Tori Põhikool Moskva olümpiamängud 1980 Uurimistöö Koostaja Ivo Leesar Juhendaja Tiit Tammela 2011 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 1. Moskva 1980........................................................................................................................... 4 1.1. Tingimused........................................................................................................................ 4 1.2. Tõrvikujooks ..................................................................................................................... 4 ...
,,EESTI OLÜMPIAMEDALIVÕITJAD 1912-2006" Tiit Lääne Raamatus "Eesti olümpiamedalivõitjad" 1912 2006 on esmakordselt ühiste kaante vahele võetud kõik meie olümpiamedalistid. Enam kui sada aastat on maailm pidanud kaasaegseid olümpiamänge. Mängudest on kujunenud oluline rahvusliku eneseteadvuse mõõdupuu nii suurriikide kui ka Eesti taoliste väikeriikide jaoks. Ja sellepärast on iga medal, mis erinevatel aegadel olümpiatelt võidetud, iga riigi, ka meie jaoks, hindamatu väärtusega. Ikka on leidunud Eestiski keegi, kelle sportlik ettevalmistus on lubanud tõusta tippu maailma suurimal spordipeol. Võitnud esimese olümpiamedali 1912. aastal, on eestlased sealt alates pea alati jõudnud ka pjedestaalile. Talimängudelt võideti eelmisel sajandil kaks medalit, kuid seda rikkamalt on möödunud kahed viimased mängud. Ning kokkuvõttes on eesti sportlaste medalisaak olnud se...
Nimi 1 Martin Klein 2 Mihkel Kuusk 3 Alfred Neuland 4 Jüri Losmann 5 Alfred Schmidit 6 Eduard Pütsep 7 Alfred Neuland 8 Jaan Kikas 9 Harald Tammer 10 Aleksander Klumberg 11 Roman Steinberg 12 Alekssander Kolmpere 13 Osvald Käpp 14 Voldemar Väli 15 Arnold Lühaäär 16 Albert Kusnets 17 William von Wiren, Georg Faehlmann, Nikolai Veksin, Eberhard Vogdt 18 Kristijan Palusalu 19 Nikolai Stepulov 20 August Neo 21 Voldemar Väli 22 August Neo 23 Johannes Kotkas 24 Johann Lõssov 25 Bruno Junk 26 Bruno Junk 27 Aleksander Tsutselov 28 Hanno Selg 29 Ants Antson 30 Rein Aun 31 Jaak Lipso 32 Svetlana Tsirkova 33 Jaan Talts 34 Jaak Lipso 35 Jaan Talts 36 Jüri Tarmak 37 Svetlana Tsirkova 38 George Zazitski 39 Aavo Pikkuus 40 Raul Arnemann 41 Jaak Uudmäe 43 Viljar Loor 44 Ivar Stukolkin 45 Mait Riisman 46 Nikolai Poljakov 47 Ivar Stukolkin 48 Jüri ...
1. Alfred Neuland 4. Voldemar Väli Tõstmine Kreeka-rooma maadlus Antverpen 1920 Amsterdam 1928 2.Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus 5.Kristjan Palusalu Pariis 1924 Vabamaadlus Berliin 1936 3.Osvald Käpp 6.Kristjan Palusalu Vabamaadlus Kreeka-rooma maadlus Amsterdam 1928 Berliin 1936 7.Johannes Kotkas 10. Jüri Tarmak Kreeka-rooma maadlus Kergejõustik Helsingi 1952 München 1972 8. Ants Antson Kiiruisutamine 11.Svetlana Tsirkova Innsbruck 1964 Vehklemine München 1972 12. Jaan Talts Tõstmine 9. Svetlana Tsirkova München 1972 Vehklemine Mexico 1968 13. Aavo pikkuus 16. Viljar Loor Jalgrattasport Võrkpall Montreal 1976 Moskva 1980 14. Ivar Stukolkin 17. Mait Riismann...
Aasta Sportlane Spordiala Toimumiskoht 1920 Alfred Neuland Tõstmine Antverpen 1924 Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus Pariis (käbeskaal) 1928 Voldemar Väli Kreeka-rooma maadlus Amsterdam (sulgkaal) 1928 Osvald Käpp Vabamaadlus Amsterdam (kergekaal) 1936 Kristjan Palusalu Kreeka-rooma maadlus Berliin (raskekaal) 1936 Kristjan Palusalu Vabamaadlus Berliin (raskekaal) 1952 Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Helsingi (raskekaal) 1964 Ants Antson Kiiruisutamine Innsbruck (1500m) 1968 Svetlana Tsirkova Naiskondlik florett Mexico (vehklemine) 1972 Jaan Talts Tõstmine...
Eestlaste medalivõidud olümpiamängudel Eestlaste olümpiamängude kuldmedalivõidud Aasta Koht Sportlane Ala Võistlusala Tulemus Märkused 257,5 Alfred Kergekaal (67,5 1920 Antwerpen Tõstmine (72,5-75- Neuland kg) 110) Eduard Kreeka-rooma Kärbeskaal (58 1924 Pariis Pütsep maadlus kg) Voldemar Kreeka-rooma 1928 Amsterdam Sulgkaal (62 kg) Väli maadlus Osvald I kergekeskkaal 1928 Amsterdam Vabamaadlus Käpp (66 kg) ...
1920 Antwerpen Alfred Neuland Tõstmine Kergekaal (67,5 kg) 1924 Pariis Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus Kärbeskaal (58 kg) 1928 Amsterdam Voldemar Väli Kreeka-rooma maadlus Sulgkaal (62 kg) 1928 Amsterdam Osvald Käpp Vabamaadlus I kergekeskkaal (66 kg) 1936 Berliin Kristjan Palusalu Kreeka-rooma maadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1936 Berliin Kristjan Palusalu Vabamaadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1952 Helsingi Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1964 Innsbruck Ants Antson Kiiruisutamine 1500 m 1968 México Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett 1972 München Jüri Tarmak Kergejõustik Kõrgushüpe 1972 München Jaan Talts Tõstmine Raskekaal (110 kg) 1972 München Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett 1976 Mont...
Mustvee Vene Gümnaasium Kehalise kasvatuse referaat teemale: «Naiste 800 m, 1500 m jooks» 12.klass Ksenia Bibikova Õpetaja: Jaan Rahuküla Mustvee 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus...................................................................................................................3 1.1 Kaasaaegsete OM ajalugu...........................................................................................3 1.2 Millal ei toimunud OM...............................................................................................4 1.3 Londoni OM 2012.......................................................................................................4 2. Naiste 800 m jooks Londoni OM 2012.a.......................................................................5 2.1 Võitjad 16 kohta 800 m..................
1. Stalinil oli ainuvõim. Valitsemisel tugines ta kitsale lähiskondlastele. Plaanimajanud oli ja inimesed kartsid riigikorda. Paljud saadeti Siberisse. Hruštšov pehmendas režiimi, vägivallapoliitikat ja kaotas mõned ühiskonna eri valdkondades kehtinud piirangud. Tema valitsemis aega nimetati sulaajaks. Sulaajal pöörati tähelepanu vajadusele arendada Nõukogude Liidus põllumajandust, elamuehitust, kergetööstust ja tarbimissfääri. Nõukogude riigi sise- ja välispoliitika liberaliseerimine mõjutas kõiki eluvaldkondi, sealhulgas ka kultuuri. Brežnev püüdis esialgu teha palju uuendusi ja ümberkorraldusi, kuid loodetud edu jäi saavutamata. Liidu sisepoliitilises elus tugevnesid aja jooksul tagurlikud poliitilised jõud. 1970. Aastatel ilmnes järjest selgemalt, et kehtiv poliitiline režiim on maandunud, ega suuda enam normaalselt toimida. Tekkis stagnatsioon. 2. Isikukultus – Liidri, enamasti riigipea tõstmine teist...
1. Mis on olümpiamängud ? Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. 2...
Kontrolltöö: Kommunistlikud riigid §22-24A 1. Mõisted: Teine maailm, sotsialismileer, sotsialistlik sõprusühendus, sotsialistliku orientatsiooniga riik, sulaaeg, stagnatsioon, dissidentlus,käsumajandus, metsavendlus. Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Sotsialismileer Moskva kontrolli all olevad riigid. Sotsialistlik sõprusühendus Riigid, kes jäid NSVLle kuulekaks Sotsialistliku orientatsiooniga riik Riigid mis ei kuulunud sõprusühendusse, aga mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult. Sulaaeg Hrustsovi valitsusaeg. Stagnatsioon Ühiskonna kõikides valdkondades valitsenud seisak. Dissidentlus Teisitimõtlemine, mille eestvedajad olid eelkõige haritlased, kes astusid välja ühiskonnaelu järkjärgulise karmistamise vastu. Käsumajandus Majandus, mida juhitak...
Kontrolltöö: Kommunistlikud riigid §22-24A 1. Mõisted: Teine maailm, sotsialismileer, sotsialistlik sõprusühendus, sotsialistliku orientatsiooniga riik, sulaaeg, stagnatsioon, dissidentlus,käsumajandus, metsavendlus. Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Sotsialismileer Moskva kontrolli all olevad riigid. Sotsialistlik sõprusühendus Riigid, kes jäid NSVLle kuulekaks Sotsialistliku orientatsiooniga riik Riigid mis ei kuulunud sõprusühendusse, aga mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult. Sulaaeg Hrustsovi valitsusaeg. Stagnatsioon Ühiskonna kõikides valdkondades valitsenud seisak. Dissidentlus Teisitimõtlemine, mille eestvedajad olid eelkõige haritlased, kes astusid välja ühiskonnaelu järkjärgulise karmistamise vastu. Käsumajandus Majandus, mida juhitak...
Kommunistlikud riigid Arenenud tööstusriikide kõrval oli Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati NSLV eeskujul: kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. Sotsialismileeri kujunemine Pärast II maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ja sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid väimule kõigepealt Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavia, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas NSVL oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rahvusvabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ja Põhja-Koreal...
Pärnu Hansagümnaasium Anneli Kapsi 10c EESTI NSV VALITSEMINE, MAJANDUS JA KULTUUR KARL VAINO AJAL (1978-1988) Lühireferaat Pärnu 2009 SISUKORD VALITSEMINE 3 MAJANDUS 3 KULTUUR 4 KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS -2- VALITSEMINE JA OLUKORD RIIGIS 1978.aastal vahetati Moskva heakskiidul Eesti NSVjuhtkond. Johannes Käbin saadeti Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe vähetähtsale kohale ja EKP parteijuhiks sai sügavalt Moskvameelne eesti keelt vaevaliselt valdav Karl Vaino . Temast sai Moskva käskude truu täitja ja uusvenestamise innukas elluviija. Algas jõuline venestamine-kõige veneliku ülistamine, vene keele õppimise igakülgne soodustamine ja selle osa suurendamine Eesti kultuurielus. Eesmärgiks seati Nõukogude Liidu mittevene rahvaste lõplik ja pöördumatu venelasek...
40.peatükk. Poliitilised olud Eesti NSV sisepoliitilise arengu üheks tunnusjooneks oli võitlus kodaniku natsionalismi vastu. Selle taga oli ÜK(b)P Keskkomitee, kes võttis 1944.aasta 30.oktoobril vastu otsuse ,,Eesti NSV parteiorganisatsiooni poliitilise töö puudustest ja ülesannetest". Seda mõistet kasutas laiemas perspektiivis N.Karotamm. Seda mõistet siiski ühemõtteliselt ei defineeritud. EK(b)P VIII pleenium ja selle tagajärjed Sisemine võitlus Venemaa eestlaste ja juunikommunistide vahel suurenes. Tundus, et liiduvabariigi tippjuhtkond on nakatunud kodanlikust natsionalismist. 1949.aastal saabus Eesti NSV-sse parteikomisjon asju uurima. 1950 arutati küsimust Kremlis. 7.märtsil kinnitas poliitbüroo otsuse ,,Vigadest ja puudustest EK(b)P KK töös". 1950.aasta teisel poolel tuli kokku EK(b)P KK pleenium, et otsust aruatada ja olukorda parandada. Tolleaegset kõrgemat juhtkonda süüdistati kodanliku natsionalismi alahindamises ja paljudes ...
VILJAR LOOR Sünniaeg: 1. oktoober 1953 Sünnikoht: Tartu Eesti kõigi aegade edukaim võrkpallur Viljar Loor võitis NSV Liidu koondisega olümpiakulla 1980. aastal Moskva mängudelt. Võrkpalli hakkas Tartus harrastama Ülo Palgi juhendamisel. Tallinnas jätkas treeninguid Raimond Pundi ja Ivan Dratsovi juhendamisel. 1973. aastal tuli Liidu koondislasena Euroopa juunioride meistriks. Jõudnud 1975. aastal Liidu põhikoondisse, sai Loori koduklubiks Moskva AKSK. 1975. aastal võitis esimese EM- tiitli, mida kordas veel 1977, 1979, 1981 ja 1983. Aastatel 1978 ja 1982 tuli Loor maailmameistriks ja 1977 ning 1981 maailma karikavõitjaks. Kõige märkimisväärseim saavutus oli siiski olümpiakuld 1980. aastal. Moskva mängudel kulges Liidu koondise tee ...
Eesti olümpiavõitjate saavutused Alfred Neuland Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega 257,5 kilo. Neulandi eri tõsteviiside tulemused olid 72,5 kilo ühe käega surumises, 75 kilo ühe käega tõukamises ja 110 kilo kahe käega tõukamises. Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Eduard Pütsep Olümpiavõitja 1924 kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses, MM-võistluste hõbe kreeka-rooma maadluses 1922, MM-võistluste 4. koht kreeka-rooma maadluses 1921, kolmekordne Eesti meister (1921 -- 1925) Osvald Käpp Olümpiav...
NIKOLAI KAROTAMM Eesti NSV parteijuht 1944–1950 Asus 1919. a õppima Rakvere õpetajate seminari, kuid katkestas 1920. a õpingud materiaalsete raskuste tõttu. 1921–1923 teenis aega Eesti Vabariigi sõjaväes ja töötas seejärel juhutöödel. 1925. a läks tööd otsima Hollandisse, kus astus järgmisel aastal Hollandi Kommunistliku Partei liikmeks (ÜK(b)P liige 1928). 926. a asus elama NSV Liitu. Õppis 1926–1928, 1929–1935 Leningradis Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlikus Ülikoolis, mille lõpetas aspirandina. 1928. a saatis Komintern ta põrandaalusele tööle Eestisse. Kuna koostöö teiste põrandaalustega ei klappinud, naasis 1929. a NSV Liitu. Tegutses 1930. aastatel õppejõuna, toimetajana kirjastuses, tõlkijana ning Kominterni liinis. Arreteeriti 1938. a NKVD poolt, oli lühikest aega ilma süüdistust saamata eeluurimise all ja vabastati. 1940. a juulis komandeeriti Karotamm tööle Eestisse, kus asus tegevusse kommunistliku riigipöörde järgse olul...
AJALOO KT Pt 22-24 Mõisted: * Sotsialistlik sõprusühendus- Nii nimetas Moskva riike, kes jäid NSVLile kuulekaks./See võeti kasutusele 1960. aastatel, tähistamaks NSV Liidu ja Ida-Euroopa kommunistlike riikide kooslust. * Sotsialitliku orientatsiooniga riigid- Aafrika ja Aasia arenguriikides, kus aidati võimule Moskva-meelsed poliitilised jõud, kuid kes ei kuulunud sotsialistlikku sõprusühendusse. (Kongo, Somaalia, Etioopia, Afganistan) * Vastastikuse majandusabi nõukogu- Üks olulisemaid majandusalaseid koostöö organisatsioone. See tekkis vastukaaluks Lääne majandusabile, mida Ameerika Ühendriigid pakkusid sõjajägsetel aastatel Euroopale Marshalli plaaniga. VMN varises 1980. aastate lõpul kokku. * Varssavi lepingu organisatsioon- ehk Varssavi Pakt. Sõjaline ja poliitiline liit, mis moodustati 1955. aastal vastukaaluks lääneriikide sõjalisele organisatsioo...
KOMMUNISTLIKUD RIIGID, NÕUKOGUDE LIIT, EESTI NSV JA TA KULTUURIELU PÕHIJOONED PTK 22-24A 22-Kommunistlikud riigid;Teine maailm. Arenenud tööstusriikide kõrval oli Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Nende riikide poliitiline edu ja majandus ühtlustati NSVL eeskujul : kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. SOTSIALISMILEERI KUJUNEMINE Pärast Teist maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk järgult oma ülemvõimu. Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid riike (Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, Saksa Demokraatlik Vabariik) rahvademokraatiamaadeks, 1950. aastatel võeti kasut...
POSTKOMMUNISTLIK KUNST POSTMODERNISTLIKUS OLUKORRAS Referaat Õppeaines: Kunstiõpetus Klass: 11 Õpilane: Juhendaja: Keila 2005 Täpselt nii nagu kogu meie ühiskond, elab ka kunst läbi küllaltki unikaalset ajaloolist hetke, kus vanad paradigmad kaovad, uued aga pole veel formeerunud. See kehtib mitte ainult kunsti enda, vaid ka tema institutsionaalse ja materiaalse baasi kohta. Siin võib leida palju analoogiaid Moskva, Baltikumi ja Ida- ning Kesk Euroopa maade situatsiooni vahel. Teiselt poolt on ka erinevusi, mis on tingitud ajaloolisest taustast, traditsioonidest ja erinevate maade erinevast staatusest kommunistliku impeeriumi raames. Seepärast alustaksin ajaloost. Kui 1950ndate aastate keskel algas nn sotsialistliku realismi doktriini mõranemine, sõltus liberaliseerimisprotsess just sellestsamast ajaloolisest taustast ja staatusest Moskva mõjusfääris. Kergem oli olukord Ida S...
1 II. KÜLM SÕDA: Külma sõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1945 Saksamaa jagamine okupatsioonitsoonideks Potsdami konverentsi otsuste alusel. Kommunistliku Vietnami Demokraatliku Vabariigi väljakuulutamine Põhja-Vietnamis. 1946 Külma sõja osapooled deklareerivad avalikult vastastikuste pingete olemasolu. Hiina kodusõja algus. Indo-Hiina sõja algus Prantsusmaa ja Vietnami kommunistide vahel. 1947 Trumani doktriini rakendamine USA poolt Kreeka ja Türgi abistamiseks. 1948 Marshalli plaani hakkas USA andma Euroopa riikidele majanduslikku abi. Berliini blokaadi algus. Korea Vabariigi ja Korea Rahvademokraatliku Vabariigi ...
1) Nimeta kommunistlikud riigid Euroopas pärast Teist maailmasõda ja mujal maailmas (sotsialismileer)- Rumeenia, Bulgaaria, Poola, ,Tsehhoslovakkia , Jugoslaavia, Albaania ja Ungari. Hiljem laiendas Nõukogude Liit oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ning Põhja Koreale. Koos Nõukogude Liiduga moodustasid need riigid kokku sotsialismileeri. 2) Miks sotsialismileer polnud ühtne? (Jugoslaavia ja Hiina näide) - Sellepärast, et kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei olnud siiski Moskva kuulekad käsutäitjad. Juba 1948. aastal tekkis Moskval konflikt Jugoslaaviaga. Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam kui sotsialistlikku riiki. Terav vastaseis kujunes ka NSV Liidu & Hiina vahel. Vastasseis kujunes relvastatud piirikonfliktiks. Need riigid, kes käitusid Moskvale vastumeelselt jäid Moskva mõjusfääris välja. 3) Kuidas laiendati sotsialismi mujal maailmas? Nõukogude Liit oli...
Kaljo Kiisk Kaljo Kiisk (3. detsember 1925 Toila vald, Vaivina küla 20. september 2007 Tallinn) oli Eesti näitleja, filmilavastaja ning poliitik. Tuntud näitleja ning lavastaja oli kindlasti üks legendaarsemaid kodumaiseid näitlejaid. Noorena kogus ta palju kuulsust teatrilavadel Joosep Tootsi mängides. Hiljem sai ta Oskar Lutsu raamatute alusel vändatud filmidesse Lible rolli. Viimasel kümnendil sai tuntuks kui kingsepp Johannes teleseriaalist "Õnne 13". Samuti on tema lavastatud ka mitmeid Eesti kultusfilmid. Ta oli 18-19aastane poiss, kui sõda kippus tulema otsejoones ta koju, lapsepõlvemaile. Noore kodukaitsja ainus valik sai sel hetkel olla Saksa sõjaväemunder. Kaljo Kiisk võttis õhutõrjekahuri meeskonnas osa Sinimägede lahingust. Naastes sõjatandrilt, tuli asuda õppima. 1946. aastal lõpetas ta Rakvere 1. keskkooli. Edasi jätkas õpinguid 19461947 Tallinna Polütehnilise Instituudis maav...
EESTI NSV VALITSEMINE Nõukogude võimustruktuur -nõukogude võimu taastamine algas Punaarmee sissetuniga 1944 -peale Punaarmeed tulid operatiivgrupid uue võimu esimesed taastajad -kõrgemad võimuorganid koondusid Võrru, Tallinn oli sakslaste käes, hiljem Tallinna -juhtiv koht EKP (allus Moskva korraldustele) / seadusandlik võim ENSV Ülemnõukogu / täidesaatev võim ENSV valitsus / linnades ja maakondades kohalikud parteikomiteed Kohalik võimueliit ja nomenklatuur -võimueliit - Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader: juunikommunistid / Eesti laskurkorpuse veteranid / Venemaa eestlased / muulased -kommunistid olid parteiametnikud (töötasid juhtivatel kohtadel partei- ja riigivõimuorganistes / ettevõtetes / kolhoosides / sovhoosides) -iseloomulik oli parteikaadrite pidev puhastamine 1940 haripunktis võitlus nn kodaniku natsionalismiga -olulisemad ametikohad - nomenklatuursete ametikohtade loet...
Zis-110 ZIS-110 oli aastatel 1945–1959 Nõukogude Liidus Moskvas Stalini-nimelises autotehases ZIS toodetud limusiin.ZIS-110 oli parteiladviku esindussedaan, mis oli mõeldud asendama 1930. aastatel toodetud mudelit ZIS-101. Tavakodanikele autot ZIS-110 ei müüdud. Esimesed autod läksid erakätesse alles 1970. ja 1980. aastatel.ZIS-110 protüübiks oli 1938 toodetud Packard Super Eight mudel 180, mille kinkis USA president Franklin Roosevelt Jossif Stalinile 1942. Kuid ZIS-110 ei ole Packardi täpne koopia. Enamik varuosadest on valmistatud mitte toll-, vaid meetermõõdustikus ja tehases on valmistatud uued kerestantsid, mistõttu Packardi detailid ZIS-ile varuosadeks üldjuhul ei kõlba. Kuid väliselt on need autod omavahel siiski nii sarnased, et nende eristamiseks peab nende konstruktsiooni peensusteni tundma.ZIS-110 väljatöötamise eest anti autokonstruktoritele A. Ostrovtsevile, B. Fittermanile, L. Gussevile ...
Pärnu Hansagümnaasium R.S KERGEJÕUSTIK Juhendaja: Pärnu 2013 Sissejuhatus Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. Kergejõustik sisaldab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Kergejõustiku alla käib üle 40 ala. Suurem osa võistlusi peetakse staadioni või väljakutel. ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Ajalugu Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka. Võisteldi ainult staadionijooksus mille pikkusdeks oli Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150190 m. Hiljem lisandusid pikemad jooksud, pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala harrastamist Suurbritannia õppeasutustes. 1850 asutati ...
Eesti Olümpiavõitjad läbi aegade. Gerd Kanter (kettaheide) Peking 2008 Gerd Kanter (sündinud 6. mail 1979 Tallinnas) on eesti kettaheitja.Gerd Kanteri pikkus on 196 cm, kaal 121 kg (2006) ja käte siruulatus 207 cm. Maailmameister võttis Pekingi olümpial seisusekohase võidu - neljanda katse tulemus 68.82 andis kindla esikoha. 28-aastane vägilane Kanter saavutas oma pikima kettakaare kolmandas heitevoorus. Keegi talle ohtlikuks ei saanud, ka liimist lahti olnud valitsev maailmameister Virgilijus Alekna mitte. Erki Nool (kümnevõistlus) Sydney 2000 Erki Nool (sündinud 25. juunil 1970 Võrus). Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik, XI Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks tulemusega 8641 punkti. Jaak Uudmäe (kolmikhüpe) Moskva 1980 Jaak Uudmäe (sündinud 3. septembril 1954 Tallinnas). Eesti kergejõustiklane...
Ajalugu 22. Kommunistlikud riigid Sotsialismileeri kujunemine Pärast Teist maailmasõda kehtestas Nõukogude Liit Punaarmee kontrolli all olevatest Euroopa riikidest järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel nind sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida-Euroopa riikides Rumeenias,Bulgaarias,Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias,Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendati võimu Ida-Saksamaale. ( Saksa Demokraatlik Vabariik, Hiina Rahvavabariik, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea) Rahvademokraatiamaad Moskva kontrolli all olevad riigid, 1950. a võti kasutusele nimetus sotsialismimaad. Vastuoluline sõprusühendus 1948. aastal tekkis konflikt Jugoslaaviaga. Jugoslaavia liidri Josep Broz Tito isepäine käitumine, Marshalli plaani raames abi vastuvõtmine ja Moskvaga kooskõlastamata välispoliitika teravdasid Nõukogule Liidu ja Jugoslaavia suhteid äärmusteni. Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam sotsialistliku ...
NSV Liidu lagunemine, Idabloki lagunemine, Eesti taasiseseisvumine Kontrolltöö Nõukogude Liidu lagunemine: 1. Millal sai M. Gorbatsov NSV Liidu juhiks ning miks alustas ta reforme? (õp. lk 100) Gorbatsov sai NSV Liidu juhiks ehk NLKP peasekretäriks 1985. aasta märtsis. Ta alustas reforme kuna ta tuli võimule Nõukogude Liidu jaoks keerulisel ajal: impeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse ummikusse. Sellises olukorras mõistsid muudatuste vajadust ka kõige tagurlikumad jõud, kes samuti toetasid Gorbatsovi kanditatuuri. Temast pidi saama partei uus liider, kes riigi kriisist välja viib ja säilitab sotsialistliku ühiskonnakorra. 2. Mõisted: perestroika, glasnost (lk 100) perestroika NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine (ettevõtete suurem iseseisvus, erasektori arendamine) alates 1985. aastast. glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine NSV Liidus 1980. aastate teise...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Rainer Uukkivi Kommunistlikud riigid. Teine Maailm. Referaat Tallinn 2011 SISUKORD................................................................................................2 SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. Sotsialismileeri kujunemine.................................................................3 2. Poliitiline süsteem.............................................................................4 3. Majandus..............................................................................................................4 4. Varssavi Lepingu Organisatsioon.........................................................5 KOKKUVÕTE................................................................................... ...... ..5 KASUTATUD KIRJANDUS....
1. Kuidas kehtestati peale II maailmasõda Ida Euroopa riikides kommunistlikud diktatuurid? Millistes riikides see juhtus? Milliseid maid nimetati rahvademokraatiamaadeks? Miks? (lk 44) Sealt, kus oli läbi käinud Punaarmee, kehtestati diktatuur: Sunniti kehtiv võim taganema ning suruti kommunistlik partei võimule. Seda kõike sõjaväeorganite ning moskva toel. Rahvademokraatiamaadeks nimetati riike, mis olid moskva võimu all. Et jätta võimalikult demokraatlikku muljet. 2. Mis on sotsialismileer? (lk 45) Sotsialismileer on leer, kuhu kuulusid kõik sotsialistlikud riigid. 3. Mis on sotsialistlik sõprusühendus? Millised riigid sinna kuulusid (nimeta ja leia kaardil)? Miks ei kuulunud sinna Jugoslaavia? Kes oli J.B.Tito? (lk 45, 8, 47) Sotsialistlik sõprusühendus on ühendus, kuhu kuulusid kõik sotsialistlikud riigid, mis olid NSVL kuulekad. NSV Liit, Vietnam, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia. Ju...
Peeter Simm 24.02.1953 7 fakti eluloost • Lahkus 15aastasena kodust, et õppida Nõo keskkoolis füüsikakallakuga klassis • Lõpetas Moskva Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi (VGIK) cum laude • 1993.aastal asutas stuudio Lege Artis Film • 2001.aastal tunnustati Valgetähe V klassi teenetemärgiga • 2001. aastal ilmus Evelin Kivimaa poolt elulooraamat ,,Peeter Simm. Eesti filmi partisan” • Eesti Kinoliidu juhatuse esimees aastast 2014 (mai). • Tema tehtud on Eesti kalleim film ,,Georg”, samuti ilma rahata tehtud film ,,Vereringe” Miks-kuidas-kus • režissöör? Ta õppis ja lõpetas Moskva Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi - mängufilmide režissööri erialal. • Aastatel 1975-1993 töötas Tallinnfilmis, esmalt režissööri assistendina, seejärel mängufilmide režissöörina, samal ajal teostas ennast ka teatrilavastajana ja stsenaristina. • Simm ise on öelnud: ,,...
Külm sõda Külma sõja termin võeti kasutusele 1947.a. Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konflikti osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (ent seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes). Külma sõja vastandiks on “kuum sõda ” - otsene sõjategevus. Selle hoidis külma sõja aastatel ära tuumapommi olemasolu mõlematel leeridel. Külm sõda polnud samas mingi ühtne pidevate konfliktide jada, vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelanguste (pingelõdvendusega) ja ajutiste suhete soojenemistega (see sõltus eelkõige sisepoliitilisest olukorrast USA-s ja NSV Liidus). Külma sõja lõpuks võib pid...
Nõukogude Eesti Pr 39. Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimustruktuur Nõukogude võimu taastamine algas koos Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Eestisse tulid Nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid, kes hakkasid võimu taastama. Koondusid esilagu Võrru, 1944 sügisel Tallinna (sakslased). Võimustruktuur oli samasugune kui NSV Liidus: juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kes allus Moskvale, vormiliselt oli kõrgeimaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Linnades, maakondades ja valdades teostasid poliitikat kohalikud parteikomiteed. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. Moskva toetas eelkõige enda saadetud kaadrit ja kohalikus võimuvõitluses jäi kohalik kaader alla ja pidi 1950. aastate alguses loovutama oma positsioonid. Enamik...
Eesti kergejõustiku olümpiavõitjad Pärast iseseisvuse väljakuulutamist 1918. aastal osales Eesti oma koondisega 1920. aasta suveolümpiamängudel, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923 aastal. Esimeseks taliolümpiaks olid 1924. aasta taliolümpiamängud. Eesti sportlased võtsid osa olümpiamängudest kuni Nõukogude Liit okupeeris Eesti 1940. aastal. 1980. aasta suveolümpiamängude purjetamine toimus Eesti pealinnas Tallinnas. Pärast taasiseseisvumist 1991. aastal on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel. Eesti on kõige rohkem medaleid võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja suusatamises. Kokku on Eesti sportlased olümpiamängudelt võitnud 26 kuldmedalit. Neist kergejõustikus neli. Eesti kergejõustiku olümpiavõitjad 1912 2008 Jüri Tarmak (kõrgushüpe) München 1972 Jüri Tarmak (sündinud 21. juulil 1946) on eesti endine tippkõrgushüppaja, 1972. aasta suveolümpiamängude võitja kõrgushüppes. Esimese Eesti ker...
VII. RAHVUSVAHELISED SUHTED II MAAILMASÕJA JÄREL. KÜLM SÕDA: 1. Külm sõda: 1.1. Külma sõja kujunemine: · Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt-d.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud. Vähesel määral olid need välja löönud juba sõja ajal- erinevad arusaamad Teheranis ja Jaltas "Teise rinde" avamise küsimustes jne. · Omavaheliste pingete allikaks olid erinevad eesmärgid: Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. · Kui esialgu hoiti omavahelisi vastuolusid "saladuses", siis 1946.a. deklareerisid mõlemad pooled juba avalikult vastuolude olemasolu ( J.Stalin veebruaris; W...
Balti riikide püüded taastada 1944. a. riiklik iseseisvus luhtusid. Lääneriigid ei takistanud Moskvat, kuid ka ei tunnustanud seda. Kolme suurriigi (NSVL, USA, Suurbritannia) kohtumisel Potsdamis 1945. a. tunnistati vaikimisi kolme Balti riigi lülitamist Nõukogude impeeriumi koosseisu, lubades Moskval neid riike ka rahvusvahelisel areenil esindada. Moskva nõudel ei arutatud Nürnbergi protsessil avalikult MRP-d. USA valitsus avaldas 1946. a. juunis eraldi memorandumid, milles tunnistati Eesti, Läti ja Leedu liitmine NSVL-iga ebaseaduslikuks. Paljud riigid (Soome, Rootsi (1945. a. okt. andsid välja 167 Balti sõjaväelast)) aga ajasid Moskva-meelset poliitikat. Moskva soovis kõigi 250 000 põgeniku tagasitoomist e. repatrieerimist, kuid lääneriigid sellega ei nõustunud. USA ei tunnistanud Balti riikide annekteerimist ka järgnevatel aastatel, enamik riike (va. Rootsi ja Inglismaa) keeldus välja andmast ka Balti riikide kulda. Eriti aktuaalne ...
1. Sotsialistlik maailmasüsteem: · Kuidas see tekkis, millised riigid sinna kuulusid? (lk 44) *Pärast II maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ning sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida- Euroopas. Hiljem laiendati kommunistide võimu mujalegi. *Sinna kuulusid: NSVL, Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, Ida- Saksamaa, Hiina Rahvavabariik, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea. · Poliitilisele elule iseloomulikud jooned. *Kogu ühiskond oli allutatud kommunistliku partei kontrollile. Valitsevas kommunistlikus parteis oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas peasekretäriks või esimeseks sekretäriks. Tegelikult oli kõigis sotsialistlikes riigis tegemist isikuvõimuga. Partei juht nimetati ametisse kitsa parteiladviku heakskiidul. Ida- Euroopa riikide parteijuhid pidid o...
KT Kommunistliku süsteemi teke ja lagunemine (§ 22, 23, 24, 24a, 28, 28a) 1. Miks, millal ja kus tekkisid sotsialistliku/kommunistliku riigikorraga riigid? Mis iseloomustas kommunistlike riikide riigikorda ja majandusmudelit? Mida kujutasid endast VMN ja VLO? 2. Iseloomusta NSV poliitilist ja majanduslikku arengut Stalini, Hrustsovi ja Breznevi ajal. 3. Kuidas toimus ENSV valitsemine ja millist poliitikat ajasid Karotamm, Käbin ja Vaino? 4. Milliseid repressioone rakendati eesti rahva suhtes ja kuidas osutati vastupanu? 5. Millised positiivsed ja negatiivsed protsessid toimusid eesti kultuuris? 40ne kiri? 6. Millised muudatused toimusid NSV Liidus pärast M. Gorbatsovi võimuletulekut? 7. Miks ja millal kukutati võimult M. Gorbatsov ja lagunes NSV Liit? 8. Millised olid Idabloki lagunemise põhjused? Kuidas see toimus? Millised olid Idabloki ja NSV Liidu lagunemise üldised tulemused. 1. Pärast II maailmasõda kehtestas NL Punaarmee kontrol...
Miks puhkes külm sõda? Külmaks sõjaks nimetatakse pärast II maailmasõda väljakujunenud USA ja NSV Liidu vastasseisu, mis väljendus vastastikuses ideoloogilises, kultuurilises, majanduslikus, sõjalises ja prestiizivõitluses. Võitluse eesmärgiks oli enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. Vahenditeks vastastikkune luuretegevus, üksteiselt liitlaste ületrumpamine, kriiside vallapäästmine, pingekollete tekitamine ning neis pingete õhutamine, võidurelvastumine ning ähvardused. Teise maailmasõja võitsid NSVL, USA, Prantsusmaa ja Inglismaa, kaotajateks jäid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Maailmapoliitika määravaks jõuks said NSVL ja USA. Nende suhted halvenesid pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist niivõrd, et varsti puhkes uus ülemaailmne sõda, mis kestis üle neljakümne aasta. Nõukogude Liidu toetusel haarasid kommunistid võimu Jugoslaavias, Albaanias, Poolas, Rumeenias ja Tsehhoslovakkias. NSV Liidu kontr...
Kaljo Kiisk sündis 3. detsembril 1925. aastal Voka vallas Vaivina külas. 1944. aastal teenis ta Relva-SSi koosseisus ja võttis õhutõrjekahuri meeskonnas osa Sinimägede lahingust. 1946. aastal lõpetas Rakvere 1. keskkooli. 1953. aastal lõpetas ta Moskva teatri- ja kinokunstiinstituudi eesti stuudio. Pärast seda oli Kiisk Tallinna Draamateatri näitleja ja aastatel 1955-1990 Tallinnfilmi lavastaja. Aastatel 1962-1987 oli Kiisk Eesti Kinoliidu juhatuse esimene sekretär. Aastal 1980 sai Kiisk ENSV teeneliseks rahvakunstikuks. Aastatel 1980-1990 oli ta Eesti NSV Ülemnõukogu saadik, 1985 aastast ühtlasi Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi liige, aastatel 1989-1991 NSV Liidu rahvasaadik. 1995. ja 1999. aastal valiti Kiisk Eesti Vabariigi Riigikogu liikmeks, kus ta esindas Eesti Reformierakonda. 2003. aastal Riigikogust lahkudes oli ta vanim Riigikogu liige läbi aegade. Lavastajana · "Juunikuu päevad" (koos Viktor Neveziniga; 1957) · ...
STAGNATSIOON ¤ 1964. a. sunniti N. Hrustsov kõikidelt oma ametipostidelt tagasi astuma ning Nõukogude Liidu etteotsa tõsteti keskpäraste võimetega Leonid Breznev ¤ tema võimuletulekuga algasid riigis protsessid, millega loobuti järk-järgult ,,sulaaja" saavutustest ¤ algas stagnatsioon - poliitiline, majanduslik ja kultuuriline seisakuaeg ¤ majanduse kohalik juhtimine allutati taas üleliidulistele ministeeriumidele Moskvas ¤ Breznevi aja reformid ja majandusuuendused ei taganud riigi arengut endises tempos: juurdekasv vähenes aasta- aastalt ning inimestel puudusid parema töö tegemiseks piisavad stiimulid ¤ Läänes käis samal ajal hoogne teaduslik-tehniline revolutsioon, millega Nõukogude Liit ei suutnud enam sammu pidada ¤ NSV Liidu majanduslikku krahhi aitas edasi lükata eelkõige naftahindade kiire tõus maailmaturul, sest NSV Liit oli maailma suurim nafta- ja gaasitootja ¤ rahvas süvenesid masendusmeel...
1. Mis iseloomustab EKP juhtide Karotamme, Käbini ja Vaino ametiaega? Nikolai Karotamme Püüdis arvestada Eesti vajadustega. Teda süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. Vabastati ametist 1950. Johannes Käbin Oli kuulekas Mosva suunist täitja, kuid mitte ka Eesti äärmuslik venestaja. Ta ajas mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva- meelne ning samas arvestades ka Eesti NSV eripäradega. Ta suutis muganduda nii stalinismi, sulaaja kui ka 1960. Aastatel seisakuaja poliitiliste oludega ja säilitada oma ametikoht. Vabastati ametikohast 1978. Karl Vaino Üdini Moskva meelne ning peaaegu umbkeelne, tema võimuletulekuga algas uus venestamisaeg. 2. Millised on käsumajandusele iseloomulikud tunnused? Majanduse põhiküsimused mida toota, kuidas toota ja kellele toot otsustab poliitiline võim ehk poliitilisel võimul on täielik k...
Mere teema arhitektuuri ja kunstiteostes Eestis 1) Eesti kui mereriik Merekultuur – merendusega seotud teadmiste, oskuste ja kogemuste kogum. Meri on ühtaegu nii toit, töö, kui ka meelelahutus. Mereveondusega saab Eestis tegeleda aastaläbi. Tallinn on ajalooliselt olnud tähtis kaubasadam ning merelinn, millele annab tunnistust nt tsaariaegne Patarei merekindlus või allveelaevade baasid nt Hara lahes.Tallinna gooti arhitektuuri mõjutasid Gotlandi saare ning hansalinnade arhitektuur. 2) Meri arhitektuuris 19. sajandil hakkasid eestlased ise laevu ehitama ja maailmameredel sõitma. Meremeeste külad olid uuenduslikuma eluviisiga ja linnalikud.Eesti saari iseloomustavad mitmed kalurikülad, tuuleveskid. Tänapäeval on Eestis 24 suuremat sadamat ning sadu väikesadamaid.Tegutsevaid majakaid on Eestis 41. 3) Meri arhitektuuris: Patarei merekindlus Esialgselt rajatud ...
EESTI OLÜMPIAVÕITJAD Alfred Neuland Alfred Karl Neuland (õieti Neiland; 10. oktoober 1895 Valga 16. november1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eestlasest olümpiavõitja. Aasta : 1920 Spordiala : tõstmine(kergekaal) Tulemus : 257,5 Eduard Pütsep Eduard Pütsep (21. oktoober 1898 Vastseliina vald 22. august 1960Kuusamo, Soome) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1924kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses. Aasta : 1924 Spordiala : kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal) Voldemar Väli Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare 13. aprill 1997) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja pronks 1936. Väli esindas Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti rekord raskejõustikus. Eesti meistriks tuli 13 aastat järjest. Aasta : 1928 Spordiala : kreek...
Eesti NSV · Üldperiodiseering · Sõjajärgne segadus · Sisuliselt kuulus kõrgem võim kommunistlikule parteile. · EKP Eestimaa Kommunistlik Partei Keskkommitee 1. sekretär Tegelikult täitis Moskva korraldusi. - N. Karatamm 1944-1950 (tugines juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele) - J. Käbin 1950-1978 (oli Moskva-meelne, kuid samas arvestas ka Eesti NSV eripäraga. - K. Vaino 1978-1988 (üdini Moskva-meelne ja umbkeelne. Vene keele kasutamise propaganda.) - V. Väljas 1988-1990 · Vormiliselt kuulus kõrgem seadusandlik võim ülemnõukogule. · Ebaausad valimised ja võltsid tulemused. · Tänapäevalikku parlamentaalset tegevust ei toimunud. · Valitsus ehk ministrite nõukogu. · Nõukogude salapolitsei KGB. · 1940 teine pool ja 1950. algus Stalinismi tippaeg Eestis. - Pea...
Sotsialistlike riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati Nõukogude Liidu eeskujul: kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Sotsialismileeri Euroopas kuulusid NSVL, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaana ja Saksa Demokraatlik Vabariik. Aasias aga Hina Rahvavabariik, Põhja-koera, Mongoolia ja Vietnami SV. 1959.aastal tuli Kuubal võimule Fidel Castro. Sotsialistlikku sõprusühendusse kuulusid: Nõukogude Liit, Vietnam, Poola, Rumenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba ja Mongoolia. Erimeelsused Jugoslaavia ja Moskva vahel: Moskvaga kooskõlastamata välispoliitika, Marshalli plaani raames abi vastuvõtmine, liidri isepäine käitumine. Sotsialistlikusse sõprusühendusse kuulusid need rigid, kes jäid Nõukogude Liidule kuulekaks. Kolmanda maailma riike toetas Nõukogude Liit majanduslikult ja rahaliselt(sõjatehnika, sõjaväeli...
Lähte Ühisgümnaasium Carl Dööring Külm Sõda (1950-1980) Referaat Juhendaja: Viivi Rohtla Lähte 2012 Sissejuhatus: oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevuse üksteise vastu. Mõiste ajalooline ja tähenduslik taust Külmas sõjas järgiti reeglina Vana-Hiina sõjakunsti strateegias formuleeritud põhimõtet: parimaks mooduseks sõdida oma vastasega ilma võitluseta. Rahvusvaheliste mõõtmeteni on külm sõda taval...
KÜLM SÕDA (1945-1990) Rahvusvahelised suhted pärast II MS Iseloomulikud jooned: 1. Sotsiaal leeri tekkimine 1945-1950: Sõjaliste blokkide, majandus organisatsioonide tekkimine. + raudne eesriie 2. Koloniaalsüsteemi lagunemine 3. Kriisid 1948/49...1980 4. Pingelõdvendusperiood (1970nd) 5. Perestroika NSVL sotsialismi leeri lagunemine 1980..1987-1990 1950 Stalinism hakkab survestama Ida-Euroopat Hitleri vastase koalitsiooni tuumikriigid: USA, prants, inglis, venemaa RAUDNE EESRIIE 11.05.1945 telegrafeerib Churchill Trumanile Nõukogude rinde kohal lasub raudne eesriie keegi ei tea, mis seal taga toimub. 09.02.1946 Stalini kõne Moskvas rõhutas sõdade paratamatus kaasaegses ühiskonnas: Kapitalismi areng toimuvat vaid kriiside ja sõjaliste katastroofide kaudu. Moskva valmistus ideoloogiliseks ja poliitiliseks konfliktiks rahvusvahelisel tasandil. Märts 1946 Churchilli vastus Stalinile. Pidas USA linn...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
