vahel tekkinud vaidluste tõttu jagunes ristiusu kirik idapoolseks õigeusuks ja läänepoolseks katoliikluseks. Kunst põhineb kristlusel, kreeka kunstil ja idamaade mõjutusel. Paljud kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani äärmised punktid olid keskmistest ühekaugusel (Hagia Sophia katedraal !). Viklid on sfäärilise kolmnurga kujulised arhitektuurilised vormid, mis kannavad hiigelkuplit. Empoorid on rõdutaolised ruumiosad. San Vitale on kuppelehitis, kuulus oma mosaiikide poolest. Talumid on sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid. Liseenid on seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad. Petikud on neid ühendavad kaared. Apostlite kirik on kreeka risti kujuline, kaetud viie kupliga. Tambuur on peakupli alune sale silinderjas akendega ruum. Bütsantsi maalikunsti on vähe säilinud, kuna ta jäi islamiusuliste türklaste võimu alla, mis keelas elusolendite kujutamise kunstis. Pidevad tõusud ja langused.
paigutamiseks. Tavaline oli ristkuppelkirik. Selle põhiplaan meenutab lühikeste võrdsete harudega kreeka risti, mille keskosas, mõnikord ka ristharude kohal kerkivad kuplid. Üldse koondusid paljud bütsantsi kirikud ühe keskse, tsentraalse kupli ümber. Olgu nende põhiplaan siis kreeka risti kujuline või ümmargune või hulknurkne kõiki neid nimetatakse tsentraalehitisteks. Hagia Sophia ja San Vitale kiriku siseseinad lausa kaovad värvilistest kividest ja sädelevast klaasist mosaiikide alla. Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks erilise hõõguvate värvidega klaasisegu - smaldi. Peale piiblisündmuste võib seal näha ka Justinianust ennast ning keisrinna Theodorat koos saatkonnaga. Bütsantsis töötati välja kindel plaan piibliaineliste maalide ja mosaiikide paigutamiseks kiriku seintele. Inimfiguurid on neil mosaiikpiltidel karmiilmelised ning nagu pikaks venitatud. Hämarates võlvialustes jätavad
Omapärased ja kergesti äratuntavad on bütsantsi ülalt laienevate tahkudega sambakapiteelid, mida katavad peened reljeefsed taimemustrid või loomakujutised. Sellise kapiteeli peale on pandud veel teinegi ülalt laienev kiviplokk. MAALIKUNST Bütsantsi maalikunstis viljeleti kolme maaliliiki:1.Seinamaal ja mosaiik 2. Ikoon 3. Miniatuurmaal. Hagia Sophia ja San Vitale kiriku siseseinad lausa kaovad värvilistest kividest ja sädelevast klaasist mosaiikide alla. Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks erilise hõõguvate värvidega klaasisegu. Peale piiblisündmuste võib seal näha ka Justinianust ennast ning keisrinna Theodorat koos saatkonnaga. Inimfiguurid olid pikaks venitatud ja karmiilmelised. Maaliti pinnaliselt, levinud värvid olid must, kuldne ja lilla. Bütsantsis töötati välja kindel plaan piibliaineliste maalide ja mosaiikide paigutamiseks kiriku seintele. Ikoonide ehk pühapiltide maalimisel võeti eeskujuks Egiptuses ja Süürias levinud
docstxt/.txt
21 aastat hiljem selle valmimisajast vajus katedraali kuppel sisse, kuna ta asub maavärinaterohkes piirkonnas. Taastustööd kestsid 5 aastat. Nüüd pidas kirik vastu neli sajandit, enne kui uued maavärinad tingisid uusi ümberehitusi. Ravenna Linn, mis oli Bütsantsi võimu keskuseks PõhjaItaalias. On tuntud 5.7. sajandi ehitiste ja neid kaunistavate Bütsantsi mosaiikide poolest. San Vitale Ravenna linna tähelepanuväärseim ehitis San Vitale kirik. Kuppelehitis Kiriku keskosa on kõrgem Kuulus oma mosaiikide poolest Sisearhitektuur Tähelepandavad on sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid ehk talumid. Apsiidid pole väljast ümmargused, vaid tahulised ehk polügonaalsed.
Valmimisaasta 2008. Väikestest kivimitükkidest on kokku laotud erinevate mustritega mask. Valdavad toonid on valge ja pruun. · mosaiik "Aurora sorealis". Materjalid: marmor, smalt, opaal ja klaaspasta. Pildil on kujutatud kaunist valgete õitega lille, millel on kollane tolmukas. · mosaiik "Siroko" Materjalid: marmor, smalt, opaal, klaaspasta. Valmimisaasta 2011. Pildil on kujutatud hajutatud kontuuridega inimfiguuri mererannas. Ilmselt on see inimene posiv shamaan. Kunstnik on mosaiikide ladumisel kasutanud iidseid tehnikaid, mida on võimalik kasutada ka tänapäevaste teoste loomiseks. Mosaiigikunst on väljendusrikas ja mitmekülgne, mis lisaks vaatamisrõõmule pakub ka loomisrõõmu. Mosaiikide loomine nõuab kannatlikkust, vastupidamist, planeerimist ning kingib lõpuks piiritu rõõmu ja uhke lõpptulemi. Mosaiik ei ole pelgalt ilus, vaid ka isiklik ja omapärane.
tsentraalse kupli ümber. Hagia Sophia ja San Vitale kiriku seinad on kaetud värvilistest kivikestest ja sädelevast klaasist mosaiikidega. Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks erilise hõõguvate värvidega klaasisegu - smaldi. Peale piiblisündmuste võib seal näha ka Justinianust ennast ning keisrinna Theodorat koos saatkonnaga. Mosaiik San Vitale kirikus
ühekaugusel. Hagia Sophia oli kuulsaim mälestusmärk, mis oli sobivam ristiusu jumalateenistusteks. Empoorid rõdutaoline ruumiosa, mis tekib külglöövide ülemisel korrusel vaatega kesklöövi. Muhameedlased, kelle usk ei luba elusolendite kujutamist, on muutnud kirikute sisemust: kinni on kaetud maalingud ja mosaiigid, mis katsid seinu ja kupleid. SAN VITALE Kirik Ravennas (PõhjaItaalias). Väike kaheksatahuline kuppelehitis. Kuulus oma mosaiikide poolest. SISEARHITEKTUUR Talumid sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikkude reljeefidega kaunistatud kiviplokid. APOSTLITE KIRIK 6saj. ehitati ka selliseid tsentraalehitisi, mis põhiplaanilt meenutasid võrdhaaset kreeka risti. Neid katsid viis kuplit üks suurem keskel ja neli väiksemat ristiharude kohal. Kuulsaim ja mõjukaim neist oli Apostlite kirik Konstantinoopolis. 9saj. lõpul algab Büntsantsi kunsti teine õitseaeg. Arhitektuuris levib viiskuppelkirik.
vajutatakse, kui see on pehme, värvilised või kuldsed kivi- ja klaasitükid tihedalt üksteise kõrvale ühtlases kõrguses. Kõige vanemad mosaiigikunsti teosed on Santa Constanza ümbriskäigu võlve kaunistavad mosaiigid. Vanemates mosaiikides on näha rohkem ornamente, hiljem tekib asemele kristlik sisu. Eelistati teemasid, mis sümboliseerivad uskliku vabanemist paganausust, tasapisi tulid kasutusele Uue Testamendi motiivid. Varakristlike mosaiikide poolest on tuntud Ravenna, mis oli Lääne-Rooma riigi pealinn alates 404 aastast. Väga hästi on säilinud Santi Nazaro e Celso kiriku mosaiigid. Ilusaim on seal stseen hea karjasega. Mulle meeldivad veel Sant Apollinare Nuovo mosaiigid. Kolm rida mosaiikpilte kaunistavad kesklöövi seinu. Seal on stseenid Kristuse elust, teises reas on prohvetite ja pühakute figuurid. Huvitav on see, et selleaegsete tööde valmistamisel kasutati tähendusperspektiivi
ning ta andis tõotuse, et ehitab sellise kiriku. · 21 aastat hiljem selle valmimisajast vajus katedraali kuppel sisse, kuna ta asub maavärinaterohkes piirkonnas. Taastustööd kestsid 5 aastat. · Nüüd pidas kirik vastu neli sajandit, enne kui uued maavärinad tingisid uusi ümberehitusi. Ravenna · Linn, mis oli Bütsantsi võimu keskuseks Põhja-Itaalias. · On tuntud 5.-7. sajandi ehitiste ja neid kaunistavate Bütsantsi mosaiikide poolest. San Vitale · Ravenna linna tähelepanuväärseim ehitis- San Vitale kirik. · Kuppelehitis · Kiriku keskosa on kõrgem · Kuulus oma mosaiikide poolest Sisearhitektuur · Tähelepandavad on sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid ehk talumid. · Apsiidid pole väljast ümmargused, vaid tahulised ehk polügonaalsed. · Seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad ehk liseenid. · Seinu ühendavad kaared, mille vahele jäävad
Rõngu 2012 Katedraali välimus Püha Markuse katedraal (San Marco) on väga tugevate Bütsantsi mõjudega. Kaetud viie kupliga, läänefassaadil 5 sügavat nissi portaalidega. Kogu ehitist kaunistavad marmorkatted ja bütsantsi meistrite loodud mosaiigid. Fassaadi ülemine osa pärineb gooti perioodist. Katerdraali ehitus Püha Markuse peakirik on ehitatud tegelikult tellistest, kuid kõik kohad on kaetud hinnaliste mosaiikide ja marmoriga, nii et põhimaterjali ei ole näha ja kogu kirik jätab väga uhke mulje. Seetõttu ei ole ka kirikus uuendusi ega see ei suuda võistelda Konstandinoopoli Hagia Sophiaga suuruse või söekuse polest. Nagu teadagi ei luba Veneetsia ebakindel Katedraali "aarded" Kõigi ehitus imedega on Püha Markuse peakirik palju enam kui suurepärane arhitektuuriteos. Tuhat aastat koguti sinna kunstiteoseid. Marmor ja mosaiikehised on hoone lahutamatud osad.
Arhitektuur Justinianuse ajast on säilinud kirikuid Itaalias, eriti sadamalinnas Ravennas. Bütsantsi kirikute põhiplaanid on üldse äärmiselt mitmekesised. Tavaline oli ristkuppelkirik-selle põhiplaan meenutab lühikeste võrdsete harudega kreeka risti, mille keskosas või ristharude kohal kerkivad kuplid. Arhitektuur kiriku siseseinad on värvilistest kividest ja sädeleva klaasi mosaiikidest. Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks klaasisegu smaldi. Peale piiblisündmuste võib seintel näha ka Justinianust ennast ning keisrinna Theodorat koos saatkonnaga Hiljem sai põhiliseks Bütsantsi kirikutüübiks tsentraalehitis, sest ta vastas kõige paremini sealse kultuuri iseloomule ja bütsantslikule ristiusule. Arhitektuur 9. sajandil hakkas levima viiskuppelkirik. See läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa.
Konstruktviine selgus ja loogilisus vähenes. Vassili Blazennõi peakirik Moskvas 16saj. suurim ehituskunsti meistriteos. Kummaline vaatamisväärsus, konstruktsioonilt veider, aga fantaasiarohke ja toretsev. Moskva Kreml vanavene linnakindlustuskunsti tuntuimad müürid. Skulptuur ei olnud Venemaal populaarne. Õigeusu kirik suhtus sallimatult "paganausu ebajumalaid" meenutavatesse skulptuuridesse. MAALIKUNST Kaunistati mosaiikide ja freskodega kirikute siseruume. Nagu Bütsantsiski,oli piiblilugusid illustreerivate stseenide ja figuuride paigutus kindlalt määratud. Mosaiike ja freskosi näeb nt Kiievi Sofia katedraalis. Ikoonimaal on vanavene kunstis väärtuslikuim osa ("Vladimiri Jumalaema"). Põhimõte ja tehnika pärit Bütsantsist. Teemadeks lisandusid aga ka kohalikud legendid ja pühakulood see toob kaasa ka mustade jõudude kuradi kujutused.
Uueks ehituskunsti keskuseks sai Moskva, kus töötasid itaalia meistrid (kuulsaim neist ARISTOTELE FIORAVANTI). · Uspenski kirik Moskvas · Alates 15. Sajandist on säilinud kõrge telgitaolise katusega puukirikuid (nt Kizi saarel). · Vassiili Blazennõi kirik Moskvas (madalad käigud ja galeriid, mõjutused vanavene puuarhitektuurist, taimemotiivilised maalingud) · Moskva Kremli müürid Maalikunst: · Kirikute siseruumide kaunistamine mosaiikide, freskodega · Bütsantsist võeti üle tehnilised võtted, seinamaalide süsteem. · Piiblilugusid illustreerivate stseenide, figuuride paigutus täpselt kindlaks määratud · Ikoonimaal (,,Vladimiri jumalaema") · 14.-15. Saj algul kahe suuna bütsantslku ja kohaliku vaheline võitlus · Bütsantsi kunstnik THEOPHANES KREEKLANE (pühakud-sügavamõttelised ja targad. Maalide üldmulje dünaamiline, ekspressiivne, kontrastid põhinevad rohkem
omapärane, nimelt kaheksanurkne kirik San Vitale mis asub itaalias. Sisekujundus Bütsantsi sisearhitektuuris on tähelepandavad sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid ehk talumid. Üritati mitmekesistada ka kirkute välisilmet. Apsiidid pole väjast ümmargused, vaid tahulised ehk polügonaalsed Sisekujundus Sisekujundus Maalikunst Malide ja mosaiikide paiguatmiseks kirikuseinale oli väljatöödeldud kindel plaan, milles inimfiguurid olid karmiilmelised ja pikaks venitatud. Värvidest olid levinumad lilla, must ja kuld. Maalikunst oli levinud kirikute seinamaalide ja raamatute miniatuuridel kus maaliti pühapilte ehk ikoone, kujunesid karmid reeglid mida ja kuidas tuleb kujutada. Maalikunst Maalikunst Aitäh vaatamast!
antiikaja „paganausuliste“ jumalakujusid. Sellegipoolest armastati kallihinnalistest materjalidest nikerdustega kaunistada näiteks raamatute kaasi ja käsitööesemeid. Bütsantsi maalikunstis viljeleti kolme maaliliiki: Seinamaal ja mosaiik, ikoon ning miniatuurmaal. Hagia Sophia ja San Vitale kiriku seinad on kaetud värvilistest kivikestest ja sädelevast klaasist mosaiikidega. Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks erilise hõõguvate värvidega klaasisegu - smaldi. Peale piiblisündmuste võib seal näha ka Justinianust ennast ning keisrinna Theodorat koos saatkonnaga. Inimfiguurid olid pikaks venitatud ja karmiilmelised. Maaliti pinnaliselt, levinud värvid olid must, kuldne ja lilla. Ikoonide ehk pühapiltide maalimisel võeti eeskujuks Egiptuses ja Süürias levinud muumiaportreed, kuid nüüd hakati maalima pühakuid ja märtreid. Kujunesid välja ranged
seisukohad riiklikuks poliitikaks Keisrid toetasid ikonoklaste, et nõrgestada kloostreid, kus kunstiteosed enamasti valmistati 9. sajandi keskel said ikonoduulid uuesti ülekaalu Pühapiltide valmistamine ja austamine taastati, kuid palju varasemat kunsti oli hävinud Teosed Mitmed olulised Bütsantsi kujutava kunsti teosed on säilinud väljaspool selle tuumikala, näiteks Itaalias ja Venemaal Varase bütsantsi kuulsad näited on Ravenna kirikute mosaiigid Mosaiikide sõnum on ühtaegu usuline ja poliitiline Peamiseks kultuseobjektiks on keiser, kes juhib nii riiki kui ka kirikut Keiser Justinianust kujutav mosaiik Inimesekujutus Teistsugune kui antiigi ja varakristuse ajal Figuurid on saledad ja ebaloomulikult pikaks venitatud Näod on väikesed, aga suured silmad vaatavad karmilt ja võimukalt Figuurid on asetatud tihedasse ritta ja näib, nagu nad ei seisaks maapinnal Figuurid on tasapinnalised ja ümbritsevat ruumi pole
kunstile, kuid sisu on kristlik. Kasutati kristlikke sümboleid. Näiteks: Kristus kala Ristija Johannes lambatall Püha Vaim (ka puhtus, hingerahu) tuvi paabulind surematus Algul kasutati rohkem Vana Testamendi tegelasi ja motiive (Mooses, Noa, Aabrahami ohver), hiljem tuli Uus Testament, lõpuks ka Kristus ise. Kunstilises mõttes on katakombide maalid veidi abitud ja kohmakad, kuid nende tähtsus seisnebki nende uudses, kristlikus temaatikas. Tehti ka mosaiike. Mosaiikide peamine ülesanne oli kirikute apsiidide kaunistamine. Keskne kuju oli Kristus (nüüd juba inimese kujul, mitte sümbolina). Kristuse ümber olid kindla paigutusega apostlid, pühakud. Kristuse pea kohal olid nelja evangelisti sümbolid: Markus lõvi Johannes kotkas Matteus ingel Luukas härg Mosaiikidel on kujutamislaad tõsine, range. Inimesed on pikkades rüüdes, keha pole selle all tunda. Ilmed on tõsised, pühalikud. Samas on mosaiigid, ilmekad, siirad, võluvad.
Ida-Rooma pealinna Konstantinoopolit hakati kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks. Bütsantsi kunsti mõjutasid tugevalt lähedal asuvad idamaad. Kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis on Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Eriti armastati kupleid ning nende paigutamiseks leiti erinevaid võimalusi. Ehitised mis koondusid ühe tsentraalse kupli ümber nimetatakse tsentraalehitisteks. Kirikutes tehti ka palju mosaiike. Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks erilise hõõguvate värvidega klaasisegu - smaldi. Bütsantsile on omapärased ülalt laienevate tahkudega sambakapiteelid. Ei harrastatud ikka veel skulptuure, küll aga harrastati maalikunsti. Seda näeb kirikute seinamaalidel ning käsitsi kirjutatud usulise sisuga raamatute piltidel, nn. miniatuuridel. Maaliti ka pühapilte, nn. ikoone. Kujunesid välja ranged reeglid, mida ja mismoodi kujutada. Pühadeks ei peetud mitte ainult piltidel kujutatud pühakuid, vaid ka
ainult iseennast ja neisse on seega võimalik teha arvukalt avausi. Kesklöövi külgseina alumise osa moodustab sammastele toetuv kaarestik. Külglöövid on kahekorruselised ja nende ülemine korrus avaneb läbikaaravade kesklöövi. Seda rõdutaolist ruumiosa nim. empooriks.Välisvaates domineerib samuti keskmine kuppel. Säilinud on ka mitu kirikut Ravennas, näiteks kaheksatahuline San Vitale, mis on kuppelehitis ja tuntud oma mosaiikide poolest. Sisearhitektuuris on tähelepandavad sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalike reljeefidega kaunistatud kiviplokid talumid, mis kandsid skulptuure. Seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad e liseenid. Neid ühendavad kaared, mille vahele jäävad lamedad süvendid petikud. 6. Sajandil ehitati Bütsantsis tsentraalehitisi mis põhiplaanilt meenutasid kreeka risti. Neid katsid viis kuplit üks suurem keskel ja neli väiksemat ristharude kohal. Kuulsaim neist
Veel mulle väga meeldis Tallinna Aleksander Nevski katedraal. Ajaloost ma tean, et Novgorodi vürst Aleksander Nevskile pühendatud historistlikus stiilis õigeusu kirik ehitati ajal, mil Eesti kuulus Vene tsaaririigi koosseisu. Minu arvates on kirik heas korras ja meelitab Toompeale palju turiste. Kiriku tornides asub Tallinna võimsaim kirikukellade ansambel. See koosneb 11 kellast, mille seas on ka Tallinna suurim, 15 tonni kaaluv kell. Vaatamist väärib katedraali mosaiikide ja ikoonidega kaunistatud interjöör, minu meelst on see väga ilus. Kui ma õppisin koolis, käisime me klassiga Tallinna Linnamuuseumis. Seal oli väga huvitav. Ma nägin muuseumi püsiekspositsiooni ,,Linn, mis kunagi valmis ei saa". See on miniatuurne vanalinn ja see on tehtud väga huvitavalt ning näeb väga realistlik välja. Kõige rohkem mulle meeldis vanalinna vaateplatvorm. Sealt avaneb väga ilus vaade Tallinna linnale ja seal on väga hea rahulikult seista ja oma mõtteid mõelda
ehitati islami pühakoja avatud juurde kuuluvad minaretid Ravenna kirikud Väike kaheksatahuline San San Vitale kiriku keskosa Seda ümbritseva löövi San Vitale kirik on kuulus Vitale kuppelehitis pärineb on kõrgem teine korrus avaneb oma mosaiikide poolest Justinianus I valitsusajast empooridea keskmisse ruumi Sisearhitektuur Tähelepandavad on Apsiidid pole väljast mitte Seinu ühendavad kitsad, Liseene ühendavad Bütsantsis sammaste ja kaarte vahel ümmargused, vaid eenduvad püstribad ehk kaared, mille vahele
Selliseks näiteks on ka Hagia Sophia kirik. Ristikujulise, ümmarguse või hulknurkse põhiplaaniga pühakodasid nimetataksegi tsentraalehitisteks. Tsentraalehitis saigi hiljem põhiliseks Bütsantsi kirikutüübiks, sest ta vastas kõige paremini sealse kultuuri iseloomule ja bütsantslikule ristiusule. Nii Hagia Sophia kui ka San Vitale kirikus, mis asub Itaalias, kaovad siseseinad värvilistest kividest ja sädelevast klaasist mosaiikide alla. Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks erilise hõõguvatest värvidest klaasisegu ehk smaldi. Peale piiblisündmuste ja Jumalaga seotud tegelaste võib Hagia Sophias näha ka keiser Justinianuse enda mosaiikpilte. Kui Hagia Sophia ehitamisajal ehk 6. sajandil oli Bütsantsi kunsti esimene õitseaeg, siis 9. sajandi lõpul algas Bütsantsi kunsti teine õitseaeg. Arhitektuuris levis viiskuppelkirik. See lähenes põhiplaanilt nelinurgale, kuid ülesehituses eraldus kõrgemana risti kujuline osa. Risti
Ilmaliku arhitektuuri mälestusmärke on suhteliselt vähe, tähelepanuväärseim osa on kindlustusarhitektuur. Tugevad müürid paljude tornidega ümbritsesid kremle Moskvas, Smolenskis, Novgorodis, Pihkvas, Irboskas. Skulptuur leidis väga vähe viljelemist, õigeusu kirik suhtus sallimatult "paganlike jumalakujusid" meenutavatesse kujudesse. Ümarplastikast ei saa ülde rääkida. Maalikunstis olid saavutused suuremad. Bütsantsist tulnud kunstnikud kaunistasid mosaiikide ja freskodega kirikute siseruume (näiteks Sofia kirikus Kiievis). Bütsantsist võeti üle tehnilised võtted ja seinamaalide süsteem. Need traditsioonid jäid ka hiljem üsna tugevaks. Kõige väärtuslikum osa vanavene kunstist on Ikoonimaal. Esimesed ikoonid (k.a. "Vladimiri jumalaema") toodi Bütsantsist, kust pärineb ka ikoonide põhimõte. Sidemete vähenemine Tatari-Mongoli ajal soodustas vene ikoonikunsti iseseisvumist., motiividele lisandusid kohalikud legendid ja pühakulood. 14
kujutatai peeni ja maiseid Aphroditesid ja Apolloneid, kes kaunistasid altareid ja templeid. Eelistati kas hiiglaslikke või väga väikesi kujutisi. Võidujumal Nike marmorkuju Surev gallialane. Pergamoni altari friis Laokooni grupp Milose Venus MAALIKUNST Maalid olid tehtud peamiselt vahavärvidega ning freskod. Säilinud ei ole peaaegu mitte midagi. Ettekujutuse nendest saab rooma koopiate, enamasti Pompeiist ja selle lähedalt leitud freskode ja mosaiikide põhjal. Pompeiist leitud seinamaalidelt võib leida peaaegu kõike, mida maalida saab: loomade pilte, natüürmorte, lihtsat maaelu ja argielu, maastikumaale... Kirjanduses hakkas levima nn maalide kirjeldus. Selle uue zanri silmapaistvam esindaja oli Philostratos. Philostratose jutustuste põhjal, mis põhinevad kindlatele nägemismuljetele, annavad meile üsna hea pildi paljude hellenistlike maalide omapärast.
kuni aastani 1453, kui türklased selle vallutasid. Bütsantsi kirik Bütsantsi kirikute põhiplaanid on erinevad,aga eriti armastati kupleid. Tavaline oli ristkuppelkirik. Selle põhiplaan meenutab kreeka rinsti, mille keskosas kerkivad kuplid. Üldse koondusid paljud bütsantsi kirikud ühe keskse, tsentraalse kupli ümber. Neid nimetatakse tsentraalehitisteks. Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks erilise klaasisegu-smaldi. San Vitale kirik Linna tähelepanuväärseim mälestis on San Vitale kompleks, kuhu kuulub San Vitale basiilika, San Vitale benediktiinide klooster 10. sajandist, Galla Placidia mausoleum ja Rahvusmuuseum (Muzeo Nazionale), kus eksponeeritud on ikoone, maale ja arheoloogilisi eksponaate rooma– ja varakristlikust perioodist. 526–547 ehitatud San
• Portreebüstide õitseng oli tingitud esivanemate austamisest. • Muutub realistlikuks- kujutati nii nagu on. • Tavakodanike skulptuurid olid väiksemad ja halastamatult realistlikud. • Reljeefidega antakse edasi lugusi, sõjakäike. Ratsamonumendid populaarsed Maalikunst: • Uurida saab seinamaalide ja mosaiikide põhjal. • Motiivid enamasti mütoloogiaga seotud. • Valitses looduslähedane laad. • Osati hästi kujutada inimkeha. • Kompositsioon vaba ja põhjalik. Vettiuse maja Pompejis Kreeka ja Rooma maalikunsti võrdlus: • Portreemaal - inimeste isikupärased jooned • Mosaiigikunst - dekoratiivne, monumentaalne • Kreekas domineeris seina- ja tahvelmaal • Roomas elurõõmsad värvid
Venemaal, Kreekas, Serbias ja mujal. Bütsantsi kunsti meistrid said innustust antiiksete kunstiteoste harmooniast ja idamaisest toredusest, mis omavahel suurejooneliselt ühendati. Bütsantsi arhitektuuris kasutati laialdaselt põletatud telliseid, mis laoti vaheldumisi loodusliku kiviga. Võlvid ja kuplid valmistati kergetest kärgtellistest, pimsist, putsolaanist jm. Siseseinad ja mõnikord ka välisseinad kaeti marmori või mosaiikidega. Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks erilise klaasisegu - smaldi. Bütsantsi kunstis on kolm suuremat õitsenguaega: 1. keiser Justinianus I valitsemine 6. saj 2. Makedoonia dünastia valitsemine 9.-11. saj 3. Palaiologoste dünastia valitsemise algus 13.-14. Saj Keiser Justinianus I surma järel algas Bütsantsi riigi lagunemine. 8.saj-l hakkasid keiser Leo III ja tema järglane Constantinus V kiriku õigusi piirama. Keelati ära pühapiltide -ikoonide-
nende paigutamiseks. Tavaline oli ristkuppelkirik. Selle põhiplaan meenutab lühikeste võrdsete harudega kreeka risti, mille keskosas, mõnikord ka ristharude kohal kerkivad kuplid. Üldse koondusid paljud bütsantsi kirikud ühe keskse, tsentraalse kupli ümber. Olgu nende põhiplaan siis kreeka risti kujuline või ümmargune või hulknurkne kõiki neid nimetatakse tsentraalehitisteks. Hagia Sophia ja San Vitale kiriku siseseinad lausa kaovad värvilistest kividest ja sädelevast klaasist mosaiikide alla. Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks erilise hõõguvate värvidega klaasisegu - smaldi. Peale piiblisündmuste võib seal näha ka Justinianust ennast ning keisrinna Theodorat koos saatkonnaga. Mõned kirikud jätkavad varakristlikku traditsiooni, nagu näiteks väike kaheksatahuline San Vitale on kuppelehitis. 6. sajandil ehitati Bütsantsis ka selliseid tsentraalehitisi, mis oma põhiplaanilt meenutasid võrdhaarset, nn. kreeka risti. Neid katsid viis kuplit-
Selle põhiplaan meenutab lühikeste võrdsete harudega kreeka risti, mille keskosas, mõnikord ka ristharude kohal kerkivad kuplid. Üldse koondusid paljud bütsantsi kirikud ühe keskse, tsentraalse kupli ümber. Olgu nende põhiplaan siis kreeka risti kujuline või ümmargune või hulknurkne kõiki neid nimetatakse tsentraalehitisteks. Hagia Sophia ja San Vitale kiriku siseseinad lausa kaovad värvilistest kividest ja sädelevast klaasistmosaiikide alla. Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks erilise hõõguvate värvidega klaasisegu - smaldi. Peale piiblisündmuste võib seal näha ka Justinianust ennast ning keisrinna Theodorat koos saatkonnaga. Bütsantsis töötati välja kindel plaan piibliaineliste maalide ja mosaiikide paigutamiseks kiriku seintele. Inimfiguurid on neil mosaiikpiltidel karmiilmelised ning nagu pikaks venitatud. Hämarates võlvialustes jätavad heledamadki värvid, eriti aga lilla , must ja kuld piduliku, kuid sünge mulje. Samasugust sünguse ja
miniatuurmaal. 4. Milline ehitisteüüp võeti kasutusele kirikuna? Eeskujuks võeti rooma arhitektuuris levinud kohtu-ja koosolekuhoonete tüüp, basiilika. 5. Kes oli esimene Rooma piiskop ja paavst? Püha Peetrus. 6. Milline oli kiriku kõige püham paik? Kus asus transept? Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept.Kiriku pikiteljega risti asetsev ruum.Püha paik oli apsiidi all asuv väidetav Peetruse, esimese paavsti haud. 7. Milline olli seinamaalide ja mosaiikide funktsioon? Millest tehti mosaiike? Milliseid värve eelistati? Lihtsa ja tagasihoidliku hoone muutsid pidulikumaks seinamaalingud ja eriti mosaiigid, mida leidub paljudes kirikutes.Maalid paiknesid enamasti kesklöövis, akende all või vahel. Vanakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väikesed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust. 8. Kuidas kujutati piiblitegelasi ja pühakuid? Mille poolest nad erinevad inimestest antiikkunstis?
ehitatakse sibulkupleid 2) puitkiriku arhitektuur Kizi saarel Onega järvel, Preobrzenskaja 18. saj 3) ehitati Moskva Punasele Väljakule Vassili Blazennõi kirik- liitkirik: 8 kirikut + 1 kabel Skulptuur: leidis vähe viljelemist skulptuuridesse suhtuti sallimatult ümarplastikasse suhtuti samamoodi Maalikunst: tulid kunstnikud Bütsantsist, kes kaunistasid mosaiikide ja freskodega kirikute siseruume tehnilised võtted ja seinamaalide süsteem võeti Bütsantsilt üle kõige väärtuslikum oli ikoonimaal, samuti bütsantsist hiljem vanavene ikoonikunst iseseisvus- lisandusid kohalikud legendid ja pühakute lood kiriklikku kunsti tugis rahvalikke jooni ja rahvausundi elemente, piltidel kuradid, hiljem veel vabam ja maalähedasem laad RAHVASTERÄNDAMINE- SKÜÜDID. KELDID. VIIKINGID. Taust: rändrahvad ehk nomaadid
põikkriipsu põikhooneks e transeptiks. Kiriku idaseinast ulatus väljapoole väike poolringikujuline niss altari paigutamiseks nn apsiid. Lagi oli lame ja puidust või puudus üldse, nii et kirikust võis näha katusesarikaid. Lihtsa kirku sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid. Maalingud meenutasid Rooma seinamaale, kuid temaatika oli muutunud. Kõrvale olid jäänud erootilised motiivid ja paganlikuga seostuv. Neil päevil sai alguse keeruline kristlik sümboolika. Mosaiikide valmistamiseks kasutati väikseid siledaid värvilisi marmoritükikesi või erksaid klaaskuubikuid. Nendest moodustunud konarlik seinapind oli valgustpeegeldava ja sädeleva ebamaise värvielamuse looja. Valitsevateks värvideks olid heleroheline, kuldne, külm sinine ja lillakas ooker. Motiivideks stseenid piiblist. Inimesed on nendel rikkalikult rõivastatud, mis kajastab suhtumist nn patuse keha kujutamisse. Endine kauni keha kultus oli kadunud.
mis kujutab kunagi põlenud orginaal Püha Markuse katedraali. Pealöövi kohal on omaette ühekorruseline aatrium, mida katab rida väikseid kupleid. Nende kuplite mosaiigid asetsevad ühise keskmega, kuid erinevate raadiustega ringides, jutustades palju jutte ja ajalugu. Mustrid on väikesed, kuid piisavalt lähedal, et neid selgesti näha. Need on kogu kiriku põnevamad kunstiteosed. Püha Markuse peakirik on ehitatud tegelikult tellistest, kuid kõik kohad on kaetud hinnaliste mosaiikide ja marmoriga, nii et põhimaterjali ei ole näha ja kogu kirik jätab väga uhke mulje. Seetõttu ei ole ka kirikus uuendusi ega see ei suuda võistelda Konstandinoopoli Hagia Sophiaga suuruse või söekuse polest. Nagu teadagi ei luba Veneetsia ebakindel pehme aluspinnas ehitada liiga suuri ehitisi, isegi kui seda oli tugevdatud puitvaiadega, ähvardas peakirikut kokkuvarisemis oht, mis tänapäeval ilmneb ebatasase põranda näol.
ellusuhtumist. Kõrvuti koketsete naistega kujutatakse pisiplastikas ka hulgaliselt igapäevaseid ja tänaval kohatavaid tüüpe: Korvidega kokki, laadakaubitsejaid, koolipoisse jne. Maalikunst Hellenismi ajastu maalidest, mis olid tehtud peamiselt vahavärvidega, ega freskodest ei ole tänaseks säilinud peaaegu mitte midagi. Ettekujutuse nendest saab rooma koopiate, enamasti Pompeiist ja selle lähedalt leitud freskode ja mosaiikide põhjal. Pompeiist avastatud dekoratiivsete seinamaalidelt võib leida peaaegu kõike, mida maalida saab: seal on kenasid natüürmorte ja loomade pilte ning isegi maastikumaale, mis on vast kõige suurem uuendus hellenistlikus kunstis. Kunstnikud püüavad kujutada ka lihtsat maaelu ja selle võlusid. Need maalid kujutavad endast kokkukuhjatud motiive, mis annavad kokku idüllilise stseeni, nagu näiteks karjused ja kari, lihtsad pühakojad, kaugelt paistvad villad jms
Varakristlikul kirikul ei võinud olla see kiriku küljes. Enamasti on kampaniilid hiljem juurde ehitatud. 24. Freskod ja mosaiigid muutsud lihtsa ja tagasihoidliku hoone pidulikumaks. 25. Bütsantsi kuulsaima kiriku Hagia Sophia kiriku ehitamiseks kasutati vikleid, mis aitasid ruumi katta kuplitega. 26. Bütsantsi kiriku põhiplaan oli enamasti ringi, ruudu, võrdkülgse hulknurga või võrdhaarse kreeka risti kujuline. 27. Ravenna kirikud on eriti kuulsad mosaiikide poolest. 28. Bütsantsi mosaiigid: figuurid saledad ja ebaloomulikult pikaks venitatud, toretsevad riided, väikesed näod, kalliskividena säravad värvilised kivikesed on selgemini üksteisest eraldi ega taotle looduslike värvivarjundite jäljendamist, figuuride kuldne taust on täiesti tinglik, figuurid on tasapinnalised ja neid ümbritsevat ruumi pole püütud kujutada, mosaiigid tagavah rõhutada,
Rooma müürid keiser Augustuse ajal alustati ehitamist ( barbarite sissetung 3. saj lõpul; enne valitses riigis kord) 6 m kõrged ja 3,5 m paksud. Tellis ja betoonmüürid, nelinurksete tornidega, kogupikkusega 19 km. Caracallo termid- 3. saj Suurehitiste kompleks 12 ha-l. Koosnes sarnastest basseinidest, spordiväljakutest raamatukogudest jne. Kõik ruumid olid kaetud võlvide või kuplitega. Ehitatud tellistest seest kaetuna marmori, mosaiikide ja pronkskaunistustega. Mõeldud 1500-le inimesele(tasuta). Asub Via Appia ääres. Panteon- ehitati 115- 125 m.a.j. üks maailma täiuslikemaid kuppelehitisi(rotund- ümarehitis) kõrgus ja läbimõõt 43,5 m. Kupli tipus ainus loomuliku valguse allikas, d= 9 m. Kõikide planeedi nimedega jumalatele pühendatud tempel. Siseruummarmorist kuppel liigendatud kassettidega. Pärast kristlue laia levikut suleti ja hakkas lagunema. 14. saj. Tegutses linnuturuna. Praegu on muuseum ja Itaalia
REKTIFIKATSIOON e. õgvendus Plaadi kalibreerimine (mõõtu ajamine) kas lõikamise, käiamise või freesimise teel. KLAASISTUMINE Üle +1000C temperatuuril kuumutamisel plaatides moodustunud ühendid pehmenevad, mille tagajärjel plaadis olevad mikropoorid täituvad ning samas pehmenenud ühendid ühinevad kõrgemat sulamispunkti omavate osakestega. Sellega plaatide mehhaaniline vastupidavus paraneb tunduvalt. VALATUD PLAAT Valutehnikat kasutatakse põhiliselt mosaiikide tootmisel. http://www.plaadipunkt.ee/?page=1004&selected=4145&lang=1 http://www.hot.ee/plates/juhend.html http://www.plaadimehed.ee/?id=12
Suur osa bütsantsi ehitistest peegeldab sünguse ja raskuse vaimu. Need mõjuvad kuidagi suletutena, aknad on väikesed, ruumid seest pimedavõitu. Bütsantsis puudus skulptuur. Apostlite kirik Ateenas; Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis; ,,Kristus siseneb Jeruusalemma" elevandiluust reljeef; Vladimiri Jumalaema. 10. vanavene 917saj. Ehituskunsti tähtsaimateks mälestusmärkideks kirikud. Skulptuur ei leidnud kuigipalju viljelemist, ümarplastikast ei saa üldse rääkida. Mosaiikide ja freskodega kaunistati siseruume. Kõige väärtuslikumad aga ikoonimaalid. Andrei Rubljov, Dmitri peakirik Vladimiris. 11. merovingid 57saj Tähtsaimaks kunstipärandiks käsikirjad, nendes leiduv kirjakunst, nendes leiduv kirjakunst ja illustratsioonid. Germaanlaste ja keltide rahvakunstis valitses nn loomastiil, mis oli kujunenud juba pronksiajal paljude Euraasia rändrahvaste ühisloominguna.
hulgas pahameelt. Leiti, et kuldkuplid ei sobi Tallinna kui vana hansalinna arhitektuuriga, liiatigi riigikogu hoone vastas. Kiriku lammutamisplaanidest siiski loobuti. Tänapäeval on kirik heas korras ja meelitab igal aastal Toompeale palju turiste. Kiriku tornides asub Tallinna võimsaim kirikukellade ansambel. See koosneb 11 kellast, mille seas on ka Tallinna suurim, 6 15 tonni kaaluv kell. Vaatamist väärib katedraali mosaiikide ja ikoonidega kaunistatud interjöör. Aleksander Nevski katedraali kasutab Moskva patriarhaadile alluv vene kogudus. (Lisa 1.) (Tallinna turism 2014) 4.ÕIGEUSKLIKE PALVERÄNNAKUD Kreeka õigeusklikel on traditsiooniks palverännak Pühale Maale. Palverännakul Jeruusalemma ja Pühale Maale ei ole rangeid protseduurireegleid. Jeruusalemma palverändurid lähevad erinevatel aegadel erinevatesse kohtadesse, kus nad teenivad erineval moel oma Jumalat.
Aleksander Jaroslavitz Nevskile, kelle juhtimisel toimus 5. aprillil 1242. aastal kuulus Jäälahing Peipsi järvel, millega pandi seisma sakslaste edasitung itta. Heas korras hoitud katedraal on Tallinna suurejoonelisim näide õigeusu sakraalarhitektuurist. Kiriku tornides asub Tallinna võimsaim kirikukellade ansambel. See koosneb 11 kellast, mille seas on ka Tallinna suurim, 15 tonni kaaluv kell. Kogu ansambli kellamängu saab kuulata jumalateenistuste eel. Vaatamist väärib ka mosaiikide ja ikoonidega kaunistatud interjöör. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Püha Vaimu kirik Püha Vaimu kirik on ainus algse kuju säilitanud sakraalehitis Tallinnas, mis on valminud 14. sajandil. Püha Vaimu kirikul on oluline koht Eesti kultuuriloos. Siin peeti
Tänapäeva kiriku välisvaates domineerib samuti keskmine kuppel. Katedraali välisilmet moonutavad oluliselt türklaste ehitatud saledad tornid. Kuna muhameedlaste usk ei luba neil elusolendeid kujutada, siis on mosaiigid ja seinamaalid kinni kaetud. · San Vitale on väike kaheksatahuline kuppelehitis, mille keskosa on kõrgem ja seda ümbritseva löövi teine korrus avaneb rõduna keskmisesse ruumi. San Vitale on kuulus oma mosaiikide poolest. Sisearhitektuuris väärivad tähelepanu sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud talumid. Väljast kirikud mitmekesistati sellega, et absiidid muudeti tahulisteks. Seinu liigendasid kitsad püstribad, mida ühendasid kaared, mille vahele jäid lamedad petikud. Ehitati ka tsentraalehitisi mis oma põhiplaanilt meenutasid kreeka risti, mida katsid viis kuplit-üks suur keskel, neli väikest risti ümber. Kuulsaim neist Apostlite kirik Konstantinoopolis. 9
Mis puutub hellenistlikku portreeskulptuuri, siis see arendas edasi klassikalise ajajärgu saavutusi, muutudes veenvamaks, seda eeskätt filosoofide ja literaatide kujutamisel, valitsejaid aga idealiseeriti endiselt. Hellenismi ajastu maalidest, mis olid tehtud peamiselt vahavärvidega, ega freskodest ei ole tänaseks säilinud peaaegu mitte midagi. Ettekujutuse nendest saab rooma koopiate, enamasti Pompeiist ja selle lähedalt leitud freskode ja mosaiikide põhjal. Pompeiist avastatud dekoratiivsete seinamaalidelt võib leida peaaegu kõike, mida maalida saab: seal on kenasid natüürmorte ja loomade pilte ning isegi maastikumaale, mis on vast kõige suurem uuendus hellenistlikus kunstis. Kunstnikud püüavad kujutada ka lihtsat maaelu ja selle võlusid. Need maalid kujutavad endast kokkukuhjatud motiive, mis annavad kokku idüllilise stseeni, nagu näiteks karjused ja kari, lihtsad pühakojad, kaugelt paistvad villad jms
- Kõige arenenum oli käsitöö. R Barbarid tõid endaga kaasa oma kindel plaan piibliainelistele R O rahvakunsti ja omad arusaamad ilust. maalide ja mosaiikide ..... Rikkalikult kaumistati isegi igapäevaseid O paigutamiseks kiriku seintele. tarbeesemeid.Palju kasutati nn. Pael-ehk O M põimornamenti.See koosneks nagu lõputust Inimfiguurid on neil
Ida-Rooma pealinna Konstantinoopolit hakati kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks. Bütsantsi kunsti mõjutasid tugevalt lähedal asuvad idamaad. Kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis on Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Eriti armastati kupleid ning nende paigutamiseks leiti erinevaid võimalusi. Ehitised mis koondusid ühe tsentraalse kupli ümber nimetatakse tsentraalehitisteks. Kirikutes tehti ka palju mosaiike. Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks erilise hõõguvate värvidega klaasisegu - smaldi. Bütsantsile on omapärased ülalt laienevate tahkudega sambakapiteelid. Ei harrastatud ikka veel skulptuure, küll aga harrastati maalikunsti. Seda näeb kirikute seinamaalidel ning käsitsi kirjutatud usulise sisuga raamatute piltidel, nn. miniatuuridel. Maaliti ka pühapilte, nn. ikoone. Kujunesid välja ranged reeglid, mida ja mismoodi kujutada. Pühadeks ei peetud mitte ainult piltidel kujutatud
Nii et võib öelda, et lisaks kannatustele, võitlusele jms, oli hellenistlike kunstnike töödes ning mängisid suurt rolli ka olustikulised üksikasjad ja maastikud, mille taustal põhiteemat kujutati. 1.3 MAALIKUNST Hellenismi ajastu maalidest, mis olid tehtud peamiselt vahavärvidega, ega freskodest ei ole tänaseks säilinud peaaegu mitte midagi. Ettekujutuse nendest saab rooma koopiate, enamasti Pompeiist ja selle lähedalt leitud freskode ja mosaiikide põhjal. Pompeiist avastatud dekoratiivsete seinamaalidelt võib leida peaaegu kõike, mida maalida saab: seal on kenasid natüürmorte ja loomade pilte ning isegi maastikumaale, mis on vast kõige suurem uuendus 5 hellenistlikus kunstis. Kunstnikud püüavad kujutada ka lihtsat maaelu ja selle võlusid. Need
Odakandja. Rooma Trajanuse sammas on loomulike figuuride reljeefidega kaetud. Rooma skulptuurile on omane naturalistlikkus ja portreelikkus. Roomlased lasid ka endist portreid teha. Nii tõetruult ja vanalt, kui inimese nägu oli, kujutati teda ka portreel. Skulptuuris armastati tegeleda ka füüsikaliste probleemidega, et skulptuur oleks raskuselt tasakaalus. MAALIKUNST (vt lisaks piltidelt mosaiike ja seinamaale Pompejist Makedoonia Aleksander Issose lahingus) Elumaju kaunistati mosaiikide ja frescodega. Maaliti seinakrohvile, puidule, marmorile, lõuendile või savile. Teemad pärinesid antiikmütoloogiast või olustikust. Tehti portreid, natüürmorte või maastikumaale. Väga populaarne oli elumajade kõige esinduslikumate ruumide kaunistamine maalingute ja mosaiikidega - väikestest varvilistest kivi- või klaasikildudest koostatud piltidega. Roomlased oskasid kujutatavat muuta ruumiliseks valguse ja varju abil, ruumilisuse saavutamiseks kasutati ka perspektiivi
Ei jää neile alla ! Mosaiigid on kuldse tooniga, kauneim mosaiik on jumalaema kujutis. Ikoonid- tahvelmaalid Miniatuur maal- raamatutes. 1240 aastal tungisid Kiievisse mongol tatarlased ja muutsid õitsva linna varemeteks. 12.sajandiks oli ülem Volga metsaaladel välja kujunenud Vladimiri vürstiriik. nende kirikud sarnanevad Lääne-Euroopa kirikutega- Romaani stiiliga. Väikesed külakirikud looduskaunites kohtades. need kaunistatud mosaiikide ja värkidega. kuni 19.sajandini kuulus Novgorodi maa Kiievi koosseisu. Novgorod oli üks tätsamaid kaubandus ja käsitöö linnu. Hea veetee tõttu olid tal sidemed nii lääne kui idaga. Kuulus kaubatee kreekani. Novgorodlased Julged, energilised ja praktilised. nii oma elus kui vahekorras kirikuga. Novgorodi kunst on lihtne ja väga väljendusrikas. I kirik- Sofia katedraal, 13 kupliga, hävis tules. 19.saj ehitati asemele kivist Sofia katedraal.
Tavaline oli ristkuppelkirik. Selle põhiplaan meenutab lühikeste võrdsete harudega kreeka risti, mille keskosas, mõnikord ka ristharude kohal kerkivad kuplid. Üldse koondusid paljud bütsantsi kirikud ühe keskse, tsentraalse kupli ümber. Olgu nende põhiplaan siis kreeka risti kujuline või ümmargune või hulknurkne kõiki neid nimetatakse tsentraalehitisteks. Hagia Sophia ja San Vitale kiriku siseseinad lausa kaovad värvilistest kividest ja sädelevast klaasist mosaiikide alla. Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks erilise hõõguvate värvidega klaasisegu - smaldi. Peale piiblisündmuste võib seal näha ka Justinianust ennast ning keisrinna Theodorat koos saatkonnaga. Bütsantsis töötati välja kindel plaan piibliaineliste maalide ja mosaiikide paigutamiseks kiriku seintele. Inimfiguurid on neil mosaiikpiltidel karmiilmelised ning nagu pikaks venitatud. Hämarates võlvialustes
Eeskujuks olid sellele ehitusel Apollodorose Traianuse termid. See oli tohutu ehitiste kompleks, mis sisaldas külma ja sooja sauna, riietus- ja jalutusruume, ujumisbasseine, spordiplatse, fontääne jne. Kõik ruumid olid 11 kaetud silinder- ja ristvõlvidega või kuplitega. Ruumid olid väga avarad. Nagu enamik keisririigi aja ehitisi, oli ka see telliskivist, kaunistatud marmorkattega, mosaiikide ja pronksilustustega (Vaga 1999: 116). Caracalla termide eeskujul ehitatud teistest termidest on paremini säilinud Diocletianuse termid (alates aastast 303). Neis oli ruumi 3000 inimesele. Termide pearuumi ehitas Michelangelo XVI sajandil ümber Santa Maria degli Angeli kirikuks (Vaga 1999: 116). Termide ehitusviis kanti üle ka basiilikale, nagu seda tunnistab Maxentiuse (306 312) alustatud ja Constantinuse (kuni 337) lõpetatud Constantinuse basiilika. Tavalise lameda lae asemel oli 25
annaabi.ee 
