Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Motivatsioon ja selle teooriad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
motivatsioon, motiiv, inimvajaduste, püramiid, hierarhia, reaktsioon, maslow, psühholoog, astmel, hedonistlik, nauding, freud, mcdougall, instinktid, motiive, vajadustest, hierarhias, kuuluvusvajadus, tunnustusvajadus, enesehinnang, locke, bentham, stuart, alaneb, kinnitamise, clark, viinud, teeninduskool, juhendaja, kiis, psühholoogiline, tarbed.......................6 2.2 Vastandprotsessid.............................................................................................................................................6 2.3 Homöostaatilise seisundi regulatsioon.............................................................................................................7 3. KOGNITIIVNE LÄHENEMINE..........................................................................................................................8 4. Inimvajaduste hierarhia..........................................................................................................................................9 4.1 Inimvajaduse püramiid.....................................................................................................................................9 5. ALATEADLIK MOTIVATSIOON....................................................................................................................11 6. ENESETEOSTUS JA MOTIVEERIMINE..........
Sisukord Sisukord................................................................................................................ ..............................2 Sissejuhatus......................................................................................................... ...............................3 1. Motivatsioon......................................................................................................... .........................4 2. Inimvajaduste hierarhia............................................................................................................... ..5 3. Vajaduste deooria................................................................................................................. .........6 3.1. Maslow vajaduste hierarhia........................................................................................................6 4. Herzbergi kahe faktori vahel...........................................................
konkureerida teiste sarnaste ettevõtetega. Antud referaadis on autori eesmärgiks arutleda teemadel motiveerimise olemus, erinevad motivatsiooniteooriad, tuginedes erinevatele teoreetilistele allikatele. Kuna teema on väga mahukas ja huvitav ning kirjutada oleks sellest palju, siis on eesmärgiks kirjeldada vaid kõige levinumaid teooriad ja siduda sinna vahele ka tänapäevaseid mõtteavaldusi Eesti juhtivatelt koolitajatelt ja psühholoogidelt. 1. MOTIVATSIOON 1.1. Motivatsiooni mõiste Motivatsioon on inimese sisemised ajendid, põhjused ja jõud, mis mõjutavad inimese tegevust. Motivatsioon jaguneb sisemiseks ja välimiseks. Väline motivatsioon on seotud nn. käegakatsutava tasuga - palk, turvalisus, töökeskkond, töötingimused. Sisemine motivatsioon on seotud psühholoogilise tasuga - võimalus rakendada oma võimeid, olla tunnustatud. Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis on käitumise tõukejõuks
,,Organisatsioonikäitumine". Töö koosneb kahest peatükist. Esimeses osas on juttu töörahulolu ja motivatsiooniteooriatest Maslow', Herzbergi ja McClellandi käsitluste põhjal. Töö teine osa keskendub personaliuuringutele ja nende seosele eelpool nimetatud teooriatega. 3 1. TÖÖRAHULOLU JA MOTIVATSIOONITEOORIAD 1.1. Abraham Maslow' motivatsiooniteooria Abraham Maslow lõi motivatsiooniteooria, kus inimese vajadused on üksteisele hierarhiliselt allutatud ja iga inimese püüdluste tipuks on eneseteostus. Eneseteostus on inimese suutlikkus saavutada kõik see, milleks tal jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi, ning seejuures saavutatust ka rõõmu tunda. Motivatsiooni kõrgema astmeni jõudmiseks peavad olema eelnevalt rahuldatud madalama astme vajadused. Ükski vajadus ei saa olla rahuldatud täiel määral.
Motivatsioon TALLINNA ÜLIKOOLI HAAPSALU KOLLEDZ Tervisejuht Gülnara Rikken ja Anna-liisa Vainu MOTIVATSIOON Referaat Juhendaja: Kristiina Uuriko Haapsalu 2009 Motivatsioon Sisukord sissejuhatus.........................................................................................................3 17 väidet motivatsiooni kohta mida peavad sisaldama kõik põhjendatud motivatsiooniteooriad....................................................................................................4 holistlik lähenemine..................................................................................4 motivatsiooniliste seisundite paradigma......
ja muutuma. Juhul kui organisatsioonis pole motivatsiooniga asjad korras, siis võib täheldada järgmist: 1)töötajad on rahulolematud, virisetakse isegi tähtsusetute asjade üle, ei tunne end hästi; 2) puudub koostöövalmidus 3) ei kasutata ratsionaalselt aega, on pikad puhkepausid (kohvi- ja suitsupaus) 4) töö tulemus ei vasta kehtestatud (kvantiteedi ja kvaliteedi) nõuetele 5) tööga ei jõuta tähtajaks valmis. Motiiv –Ajend, põhjus, tunnetatud vajadus. Motiiv konkretiseerib üldise valmiduse. Peegeldab isiklikke, individuaalseid põhjuseid, tegureid, mis valitakse vajaduse rahuldamiseks, seega üks kindel käitumisviis just mitmete võimaluste hulgast. MOTIIVID JA STIIMULID MOTIIVID STIIMULID TÖÖPROTSESSIS FÜSIOLOOGILISED töö- ja palgakorraldus, arstlik teenindus, ostu- ja elamistingimused
tegevust ning muudab inimese ebasoovitavaid seisundeid soovitavate suunas. · On organismi ja keskkonna vaheline tasakaalutus, mis loob tegevuseks valmisoleku seisundi või mis väljendub püüdluses või otsingus millegi järele. J.Sõerd · Vajadus loob inimesele väärtuse, mistõttu vajaduste skaala kattub inimestel väärtuste skaalaga (L. Priimägi, 2007. Reklaam ja imagoloogia. Mõistevara.) MIS MEID MOTIVEERIB? Bioloogiline motivatsioon Kehalised vajadused tekitavad bioloogilisi motiive: aktivatsioonitase ja uni nälg ja söömine janu ja joomine suguiha ja seksuaalsuhted Kultuuriline motivatsioon Arengumotivatsioon sh. uudishimu, kontrollitunne, kognitiivne dissonants, saavutusvajadus Sotsiaal-kultuuriline motivatsioon sh. armastusevajadus, eneseohverdamisvajadus, empaatiavajadus, kuuluvusvajadus, ... Isegi bioloogiliste vajaduste rahuldamise puhul kirjutab kultuur ette,
Esindajad Ivan Pavlov, Watson, Thorndike ja Skinner. Humanism- Inimene on oma olemuselt hea, loov, püüdleb arengu ja täiuslikkuse poole. Inimeses on olemas kõik eeldused, et võimaluste olemasolul saavutada oma võimete tippuInimesel on vaba tahe, vaba otsustusvõime oma elu üle, samuti kontroll ja vastutus oma elu eest Psühholoog ei pea olema inimese uurija, vaid tema abistaja. Kasutavad harva eksperimenti ja toetuvad pigem vaatlusele ja vestlusele. Esindajad Maslow, Freire, Knowles, Mezirow. Psühhodünaamiline koolkond- Isiksuse süvaolemuse mõistmine. Käitumist motiveerivad sisemised jõud, mille üle inimesel enesel on vaid vähene kontroll. Esindaja Sigmund Freud. Kognitiivne psühholoogia- Tunnetusteadus, õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb, muundab, säilitab ja kasutab informatsiooni. Pühendub mõtlemisele,keelele, mälule jne. Esindajad Jean Piaget ja Bruner.
Inimene on oma olemuselt hea, tal on vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid, tal on soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole, inimese arengupotentsiaal on piiramatu. Psühhodünaamika käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. Vaade, mis tunnistab teadvustamata protsesside ja käitumismehhanismide olemasolu sellisel kujul, nagu seda oletas Sigmund Freud ja tema järgijad. Kognitiivne psühholoogia keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad (salvestavad meelte infot, töötlevad jene) ja mõistavad maailma. Psühhobioloogia käitumist seletatakse kui ajus toimuvate keemiliste ja elektriliste protsesside tulemit, suur areng aistingute, mälu, mõtlemise ja psüühiliste häirete uurimises tänu tehnoloogiale 1990ndatel,
kaotasid oma inimlikkuse. Tekkis arusaam, et inimese olemust tuleks käsitleda tervikuna. Uuriti: sõtlumatuse kogemine, pidev edasi areng, loovus, spontaansus, mina-pilt, eneseteotus. Inimese olemuse määravad ära tema püüdlused ja eemärgid. Igaüks on kordumatu ja unikaalne. Esindajad: Rogers – eneseteostuse tähtsus, valikute osatähtsus, empaatia, vastutus – kliendikeskne teraapia, „reaalne ja ideaalne mina“. Maslow – vajaduste püramiid ehk inimvajaduste hierarhia (1. Füsioloogilised, 2. Turvatunne, 3. Kuuluvus/armastus, 4. Tunnustus, 5. Eneseteotus). Allport – leidis 18 000 sõna isiku kirjeldamiseks. Kriitika: kliendikeskne teraapia ei sobi raskemat laadi neurooside või käitumishäirete raviks. Hum.psüh ei kasutata teaduslikke meetodeid nagu vaatlus või eksperiment. Põhimeetodiks oli biograafiline meetod – uuriti väljapaistvate ja kuulsate inimeste elulugusid. Ei aita seletada inimese loomust
5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Lievegoed) 3. Isiksuse struktuur 3.1.Suundus (vajadused, huvid, veendumused, ideed, väärtused, tõekspidamised, hoiakud) 3.2.Temperament (Hippokrates, Eysenck, Costa, McCrae) 3.3. Iseloom 3.4. Võimed (Binet, Stern, Spearman, Thurstone, Guilford, Gardner, Sternberg). 3.4.1. Intelligentsus ja selle mõõtmine 3.4.2. Emotsionaalne intelligentsus (Goleman, LeDoux) 4. Motivatsioon ja emotsioonid 4.1. Motivatsiooniteeoriad (Freud, Lewin, Yerkes, Maslow, Rotter, Zuckermann) 4.2
tänapäeval aga eristatakse. Sisuks materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesande täitmiseks. Meelteinfo alusel jagunemine - Kuulmismälu Nägemismälu Lõhnamälu Liigutusmälu 17.Kes on Endel Tulving? Tema mälustruktuuride liigid ( semantiline, protseduuriine, episoodiline). E. Tulving on Eesti päritolu Kanada psühholoog, üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. On tuntud kui episoodilise mälu avastaja ja uurija. Esimene kes 70ndatel pakkus idee ja leidis eksperimentaalseid kinnitusi, et tuleks eristada kolme mälusüsteemi: semantilist, episoodilist ja protseduurilist. Semantiline mälu: sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei olekuidagi seotud isiklike mälestustega. Teadvustamine. Nt et Prantsusmaa pealinn on Pariis.
seesmisi kogemuslikke ning sageli ka protseduurilisi aspekte. Teaduses on biheiviorism 20.sajandil tekkinud psühholoogia, sotsioloogia, etoloogia ja kasvatusteaduse suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidenavälismaailmast saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust või organismi aktiivsust. Tänapäeva psühholoogias on see suurelt jaolt tähtsuse minetanud.(Wikipedia) • J. B. Watson (1878-1958) - oli Ameerika psühholoog, kes võttis kasutusele termini biheiviorism, tehes uuringuid loomade peal. Teda peetakse biheiviorismi alusepanijaks. Ta on kuulsa eksperimendi "Väike Albert" autor. • Sisend Must kast Väljund • 1920 “Väikese Alberti” eksperiment lapse ja rotiga • B. F. Skinner (1904-1990)- oli Ameerika psühholoog, biheiviorist, autor, leiutaja ningsotsiaalfilosoof. Leiutas operantse tingimise kambri (tuntud ka kui Skinneri kast)
.....................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID: TUNNETUSLIKU ARENGU ÜLDISED TEOORIAD....16 ARENGUPROTSESSID: ERIVÕIMETE ARENG...........................................
võitlust. Lisaks jagas Freud inimese isiksused kolmeks põhiosaks: „tema”; „mina” ehk ego; „ülemina” ehk superego. - Neofreudistid pöördusid sugutungi kõrval või selle asemel ka teiste inimest liikuma panevate jõudude poole – nt võimutung ja tahe vägevusele. Freudi õpilane Carl Gustav Jung arendas välja analüütilise psühholoogia. - Humanistlik psühholoogia rõhutab, et psühholoog ei pea olema mitte niivõrd inimese uurija, kuivõrd tema abistaja. Tähtis on aidata inimesel realiseerida temas tallel olev arengupotentsiaal. - Kognitiivse psühholoogia põhiesindajad võrdlevad inimpsüühikas aset leidvaid teabetöötlust arvuti tarkvaraprogrammide tööga. See on hetkel juhtiv suundumus psühholoogias. Tugineb ratsionalistlikule käsitlusele psüühikast
on omased suurematele sotsiaalsetele rühmitistele. *eneseteadvus- teadlikkus enese olemasolust, oma tegevusest, enesest kui isiksusest ja ühiskonna liikmest, selle kujunemise aluseks on oma isiku, tegevuse, saavutuste võrdlemine teistega. Vihikus infotöötluse skeem! 3 Vajadused Motivatsioon Vahendid Rahuldatuse puudumine annab märku, et midagi on valesti. Vajaduste põhiliselt tekib motivatsiooniline seisund. Maslow pramiid/ vajaduste hierarhia: Eneseteostus- Respekt/väärikus- Kuuluvus- inimene vajab kuulumist kuhugi, ka kultuuriliselt ja sotsiobioloogiliselt. Loomadel karjakuulumine. Teistega koos on lihtsam rahuldada vajadusi. Inimesed peavad tundma, et neid on vaja, neil on oma roll, funktsioon, nende kohta on mingid ootused
motiveerida ja arvestada tasustamisel ka töötajate huve, mitte lähtuda ainult omanike huvidest. Hakati rõhutama juhtide ja tööliste koostöö võimalikkust ja olulisust. Neoklassikaline (käitumuslik) käsitlusviis püüab aidata juhte paremini mõista inimeste käitumist töökeskkonnas kasutades selliseid teadusi nagu sotsioloogia, psühholoogia, antropoloogia. Kontsentreerutakse sellistele teemadele nagu motivatsioon, kommunikatsioon, eestvedamine, töögrupi formeerumine. Neoklassikalise teooriad võib jagada kaheks: · Inimsuhete koolkond · Inimressurssi koolkond 2. Inimsuhete koolkond ja selle esindajad. 2.1.Hugo Münsterberg (1863-1916)- tööstuspsühholoogia isa. oli saksa- ameerika psühholoog. Ta oli üks rakenduspsühholoogia pioneere, kes tegi uurimistööd ka tööstus ja organisatsiooni psühholoogia valdkonnas. Tööst.
Need on psühhodünaamiline, evolutsiooniline, biheivioristlik, humanistlik, kognitiivne ja bioloogiline lähenemine. Psühholoogia põhisuunad kaasajal Suund Fookus Suhtumine Esindaja Psühho - Käitumise ala- negatiivne Freud, dünaamiline teadlikud mõjud Adler Biheivio-ristlik Vaadeldav neutraalne Pavlov, Watson käitumine Humanistlik Inimlik soov oma positiivne Rogers, Maslow potensiaalini jõuda Kognitiivne Maailma neutraalne Tulving mõistmine Biopsühho- Bioloogilised neutraalne Panksepp loogia protsessid alusena käitumisele Psühholoogide ametikohtade jagunemine APA 1995 järgi Psühholoogia on (püüab olla) teadus nähtus küsimus hüpotees (ennustus) uurimus järeldus teooria
Kasutud- tekitavad vaid halva meeleolu ega võimalda tõhusalt tegutseda. Moonutatud- ei ole kooskõlas olmemasolevate faktidega. Usutavad- ei tule pähegi asetada kahtluse alla nende tõesust. Tahtmatud- sa ei mõtle nende üle järele ja nende väljalülitamine võib osutada väga raskeks. Enesejälgimine. Püüa oma mõtete ja tunnete kõrvaltähele panna ka neid saatvaid kehalisi reaktsioone. Olukorra määratlus- Automaatmõte- Emotsioon- Kehaline reaktsioon. Kui negatiivsed automaatmõtted on kirja pandud, on võimalik neid erapooletu kõrvalseisja vaatekohast hinnata. Edasi tööta kahes suunas: püüa hinnata oma mõtte tõeära ja leia teisi vaatlusaluse mõttega võistlevaid või neile alternatiivseid hinnanguid ja järeldusi, mis antud olukorras samuti võiksid tekkida. 10. Liitlaslik ja narkootiline armastus. Liitlaslik armastus Narkootiline armastused
KÕRGKOOL "I STUDIUM" Majandusteaduskond Ettevõtlus ja ärijuhtimine Kaja Urbel ME-21k. TÖÖTAJATE MOTIVEERIMINE Uurimus ettevõtte majandusõpetuses Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ...............................................................................................................................3 1. Motivatsioon .......................................................................................................................4 1.1. Mis motiveerib töötajaid? .............................................................................................5 2. Demotivaatorid ...................................................................................................................8 2.1. Demotiveeritud töötajad uuristavad ettevõtet ..........................
5. ISIKSUSE TEOORIAD EHK PARADIGMAD. PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA (kokkuleppelised viisid kuidas seletatakse teatud nähtust): Sigmund Freud, Alfred Adler, Carl Gustav Jung. Kõik, mis inimest juhib on tema kontrolli alt väljas. Alateadvus/teadvus. Instinkt, vajadused. Määravad ära inimese käitumise. Konflikt. Sisekonflikt, mis peegeldab käitumises. Areng, staadiumid. HUMANISTLIK PARADIGMA: Abraham Maslow, Rogers. Maailm on süüdi selles, et inimene pole oma olemuselt hea. Eneseteostus. Vabadus, eksistentsiaalsus. Terviklikkus. Irratsionaalsus, spontaansus. KOGNITIIV-KÄITUMUSLIK PARADIGMA: Isiksus pole muud kui teatud püsivate mõtteskeemide kogum. Inimesed teevad järgi inimesi, kes neile meeldivad. Õppimine. Mudel, mudeldamine. Atributsioonid, ootused. Sotsiaalne keskkond. KLASIFITSEERIV PARADIGMA:
RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid
Vaieldamatult on see suund enim mõjutanud psühholoogiaväliseid valdkondi- kirjandust,kujutavat kunsti, teatrikunsti jpm. Samas on tal sellised olulised tunnused, mis teevad 9 tema väärtuse vaieldavaks, näiteks ülim spekulatiivsus, irratsionaalse elukäsitluse süvendamine ja tarbijaliku või hedonistliku mentaliteedi tekkele kaasaitamine. Humanistlik psühholoogia Juhtivad selle suuna esindajad Carl Rogers, Abraham Maslow, Rollo May jt rõhutavad, et psühholoog ei pea olema mitte niivõrd inimese uurija, kuivõrd tema abistaja.Aidata inimesel realiseerida temas tallel olev arengupotentsiaal.Kasutavad harva eksperimenti ja toetuvad vestlusele ja vaatlusele. Humanistlikust suunast on välja kasvanud mitmed teraapiad ja inimese psühholoogilise nõustamise kontseptsioonid. Kognitiivne psühholoogia Praegusajal juhtiv suundumus kujunes välja 1950-1980.aastatel.See eksperimentaalpsühholoogia
Vaieldamatult on see suund enim mõjutanud psühholoogiaväliseid valdkondi- kirjandust,kujutavat kunsti, teatrikunsti jpm. Samas on tal sellised olulised tunnused, mis teevad tema väärtuse vaieldavaks, näiteks ülim spekulatiivsus, irratsionaalse elukäsitluse süvendamine ja tarbijaliku või hedonistliku mentaliteedi tekkele kaasaitamine. Humanistlik psühholoogia Juhtivad selle suuna esindajad Carl Rogers, Abraham Maslow, Rollo May jt rõhutavad, et psühholoog ei pea olema mitte niivõrd inimese uurija, kuivõrd tema abistaja.Aidata inimesel realiseerida temas tallel olev arengupotentsiaal.Kasutavad harva eksperimenti ja toetuvad vestlusele ja vaatlusele. Humanistlikust suunast on välja kasvanud mitmed teraapiad ja inimese psühholoogilise nõustamise kontseptsioonid. Kognitiivne psühholoogia Praegusajal juhtiv suundumus kujunes välja 1950-1980.aastatel.See eksperimentaalpsühholoogia
faktide teadasaamise, nähtuste mõtestamise,loomingu järele. a.i.1.a.i.5. Esteetilised vajadused. Püüdlus ilusa, harmoonilise, kauni ja maitseka järele. Laialt kasutatavaks on osutunud Abraham Maslow' poolt pakutud , eeltooduga sarnane, vajaduste hierarhia. Baasvajadusteks on bioloogilised vajadused, nendele tuginevad ohutusvajadused (nt hoolitsus, raha olemasolu) , kolmanda astme moodustavad kuuluvustunde ja armastuse vajadused (omaksvõtt, emtosionaalne side). Neljandaks hierarhia astmeks on respekti ja tunnustamisega seotud vajadused ning viienda astme moodustavad eneseaktualisatsiooni (nt realiseerida oma arengupotentsiaal) vajadused. Iga kõrgema taseme vajaduse normaalne rahuldamine on mõeldav siis, kui madalama taseme vajadused on vähemalt osaliseltki rahuldatud. Vajaduste toimemehhanism on tsükliline: me ei söö pidevalt, vaid perioodiliselt, me ei tunne pidevalt seksuaalvajadust; me realiseerime oma vajadusi teatud ajavahemiku tagant.
aspekti on järgmised: oma keha tunnetus, iseenda pideva identsuse tunnetus, eneseaustus; oma isiksuse avardamine; kujutlus iseendast; ratsionaalne isiksus ning isiklikud püüdlused. Motivatsioon Allporti järgi peaks motivatsioonikäsitlus vastama neljale nõudele: - Motiive ei tuleks käsitada mitte inimelu jooksul samalaadseks jäävana, vaid ajas muutuvana, - Tuleks tunnistada hulga eri laadi motiivide olemasolu; seega pole õige taandada inimkäitumise motivatsioon mõne üksiku keskse ajejõu toimele, - Teooria peaks rõhutama tunnetusprotsesside dünaamilist iseloomu, - Motivatsioonikäsitlus peaks tunnistama iga indiviidi motiivide unikaalsust, kordumatut kvaliteeti. Tema motivatsiooniteooria ,,fundamentaalse autonoomia postulaat" polemiseerib jõuliselt freudismiga: küpse isiksuse ajejõud ei ole kujundatud tema mineviku motiividest. Areng
Kasutud- tekitavad vaid halva meeleolu ega võimalda tõhusalt tegutseda. Moonutatud- ei ole kooskõlas olmemasolevate faktidega. Usutavad- ei tule pähegi asetada kahtluse alla nende tõesust. Tahtmatud- sa ei mõtle nende üle järele ja nende väljalülitamine võib osutada väga raskeks. Enesejälgimine. Püüa oma mõtete ja tunnete kõrvaltähele panna ka neid saatvaid kehalisi reaktsioone. Olukorra määratlus- Automaatmõte- Emotsioon- Kehaline reaktsioon. Kui negatiivsed automaatmõtted on kirja pandud, on võimalik neid erapooletu kõrvalseisja vaatekohast hinnata. Edasi tööta kahes suunas: püüa hinnata oma mõtte tõeära ja leia teisi vaatlusaluse mõttega võistlevaid või neile alternatiivseid hinnanguid ja järeldusi, mis antud olukorras samuti võiksid tekkida. 3.Liitlaslik ja narkootiline armastus. Liitlaslik armastus Narkootiline armastused
Psühholoogia teoreetilised suunad Eristatakse mitmesuguseid teoreetilisi suundi (ehk koolkondi). Igal suunal on inimesest oma arusaam. Psühhodünaamiline psühholoogia Sigmund Freud Rõhutakse alateadvuse mõju käitumisele ning varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule Biheiviorism John Watson Uurida saab seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Inimese käitumine on vastus stiimulile. Humanistlik psühholoogia Carl Rogers, Abraham Maslow Rõhutakse inimese vaba tahet. Inimene on oma olemuselt positiivne ja loov, taotleb arengut ja tahab ennast realiseerida. Kognitiivne psühholoogia Jean Piaget, Endel Tulving Uurimisobjektiks on eelkõige info vaimne töötlemine, see on teadmiste omandamine õppimise teel, teadmiste korrastamine, info säilitamine mälus ja info kasutamine. Psühhobioloogia Roger Sperry, Eric Kandel Inimkäitumist seletatakse kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust.
Tagajärgedeks on kinnitus (ehk tasu) või karistus esmased(füsioloogilised vajadused) vs teisesed tasustamised 3. Humanism rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle; inimene on oma olemuselt hea; vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid; soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole;inimese arengupotentsiaal on piiramatu Carl Rogers(1902-1987) valikute ja vastutuse osatähtsus inimese elus, empaatia olulisus Abraham Maslow (1908 – 1970) inimese tegevust suunab vajadus ennast teostada ("A Theory of Human Motivation"). Vajaduste hierarhia (Füsioloogilised vajadused - turvalisus, kuuluvus, tunnustus, tunnetus, esteetilisus, eneseteostus) 4. Kognitiivne psühholoogia praegusajal juhtiv suundumus kujunes välja 1950.-1980.a termin "kognitiivne" pärineb U. Neisserilt keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad (salvestavad meelte infot, töötlevad jne) ja mõistavad maailma
Tagajärgedeks on kinnitus (ehk tasu) või karistus esmased(füsioloogilised vajadused) vs teisesed tasustamised 3. Humanism rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle; inimene on oma olemuselt hea; vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid; soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole;inimese arengupotentsiaal on piiramatu Carl Rogers(1902-1987) valikute ja vastutuse osatähtsus inimese elus, empaatia olulisus Abraham Maslow (1908 1970) inimese tegevust suunab vajadus ennast teostada ("A Theory of Human Motivation"). Vajaduste hierarhia (Füsioloogilised vajadused - turvalisus, kuuluvus, tunnustus, tunnetus, esteetilisus, eneseteostus) 4. Kognitiivne psühholoogia praegusajal juhtiv suundumus kujunes välja 1950.-1980.a termin "kognitiivne" pärineb U. Neisserilt keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad (salvestavad meelte infot, töötlevad jne) ja mõistavad maailma
Meelteinfo alusel (= taju liikide põhjal?): informatsioon talletub mällu erinevate meelte kaudu: · Kuulmismälu enim uuritud · Nägemismälu enim uuritud · Lõhnamälu (oluline degustaatori jaoks) · Liigutusmälu (oluline sportlase jaoks) · Kes on E. Tulving? Kirjelda tema mälustruktuuri (episoodiline, protseduuriline, semantiline). Too näide iga struktuuriosa kohta. Endel Tulving (sündinud 26. mail 1927 Petseris) on eesti päritolu Kanada psühholoog, üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. Ta on tuntud kui episoodilise mälu avastaja ja uurija. 1957. aastal kaitses filosoofiadoktori kraadi Harvardi ülikoolis. Alates 1956. aastast töötanud Toronto Ülikoolis. Oli esmene, kes 1970-ndatel pakkus idee ja leidis ja eksperimetaalseid kinnitusi, et tuleks eristada kolme mälusüsteemi: semantilist, episoodilist ja protseduurilist. Mälusüsteemide erinevust tõestab see, et meenutamisel aktiveeruvad erinevad aju osad.
• Positsioneerimine - strateegia ja taktika. • Mainekujundus - strateegia ja taktika. • Avaliku arvamuse/üldise arvamuse kujundamine - strateegia ja taktika. • Imidžikujundus - strateegia ja taktika. B Konkreetse reklaamteate puhul: • Loov- ja tehniliste lahenduste otsimine jäädes kindlaks eelnevate tegevuste (A) tulemustele/otsustustele. • Copy Platform’i väljatöötamine (Mis? Kellele? Milleks? Mida? Kuidas? Millal? So What? ehk milline reaktsioon on oodatud?). • Valik: teadliku tähelepanu haaramine või alalävine mõjustamine. • Mäletamise tagamine. • Tagasisidestamine. • Eel- ja järeltestimiste kavandamine. • Meediaplaneerimine. • Kampaania korraldamine. Turunduskommunikatsioon • Turundus - kogum tegevusi, mille abil ettevõtted ja organisatsioonid loovad võimalusi väärtuste vahetamiseks oma klientidega. • Kommunikatsioon - protsess, mille käigus indiviidid või organisatsioonid loovad sotsiaalseid suhteid ja
hakkavad populatsioonis levima, väiksema edukusega geenid kaovad ajapikku populatsioonist. · Evolutsiooni põhimõte ütleb, et inimestel on evolutsiooni käigus säilinud kõik need omadused, mis loomade poolt on "järele proovitud" & ellujäämise seisukohalt kasulikuks tunnistatud, teine oluline moment on see, et evolutsiooni idee rõhutab inimkäitumise seoseid ümbritseva keskkonnaga, millele varem ei osatud väärilist tähelepanu pöörata. Instinktid kui motivatsioon · Darwini mõjul hakkasid bioloogid motivatsiooni instinktina käsitlema, sellest haarasid kinni psühholoogidki · William McDougall seletas inimkäitumist piiratud arvu instinktidega, William James arvas neid olevat mitmeid. · Instinktide bioloogilised uuringud viisid XX saj.alguses etoloogia eristumisele muust bioloogiast, see on tihedalt seotud inimkäitumise uurimisega loomulikes (ökoloogiliselt valiidsetes) olukordades.
annaabi.ee 
