: sisemise motivatsioonina/rahuloluna (emotsionaalne ja psühholoogiline tasu) välimise motivatsioonina (sh majanduslik tasu ja sotsiaalsed suhted ) Rahapsühholoogia Rahaga seotud uskumused, hoiakud ja käitumine Raha tähendus inimese jaoks Võim Kontroll eelarve üle Turvalisus Vabadus Armastus Isiklik rahulolu Ärevus/muretsemine Rahaga seotud kogemused Individuaalsed erinevused
võimalike hulgast. Motiiv on tunnetatud vajadus. Tegevus suunatakse motiivi poolt loodud eesmärgile. Vajaduse rahuldamise tsükkel KAITSEMEHHANISMID Kui eesmärgi saavutamine on blokeeritud võib kergesti tekkida frustratsioon · Konstruktiivsed reageerimisviisid: Probleemi lahendamine Ümberstruktureerimine · Frustratsioon: Rünnak, agressioon · Regressioon · Fiksatsioon · Eemaldumine Sisemine ja välimine motivatsioon (sh ahulolu sisemiste ja välimiste teguritega) Motivatsiooni ja rahulolu võib vaadelda: · sisemise motivatsioonina/rahuloluna (emotsionaalne ja psühholoogiline tasu) · välimise motivatsioonina (sh majanduslik tasu ja sotsiaalsed suhted ) Rahapsühholoogia · Rahaga seotud uskumused, hoiakud ja käitumine · Raha tähendus inimese jaoks · Võim · Turvalisus · Vabadus · Armastus · Isiklik rahulolu
5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Lievegoed) 3. Isiksuse struktuur 3.1.Suundus (vajadused, huvid, veendumused, ideed, väärtused, tõekspidamised, hoiakud) 3.2.Temperament (Hippokrates, Eysenck, Costa, McCrae) 3.3. Iseloom 3.4. Võimed (Binet, Stern, Spearman, Thurstone, Guilford, Gardner, Sternberg). 3.4.1. Intelligentsus ja selle mõõtmine 3.4.2. Emotsionaalne intelligentsus (Goleman, LeDoux) 4. Motivatsioon ja emotsioonid 4.1. Motivatsiooniteeoriad (Freud, Lewin, Yerkes, Maslow, Rotter, Zuckermann) 4.2
Õppe kavandamine. Kontrolltöö Kordamisküsimused 2013 Õppe kavandamise aines (küsimuse taga sulgudes märgitud vastav seminari teema number). Küsimused on esitatud tähestikulises järjekorras. 1. A. Maslow baastarvete kontseptsioon. Milline on baastarvete rahuldamatuse mõju eneseaustus- ja eneseteostustarvete arengule? Miks? (10.1) Tema kujutluse järgi arenevad inimvajadused ja motiivid sarnaselt püramiidi ehitamisega. Selle laiaks aluseks, millel kõik muu rajaneb, on füsioloogilised tarbed- (eksistentsiks hädavajalikud). Aste kõrgemal on turvalisusetarbed-(ohutus, sündmuste ettenägemine,kindlustatus) edasi kuuluvus-, armastustarbed ,edasi eneseaustus-, heakskiidu-
kaotasid oma inimlikkuse. Tekkis arusaam, et inimese olemust tuleks käsitleda tervikuna. Uuriti: sõtlumatuse kogemine, pidev edasi areng, loovus, spontaansus, mina-pilt, eneseteotus. Inimese olemuse määravad ära tema püüdlused ja eemärgid. Igaüks on kordumatu ja unikaalne. Esindajad: Rogers – eneseteostuse tähtsus, valikute osatähtsus, empaatia, vastutus – kliendikeskne teraapia, „reaalne ja ideaalne mina“. Maslow – vajaduste püramiid ehk inimvajaduste hierarhia (1. Füsioloogilised, 2. Turvatunne, 3. Kuuluvus/armastus, 4. Tunnustus, 5. Eneseteotus). Allport – leidis 18 000 sõna isiku kirjeldamiseks. Kriitika: kliendikeskne teraapia ei sobi raskemat laadi neurooside või käitumishäirete raviks. Hum.psüh ei kasutata teaduslikke meetodeid nagu vaatlus või eksperiment. Põhimeetodiks oli biograafiline meetod – uuriti väljapaistvate ja kuulsate inimeste elulugusid
hakkavad populatsioonis levima, väiksema edukusega geenid kaovad ajapikku populatsioonist. · Evolutsiooni põhimõte ütleb, et inimestel on evolutsiooni käigus säilinud kõik need omadused, mis loomade poolt on "järele proovitud" & ellujäämise seisukohalt kasulikuks tunnistatud, teine oluline moment on see, et evolutsiooni idee rõhutab inimkäitumise seoseid ümbritseva keskkonnaga, millele varem ei osatud väärilist tähelepanu pöörata. Instinktid kui motivatsioon · Darwini mõjul hakkasid bioloogid motivatsiooni instinktina käsitlema, sellest haarasid kinni psühholoogidki · William McDougall seletas inimkäitumist piiratud arvu instinktidega, William James arvas neid olevat mitmeid. · Instinktide bioloogilised uuringud viisid XX saj.alguses etoloogia eristumisele muust bioloogiast, see on tihedalt seotud inimkäitumise uurimisega loomulikes (ökoloogiliselt valiidsetes) olukordades.
Sest sotsiaalsed süsteemid ei ole triviaalsed, sisemised ja välised faktorid koostoimes kujundavad lõpuni ette ennustamatu tulemi. Sisemised põhjused: • Tähelepanu/taju selektiivsus (mh tähelepanu temaatika). • Valikuline moonutus (mh hoiakute ja emotsioonide temaatika). • Valikuline meeldejätmine (mh mälu, õppimise temaatika). • Teade olgu atraktiivne, selge, üheselt mõistetav ja korduv. Slaidid Maslow tekstiga läbi töötada: Vajadused Motivatsioon – üldisem asjaolude kogum, mis inimest tegutsema paneb ning tegutsemas hoiab. Motiiv on üks kindel asjaolu, mis inimest tegutsema paneb. Motiive tekitavad vajadused. Vajadus – keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise puudujääk.
Graafilise iseloomuga. Semantiline mälu faktimälu, sõnademälu, ,,puhtad teadmised" Mäluliigid Lühiajaline mälu töömälu ehk operatiivmälu. Info talletatakse lühikeseks ajaks, kestus on umbes 30 sekundit. Piir 7 +/- 2. Pikaajaline mälu lühimälust edasi salvestatud info. Mälu Info mällujätmist kujundavad tegurid Materjali kordamine, kodeerimise eripära, motivatsioon, ainevalda süvenemine Mälu kvaliteetni näitavad materjali meeldejätmise kiirus, materjali säilitamise kestus, materjali reprodutseerimise kergus ja matejali meenutamise täpsus. Mälutüübid Motoorne mälu seotud liikumisega. Toetab protseduurilist mälu. Geneetiliselt kõige varasem mäle Kujundimälu visuaalsed ja kuulmise kujundid Sõnalis-loogiline mälu kuidas jätame meelde absraktseid mõisteid, õppimisel kõige
Eelkõige on juht tänapäeval korraldaja, tiimikaaslane, treener/õpetaja, partner, kes täidab organisatsioonis kindlaksmääratud ülesandeid ning vastutab põhieesmärkide täitmise eest. Samuti on ka eestvedamine H. Mintzbergi järgi üks juhi rollidest. Juht kui eestvedaja motiveerib töötajaid: julgustab uustulnukaid, tunnustab saavutusi, värbab ja vabastab töölt. · Eestvedamine inimeste visionäärlus, inspiratsioon, motivatsioon, juhtimise dünaamilisus 6. Kuidas on arenenud organisatsioonikäsitlused 20. sajandi algul, keskel ja nüüd? I Klassikalised organisatsiooniteooriad (1900-1930) F. Taylor, M. Weber, H. Fayol EESMÄRK: leida moodused, kuidas organisatsiooni panna toimima edukalt ja ilma tõrgeteta Kindlad ja lihtsad reeglid - ainuõige valem organisatsiooni juhtimiseks Sõjaväelise korralduse kasutamine: suure hulga inimeste juhtimine kiiresti muutuvas keerulises olukorras
intelligence ehk g-faktor), mis avaldub kõikides vaimsetes võimetes, taiplikkus, võime arutleda, lahendada probleeme ja mõelda abstraktselt. Seotud pärilikkusega, mitte kultuuriga. 31. Kuidas erinevad mehed ja naised spetsiifiliste võimete poolest? -Meestel paremad tulemused ruumilises mõtlemises ja laialdastes faktiteadmistes -Naistel parem sõnaline võimekus ja lühimälu 32. Mis on motivatsioon? Kultuuriline motivatsioon; bioloogiline motivatsioon? Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis on käitumise tõukejõuks. Neid asjaolusid nimetatakse motiivideks motiive tekitavad vajadused - organismi toimimise seisukohalt olulise ressursi puudujääk. Motivatsioon on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemide eesmärgipärane aktiivsus. Peaaju koores ja koorealustes ajustruktuurides formeerub vajaduse rahuldamise programm, mis tingib ajju saabuva info sihipärase filtreerimise või kindlakujulise struktureerimise
tekitatud vastuolu indiviidi ja rühma vahel uurimisaineks. Sotsiaalpsühholoogia kuldaeg: 1930 1960 20. sajandi esimestel aastakümnetel kujunes välja n-ö tõeline sotsiaalpsühholoogia. Kurt Lewin (1890 1947) · K.Lewin SP klassik. Gestaltpsühholoog(gestaltpsühholoogia põhiidee: inimene püüdleb terviklikkuse poole), sotsiaalpsühholoog. · Saksa juut, siirdus USA-sse. · Väljateooria. Psühholoogiline ruum, mis püüdleb terviklikkusele. Vastuolu või ebakõla tekitab pinget, mis motiveerib tegutsema. nt Lewin ja ta kolleeg jälgisid ettekandjaid, kes mäletasid, mis klientidel maksmata oli, kuid unustasid kohe makstud osa, sest see ei häirinud enam nende välja. · Inimkäitumist suunavad sise- ja välismõjurid, kokku inimese eluruum. · Näide: lõpetamata tegevuse ehk Zeigarniku efekt. Näide tänapäevast: sõber viib kinno, triikimine pooleli ... 20. sajandi II pool · Tarbepsühholoogia pealetung
Oli ainult 1 juht, kellelt tulid siis kõik korraldused, oli range distsilpliin ning nõuti kuuletumist. Kõik pidid kuuletuma juhile. Toimus pidev kontorllimine. Henry fayol sõnastas esimesena juhi peamised kohustused: planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine, kontrollimine. 1 Inimsuhete koolkond: Hawthorne'i uuringud 1924-33 Moraal ja motivatsioon tähtsamad kui töötingimused. Tähtsamax muutusid töötajate vajadused, oluliseks sai töötajate motiveerimine, et nad suhtleksid vabalt ja oleksid ausad ja avatud. Ettevõtte tootlikkuse määras ära töötajate tööga rahulolu. Mida rohkem tööga rahul oldi seda paremad olid töö tulemused. Seda tootlikkum oli ettevõte NÜÜD : Organisatsioonikultuuri koolkond (al 1980-ndatel) Ettevõtte edu aluseks sai püsisuhete loomine ja hoidmine
aspekti on järgmised: oma keha tunnetus, iseenda pideva identsuse tunnetus, eneseaustus; oma isiksuse avardamine; kujutlus iseendast; ratsionaalne isiksus ning isiklikud püüdlused. Motivatsioon Allporti järgi peaks motivatsioonikäsitlus vastama neljale nõudele: - Motiive ei tuleks käsitada mitte inimelu jooksul samalaadseks jäävana, vaid ajas muutuvana, - Tuleks tunnistada hulga eri laadi motiivide olemasolu; seega pole õige taandada inimkäitumise motivatsioon mõne üksiku keskse ajejõu toimele, - Teooria peaks rõhutama tunnetusprotsesside dünaamilist iseloomu, - Motivatsioonikäsitlus peaks tunnistama iga indiviidi motiivide unikaalsust, kordumatut kvaliteeti. Tema motivatsiooniteooria ,,fundamentaalse autonoomia postulaat" polemiseerib jõuliselt freudismiga: küpse isiksuse ajejõud ei ole kujundatud tema mineviku motiividest. Areng
RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid
.................................7 Organisatsioonipsühholoogia alavaldkonnad................................................................8 Orgnisatsioonipsühholoogia üldised arengusuunad......................................................8 Psühholoog organisatsioonis:........................................................................................9 MOTIVATSIOON JA TÖÖGA RAHULOLU.................................................................10 Sisemine ja välimine motivatsioon (sh rahulolu sisemiste ja välimiste teguritega)....12 Rahapsühholoogia...........................................................................................................13 Raha kui motivaator?...................................................................................................14 Üldine motivatsioonimudel (näidis üks paljudest)......................................................15 MOTIVATSIOONITEOORIAD.............................................................
Stabiilsus – isiksus püüab säilitada oma omadusi hoolimata keskkonnast. Manifestatsioonide paljusus – on miski, mis on sees ja mida me märkame ja suudame jälgida tema reaktsioonides ja käitumises. Ehk isiksuse omased omadused väljenduvad väga erineval moel. Nende tunnustega on isiksus kirjeldav. Isiksus - dünaamiline struktuur, psühhofüsioloogiline süsteem,mis määrab ära indiviidi käitumise, emotsionaalsuse ja tunnetuseviisi. Adekvaatne isiksuse kontseptsioon ennustab käitumist. 5. ISIKSUSE TEOORIAD EHK PARADIGMAD. PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA (kokkuleppelised viisid kuidas seletatakse teatud nähtust): Sigmund Freud, Alfred Adler, Carl Gustav Jung. Kõik, mis inimest juhib on tema kontrolli alt väljas. Alateadvus/teadvus. Instinkt, vajadused. Määravad ära inimese käitumise. Konflikt. Sisekonflikt, mis peegeldab käitumises.
Rohkemate teooriate teadmisel on lihtsam probleeme lahendada 5) teooria, uurimused ja praktika on tihedalt seotud Alavaldkonnad: 1) personalipsühholoogia: üksikisiku probleemid (värbamine ja valikud), üksikisiku hindamine 2) inimfaktori (inseneri) psühholoogia: eksperimendid, tunnetusprotsesse peab tundma ( mida suudab inimene kui üksikisik teha, inimestega arvestamine. Töö/töövahendite disain 3) org.psüh: heaolu probleemid (töötaja motivatsioon, rahulolu, samas stress ja muu halb), grupiprotsessid, inimeste juhtimine, töökorraldus Üldised arengusuunad: 1) kognitiivne plahvatus: viimastel kümnenditel on neuroteaduste valdkond arenenud ja otsustusprotsesse suudetakse paremini mõista 2) professionalismi suurendamine juhtimises- järjest rohkem professionaalsed juhid, mitte head erialaspetsialistid 3) empiiriline lähenemine töökäitumise analüüsimisele: järjest rohkem uuritakse nt töötajate rahulolu
rollile inimese käitumise juhtimisel. Miinuseks peetakse psüühilise faktori kõrvale jätmist. Getaltpsühholoogia. Võtmefiguure suuna algusaastatel: Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler. Lähtuti ideest, et psüühilisele nähtusele on omane strutureeritus ja terviklikkus. Tervik on primaarne ning domineerib osade üle; tervik on enam kui osade summa. Panus taju, õppimise, mõtlemise ja grupiprotsesside uurimisse. Humanistlik psühholoogia. Carl Rogers, Abraham Maslow jt. Roll ennekõike teraapiate ja nõustamise ideede kujunemisel. Rõhk inimese abistamisel. Inimese põhimotivatsiooni allikaks on tendents ennast aktualiseerida. (vt lisaks pdf Ramul 1937) Näiteid käitumise selgitamisest erinevate perspektiivide valguses: Psühhodünaamiline perspektiiv käitumine on mõjutatud teadvusest välja surutud teadmise ja impulsside poolt Biheivioristlik lähenemine käitumist vormib ja kontrollib keskkond
või otsingus millegi järele. J.Sõerd · Vajadus loob inimesele väärtuse, mistõttu vajaduste skaala kattub inimestel väärtuste skaalaga (L. Priimägi, 2007. Reklaam ja imagoloogia. Mõistevara.) 12 MIS MEID MOTIVEERIB? · Bioloogiline motivatsioon Kehalised vajadused tekitavad bioloogilisi motiive:aktivatsioonitase ja uni, nälg ja söömine, janu ja joomine, suguiha ja seksuaalsuhted · Kultuuriline motivatsioon Arengumotivatsioon sh. uudishimu, kontrollitunne, kognitiivne dissonants, saavutusvajadus Sotsiaal-kultuuriline motivatsioon sh. armastusevajadus, eneseohverdamisvajadus, empaatiavajadus, kuuluvusvajadus, ...
Kordamisküsimused sügiseseks vahearvestuseks (2013/2014). · Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Psühholoogia on teadus inimese psüühikast (teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise). See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Lihtsaim definitsioon: psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. · Kuidas jagunevad ps�
6 . Mis on põhierinevus psühholoogia teoreetiliste suundade vahel? 1.Psühhodünaamiline (e psühhoanalüüs)psühholoogia-Sigmund Freud. Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ning varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. 2. Biheiviorism-John Watson,B.Skinner. Väidavad,et uurida saab seda mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Inimese käitumine on stiimuli(ärritaja) ja reaktsiooni(vastuse) seos. 3. Humanistlik psühholoogia- Carl Rogers, Abraham Maslow. Rõhutatakse inimese vabatahet- inimene on loomult positiivne ja loov ,taotleb arengut ja tahab ennast realiseerida. 4. Kognitiivne ehk tunnetuslik psühholoogia- Endel Tulving, Jean Piaget. Uurimisobjektiks on eelkõige info vaimne töötlemine see on teadmiste omandamine õppimise teel, teadmiste korrastamine,info säilitamine mälus ja info kasutamine. 5. Psühhobioloogia- Roger Sperry, Eric Kandel. Inimkäitumis seletatakse kui ajus toimuvate
Stereotüübid lihtsustavad maailmataju (positiivne funktsioon) nt politseinikud tahavadki meid kontrollida. Samas teeb elu pinnapealseks mõnes mõttes paratamatu viis maaiilmaga hakkama saamiseks. Aja ja energia kokkuhoid saab ignoreerida ebaolulisi asju (taju ökonoomika). Stereotüübi oluline tunnus on ka rühma fenomen - taastoodab rühma identiteeti nt me kõik oleme fanaatilised rohelised. Stereotüüp jagatud veendumus jne. Stereotüüp ei võta individuaalseid erinevusi arvesse (vanglast tulnud inimene võib olla väga südamlik). Küps inimene suudab enda stereotüüpi kõrvalt vaadata. Eelarvamused Stereotüübi hinnang võib varieeruda positiivsest negatiivseni. Eelarvamused on üks tükk stereotüüpidest (negatiivne). Tüüpilised eelarvamused on seksitlikud jne, kohalike inimeste suhtes, koplis elavate inimeste kohta nt.
See kirjeldab võimeid, mis erinevad akadeemilisest intelligentsusest ning täiendavad kognitiivseid võimeid, mida mõõdab IQ. Need kaks intelligentsuse liiki intellektuaalne ja emotsionaalne väljendavad erinevate aju osade tööd. Aju emotsioonide keskus kätkeb ka oskusi, mis on vajalikud iseenda edukaks juhtimiseks ja sotsiaalseks kohastumiseks. - Goleman eristab emotsionaalse intelligentsuse viit peamist dimensiooni: eneseteadlikkus, eneseregulatsioon, motivatsioon, empaatiavõime ja sotsiaalsed oskused. Need väljenduvad emotsionaalsete kompetentside kaudu. Emotsionaalne kompetents on õpitud oskus, mis baseerub emotsionaalsel intelligentsil ning realiseerub silmapaistvas töösoorituses. Kompetentsid on oma potentsiaali tõlkimine tööalase võimekuse keelde. Näiteks olla hea klienditeenindaja tähendab emotsionaalset kompetentsi, mis baseerub empaatial. Emotsionaalsed kompetentsid jagunevad personaalseteks ja sotsiaalseteks kompetentsideks.
Alateadvuses on kaheks liikumapanevaks jõuks allasurutud isikliku elu sündmused ja kollektiivse alateadvuse arhetüübid. Jungi teeneks on introvertsuse ja ekstravertsuse kasutusele võtmine, assotsiatsiooni testide loomine ja sümbolite psühholiigiline analüüs. Küsitavusteks müstitsism, apriorism aga ka valdav spekulatiivsus. (Aprioorne - põhimõtteline, enne olukorraga tutvumist, ette omaks võetud) Humanistlik psühholoogia Rogers, Maslow, May mitte niivõrd inimeste uurimine vaid abistamine. Aidata inimesel realiseerida temas talles olev arengupotentsiaal. Toetuvad vestlusele ja vaatlusele, kasutavad harva eksperimenti. Kognitiivne psühholoogia tänapäeva juhtiv suundumus kujunes välja 1950.- 1980. aastatel. Eksperimentaalpsühholoogia meetodil põhinev paradigma. Helmholtzi ratsionalistlik käsitlus psüühikast. Teadmised ja kogemused ei teki otse, vaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
