Ülevaade Euroopa ajaloost hiliskeskajal Koostanud: Simo Põldoja Inglismaal aastakümnetepikkune kodusõda Saksamaal puudus tugev keskvõim 1356.a Karl IV suurfeodaalide õigused 1237-1240 Moskva tugevnemine Lääne pool tugevnes Leedu suurvürstiriik Leedu suurvürstiriik 13. –15. sajandini 1385.a – Poola ja Leedu personaalunioon Jätkus Moskva tugevnemine Tänan kuulamast!
KONTROLLTÖÖ 1.Sotsialismileeri kuuluvad riigid: Euroopas: Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari. Aasia: SDV, Hiina, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea. Ladina-Ameerika: Kuuba. 2.Sotsialistlike riikide koostöö: Majanduses. Vastastikuse majandusabi Nõukogu (VMN), loodi 1949a. Eesmärgiks oli aitamine Moskva- meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada ja oli aluseks tulevasele majanduskoostööle. Sõjalises valdkonnas. Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO) ehk Varssavi Pakt, loodi 1955a. Nõukogude liit kasutas seda liikmesriikide sõjajõude Moskva-vastaste mahasurumiseks. 3.Stalini aeg: Majanduses- rasketööstus, sõjatööstuse arendamine. Poliitikas- totalitaarne riik. Stalini ainuvõim. Poliitiliste vastaste füüsiline hävitamine. Vägivalla poliitika. Sunnitöölaagrid, inimõiguste massiline rikkumine. Hrutovi aeg: Majanduses- Lootis majanduse tõusu, kuid toimus langus. Poliitikas- Vägivallapoliitika p...
Euroopas oli 16. sajandi teine pool ja 17. sajand keskaegse seisusliku hiskonnakorralduse lagunemise, absolutistlike rahvusriikide kujunemise ja hiskonna moderniseerumise aeg. Sellesse perioodi langeb kapitalistlike tootmissuhete areng ning humanistliku ja ratsionalistliku mtteviisi juurdumine. Rahvuslike suurriikide kujunemisega kaasnes vitlus poliitilise ja majandusliku vimu prast Euroopas ja kolooniates. Sdadele andsid hoogu vaenused katoliiklaste ja protestantide vahel. Vaade Tallinnale 16. sajandi lpul. Kogu 17. sajandi Euroopa ajalugu mjutas tsentraliseeritud Vene riigi tugevnemine. 15. sajandi lpuks oli Moskva alistanud teised vene vrstiriigid (teiste hulgas ka Eesti ala vahetud naabrid, Novgorodi ja Pihkva) ja vabanenud ka 13. sajandist psinud mongoli-tatari lemvimust. Sjalise eduga ha kasvavaid suurriiklikke ambitsioone toetas ideoloogiline ekspansioon: Moskva riigist hakati knelema kui kolmandast Roomast j...
Sotsialismisüsteemi ja Nõukogude Liidu lagunemine. Õpik lk 116-143 1. Nõukogude Liidu nõrgenemise ja lagunemise põhjused: sisemised ja välised põhjused. Sisepoliitilised: tegeliku võimu koondumine armee ja julgeolekuaparaadi kätte, kes kontrollisid üha enam korrumpeeruvat parteiaparaati; nomenklatuuri lõplik väljakujunemine, st. kujunesid välja nomenklatuursed ametikohad, millel oldi kogu elu NSV Liidus võimul Leonid Breznev (1964-1982). Välispoliitika: välispoliitiliselt üritati saavutada pingelõdvendust sõlmides lepingud lääneriikidega; samas sekkuti sõjaliselt teiste riikide siseasjadesse: Tsehhoslovakkia 1968, 1979.a. dets. lõpul tungisid Nõukogude väeüksused Afganistani. Lääneriigid reageerisid NSV Liidu sissetungile Afganistani järsult: boikoteeriti 1980.a. Moskva olümpiamänge. Afganistanis algas sissisõda, mille võitmine käis NSV Liidule üle. Sisepoliitika: tegeliku...
STAGNATSIOON 1964-85,liidrid:Leonid Breznev,Juri Andropov,Konstantin Tsernenko;pol: riiklikparteilise nomenklatuuri võimu kindlustamine,bürokraatia,reziimivastase vastupanu kujunemine ehk dissidendid,repressioonide tugevnemine(neostalinism),onupojapoliitika, korruptsioon,1977 uus põhiseadus, gerontokraatia,A.Kossõgin;maj:maj.reform,maj.suurprojektid (BAM,seakombinaat@Vilj,jõgede ümbersuunamine),varimajandus,varastamine,halb töödistsipliin,sõjatööstuskompleksi eelisarendamine,defitsiit;ideoloogia:neostalinismi pealetung,tsensuuri tugevnemine,ühiskonnateaduste parteiline juhtimine,Breznevi isikukultus ja tema raamatute kohustuslik lugemine,konseptsioon ühtse nõukogude rahva kujunemisest,M.Suslov,J.Andropov;rahvusküs:venestuspoliitika tugevnemine,surve hairudssüsteemile,rahuvskonfliktid(1980 Eestis),K.Vaino,R.Ristlaan;igapäevaelu:defitsiit,eripoed nomenklatuurile,korteriprobleemi teravnemine,tarbekaupade elektroonika saamine läbi töökoha a...
Vanavene arhitektuur ja maalikunst Bütsantsi kunsti järg Kujunes 9.-10. sajandil Kestis 17. sajandini Perioodid Kiievi-Venemaa õitseaeg 9.-12.saj Feodaalse killustatuse aeg 12.-13.saj Tatari-monglid ja ühinemine vürstiriigiga 14.-15.saj Vene riigi tugevnemine 15.-16.saj Keskajakunsti kriis ja uue kunsti tärkamine 17.saj Arhitektuur Sibulakuppel Rikkalikud skulptuurkaunistused pühakud, loomad, ornamendid Kirikud Linnas kivist Maal puidust Tähtsamad kirikud Kiievi Sofia katedraal Tähtsamad kirikud Novgorodi Sofia katedraal Tähtsamad kirikud Püha Dimitri peakirik Vladimiri Tähtsamad kirikud Georgi peakirik Tähtsamad kirikud Vassili Balzennõi kirik Maalikunst Ikoonid Leebemad Inimlikumad Tehnika Bütsantsist Kohalikud legendid ...
1. Perestroika eesmärgid : · Sotsialistliku ühiskonna täiustamine ja ümberkorraldamine. · Ummikseisust väljaviimine. 2. Millised muudatused toimusid perestroika ajal järgmistes valdkondades ? Valdkond Muudatus Ühiskonnaelu · Tsensuurireeglid pehmenesid. · Glasnost avalikustamine, sõnavabadus. · Kontaktide tihenemine muu maailmaga. · Perestroika läbiviimine. Sisepoliitika · Vähendati kommunistliku partei rolli. · Loodi NSV Liidu rahvasaadikute congress. · Loodi presidentaalne valitsemissüsteem. · Poliitiliste liikumiste tekkimine. Välispoliitika. · NSVL-i ja Hiina suhete paranemine · NSVL-i ja USA suhete paranemine · Afganistani sõja lõpp · Desarmeerimise kava · tuumarakettide hävitamine · VLO laiali saatmine · Saksamaa ühinemine...
Vanavene kunst 988 õigeusu vastuvõtt Bütsantsist. Võeti üle ka kiviarhitektuur Kiievi Sofia katedraal o Ehitatud 11. sajandi I poolel o Vanem ja suurem kui Novgorodi Sophia katedraal aga väiksem kui Hagia Sophia katedraal. o Algselt oli ruudu kujuga ja viie lööviga praegu on 9 lööviga o 13 kuplit Novgorodi Sofia katedraal o Ehitatud 11. sajandi I poolel o Viiskuppelkirik Enamused Pihkva kirikud on väikesed [ühetänava kirikud] Petseri klooster Mõned kirikud Irboskas o Pihkva-pärases stiilis o Pihkva-pärases stiili o Suur klooster o Reliikviad Vladimir-Suzdalimaa [arhitektuuri õitseng - 12.sajandi lõpp kuni mongolite kallaletung] o Kirikute fassaadidel kujutati erandlikult reljeefseid kaunistusi Enamasti levis ...
Euroopa hiliskeskajal 27 Must surm XIV saj algul tabas Euroopat lisaks viljaikaldustele ka katku epideemia. 1347-49 aasta epideemia oli üks hullemaid, umbes kolmandik Euroopa elanikest suri. Taud levis rottide ja nende kirpude kaudu. Surijaid oli nii palju, et ei suudetud neid matta. Katastroofiline regeeriti äärmuslikel viisidel, püüti põgeneda jne. Talurahva rahutused Rahva vähenemine vähendas isandate tulusid ja seepärast püüdsid nad tõsta renti. Sellest puhkes suur rahulolematus, mis kulmineerus Prantsusmaal zakeriiga ja Inglismaal Wat Tyleri ülestõusuga. Kuigi ülestõusud suruti maha, viis see Euroopa lähemale pärisorjuse lõpetamisele ja rendilepingute alustamisele. Majanduse ja linnaelu elavnemine Kuigi katkupuhangud käisid korduvalt üle Euroopa, hakkas selle arv taas kasvama. Suurimad ja jõukamad linnad olid Itaalias. Tekivad palgatööl põhinevad kapitalistlikud ettevõtted/manufaktuurid. Tekivad pangad, mõjukamaks pankurite sugu...
EESTI NSV. 1. Täida lüngad. ENSV võimustruktuuris kuulus juhtiv roll Eestimaa kommunistlikule parteile, kes lähtus oma tegevuses Moskva antud juhtnööridest . Eesti NSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissariaatidest, seejärel ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. Kõrgem seadusandlik organ oli Eesti NSV ülemnõukogu, kellel ei olnud reaalset vöimu. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt NSV Liidu piirkondadest pärit inimestest. 2. Nikolai Karotamm Johannes Käbin Karl Vaino Võimuloleku aeg 1944-1950 1950-1978 1978-1988 Tegevuse 1) EKP esimene 1) EKP esimene 1) EKP esimene põhisuunad sekretär sekretär sekretär 2) Venemaa 2) Venemaa 2) Venemaa eestlane. ...
Euroopa varauusaja algul 12. klass Ajaloo riigieksam Varauusaeg · ajajärk XVI-XVIII sajandini, mida iseloomustab: Euroopakesksus Õhtu- ja hommikumaa eristamine Põhja- ja Lõuna-Euroopa eristamine Ühiskonnas toimunud muutused: · uued leiutised: taskukell, kompass, trükikunst (1440) · rahamajandus ja pangad · uus ellusuhtumine (humanism, renessanss) · maadeavastused · reformatsioon · absolutism Euroopa aastal 1500 Euroopa aastal 1600 Lääne-Euroopa · Rahvusriikide tekkimine (Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa) · Kuningavõimu tugevnemine (arvukad ametnikud) · Lääniisandad kaotanud sõltumatuse (sageli koondusid kuninga õukonda) Inglismaa: · Pärast Rooside sõda (1455-1485) sai troonile Henry VII Tudor (1455-1509) (dünastia 118 aastat) · Soosis teenistusaadlikke · Tähekoda vandenõude järelevalve · Parlament käis üha vähem koos · Henry VIII (...
BREZNEV JA STAGNATSIOON (1964-1982) NLKP Keskkomitee esimeseks sekretäriks sai L. Breznev, kes püsis oma ametipostil 18 aastat. ---------------------------------------------------------------------------------------------------------- LEONID ILJITS BREZNEV (1906-1982). Rahvuselt venelane, sündinud samuti Ukrainas. Lõpetas metallurgiainstituudi ja siirdus peagi parteitööle. Sõja ajal oli poliittöötaja, tõustes sõja lõpuks kindralmajori auastmesse. 1960-1964 oli Breznev NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, seejärel Keskkomitee teine sekretär Hrustsovi järel. Kui viimane tagandati, tõusis Breznev peasekretäriks. Võimuka ja enesekindla Hrustsovi järel näis ta paljudele sobiva kandidaadina sellele ametikohale. Breznev oli väliselt pehme iseloomu ja kaaslasi arvestava käitumisega, kes oma võimuambitsioone kunagi avalikult ei rõhutanud. Ta toimis alati ...
AJALUGU Külm sõda. 1945-1990 Külm sõda kujutas endast lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Külmaks sõjaks nim. Poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu idabloki ning lääne riikide vahel. Maailm jagune kaheks: USA ja NSVL Võidurelvastumine Soovisid Euroopas poliitilist ülekaali Mõjuvõim Kolmandas Maailmas. Kriisid: Berliini blokaad 1948-1949 NSVL lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast (elekter, toiduained, kütus) lootes linna sel kombel endaga liita. Usa varustas Lääne-Berliini toiduga õhusilla abil. NSVL lõpetas blokaadi. Kestis 324 päeva. 1961 ehitati ühe ööga Berliini müür, mis sulges Lääne-Berliini Kuuba (ehk kariibi) kriis 1956 tuli Kuubas võimule Fidel Castro. Kehtestas oma diktatuuri. Pahempoolsed ümberkorraldused. Suhted USA-ga halvenesid. Kuuba natsionaliseeris USA ettevõtted. Hrustsov asus paigaldama Kuubale kesk-maatüüpi rakette. Ameeriklased said selle...
Vaimuelu keskaja juhatab välja reformatsioon luterlus ja luterlik kirik kool vits oli juures eeslimask-häbistamine tublimad õpilased said õpetajale kõige lähemal istuda (priimused) kiriklik korraldus alates 13. sajand eesti maastikupilti ilmuvad kirikud talupoegade ehituskohustus (lihtsam töö) välismaalt tellitud asjatundjad (keerulisem/täpsem töö) suured hooned (kirkikud) - sümboliseerivad Jumala ja Jeesuse võimu piiskopid ja toomkapiitel tartu, saare-lääne ja tallinna piiskop tallinnas puudus ilmalik võim toomkapiitel - piiskopkonna juhtimine maaisanda roll sidus piiskoppe maa külge, mida nad valitsesid vaimulikena olid piiskopid universalistliku kristliku maailmapildi kandjad piiskopid vahendasid Liivimaale uusi kultuurilii mõjusid toomkapiitli moodustasid kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna va...
1.Sotsialistlikud riigid . Euroopas :Rumeenia, Bulgaaria , Poola , Tshhoslovakkia , Jugoslaavia , Albaania , Ungari , Ida- Saksamaa, NSV Aasias : Hiina Rahvavabariik , Mongoolia , Põhja-Vietnam , Põhja - Korea. Ladina- Ameerikas : Kuuba . 2. Sotsial. riikide koostöövormid majanduses ja sõjanduses. Majanduses : 1. Organisatsioon : Vastastikuse Majandusabi Nõukogu . (VMN) 2. Organisatsiooni loomis aaasta : 1949 . jaanuaris . 3. Eesmärk : Pidi aitama Moskva meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada ning olema aluseks koostööle tulevikus . Sõjanduses : 1. Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO) 2. 1995 . 3. Seadistati Nõukogude vägede viibimine Ida-Euroopa riikides . 3. Iseloomusta partei liidrite võimu NSV Liidus . Stalini aeg : 1. Majanduses : · Rasketööstus · sõjatööstus 2. Poliitikas : · Stalini ainuvõim · Totalitaarne riik · Vägivallapoliitika · Sunnitöölaager · Inimõiguste massirikuumine . Hrutstsov...
NSV Liit pärast II maailmasõda. 1945-1953 - J.V. Stalin HILISSTALINISM Majandus: ¤plaanimajandus, käsumajandus ¤maj. raskused ¤sõjatööstuskompleksi eelisarendamine põllumajanduse allakäik ja näljahäda ¤kaardisüsteemi kaotamine ¤rahareformi läbiviimine ¤tarbekaupade defitsiit ¤algatati diskussioon maj. arenguteede üle ¤"abi ja toetus" Ida-Euroopa riikidele Sisepoliitika: ¤võimuvõitluse ägenemine, vana kaardiväe taandumine repressioonide uus laine ¤küüditamised ¤pol. süüasjade korraldamine ¤võimustruktuuri reorganiseerimine ¤äärealade soviteseerimine ¤Nõukogude patriotismi süvendamine ¤tsensuur hariduse ja kultuuri üle ¤eraldatus teistest riikidest (raudne eesriie) ¤rahvusküsimuse teravnemine ¤vene rahva esiletõstmine Välispoliitika: ¤stalinistliku sotsialismimudeli juurutamine Ida-Euroopa maades ¤Saksamaa lõhestamine ¤raudse eesriide kujundamine ¤kujunevate kommunistlike reziimide toetamine Aasias...
külm sõda-ajajärk rahvusvahelistes suhetes,mida isel üliriikide ideoloogiline,poliitiline ja maj vastasseis;külma sõja vormid:ideoloogiline võitlus,võidurelvastumine,võitlus mõjusfääride laiendamise pärast, maj võitlus,diplomaatiline võitlus;1948-Berliini blokaad,1949-kahe Saksamaa riigi väljakuulutamine,1950-53-Koera sõda,1956-Ungari ülestõus,Suessi kriis,1961-essa inimene kosmoses,Berliini müüri ehitamine,1962-Kuuba kriis,1969-essa inimene kuul,1964-73-Vietnami sõda,1970-kahe saksamaa leppimise algus,desarmeerimise ajajärk,pingelõdvendus,1979-Afganistani sõda,,1985-Gorbatsovi võimuletulek NSVL-is(Perestroika,glastnost), 1991-NSVL lagunemine;külma sõja alguseks on 2 plaani e doktriini:Trumani doktriin-seoses Kreekat ja Türgit ähvardava NSVL survega teatas USA,et annab maj ja sõjalist abi riikidele,mida ähvardab sattumine Moskva kontrolli alla;Marshalli plaan e Euroopa taastamise programm nägi ette,et kõik riigid,mis toetavad USA välisp...
AJALOO KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS Nõukogude Liidu ja idabloki lagunemine. 1. PERESTROIKA ( vene k. 'ümberkorraldamine') on NSVLi majandusliku ja poliitilise korra ümberkorraldamine, säilitades sotsialism. GLASNOST ( vene k. 'avalikustamine') Salastatuse vähendamine ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumine. 2. Muudatused, mis toimusid perestroika ajal : Valdkond Muudatus 1. Perestroika läbiviimine. Ühiskonnaelu 2. Glasnosti läbi viimine. 3. Suhete parandamine muu maailmaga. 4. Tsensuuri leevendamine. 1. NLKP mõjuvõimu vähendamine. Sisepoliitika 2. Kõrgeim riigiorgan : NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress. 3. Loodi presidentaalne valitsemiskord. ( Gorbatsov) 4. Poliitilise liikumise elavnemine. 1. NõukogudeHiina suhete paranemine. Välispoliitika 2. USA Nõukogude Liidu ...
Ajaloo KT – Keskaeg 1)iseloomusta keskaja ühiskonda ja eluolu: seisused, nende ülesanded Keskaeg jagunes: Varakeskaeg (5-10.saj) - Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi hääbumine (476 a).Barbaririikide kujunemine Euroopas.Frangi riigi tugevnemine ja keisririigi teke Lääne- Euroopas Karl Suure valitsemise ajal (800 a).Araablaste, viikingite ja ungarlaste rüüste- ja vallutusretked.Linnade, kaubanduse ja käsitöö allakäik ning naturaalmajanduse valitsemine. Feodalismi ja seisusliku korralduse väljakujunemine.Feodaalse killustatuse väljakujunemine pärast Frangi riigi lagunemist (843 a).Ristiusu levik Euroopas. Ristiusu kiriku ja Rooma paavsti autoriteedi kasv. Kõrgkeskaeg (11-13saj) - Saksa kuningas Otto I lasi end Roomas keisriks kroonida ja pani aluse Püha Rooma keisririigile (962 a).Algas kuningavõimu tugevnemine.Ristiusu ki...
1. Miks puhkes Liivimaa ristisõda? Kuivõrd aitasid oma tegevusele ristisõja puhkemisel kaasa piiskopid Meinhard ja Berthold? Liivimaa ristisõda puhkes seetõttu, et Liivimaal elasid paganad (paavsti soov kirikut laieneda), Euroopas oli üleliia sõjamehi, taheti jõuda Vene turule. Piiskop Meinhardi ülesanne oli Liivimaa ristiusustada; piiskop Berthold alustas misjoni politiseerimist ta sai paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlased alistuma sundida. 2. Mille poolest erines piiskop Alberti tegevus eelkäijate Meinhardi ja Bertholdi omast? Ta eesmärk oli rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop, kes alluks otse paavstile. Ta hakkas 1201. aastal rajama Riia linna, kuhu ta viis üle piiskopkonna keskuse. 3. Milline tähendus eestlaste ajalooteadvuses on Ümera ja Madisepäeva lahingutel? Ümera lahing oli 1210. aastal toimunud lahing eestlaste ja ristisõdijate vahel, mille eestlased võitsid. Madisepäe...
KRIISID JA SÕJAD PÄRAST II MS *1950a tekkisid pingekolded LähisIdas, Aasias, Euroopas. LähisIda: Iisraeli sünd, vastuolude teravnemine 14.mai.1948 kuulutati välja juutide riik Palestiina araablased polnud aga nõus Palestiinat juutidega jagama ja ründasid Iisraeli 1949a sõlmiti vaherahu Aasia: kommunismi levik tekkis 2 Korea riiki: PKorea (NSVL) ja LKorea (demokraatia) Euroopa: NSVL ikestatud rahvad ootasid vabastamist (kommunism loodeti Lääne abiga kukutada) tegelikult polnud lääneriigid valmis vabastamiseks *IdaEuroopa sõltlasriikidel ei õnnestunud vabaneda NSVL mõjusfäärist, kuna avalikult ei julgetud kommunistlikku süsteemi trotsida ja lääneriigid polnud valmis abi pakkuma. Korea sõda (195053.) kommunistlik PKorea tungis kallale N...
Kõrgja hiliskeskaeg 11.15.sajand Jaanika Märdimäe Millest räägin? 1. RIIGIVÕIM 2. KIRIK JA PAAVSTLUS 3. Kõrgkeskajal 4. Hiliskeskajal 5. FEODAALTSIVILISATSIOON 6. RISTISÕJAD 7. ÜHISKOND 8. RELAVSTUS JA SÕJALINE KULTUUR 9. LINNASTUMINE 10. ÜLIKOOLID JA TEADUS 11. KUNST 12. VENE RIIK JA KULTUUR JA REFORMATSIOONI ALGUS RIIGIVÕIM Feodaalne killustumus riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu toetavad kohalikud võimukandjad Valitsejad "Mitte miski ei tõsta valitseja prestiizi rohkem kui suured sõjakäigud ja ebatavalised teod" Esinduskogude välja kujunemine KIRIK JA PAAVSTLUS: Katoliku kirikut iseloomustab üldine langus: Vaimulikud olid abielus Vaimulikel oli vähe aega vaimulikeülesannete täitmiseks Vaimulikukohtade omandamine raha eest ehk simoonia KIRIK JA PAAVSTLUS: I Kõrgkeskaeg (2) Gregoriuse ...
Eesti iseseisvuse taastamine 1987-1992 Iseseisvuse taastamise eeldused - 1) Sotsialistliku (ehk kommunistliku) maailmasüsteemi kriis ja sellega seotud majanduslangus, mis ilmnes juba 1980. aastate alguses. 2) NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine (edutu Afganistani sõda, kontrolli nõrgenemine Ida-Euroopas) 3) võidurelvastumise kiirendamine lääneriikide poolt (tähesõdade programmid USAs jne.) 4) NSV Liidu majanduskasvu takistamine lääneriikide poolt (alandati naftahindu, majandusblokaad jne.) kõige selle tulemusel oli NSV Liit minemas pankrotti. 5) Mihhail Gorbatsovi võimuletulek märtsis 1985 (Gorbatsov mõistis uuenduste vajalikkust) 6) Läbikukkunud perestroikapoliitika, see ei uuendanud sotsialistlikku ühiskonda vaid viis impeeriumi lagunemiseni. 7) tagurlike jõudude riigipöördekatse NSV Liidus augustis 1991, mis andis impeeriumi väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks. Fosforiidikampaania - 1986.aasta lõpul aval...
Sotsialismisüsteemi ja Nõukogude Liidu lagunemine. Õpik lk 116-143 1. Nõukogude Liidu nõrgenemise ja lagunemise põhjused Sisepoliitilised: tegeliku võimu koondus armee ja julgeolekuaparaadi kätte, rahvas ei olnud rahul toiduainete puudusega, dissidendid hakkasid aktiivselt tegutsema, kujunesid välja ametikohad, millel oldi kogu elu, NSV Liidus võimul Leonid Breznev. Välispoliitilised: sõda Afganistaanis mõjutas NSVL tugevalt.boikoteeriti moskva olümpiamänge. 2. Sotsialismisüsteemi lagunemise põhjused: sisemised ja välised põhjused. Gorbatsov mõistis hukka Praha kevade lämmatamise ja loobus avalikult Breznevi doktriinist, teades, et annab igale rahvale võimaluse ise oma tee valida. NSVLi nõrgenemine. Baltimaade laulev revolutsioon. Poolakad ei leppinud kommunistliku süsteemi reformimisega, vaid soovisid selle täielikult lammutada....
Ajalugu Uus ärkamisaeg Ja taasiseseisvumine Referaat Nimi: Romet Auli Kursus: E3 1 SISUKORD 1. UUE ÄRKAMISAJA ALGUS…………………………………...…………………..3 2. ÜHISKONNA POLITISEERUMINE ………………………...…………………….4 3. LAULEV REVOLUTSIOON……………………………………………………......5 4. IMPEERIUMIMEELSETE JÕUDUDE KOONDUMINE………………………....6 5. SUVERÄÄNSUSDEKLARATSIOON…………………………………………..…7 6. KODANIKE KOMIITEEDE LIIKUMINE………………………………………..….8 7. ÜLEMINEKUPERIOOD……………………………………………………………9 8. IME MAJANDUSPROGRAMM…………………………………………………....10 9. ISESEISVUSE TAASTAMINE………………………………………………….…11 10. KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………………..12 2 UUE ÄRKAMISAJA ALGUS 1985. aastal Gorbatšovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikust...
Maailm 1956-1985. Demokraatia tunnused, diktatuuri tunnused. DEMOKRAATIA TUNNUSED * rahvavõim * valimised ühetaolised ja vabad * kodaniku puutumatus * kodaniku kohustus * eraomandi puutumatus * sõna-, koosoleku- ja trükivabadus * liikumisvabadus DIKTATUURI TUNNUSED * Kõik, mis demokraatias lubatud, on siin pigem keelatud! * massirepressioonid (massiline inimõiguste rikkumine, küüditamine, mõrvamine) Berliini kriis (müür) NSV Liit oli saanud üheks maailma kahest üliriigist. Kreml ei salanud, et tema eesmärgiks on kommunistliku süsteemi kehtestamine kogu maailmas ja järelikult on tal oma huvid mitte ainult NSV Liiduga piirnevates maades, vaid kõikjal – nii Berliini tänavail kui ka Aafrika vihmametsades, nii Araabia turgudel kui ka inimtühjadel polaaraladel. Kuid kõikjal põrkus ta teise üliriigi, USA tahte ning põhimõtete vastu. Kõige selgemalt avaldus ülemaailmne vastasseis Saksamaal. Saksamaa saatus ei olnud ikka veel se...
Pingelõdvenduse algus 1970. aastate alguseks oli Lääne välispoliitika jõudnud ummikusse. Sõnades oldi küll kommunismi levikule vastuseistud, aga tegelikult ei oldud midagi tehtud. Lääneriikidel tekkis arusaamine, et nad ei suuda kommunismiga võidelda, vaid tuleb sellega leppida. Majanduslik olukord ei olnud kõige parem. NSVL näis samal ajal aina tugevamalt. Lääs vajas külmas sõjas hingetõmbe aega, see tähendas et vajati parandada suhteid kommunistliku maailmaga.Pandi alus pingelõdvendusele. Esimestena alustasid suhteid parandama NSVLiga Euroopa riigid. Prantsusmaa ja NSLV vahel hakkas arenema majanduslik ja kultuuriline koostöö.Paranesid ka NSVL suhted teise Euroopa suurriigiga Lääne-Saksamaa. 1970. aastal sõlmis Lääne- Saksamaa NSVL ja Poolaga idalepingud, tunnustades Saksamaa idapiirina Oder-Neisse jõge. 1972. tunnustas L-Saksamaa Saksa DV-d. 1973. aastal allkirjastas L-Saksamaa NSVLiga koostöölepingud majanduses ja kultuuris.USA ha...
Kool Eesti taasiseseisvumine Klass Nimi Õpetaja: Koht UUE ÄRKAMISAJA ALGUS 1985. aastal Gorbatšovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn.fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23. augustil Tallinna Hirvepargis poliitiline meeleavaldus. ...
Maailm esimese maailmasõja järel Pinged säilivad Ainsaks selgeks võitjaks osutusid Ameerika Ühendriigid. Kõige suurem pettumus oli sõja järel Saksamaal. Samuti pidasid kaotajateks end Ungari ja ka Venemaa. Venemaa seadis eesmärgiks uuesti maailm ümber jagada.1922.aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles` süsteemi vastase koostöölepingu. Antandi pool võidelnud riikidest oli sõjatulemusega kõige vähem rahul Itaalia ja Jaapan, mis jäeti ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid. Kaotused olid suured ja sõjast ei saadud mingit kasu. Kõik need asjaolud tõukasid maailma uue maailmasõja poole. Sõjajärgne majanduskriis Rahanduses oli olukord ebakindel. Tööpuudus kasvas. Kõige keerulisemaks kujunesid majandusprobleemid Saksamaal, mille olukorda raskendasid Antandi riikidele makstavad reparatsioonid. Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtuse kiiremini, kui jõuti seda trükkida. Eri...
Bütsantsi arhitektuur Bütsants 395.aastal jagunes Rooma Tuumikalaks jäid Kreeka Kultuur toetus rohkem Kristlik riik, kus keisri riik lõplikult Ida- ja ja Väike-Aasia hellenistlikule kui käes oli nii ilmalik kui ka Lääne-Rooma riigiks, roomalikule traditsioonile usuline võim millel olid erinevad keisrid ja kreeka keel tõrjus kõrvale ladina keele Kirik Paljud Bütsantsi kirikud Põhiplaanid olid ruudu, Hagia Sophia katedraal olid tsentraalehitised, võrdkülgse hulknurga või mille põhiplaani äärmised võrdhaarse kreeka risti punktid on ke...
Saksamaa LV 1. SLV kujunemine a) Riikluse loomine- 1949 parlamendivalimised ja põhiseaduse kinnitamine: · parlamentaarne föderatiivne vabariik (pln. Bonn) · 2-kojaline parlament · valitsus eesotsas liidukantsleriga b) Mitmeparteisüsteem: · KDL parempoolne kons. Partei · SDP sotsialistid · VDP liberaalid (koalitsioonipartneriks) c) SLV piiratud suveräänsus okupatsioonireziim 1951.aastani: · kontrolliti riigi välispol., kaubandust ja rahandust d) Lääneriikide võrdväärse partnerina: · 1955 NATO liige · 1957 EMÜ üks asutajaliikmeid 2. Sisepoliitika a) 1949-69 võimul KDL (üksi või koalitsioonis) · I kantsler 75 aastane kogenud poliitik Konrad Adenauer · tegi kõik et mitte lubada revansismi taassündi · 60-tel sisepoliitikas nihe vasakule koal. partneriks SDP b) 1969 1982 sots.-lib. koalitsioon (SDP+VDP): · 1969-74 kantsler ...
1) John Kennedy(populaarne ja karismaatiline USA president, kelle elu lõpetas atendaat). 1961-1963 oli president. Hakkas ajama uute rajajoonte poliitikat ehk enam ei keskendutud ainult heaolu tagamisele, vaid ka inimeste isiklikud saavutused ja teaduslik areng olid päevakorras. Mitte ainult riik ei pea mõtlema, mida ta saab teha inimeste heaks, vaid ka inimesed peavad sellele mõtlema, et mis riigi paremaks saaks teha. Rohkem rõhku pöörati demokraatlike lubaduste elluviimisele. Suurimaks välispoliitiliseks saavutuseks oli 1962.a toimunud Kuuba kriisist edukalt väljumine, mille tulemusel NSVL viis oma raketid Kuubalt ära, USA-d ei ohustanud need enam. 2) Konrad Adenauer- Saksamaa Liit-Vabariigi kantsler. Koos kristlike demokraatidega juhtis Saksamaad hästi. Oli korralik ja viisakas poliitik, ta maine oli hea ja ta sisendas saksa rahvasse usku, et see mis oli juhtunud varem nende kõigi süü läbi (Hitler ja jamad) saab kõik korda, kui nad ko...
1. Aastaarvud Liivi sõda 1558-1583 Jam Zapolski rahu 1582 Pljussa vaherahu 1583 Altmargi rahu 1629 Brömsebro rahu 1645 Oliwa rahu 1660 suur näljahäda 1696-1697 Forseliuse seminari tegutsemisaastad 1684 esimene eesti keelne grammatika 1637 Tartu ülikooli asutamine 1632 2. Isikud Balthasar Russow Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik Erik XIV Rootsi kuningas (1560-1568); sekkus Liivi sõtta, hakkates Eestimaad valitsema Gustav II Adolf Rootsi kuningas (1611-1632); kirjutas alla Tartu Ülikooli asutusürikule; langes sõjas Karl XI Rootsi kuningas (1660-1697); tema valitsemisajal saavutas Rootsi suurriik oma suurima õitsengu; alustas riigimaade tagasivõtmise st reduktiooni; kaotas Liivimaa rüütelkonna ...
Tööleht nr 6 lähiajalugu 2 osa peatükk18 Ameerika Ühendriigid 1.Kirjuta kokkuvõte järgmiste teemade kohta USA 1950-1970 aastatel- tõusis võimsaimaks riigiks. Muutus välispoliitika- USA asus looma liite teiste riikidega. 1960 a riigipeaks valitud John Fitzerald Kennedy kuulutas välja „uute rajajoonte poliitika“, mis tähendas, et ameeriklastel tuleb rajada õiglast ühiskonda, kaotada vaesust. Mustanahaliste olukord- 1960 aastal toimus mustanahaliste seas murrang, mil USAS hakkasid jõustuma rassilist võrdsust tagavad seadused. Sellele vaatamata ei suudetud rassiprobleeme USAS täielikult ületada. Kommunismi leviku pidurdamine- USA abistas nende riikide valitsusi, keda ähvardas kommunistliku riigipöörde oht. Toetati kommunistivastast liikumist NSV liidus ja teistes kommunismimaades. USA väed osalesid 1950.aastate algul Korea sõjas. 1960-1970.aastatel oli üheks valusaimaks probleemiks Vietami sõda. Sõda oli pettumus, mis riivas USA koda...
Suured maadeavastused Christoph Kolumbus. Esimesel reisil avastas Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti. Teise reisi käigus avastas Väikesed Antillid, Puerto Rico ning Jamaica. Kolmanda ekspeditsiooniga jõudis ta Venezuela rannikule. Mõtles, et äkki oli leidnud uue mandri. Tordesillase leping 1494. aastal sõlmitud leping, mille järgsel kõik 46-ndast meridiaanist lääne pool avastatavad maad kuuluvad hispaanlastele, idapoolsed aga porguallastele. Piir fikseeriti vaid Atlandil. Vasco da Gama jõudis Indiasse 1498. Amerigo Vespucci Brasiilia ekspeditsioonid, sai aru, et oli leidnud uue mandri Uus Maailm. Fernao de Magalhaes 1519. alustati ekspeditsiooni, 1522. jõuti tagasi ümbermaailmareisilt. Euroopa hakkas avastatud piirkondi süstemaatiliselt koloniseerima. Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus vähenes, võimsamaks said Atlandi ookeani äärsed sadamalinnad. Tekkisid kauba- ja fondibörs. +hindade revolutsioon. Humanism ja reness...
Kordamine: kommunistlikud riigid 1. Kommunistlikud riigid 2. Nõukogude Liit ja tema lagunemine a) Sotsialismileeri kujunemine: a) Stalini surm ja Beria uus kurss: Breria asus taastama ja parandama suhteid lääneriikidega. Kommunismi mõjuvõimu laienemise Soovitas Saksa DV-l loobud sotsialistlikust kursist. Hakkas liiduvabariikides edutama rahvuskaadrit tulemuseks oli sotsialismileeri kujunemine. (kohaliku rahvuse esindajaid edutati juhtivatele kohtadele).Leevendas vägivallapoliitikat. Karistusaluseid Moskva toel aidati kommunistid võimule vabastati vangilaagritest.Beria populaarsus tõusis – see ohustas konkurente. Organiseeriti Beria-vastane algul Ida-Euroopa riikides: Hiljem laiendati vandenõu, teda süüdistati riigivastases tegevuses ning kõigis Stalini-aegsetes kuritegudes. Beria hukati mõju Ida- ...
Kordamisküsimusi Eesti keskajast: 1. Millal ja millega algas ning lõppes Eestis keskaeg? Algas Muistse Vabadusvõitlusega 1208-1227 ning lõppes Liivi sõjaga 1558-1583. 2. Kristluse levik Euroopas ning Eesti kui üks viimaseid kristlikke riike. Tee endale selgeks, mis põhjustas muistse vabadusvõitluse Eestis. Kristlus jõudis 10. sajandil Venemaale ja 11. sajandil Skandinaaviasse, 13. sajandil olid Baltimaad viimased paganlikud maad Euroopas. 3. Kristluse levitamine Läänemere idakaldal, selle põhjused. Esimesed katsed Fulco ja Nicolaus Eestis. Soome vallutamine Rootsi poolt. Lübecki linna rajamine ning Saksa kaupmeeste huvi Daugava jõe vastu. Rootsis ja Taanis oli keelatud paganatega kauplemine, mööda Läänemerd ning Daugava jõge oleks olnud hea kaupa transportida. Aktiivseks muutusid paganarahvaste mereröövlid. Fulco määrati eestlaste preestriks ning Nicolaus oli tema abiline. ...
§ 42. ELUOLU JA KULTUUR 1. Nihked maailmapildis 1.1 70ndad kui pettekujutelmadest vabanemise ajajärk. Ebapopulaarne Vietnami sõda. Heaoluillusiooni murendus naftahindade järsu tõusu tõttu.. 1.2 eitustel põhinev kultuuriline liikumine e kontrakultuur. Akadeemilist meditsiini eitavad teraapiad, nn vabakliinikute ja vabaülikoolide levik. Zen-budismi kui moeröögatus. Bioenergeetikasse ja karma saladustesse süvenemine. 1.3 Uusvasakpoole mõttesuund, juhtkujudeks M. Foucault, J. Derrida, R. Barthes, J-P Sartre jt. Postmodernism. 1.4 Rohelise liikumise võidukäik(60ndad). Rachel Carson "Hääletu kevad"(1962) - "väike on ilus". Säästlikkusenõue. Jaapanlased elasid 70ndatel majandussurutise suuremate probleemideta üle. 2. Uusi andmeid inimestest 2.1 Geenitehnoloogia võidukäik. Huvi populaarteadusliku kirjanduse vastu. 2.2 Richard Dawkinski "Isekas geen" (1976) inimene kui sotsiaalne...
Eesti iseseisvumine § 21 EESTI ESIMESE MAAILMASÕJA EEL majandus tööstus kaubandus kultuur Posit muutused: Posit: · Asutati · 1905 Noor-Eesti · Maad said · Raudteed mitmeid · 1906 ENKSTG osta need, · Sadamad ühistuid · 1907 EKS kes jaksasid · Vabrikud · Tartu Eesti · Emakeelsed Laenu- ja koolid Hoiuühistus · Üliõpilaste arv viiekordistus · Üliõpilasseltsid · Eesti ...
Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel · I-MS võitjateks jäid demokraatlikud riigid: 1. Inglismaa 2. Prantsusmaa 3. USA · Demokraatlike riikide arv suurenes järsult · 19 saj peamised politilised idealoogid olid: 1. Liberalism vabameelsus poliitikas, majanduses ja filosoofias, lähtub inimeste õigustest ja vabadustest 2. Konservatism alalhoidlikus, parempoolne mõtteviis, tuginetakse traditsioonidele 3. Sotsiaaldemokraatia kahevahel, marksism, vaheaste või üleminek kapitalismilt kommunismile USA · Arenes sõjajärgsetel aastatel kiiresti · Kuulutati välja kuivseadus (alkoholi keeld) · Alkoholi levitamisega tegeles maffia- sisemise hierarhiaga organiseeritud kuritegeuslike jõukude ühendus, eesmärk kasu saada ebaseaduslikul teel · 1929 algas USA's majanduskriis · Presitendiks valiti Franklin...
ISESEISVUMINE 1985. aastal alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul. Põhjuseks oli avalikustatud Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas sundis aga fosforiidikampaaniaga ametkondi kaevamisest loobuma. Tekkisid sellised operatsioonid nagu MRP-AEG (Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, loodi 1987. aastal selleks, et tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sise ja selle tagajärjed Baltimaale), ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, loodi 1989. aastal, oli esimene poliitiline erakond), EMS (Eesti Muinsuskaitse Selts, loodi 1987. aasta lõpul, oli esimene demokraatlikele põhimõtetele põhinev massiorganisatsioon), Eesti RR (Eestimaa Rahvarinne, loodi 1988. aasta keskel). EMS ja ERSP pöörasid mõlemad suurt tähelepanu eestlaste j...
Teine maailmasõda (1939 1945) 1. Põhjused a) Poliitilised: · Versailles´süsteem osutus ebapüsivaks · RL ei suutnud ohjata sõjakaid suurriike · Lääneriikide lepituspoliitika ja MRP lisasid Hitlerile kindlust b) Majanduslikud: · Hitler arendas sõjatööstust, viimaks Saksamaad välja majanduskriisist · Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et tagasi maksta suurettevõtjailt saadud laenud c) Ideoloogilised: · Hitler soovis laiendada sakslaste eluruumi ja luuna nn Kolmas Riik · Stalin vajas Punaarmeele rakendust, et teostada maailmarevolutsiooni idee 2. Sõjategevuse algus a) 1. septembril 1939 tungis Saksamaa Poolasse b) 3. septembril kuulutasid Inglismaa ja Prantsusmaa Saksamaale sõja c) 17. septembril tungis Poolasse Punaarmee, vallutades selle idaosa 3. Sõjategevuse laienemine Euroopas a) Kummaline sõda (1939 1940): · Prantsuse ja Saksa vägede kindlustumine piiril Maginot´ ja Siegfried...
Ajaloo kontrolltöö - Külm sõda, kriisid külma sõja ajal, pingelõdvendus 1.Rahvusvaheliste suhete pingestumine Euroopas 1940. Aastate teisel poolel. Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. 2.Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus. Olemus Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii küll otsese sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodus...
1 KESKAEG I KESKAJA PERIODISEERIMINE: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Varakeska 5.- Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi eg 10.saj hääbumine (476 a). Barbaririikide kujunemine Euroopas. Frangi riigi tugevnemine ja keisririigi teke Lääne- Euroopas Karl Suure valitsemise ajal (800 a). Araablaste, viikingite ja ungarlaste rüüste- ja vallutusretked. Linnade, kaubanduse ja käsitöö allakäik ning naturaalmajanduse valitsemine. Feodalismi ja seisusliku korralduse väljakujunemine. Feodaalse killustatuse väljakujunemine pärast Frangi riigi lagunemist (843 a). ...
KESKAEG I KESKAJA PERIODISEERIMINE: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Varakeskae 5.-10.saj · Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi hääbumine (476 g a). · Barbaririikide kujunemine Euroopas. · Frangi riigi tugevnemine ja keisririigi teke Lääne- Euroopas Karl Suure valitsemise ajal (800 a). · Araablaste, viikingite ja ungarlaste rüüste- ja vallutusretked. · Linnade, kaubanduse ja käsitöö allakäik ning naturaalmajanduse valitsemine. · Feodalismi ja seisusliku korralduse väljakujunemine. · Feodaalse killustatuse väljakujunemine pärast Frangi riigi lagunemist (843 a). · Ri...
Euroopa 17.-18. sajandil 1 Uusaeg ja selle iseloomulikud jooned algus: Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453 Suured maadeavastused, eelkõige Ameerika avastamine Cristoph Kolumbuse poolt 1492 Luterlik reformatsioon 1517 Suur Prantsuse revolutsioon 1789 Ehk: 17. sajandi algusest alates lõpp: Esimene maailmasõda (1914-1918) ehk 19. sajandiga lõppes uusaeg. iseloomulikud jooned majanduses: kapitalism (suhete areng ja võimule pääsemine); eurooplaste koloniaalvallutused pidurdasid teiste maailmajagude arengut, eurooplastele tähendas see kasumeid; kaubanduse areng; paljudes Lääne-Euroopa riikides oli pärisorjus kadunud ning see viis hiljem ka kodanliku eraomandi tekkimiseni (Inglismaa), Ida-Euroopas ...
Ajaloo kontrolltöö I ( 3 kursus ) 1)Bütsants; Kui rooma riik lagunes, hakati Ida poolset osa kutsuma Bütsantsiks, mille pealinnaks oli Konstantinoopol. Valitses keiser, kelle ülesandeks oli mõista kohut, anda välja seadusi, juhtida sõjaväge. Nõu andis keisrile senat. Maakondi valitsesid väejuhid ehk strateegid. Sõjaväe moodustasid peamiselt talupojad. Maatükk hakkas vaesuma, nõrgenes ka Bütsantsi riik. Majanduslikuks keskuseks oli pealinn Konstantinoopol, mille kaudu toimus ka kauplemine Hiinast, Indiast kuni Euroopani. Oma hiilgeajal oli Bütsants rahvarohke ja väga rikas ( 100 000 inimest). 2)Feodaalkord; ühiskonnakorraldus, mis jaguneb kihtideks: vaimulikud, sõjamehed, talupojad. Aluseks oli vasalli ja senjööri vaheline suhe. 3)rüütliseisus; Keskaegne sõjameheseisus oli üsna mitmepalgeline. Osa rüütleid pärines vanadest ülikusuguvõsadest. Olid hertsogid( germaani väepealike pärijad), krahvid( grangi riigi kuninglikud asevalitsejad), ...
EESTI NSV AJAJÄRK (1944-1990) TÄHTSAMAD DAATUMID: 1946. a. november Johannes Vares-Barbaruse enesetapp (?) 1949. a. 25. märts massiküüditamine 1949 talude massiline kolhoseerimine 1950. a. märts EKP Keskkomitee VIII pleenum (Venemaa-eestlaste võimu haaramine Moskva toetusel) 1979 EKP Keskkomitee otsus vene keele õpetamise ja omandamise täiustamisest (forsseeritud venestuspoliitika) 1980 - ,,40 kiri" , haritlaste avalik kiri, mis rahvast liitis, suurenes vastupanu venestusele 1987 kevad rahva protestilaine Kabala-Toolse fosforiidikaevanduse rajamise vastu (fosforiidikampaania) 23. august MRP-AEG, eesotsas Tiit Madissoniga korraldas Tallinnas Hirvepargis poliitilise meeleavalduse 26. september ajalehes ,,Edasi" ilmub Kallase, Made, Savisaare ja Titma ettepanek viia Eesti üle täielikule isemajandamisele (IME) -rajatakse Eesti Muinsuskaitse Selts esimene dem. põhimõtetele t...
Ajaloo olümpaaadi konspekt. Vära,E. Tannberg,T. Lähiajalugu II. Õpik 9. klassile. Tallinn, 2004, lk. 108-118; 124-125. · Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986.aasta lõpul , kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga teisisõnu fosforiidikampaania ametkondi kaevanduse ramaisest loobuma . · 1987.aasta augustis loodi I poliitiline ühendus : Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG), selle eesmärgiks oli tuua päevavalgele 1939. Aasta Hitler-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaale. Kokku tuli üle 2000 inimese, see oli esimene senist reziimi vastustava poliitilise massimeeleavaldamisega . Hirvepargi miiting ja ühiskonna politiseerumine 1987 a 23 augustil korraldas MRP-AEG (Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamis...
EESTI KAUBANDUSE/MÜÜGI OLEMUS JA ARENG Eesti kaubanduse alged tekkisid juba enne orjanduslikku ühiskonda sugukondliku korra ajal. Seega võib kaubanduse ajaloo vanuseks lugeda 7000 kuni 10 000 aastat. Kui võtta aluseks, et mõiste kaubandus tähendab vahetamist, siis ulatub tema ajalugu kaugele eelajaloolikku ajajärku. Ürgkogukondlikus ühiskonnas vahetati üks kaup teise kauba vastu. Toimus naturaalne vahetuskaubandus. Anti midagi ära et vastu saada. See oli vahetuse arenemise kõige algelisem staadium. Vahetuskaubandus oli organiseeritud retkede kujul naabrusesse. Kui naabrid olid kaitsevõimelt nõrgemad, siis kujunesid retked sageli röövretkedeks. Pärast esimest suuremat ühiskondlikku tööjaotust, milleks oli karjakasvatajate sugukondade eraldumine, muutusid vahetatavad hüvised mitmekesisemaks retkedeks, tekkisid alalised kokkupuuted teiste sugukondadega. Olid olemas ...
annaabi.ee 
