· Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani punktid on keskmest ühekaugusel ( ring, ruut, võrdkülgne hulknurk) · Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolis : 6 saj, kõrgus 58,8 m, materjalideks telliskivid, naturaalne kivi. Tänapäeval on see mosee. On kupliga kaetud nelinurkne piklik hoone, seinu katsid mosaiigid, seinamaalingud, sisekujundus rangelt pidulik. Värvid : kuld, tumelilla, tumesinine. Seinte kaunistamisel kasut. Mosaiiki (vääriskivid, kuld) · San Vitale kirik Ravennas : 8 tahuline kuppelehitis. Kiriku keskosa kõrgem, seda ümbritseva löövi teine korrus avaneb rõduna keskmisse ruumi. · Sisearhitektuuris sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid. · 6. Saj Ehitati selliseid tsentraalehitisi, mis oma põhiplaanilt meenutasid võrdhaarset kreeka risti. Neid katsid 5 kuplit- üks suurem keskel, 4 väiksemat ristharude kohal
Mustafiguuriline stiil- musta lakkiga figuurid, taust punane savi Punasefiguuriline stiil- musta lakiga taust ja figuurid jäid punaseks Vaasimaale ka allkirjastati, tavaliselt mitu autorit. Maalikunstis ka kunstnike vahelised võistlused Tahvelmaale säilinud ka rooma ajast, kutsutakse muumiaportreeks Neid leitud väikestest aga väga hea kunstiga linnadest nagu Pompei ja Herculaneum. Need olid ülikute suvituslinnad, mille vesuuvi vulkaanipurse mattis laavasse. Mosaiiki tegid roomlased ja kreeklased mõlemad. Mosaiik „Aleksandri lahing“ leitud Fanni majast Tuntud on Vettiuse maja seinamaalid. Seinamaalid täitsid tapeedi eesmärki Peateemad olid motiiv aknast, mis avaneb maastikule või motiiv jumalatega Tuntuimad maalikunstnikud Kreekas. Ateenast Apollodoros ja Apelles Apollodoros- modelleeris valguse ja varjudega, algeline perspektiiv. Apelles- esimese naisakti looja ja tema maal „Aphrodite sünd“ põhjustas suure kohtuprotsessi.
looduslikke kive (graniite,põllukive ,tellist) ning eksponeeris seda igal võimalikul juhul,nii sees kui väljas · Juugendi arhitektuuri üheks isepärasuseks oli loodusekultus.Keerulise vormi tõtte ,mis meenutas elusorganismi,kutsuti juugendit tema algus aegadel vihmaussistiiliks. · Tervikliku arhitektuuriga ühtesulanduva kujunduse saavutamiseks kasutas juugend juba ajaloost tuntuid võtteid: seinamaalingut,sisseehitatud mööblit,mosaiiki,vitraazi,kõiki ruume läbivaid värve ning materjale · Lemmiktaimed krüsanteem ja orhidee, ka liilad ja iirised, kallad ja tulbid, alpikannid ja võõrasemad, põllulilled ja viljad. · Looma- ja linnuriigi lemmikuteks olid pikakaelalised linnud flamingod, luiged, iibised, pelikanid, paabulinnud, armastati ka salamandrit, vähki ja krabi. · Värvigamma erilise au sees olid violetsed, kahvatukollased, valged, õunrohelised, eriti paabulinnuvärvid.
tähtsaim ehitis? (saj. valitses) Bütsantsi tähtsaim ehitis on Hagia Sophia, mis ehitati 6. sajandil pKr; keiser Justinianus. 8. Mille poolest on see ehitis kuulus? Hagia Sophia on kõige tähtsam katedraal Rooma riigis. 9. Mis on ikoon ja ikonoplastide liikumine? Ikoon on pühapilt. Ikonoplastide liikumine on ikoonipooldajate liikumine 8.-9. sajandil. 10. Milliseid kultuure on bütsants enam mõjutanud? Bütsants on mõjutanud Itaalia vararenessansi ja vanavene kunsti. 11.Kirjelda bütsantsi mosaiiki. Mida ja kuidas on kujutatud? Mosaiigid sarnanevad vara kristliku mosaiigiga. Nad on ametlikud, ranged poosid ja pikaks venitatud figuurid. Näoilmed on karmid.12. Millistes linnades on näha Vana-Vene kunsti? Kiievis, Novgorodis, Pihkvas ja Petseris. 13.Mis on iseloomulikud nendele? Oli kuni 17. saj lõpuni sõltumatu ja erinev lane kunstist. See on bütsantsi kunsti jätk. 14. Nimeta Vana-Vene kuulsamaid ikoone. Jumalaema ikoon Vladimiris. 15. Millal oli etruskide kõrgaeg? 7. saj-5. saj eKr
saj. eKr. Elasid hilisema Rooma, (PRAEGUSE Itaalia) keskosas etruskid. Roomlased võtsid etruskidelt üle palju kunsti elemente Etrkuskide kunsti tuntakse nende hauakambrite kaudu Paljudes hauakambrites on seinad kaetud maalidega Banketistseen Tarquinia leopardide hauakambris 480-470 eKr Maalikunst Eelkõige tänu Pompeji väljakaevamistele on tänapäeval väga hea ülevaade Vana-Rooma maailmakunstist. Vana-Roomas kasutati sadegamini maalitehnikaina: mosaiiki, vahamaali ja frescot Seinamaalide teemad on sagelivalitud antiikmütoloogiat ja olustikust, veel luuakse portreid (Egipituse aladel muumiaportreid), maastikke ja isegi natüürmorte Rooma maalikunstnikud oskasid kujutatavat modelleerida ruumiliseks valguse ja varju abil. Samuti kasutasid ruumilise illusiooni saavutamiseks perspektiivi. Mosaiigitehnikas põrandailt võttis majja sisenejat vastu ,,kuri koer" Kasutatud materjal http://www
ka keeruliste valmismustrite kujul, mis sobivad hästi mõisatesse, kunstimeeseumidesse, paleedesse, vanalinna elamutesse jm. Mosaiikparkett Mosaiikparkett sobib ideaalselt põrandaküttele, kuna parketi paksus on ainult 8 mm ja soojus tuleb hästi läbi. Lihvimisvaru on enamikest naturaal ehk laudparkettidest tervelt 2...2,5 korda rohkem. Õhuniiskus ja temperatuurikõikumised mõjutavad mosaiikparketi liiste minimaalselt ja seega on pragude tekkimise oht põrandasse väga väike. Mosaiiki võib liimida otse betoonile või puitplaadile (vineer, OSB). Mõõtmed 8 x 23 x 60 mm. Spoonparkett Eksootilistest puiduliikidest naturaalse pinnaga parkett. Sobib hästi põrandaküttele, kuid seda ei saa renoveerida. Ka väga nõudlikku ja erilist maitset rahuldavad mitmed eksootilised puiduliigid nagu eebenipuu, aafrika, ameerika, aasia ja euroopa pähkel jne.
kaunistada. Kõige kuulsam tempel on Roomas asuv, kõigile jumalatele ehitatud ,,PANTEON". Templil on kuppel, mille läbimõõt on 43,4m. Vee juhtimiseks linna ehitati akvedukte e veejuhtmeid. Veejuhtmed tõid puhast vett antiikaja kämblusasutustesse termidesse. Maalikunst Eelkõige tänu Pompeji väljakaevamistele on tänapäeval väga hea ülevaade Vana- Rooma maalikunstist. Vanas-Roomas kasutati sadegamini maalitehnikana mosaiiki, vahamaali ja frescot. Märjale kohvripinnale maalitud pilt. Maaliti seinakrohvile, puidule. Seinamaalide teemad on sageli valitud antiikmütoloogiast ja olustikkust, veel luuakse portreid, maastike ja isegi natüürmorte. · Cheopsi püramiid ainuke säilinud maailmaime. Egiptus, Giisa väljal. 2551-2471 ekr. · Babüloni rippaiad. Mesopotaamia. · Zeusi kuju Olümpias. Vana Kreekas Olümpias. 432 ekr. Kuju oli 12m, kullast valmist.
Selle tüübi näiteks on pilt, kus daami kõrval sibaval koerakesel on palju jalgu, näeme ka võnkuva keti mitut asendit ja daami seelikuvoltide lainetamist. See on kui joonisfilmi järjestikuste kaadrite koondamist üheks pildiks. Teine võimalus toetus rohkem kubismi kogemusele. Nähtav maailm on selle eeskujul lammutatud geomeetrilisteks kildudeks ja tahukateks, kuid mitte enam tasakaalukalt kokku ehitatud. Futuristlik pilt meenutab rahutult voogavat kriiskavavärvilist mosaiiki. Kõik piirjooned on lagunenud ja esemed näivad hajuvat ümbritsevasse ruumi. Liikumistunne on sellistes teostes palju sugestiivsem, teiselt poolt on aga need pildid lähemal abstraktsele kunstile. Abstraktsust püüdsid futuristid väljendada oma piltide ühemõtteliste, aga pretensioonikate pealkirjadega (“kihutav auto”, “Trammivaguni mürin tungib tuppa”). Skulptuuris kujutasid futuristid hoogsat liikumist vormide ähmastamise ja väljavenitamisega
· Rooma maalikunst: 1.stiil: inkrustatsioonistiilimiteerib kivikonstruktsiooni, figuraalseid kujutisi ei esine. 2.stiil: arhitektuurstiil 3.stiil: kolmas stiil pole enam ruumi laiendamise põhimõtet, seinal jälle ruumi piirav tähendus, seina keskel maal, kõik ornamendid pinnamustrid, tõsised värvid. 4.stiil: neljas stiil heledad, ilusad, rikkalikud, kirjud, karjuvad värvitoonid, püüti jälle ruumi laiendada, kasutati krohvilustusi; mosaiiki kasutati kõikide stiilide puhul, nende kunstiline väärtus on väike
Allee Center Atrium Budapest, Ungari, 2011 City Gallery Vidin, Bulgaaria, 2009 Illija Beskov Art Gallery Pleven, Bulgaaria, 2009 Hungarian Cultural Institute Sofia, Bulgaria, 2009 Stipendiumid: 2010-2011 - "Ujbuda Mecenas" lõpetanute stipendium. Kunstinäituse info Ungari kunstniku Timea Karkissi esimene isikunäitus Eestis leiab aset Saaremaal Kuressaare Raegaleriis. Näitusel on väljas valik tema viimase 7 aasta jooksul valminud töödest, kokku 38 mosaiiki. Publikule on vaatamiseks toodud üsna harva nähtav kunstivorm. Tegu on kunstiharuga, millel on mitme tuhande aasta pikkused traditsioonid ja ajalugu ning mis on üle Euroopa jätnud lugematul hulgal kauneid mosaiike. Avatav näitus tutvustab nii ungari kunstnikku kui ka mosaiigikunsti pärandit. Näitus kestab 15. detsembrist 2012 kuni 26. jaanuarini 2013. Kunstinäituse analüüs · mosaiik "Illusioon" Materjalidena on kasutatud marmorit, graniit, smalti ja kivi.
kindlasti ostan midagi hiljem, aga lihtsalt nii kiireks läks. Galerii ise küllaltki räämas ja õnnetu. Eks Dali loomingu kõrval paistabki tavaline pragunenud värviga sein väga kurb. Näitusel oli ka fotosid temast. Tema välimus on minu arvates sama geniaalne, kui tema välimus. Samuti oli ka palju sürrealistlike esemeid, nõelasid ja sahtleid oli palju. Oli maalitud ka taldrikutele. Üldse võis näha tema näitusel palju kelli, silmi, huuli, sahtleid, religiooni ja mosaiiki, üldse oli palju sümboolikat. Ma sain suure üllatuse osaliseks, kui avastasin sealt ühe oma lemmikmaali, millel on tegelikult mitu nime, kas ,,Mälu püsivus", ,,Pehmed kellad" või ,,Surnud aeg", mis on kojunenud Dali ja kogu tema loomingu sümboliks. Sellel maalil on mitu sulanud kella ja kontrastiks on alumises serval üks uur, mille pinnal ronivad pisikesed sipelgad. Kõrval helesinisel valguval kellal istub kärbes. Ma lihtsalt jumaldan seda maali. Dali
suurimana (kuni Sevilla katedraali valmimiseni aastal 1520). Arhitektuurist on põhiliselt säilinud sakraalehitisi, enamjaolt on tegu tsentraalehitistega seinad on keskpunktist võrdse kaugusega. Sageli üks või mitu kuplit, väljast kaunistatud liseemide ja petikutega (madalad nisid seinas, nö võltsaknad). Kirikutel olid paksud müürid ja väikesed aknad. Andrian Tees 1b Hagia Sophia Katedraal Bütsansi maalikunst ennem 8.sajandit Bütsantsi meistrid viljelesid mosaiiki, fresko-, ikooni- ja miniatuurmaali. Kõige tähelepanuväärsemad on mosaiik-kunstiteosed. Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasisegu, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone. Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis. Peamiselt võeti
ja piilarid jämedad 5. Mis eripära oli Itaalia kirikutel? Neil oli kellatorn ehk kampaniil. 6. Kuidas kutsutakse maailma kõige kuulsamat kampaniili, mis temaga ehitamisel juhtus, miks? Pisa katedraali torn. See vajus viltu kuna ehitis rajati liiga pehmele pinnasele ja vundament polnud torni raskuse kandmiseks piisavalt tugev. 7. Milline kuulus kirik asub Veneetsias, kirjelda? Püha Markuse kirik viie kupliga tsentraalehitis, palju kaunistusi, kasutatud mosaiiki, fassaadid olid ohtralt dekoreeritud. 8. Mida tead profaanarhitektuurist? Linnuseid ehitati kaitse-eesmärgil, jämedad müürid, vallikraav, müür ja torn, müüride taga olid hooned. Tower Inglismaal(algul kuningaloss ja hiljem vangla). 9. Kuidas olid omavahel seotud arhitektuur ja skulptuur? Kiriku fassaadidel võis näha lugusid jutustavaid reljeefe(paljudes Prantsusmaa kirikutes). 10. Mis on vaestepiibel?
7. Millise riigi järglane oli Bütsants (kumb antiik-maa)? Rooma 8. Missuguse põhiplaaniga olid enamus büts kirikutest, kuidas selliseid ehitisi võib nimetada? 9. Nimeta Konstantinoopoli kuulsaim katedraal, missuguse uue ehitustehnilise uuendusega seal tegemist on? Hagia Sophia, 10. Missugune on bütsantsi kapiteel? tugevasti stiliseeritud taimornamendiga kaunistatud, ümberpööratud tüvipüramiidi kujuline kapiteel 11. Kirjelda büts mosaiiki või freskot (keda kujutati, kuidas, taust)? mosaiik värvilised kivid, sädelev klaas, tavaline hoone muutus pidulikumaks, smald, inimfiguurid karmiilmelised, pikaks veninud; lilla, must, kuldne 12. Millised Kuidas tagajärjed olid Kiievi vürsti Vladimiri ristiusku astumisel ja abiellumisel Büts printsessiga? Büts kunst elas edasi vanavene kunstis. Sealt võeti üle võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks. 13
· SEVERINI Kasutas ronge ja sõjatehnikat. "Tulistav suurtükk" palju teksti, nagu kubismisgi. "Bal Tabarini dünaamiline hieroglüüf". · Liikumise kiirust antakse edasi 2-l viisil: a) ühte objekti kujutatakse mitme erineva järgneva asendi abil, nagu see koeraga pilt. b) teiseks võimaluseks on pilt geo- meetrilisteks kildudeks v tahkudeks lammutada. Futuristlik pilt meenutab rahutult voodgavat kriiskavavärvilist mosaiiki, nähtava maailma killud on nagu ägeda tuulehoo poolt lainetama pandud. · Geomeetrilised pinnad, jooned, kontsentrilised lained ja ringid nende järgi püüdsid futuristid kujutada mitte ainult liikumise hoogu, vaid ka helisid, eriti suurlinna müra. · Sulptuuris kujutasid futuristid hoogsat liikumist vormide ähmastamise ja välja venitamisega. · Arhitektuuris leidsid futuristlikud ideed rakendust. Kuigi ainult kavandites nägemusi tulevikulinnadest
Nn pilditüli kestis üle 100 aasta ja lõppes siiski "pildieitajate" kaotusega. Ägedas pilditülis aga hävitati palju väärtuslikke kunstiteoseid. 9.saj lõpul algab Bütsantsi kunsti teine õitseaeg. Arhitektuuris levib viiskuppelkirik. Suureks uuenduseks oli tambuuri ehitamine peakupli alla. See on silinderjas akendega ruum peakupli all, mis muutis kiriku välisilme kõrgemaks ja kergemaks. BÜTSANTSI MAALIKUNST ENNE 8.saj. Bütsantsi meistrid viljelesid mosaiiki, fresko-, ikooni- ja miniatuurmaali. Kõige tähelepanuväärsemad on mosaiik-kunstiteosed. Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasisegu, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone. Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis. Peamiselt võeti eeskuju Idamaadest ja figuure kujutati stiliseeritult, rangetes poosides ja pinnaliselt
Põhiline lapse ja täiskasvanu koosmäng Kooskõlastab erinevaid liigutusi muusikaga (ilmneb rütmitunne) Tabab luuletuse intonatsiooni ja rütmi On omandanud erinevaid liigutus-ja kõnemudeleid Lükib rõngaid suuruse järjekorras paigale Ehitab kuubikutest lihtsa hoone Tegutseb sihikindlalt Käteliigutused alluvad silmade kontrollile Õpib esemetega tegutsedes tundma nende suurust, vormi ja värvust, neid üksteise sisse panema, mosaiiki laduma või paarispilte kokku seadma Õpib esemeid tundma, tajudes neid mitme meelega Leiab erinevate asjade hulgast samasuguse (valikute arv2-4) Sõnalistes õppemängudes kõneleb esemetest ja mänguasjadest ning nende omadustest ja tunnustest 2.3.2. 4- aastased Seostab üksikuid argiolukordi väljamõeldud olukordadega (muinasjutud) Mäng põhineb tema isiklikul kogemusel, kannab igapäevaelus nähtut mängu üle
kuulub San Vitale basiilika, San Vitale benediktiinide klooster 10. sajandist, Galla Placidia mausoleum ja Rahvusmuuseum (Muzeo Nazionale), kus eksponeeritud on ikoone, maale ja arheoloogilisi eksponaate rooma– ja varakristlikust perioodist. 526–547 ehitatud San Vitale kirik on üks väärtuslikumaid varakristliku kunsti mälestisi maailmas. Bütsantsi maalikunst Bütsantsi meistrid viljelesid mosaiiki, fresko-, ikooni- ja miniatuurmaali. Kõige tähelepanuväärsemad on mosaiik-kunstiteosed. Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasisegu, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone. Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis. Inimkeha peideti rõivavoltidesse, sest see oli kristlikus
Keiser Justinianus I surma järel algas Bütsantsi riigi lagunemine. 8.saj-l hakkasid keiser Leo III ja tema järglane Constantinus V kiriku õigusi piirama. Keelati ära pühapiltide -ikoonide- kummardamine ja ka piltide kasutamine kirkute kaunistamiseks. Nende asemel soovitati teha taimemotiive või ornamente. Arvati, et Kristuse kujutamine inimesena on tema täielik teotamine ja suur patt. Pildirüüstajad - ikonoklastid - leidsid poolehoidu sõjaväes. Maal: Bütsantsi meistrid viljelesid mosaiiki, fresko-, ikooni- ja miniatuurmaali. Kõige tähelepanuväärsemad on mosaiik-kunstiteosed. Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis. Pärast pilditüli muutusid maalikunsti ettekirjutised veelgi rangemaks. 10.saj-l kinnitati kindel kord kirikute kaunistamisel: kuplil oli alati Kristus valitsejana, tambuuril prohvetid või
Kreeka, Etruski, Rooma ja Bütsantsi kunst + Varakristlik ja Varakeskaja kunst Kreeka periodiseerimine:*protogeomeetriline(keraamika)*geomeetriline(esimesed kujutised tolleaegsest elust)*arhailine*klassikaline*hellenistlik.ARHITEKTUUR:tähtsaim oli templiehitus, kus arenesid välja kõik arhitektuuri kunstivormid. Templi põhiplaan oli ristküliku kujuline, ehitusmaterjaliks oli puu, savi, kivi. Kolm põhiosa:krepidoma, mille ülemine aste oli stülobaat, millel seisavad sambad, millele toetub talastik koos katusega. Sambaid oli otsade sammaste kahekordne arv + 1. Sammas koosnes kolmest osast:baas, tüvi ja kapiteel. Vahel olid tüvel kannelüürid. Templil oli madal viilkatus, mille mõlemal kitsal küljel olid viiluväljad, mis olid kaunistatud skulptuuridega. Piki katuse serva asetsest veesülititega avad vihmavee eemalejuhtimiseks. Dooria-lihtsus rangus tugevus. Madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskena kuid kindlana. Sammastel puud...
töö otsimisel, enda tundma õppimisel. Tartu linna ja maakonna noortele (kuni 26 eluaastat k.a) on keskuse kutsenõustamise teenused tasuta. Töötoad - õpi läbi tegevuse EHITAJA TÖÖTUBA Ehitaja eriala tutvustav töötuba, mille käigus saavad 8.-9. klassi õpilased ülevaate ehitustööde sisust, järjestusest, tööriistadest, ohutusnõudest. Töötoas proovivad õpilased oma käega laduda müüri, plaatida ja teha katkistest plaatidest mosaiiki. Töötuba kestab kuni kaks tundi, toimub üks kord kuus ja algab kl 14.00. Rühma suuruseks on 10 õpilast. Töötuba toimub Tartu Kutsehariduskeskuse Kopli tn õppekorpuses. NB! Kaasas peaksid õpilastel olema töökindad ja riided, mis ei karda mustust. Kohale palume tulla 10 minutit varem, et jõuaks rahulikult riideid vahetada. Juhendaja: Kaido Toobal RÕIVADISAINI TÖÖTUBA ...annab ülevaate kergetööstuse erialal õpitavast.
1) inkrustatsioonistiil jäljendatakse värvilist marmorit. Seinad on liigendatud maalitud pilastritega. 2) arhitektuuristiil seintel arhitektuuridetailid, sageli maalitud justkui ava järgmisse ruumi. Seinal on ruumi laiendamise ülesanne. 3) sein saab jälle ruumi piirava tähenduse, seina keskel sageli maal. Üksikud kitsad sambad. 4) jälle püüd ruumi laiendada, vaated teise ruumi. Palju keerukaid, veidraid arhitektuuridetaile. Palju kasutati mosaiiki (värvilistest klaasi- või kivitükkidest pildid) põrandate, seinte, sammaste jne. katmisel. IV Antiikkunsti mõjud Rooma riigi langusega antiikkunst veel kohe ei kao. Ühtteist võttis antiikkunstist üle ja arendas edasi varakristlik kunst ning Bütsantsi kunst. 8.-10. sajandil oli Lääne-Euroopas nn Karolingide renessanss, mil antiikajast võeti eeskuju. Ka romaani stiilis (10.-12. sajand) on teatud antiigi mõjud. Suureks eeskujuks oli antiikkunst renessansiajal (15.-16
koerakesel on palju jalgu. Näidatakse ka võnkuva keti mitut asendit ja daami seelikuvoltide lainetamist. Sellist futuristlikku teost võib ette kujutada kui joonisfilmi järjestikuste kaadrite koondamist üheks pildiks. Teine võimalus toetus rohkem kubismi kogemustele. Nähtav maailm on selle eeskujul lammutatud geomeetrilisteks kildudeks või tahukateks, kuid mitte enam tasakaalukalt uuesti kokku ehitatud nagu kubistidel. Futuristlik pilt meenutab rahutult voogavat kriiskavavärvilist mosaiiki, nähtava maailma killud on nagu ägeda tuulehoo poolt lagunema pandud. Kõik piirjooned on lagunenud ja esemed näivad hajuvat ümbritsevasse ruumi. Liikumistunne on sellistes teostes palju sugestiivsem, teisalt on need pildid aga lähemal abstraktsele kunstile. Abstraktsust suurendavad mitmesugused geomeetrilised pinnad, jooned, kontsentrilised lained või ringid, mille
Seinad on liigendatud maalitud pilastritega. 2) arhitektuuristiil seintel arhitektuuridetailid, sageli maalitud justkui ava järgmisse ruumi. Seinal on ruumi laiendamise ülesanne. 3) sein saab jälle ruumi piirava tähenduse, seina keskel sageli maal. Üksikud kitsad sambad. 4) jälle püüd ruumi laiendada, vaated teise ruumi. Palju keerukaid, veidraid arhitektuuridetaile. Palju kasutati mosaiiki (värvilistest klaasi- või kivitükkidest pildid) põrandate, seinte, sammaste jne. katmisel. IV Antiikkunsti mõjud Rooma riigi langusega antiikkunst veel kohe ei kao. Ühtteist võttis antiikkunstist üle ja arendas edasi varakristlik kunst ning Bütsantsi kunst. 8.-10. sajandil oli Lääne-Euroopas nn Karolingide renessanss, mil antiikajast võeti eeskuju. Ka romaani stiilis (10.-12. sajand) on teatud antiigi mõjud. Suureks eeskujuks oli antiikkunst renessansiajal (15.-16
realistlikult. Seda tüüpi on näiteks pilt, kus daami kõrval sibab paljujalgne koerake (Giacomo Balla "Koera ja keti dünaamika" pildilehel). teine võimalus toetus rohkem kubismi kogemusele. Nähtav maailm on selle eeskujul lammutatud geomeetrilisteks kildudeks või tahkudeks, kuid mitte enam tasakaalukalt uuesti kokku ehitatud nagu kubistidel. Futuristlik pilt meenutab rahutult voogavat kriiskavavärvilist mosaiiki, nähtava maailma killud on nagu ägeda tuulehoo poolt lainetama pandud. Kõik piirjooned on lagunenud ja esemed näivat hajuvat ümbritsevasse ruumi. Liikumistunne on sellistes toestes palju sugestiivsem, teisalt on need pildid aga lähemal abstraktsele kunstile. Abstraktsust suurendavad mitmesugused geomeetrilised pinnad, jooned, kontsentrilised lained või ringid, mille abil futuristid püüdsid kujutada mitte ainult liikumise hoogu, vaid ka helisid, eriti suurlinna müra.
- Basiilikates peeti poliitilisi koosolekuid. - Rahu altar legendid Rooma linna asustamisest - Monumendid muutusid oluliseks Marcus Aureliuse ratsamonument. - Triumfikaared Constatinuse - Fortuna Virilise tempel, Panteon, Circus Maximus Rooma skulptuur ja maalikunst - Portreeskulptuuris austati esivanemaid, kujutasid neid realistlikult. Arvati, et see kindlustab nende hinge kohalolekut. - Maalikunst on vähem säilinud, seal on jäljendatud erinevaid materjale, kasutati ka mosaiiki. - Pompeji seinamaalidel jäljendatakse loodust. - Rooma majade keskel oli aatrium - Temaatika mütoloogiast, kirjandusest - Tahvelmaalikunst maaliti portreesi ja pandi need hauda kaasa Ristiusu moju kunstile. Katakombid. Sarkofaagid - Ristiusk oli väga radikaalne, roomlase eetikaga oli kristlik alandus, väga vastuolus. - Kristlus öönestas kogu antiikaegset ühiskonda, sellepärast kristlasi kiusati. - Mittekristlased paganad - 3 sajandis oli Roomas kriis, mis avaldus ka kunstis
taha. Suured termid mahutasid korraga ligi 3000 inimest. Caracalla term tänapäeval Näiteks Caracalla termide kogupindala oli 12 ha. Caracalla termid Ehitati 206-216 aastail. Sauna peahoone mõõtmed olid 216x112. Ruumid olid võlvitud. Ehitusmaterjaliks tellis. Viimistlusmaterjalina kasutati marmorit ja kullatud pronksi. Viimistlustehnikana kasutati palju mosaiiki. Termide aknad olid klaasitud (klaas oli ehitusmaterjalina kasutusel alates 1. sajandist). Rekonstruktsioon Oli lahtiste sammaskäikudePõhiplaan ja ühiskondlike hoonetegaTänapäeval ümbritsetud väljak,Tänapäeval mis ei puudunud üheski linnas. Üheks keerukama kompositsiooniga foorumiks antiikses Roomas oli Trajanuse Foorum.
originaalis säilinud ehitisi keiser Justinianuse ajast. Eriti väljapaistvad on mosaiigid. On kujutatud Vana Testamendi lugusid (Iisaku ohver, Mooses ja põlev põõsas, Aabel ja Kain. Igas lünetis on paar ingleid. Seintel on neli evangelisti oma sümbolismi all (lõvi, kotkas, ingel ja pull). Ristvõlv kooriruumi kohal on rikkalikult kaunistatud lehtede, puuviljade, lindude motiividega. Keskel on "jumala lammas", mida ümbritseb neli inglit. Apsiidi seinte alumistel osadel on kaks kuulsat mosaiiki. Üks kujutab keiser Justinianust, kes seisab sõjaväelaste ja usumeeste keskel, mis tähendab, et ta on nii ilmaliku kui ka vaimuliku elu valitseja, tal on kolmepäevane habe, mis tähendab, et tal ei ole aega seda ajada, sest tegeleb aktiivselt oma keisri kohustuste täitmisega Teisel mosaiigil on kujutatud keisrinna Theodora. Mõlemal on kuldne halo pea kohal. Ravenna Theoderichi mausoleum Ehitatud 520 Theodorich Suure poolt oma hauakambriks. Kahekorruseline ümmargune hoone,
Konrad Mäe esileküündivamaid töid on nimetatuist pisut erinev maal ,,Merikapsad". Erilise leebuse annab tööle loodusvorme eraldavate piirjoonte malbus, maalilisus, värviakordide sordiini all esitamine. Konrad Mäe Norra-perioodi maalides avaldub, nagu teistegi Norra matka läbiteinud kunstnike töödes, ka kalduvus dekoratiivsusele ning stiliseerimisele. Kohati liigub sellega joonte juugendlik voolavus, vormide pikaksvenitus, omapärane ornament või mosaiiki meenutav pinnakäsitlus. Kohtame ka teatud salapära ja sümboolikat ühes värvi tugevneva väljendusjõuga. Norra-aastad algasid üheltpoolt impressionistliku, õhuküllase, teiselt poolt dekoratiivse vormiselgust taotleva käsitluslaadi teineteisele lähenemisega, uueks tervikuks sulamisega. Pidevaid otsinguid näeme ka värviskaalas ühetoonilisest, summutatud pastelsest kuni kontraste, intensiivselt hõõguvani.Vägagi eripalgelisi töid ühendab loodusvormidest ja
Mosee juurde kuuluvad tavaliselt ka üks või mitu saledat ja kõrget torni minaretti. 39. Sammastevahelised kaared on tihti fantaasiaküllase vormiga lihtsa ümarkaare kõrval võivad esineda sakilised, teravkaared ja hoburaua või ristikulehe kujulised kaared. 40. Arabesk on abstrakstuseni üldistatud keeruline väänlev taimemotiiv, mis katab pinda ühtlase vaibana. 41. Ehitiste kaunistamisel kasutatakse arabeski, materjalidest kivi-intarsiat või kivi-mosaiiki, mis on nikerdatud marmorist, modelleeritud kipsist (stukist) või pandud kokku värvilise glasuuriga kaetud keraamilistest plaatidest. 42. Kiviintarsia ja stukk-kaunistus on ornamentaalse dekoratsiooni viisid. 43. Medrese on muhameedlik ehitistüüp, mis ühendab mosee ja teoloogilise õppeasutuse. 44. Muhameedlaste valitsejate rajatud kuulsamad profaanehitised: Alaha,bra loss Hispaanias; lossid Lahore'is, Agras ja Delhis. 45
kaugusel ühest keskpunktist. Neis jätkati rooma ümartempli traditsioone. Üks ilusamaid tsentraalehitisi on Santa Costanza mausoleum (ehitatud IV sajandi teisel poolel) Roomas, mis püstitati Constantinus Suure tütre mälestuseks. See on ümarehitis, kus 12 paari sambaid kannavad kupli trummitaolist allehitist (tambuuri), millelt tekib kuppel. Pearuumi ümbritseb silindervõlviga ümbriskäik. Kirikute sisemuse kaunistamiseks kasutati laialdaselt seinamaali, eriti mosaiiki. Kirikute avarad seinapinnad võimaldasid luua suuremõõtmelisi kompositsioone. Kujutatavate teemade ring laienes ning nende kaudu püüti nüüd avada kristliku õpetuse sisu ja tähtsus. Väga sageli kujutati Kristust apostlite ja jüngrite keskel ( Santa Pudenziana kiriku apsiidi mosaiik IV sajandi lõpust). Skulptuur piirdus endiselt reljeefiga, mida kasutati sarkofaagidel ja kirikuinventaril. Ristiusk, mis oli saanud valitsevaks, ei sallinud teisi usundeid enda kõrval
Linna tsentrumis asusid keisri palee, ülikute lossid, foorum ja hipodroom.Strateegiliselt oli linna asukoht soodus- kolmest küljest kaitses teda meri,maa poolt aga kahekordne müürivöönd,mis pani tuhande aasta jooksul vastu vaenlase korduvatele rünnakutele. Keiser Justinianuse valitsusaja lõpul mängis riigijuhtimises tähtsat osa aga tema noor abikaasa Theodora. BÜTSANTSI MAALIKUNST ENNE 8.saj. Bütsantsi meistrid viljelesid mosaiiki, fresko-, ikooni- ja miniatuurmaali. Kõige tähelepanuväärsemad on mosaiik-kunstiteosed,mis meenutasid maale ja millega enamasti kaunistati põrandaid,kuid ka seinu.Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasisegu, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone.Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis
Leger, Juan Gris. Kujutati rütmikat linnaelu, kaasaegset tööd, masina liikumise hoogu. Meenutab rahutut, voogavat, kiiskavavärvilist mosaiiki. Geomeetrilised pinnad. Giagomo Balla, Carlo Carra, Gino Severini, alates 1909 Futurism Itaalia, Venemaa
täielikult. Maajade ligi poolteist tuhat aastat vana kultuur oli äärmiselt rikkalik ja mitmekesine. Nad olid geniaalsed matemaatikud ja astronoomid. Maajade kalender oli näiteks tükk maad täpsemalt välja arvutatud kui eurooplased seda selleks ajaks olid suutnud. Umbes 12. sajandil jõudsid maajade juurde tolteegid ja kaks kultuuri sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Lisaks tempelpüramiididele on madalamale platvormile rajatud paleesid, kus leidub seinamaali ja mosaiiki, seinu ja ukseavasid kaunistavad puust ja kivist nikerdused. Skulptuuris oli levinuim monumentaalvorm üleni reljeefidega kaetud steel, neil leidus kirju ja sagedane kujutusobjekt oli valitseja koos müütilistest loomadest esivanematega. Kirjad teatasid valitseja sünni ja võimule astumise aja , ühendades seda astronoomilisastroloogilise dateeringutega. Veel on maajadelt teada pallimängu õuesid, mäng seostus pea maharaiumise rituaaliga, õuede seinu katsid samuti reljeefid
kusjuures objekt on kujutatud enam vähem realistlikult. Seda tüüpi on näiteks pilt kus daami kõrval sibaval koerakesel on palju jalgu. Giacomo Balla ,,Koer keti otsas" ,,Viiuldaja käed" Teine võimalus toetus kubismi kogemusele, nähtav maailm on selle eeskujul lammutatud geomeetrilisteks kildudeks, kuid mitte enam tasukaalukalt kokkuehitatud nagu kubistidel. Futuristlik pilt meenutab rahutut kriisksva värvilist mosaiiki. Kõik piirjooned on lagunenud ja esemed näivad hajuvat ümbritsevasse ruumi. Futuristid püüdsid kujutada mitte ainult liikumise hoogu vaid ka helisid, eriti suurlinna müra. Carlo Carra. ,,Isamaaline pidustus" Gino Severini ,,Sinised tantsijannad" Kubofutorism oli kubismi ja futurismi segu mis tekkis Moskvas. Sealsel ühiskonnal ja vaimuelul oli Itaaliaga kõige rohkem ühist. Vastandati Peterburi ,,mõõduka ja
Värvilaikude paigutust ei rohekad ja hallid toonid, vormide ja enam-vähem realistlikult / ristkülikud jättis valgeks või värvis hajutas piirid erinevate paista valitsevat mingi mõistusepärane masside kombineerimine, meenutab rahutult voogavat põhivärviga // abstraktse ja kunstiliikide (maal, süsteem, vaid irratsionaalne tundeküllus. lihtsustamine ja tükeldamine, objekti kriiskavavärvilist mosaiiki, üritati geomeetrilise vormi sõltumatus, skulptuur) vahel, paljud Nõnda võib öelda, et ,,Sinine ratsanik" pani erinevate vaadete üheaegne kujutada helisid // suured ruut jt geom kujundid, erksad dadaistlikud teosed aluse abstraktsionismi ekspressiivsele kujutamine ühtlased värvipinnad, väikesed värvid elustuvad valgel taustal tekkisid juhuse läbi suunale
Nn pilditüli kestis üle 100 aasta ja lõppes siiski "pildieitajate" kaotusega. Ägedas pilditülis aga hävitati palju väärtuslikke kunstiteoseid. 9.saj lõpul algab Bütsantsi kunsti teine õitseaeg. Arhitektuuris levib viiskuppelkirik. Suureks uuenduseks oli tambuuri ehitamine peakupli alla. See on silinderjas akendega ruum peakupli all, mis muutis kiriku välisilme kõrgemaks ja kergemaks. BÜTSANTSI MAALIKUNST ENNE 8.saj. Bütsantsi meistrid viljelesid mosaiiki, fresko-, ikooni- ja miniatuurmaali. Kõige tähelepanuväärsemad on mosaiik-kunstiteosed. Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasisegu, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone. Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis. Peamiselt võeti eeskuju Idamaadest ja figuure kujutati stiliseeritult, rangetes poosides ja pinnaliselt
Esiteks oli võimalik ühel pildil kujutada sama objekti mitmes erinevas asendis, pilti enam-vähem realistlikult väljendades. Sellist futuristliku teost võib ettekujutada kui joonisfilmi järjestikuste kaadrite koondamist üheks. Teine võimalus toetus rohkem kubismile. Nähtav maailm lammutati geomeetrilisteks kildudeks või tahukesteks, kuid ei ehitatud kokku tasakaalukalt nagu tegid seda kubistid. Futuristlik pilt meenutas rahutult voogavat kriiskavavärvilist mosaiiki, nähtava maailma killud ägeda tuulehoo poolt lainetama pandud. Lagunenud piirjoontega esemed näisid hajuvat ümbritsevasse keskkonda. Selliste piltide liikumistunne oli palju sugestiivsem, kuid teisalt lähemal abstraktsele kunstile. Abstraktsust suurendasid mitmesugused geomeetrilised pinnad, jooned, kontsentrilised lained või ringid, mille abil püüti peale liikumise kujutada ka helisid.
Suured saavutused olid inseneri ehituses(sillad/teed).Kilomeetrite viisi ehitati veejuhtmestikke mis toetusid kivi kaartele(akveduktid).Roomlased elasid tavaliselt kahe korrulistes majades,ruumid koondusid lahtise laega aatriumi ymber.Aatrium oli l2bi kahe korruse.Vihmavee jaoks oli aatriumi p6randas bassein. Maalikunst Kuna aknad paiknesid hoonete fasaadil,siis suured seina pinnad kaeti maalidega.Maalidel kujutati uksi ja aknaid,loodust ja figure.Domineeris punane v2rv ja kasutati ka mosaiiki.P6randate kaunistamiseks kasutati mosaiike.K6rgel tasemel oli k2sit66.Valmistati pronksist ja h6bedast lauan6usid. Skulptuur V2ga palju kopeeriti Kreeka skulptuure.Siiski loodi kaks iseseisvat ja k6rge tasemelist skulptuuriala.Esiteks portreebystid ja teiseks ajaloolised reljeefid.Portreebyst on inimese kuju 6lgadeni.Tekkis kuna j2reltulevatele p6lvedele taheti n2idata kuulsaid esivanemaid.Portreedes ei esinenud ideariluseerimist,need tehti reaalselt.Ajaloolised
maastikutüüpides; suure osa ülejäänud Euroopas peaaegu juba kadunud maastikutüüpide säilimisest (nt sood, poollooduslikud kooslustega alad). Uuritakse seiretega. Maastiku mitmekesisus peegeldub maastikumustris, mille määrab ära eelkõige: •maastikutüüpide arv •maastiku üksuste arv •maastiku üksuste kuju ja suurus •maastiku üksuste piirjooned (sirged, sopilised jne.) Maastikumustriks nimetatakse ruumilist mosaiiki, mille moodustavad maapinnal selle territooriumil kujunenud looduslik-territoriaalsed kompleksid. 7. Maastikuseire Eestis. Seire liigid, eesmärgid ja muutuste trendid. Maastiku seire jaguneb kolmeks allprojektiks: 1. Maastike kaugseire (1996) Eesmärk on kaardistada seirealad looduskaitsealadel ja nende naabruses. 6 seireala: Alam-Pedja, Soomaa, Lahemaa, Saarjärve, Karula ja Vilsandi seireala. 2. Rannikumaastike seire (1996) 26 seireala.
Gootit Itaalia vastu ei võta. Kooriruumides paiknes vaimulike koor, kus keerukad tseremooniad läbi viidigi. On rohkelt tornekaitseülesanne. Inimesed EI võta jumalateenistusest osa. Kiriku pikijoon on sammaste ehk piilaritega pikisuunas jaotatud löövideks. Keskmist löövi nim. pea- ehk kesklööviks. Kui ülemisel löövil on aknad, on tegu basiilikaga. Romaaniaja profaanarhitektuur pole eriti säilinud. Maalikunstis on miniatuurmaal. Esineb freskot ja mosaiiki, aga vähesel määral. Skulptuuridega kaunistatakse kirikuuksed (fassaadid, portaalid), väravad, materjalina eelistati pronksi ja kivi. On ka puitu. Kindlasti värvitud. Tellijaks oli kirik, skulptuur on seotud arhitektuuriga. Pole proportsioonides, skulptuur pidi jutustama, inimene pidi aru saama, mida taheti öelda. Maale ei nähtud, kirikud on pimedad. Oli lihtne, otstarbekas, loogiline, monumentaalne. Gooti kunst Jaguneb varagootika (12.-13.saj.), kõrggootika (13.-14.saj
· Kolmas stiil loobub ruumi laiendamise põhimõttest, perspektiivist ja väljavaatest teise ruumi, sein saab nüüd jälle ruumi piirava tähenduse. Tõsine ja külm värvikäsitlus. · Neljas stiil armastus äärmiselt heledate, ilusate ja rikkalike, koguni kirjude ja karjuvate värvitoonide vastu. Ruumi laiendamise poole hakati püüdlema. Fantastiliselt veidrad arhitektuurivormide mängud. Harrastati ka mosaiiki, keisririigi ajal selle tähtsus kasvab mosaiiki kasutatakse põrandate, seinte ja sammaste kaunistamiseks, arvukalt säilinud Pompeji's, Roomas vähem.
Losside seintele tehti ikkagi freskosi, romaanikunst 10-12 saj lääne-euroopas. Kiriku arhidektuur, joonista pähiplaan ja läbilõike, idalääne suunaline, põikjoone oli liikunud alla poole ja moodustanud kreekaristi. Oli krüpt kus maeti tähtsamaid tegelasi ja hoiti ka tähtsamat vara, ümarkaar. Ümarkaar on romaanikirku põhitunnus. Selgita, mis asi on basiilika(see on kiriku katus akendega, keskmise löövi ülaosas olevad aknad. Ilma akendeta on kodakirikud. Nüüd on mosaiiki vähem võib-olla ainult itaalias, sest seal oli traditsioon. Romaani kirikus on juba skulptuur, mis on relieefi kujul, portaali ümber. Kõik skulptuurid on värvitud. Gooti kunsti puhul aeg, varagootika, kõrgkootika, keskgootika. Gooti kestab kuni 11 saj.välja põhiliselt kõik sama aga põhitunnus on teravkaar. Vitraaz tuli nüüd töös on mis on mosaiik, mis vitraaz. Vitraaz on puhas gooti kunsti, seinad on õhemad sest gooti on linnade kunst, linna ümber on
staadionid rituaalsete pallimängude jaoks. Linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed. Astmikpüramiididel asetsesid pühamud- templid, mis koosnesid sammastega eraldatud galeriidest. Maajad rakendasid ehitamiselt ka primitiivset astmikvõlvi (pseudovõlv). Tuntuimad mälestised on varemed Quiriguàs ja Palenque'is. Lisaks tempel- püramiididele ehitati madalatele platvormidele paleesid, kus leidub värvikirevaid seinamaale ja mosaiiki, seinu ja ukseavasid kaunistavaid puust ja kivist nikerdusi. Skulptuuris oli levinuim monumentaalvorm üleni reljeefidega kaetud steel, mida püstitati oluliste sündmuste tähistamiseks. Neil kujutati sageli valitsejat koos müütiliste loomadest esivanematega. Kirjad steelil teatasid valitseja sünni ja võimule asumise aja, ühendades seda astronoomilis-astroloogiliste dateeringutega. Steelidega koos olid tavaliselt kas lihtsad ümarad, või keerukates zoomorfsetes komposiitvormides altarid
piirkonnas levinud mosaiik- ja kivikattetehnoloogiat. Ehkki neis stiilides hooneid võib leida igalt poolt põhjapoolsel madalmaal, olid need eriti levinud Yucatani lõunaosas. Neid traditsioone järgivates linnades, näiteks Chicannàs ja Becànis Campeches, püstitati harva steele või raiuti hieroglüüftekste kivisse, kuid on ka säilinud teatud jälgi tekstidest. Erinedes Puuci stiilist, leidub Chenesi stiilis hoonetel mosaiiki ni fassaadi ülemises kui alumises osas. Mosaiiksed koletismaskid, mis esindavad mägesid või taevajumalusi, ümbritsevad mõningaid Chenesi hoonete ukseavasid, tähistades neid ühtlasi sissepääsuna teispoolsusse. Chenesi stiilis hooneid rajati ka kaugemale. Chenesi piirkonda jääva, Mehhikos Quintana Roo osariigis asuva Rio Beci järgi nime omandanud stiil on märkimisväärne paleelaadsete struktuuride poolest, mida kroonivad nii- öelda
koopiaid. Portree ja monumendikunstis tegid roomlased originaalseid asju, portreed paistsid silma oma töepärasusega, selle eelduseks vöib pidada nende suurt austuse esivanemate vastu, oli komme hoida kodus esivanema portreed. Rooma kunstis väljandub ka naise kui isiksuse väärtustamine. Muutus ka soengumood, ei oldud enam rahul lihtsate soengutega. Tahvelmaale ei ole säilinud. Hästi on teda rooma seinamaal (paremini säilinuim Pompeijs). Tehnikatest kasutati mosaiiki ja freskot (eelistati varasemal perioodil). Freskot maaliti värskele krohvile. Koos Rooma riigi langemisega kaotas originaalsuse ja väljendusrikkuse ka rooma kunst. § 29 Hiline rooma kesririik 3. saj tabas Rooma Impeeriumi sügav kriis, seda iseloomustasid sagedased verised riigipöörded, nii pääsesid võimul eka madala päritoluga ja karjääri lihtsõdurina alustanud väepealikud, tihti tekkis neid mitu korraga ja see tõi endaga kaas lakkamatuid kodusõdu
on kujutatud enam-vähem realistlikult. Näide: Giacomo Balla. Koer keti otsas. Kirjeldus: Daami kõrval sibab paljujalgne koerake. Näeme ka võnkuva keti mitut asendit ja daami seelikuvoltide lainetamist. 2.Nähtav maailm on lammutatud geomeetrilisteks kilduteks või tahukesteks, kuid mitte enam tasakaalukalt uuesti kokku ehitatud. Näide: Gino Severini Kirjeldus: Pilt meenutab rahutult voogavatkriiskavavärvilist mosaiiki. 9 8) Kuidas avaldus futurism a) skulptuuris Hoogsat liikumist kujutasidvormide ähmastamise ja väljavenitamisega. b) kirjanduses Hüüdsõnade ja loosungitaoliste lühikeste lausetega või karjatuste eelistamine. c) arhitektuuris Kuulsad nägemused tulevikulinnadest. 9) Mis on kubofuturism? Kubismi ja futurismi ideed, mis jõudsid Moskvasse ning segunesid seal.
Selleni jõuti alles 1918. aastal Pariisis (sest enamik on kolinud kunstipealinna, tutvunud uuenduslike kusntivooludega, leiavad sealt tuge ja saavad futurismiga tegeleda). Tähtsamateks esindajateks on Umberto Boccioni, Carlo Carra, Giacomo Balla, Gino Severini. Üks võimalus realistlik suund, teine võimalus toetuda kubismile (nähtav maailma geom.kujunditeks paiskavad nähtava maailma pildile laiali, nad ei ehita seda uuesti üles). Futuristide pildid pigem meenutavad mosaiiki kui mingit ülesehitatud pilti (piirjooned lagunenud, esemed näivad hajuvat). Jääb püsima liikumistunne! Dünaamika! Põõavad kujutada suurlinna müra (abstraktsete geom.kujudega). Annavad töödele imelikud pealkirjad: Auto dünamism, Tulistav kahur, Trammivaguni mürin tungib tuppa, Soomusrong lahingus. Rakendasid oma programme erinevates kustiliikides. SKULPTUUR: UMBERTO BOCCIONI: ka kunstis dünaailine. Kehavormid on hajutatud, nad ei vasta reaalsetele vormidele.
passiivsed või alla surutud isikud sellist huvi ei ilmuta, neid tõmbab musta-halli-valge värviskaala poole. Need niinimetatud graafilised värvid ei ole tavaarvamuste kohaselt mingid tõelised värvid ja neil pole seetõttu stimulaatorina mingit suuremat väärtust. (1: 70) Nende uurimuste juures, kus patsiendid on vabalt saanud väljendada oma tundeid värvide suhtes, võib konstateerida teatud üldisi tendense. Pannes vabalt kokku mosaiiki ja pildikesi maalides selgub, et hüsteerikud kasutavad värve täiesti läbimõtlematult ja plaanitult. Muidugi ei pea eriline värvivalik iseenesest tähendama mingit patoloogiat, kuna ka täiesti tervetel inimestel esineb ekstreemseid ja erilisi eelistusi. (1:71) 5.2 Värvid loovad meeleolu Mõistlik on jätta tundeprobleemidest tekkinud vaevuste kõrvaldamine asjatundjate hooleks ning asuda seadma oma elu nii, et vähendame negatiivsete emotsioonide ja ahistavate
Ilmub ideena õpetus karmast (tegude summa). Karma on kausaalne printsiip. Karma määrab in järgmise sansra, mida sümboliseerib pöörlev ratas. Hinduistliku arusaama järgi vabaneb inimene taaskehastumisest enda tunnetamise läbi. Tekib religioosne põhjendus seisuste õigustamiseks. Igal seisusel on oma käitumiskoodeks ehk dharma. Seisused on brahma poolt kehtestatud. 10. Poliitika Enne seda, kui britid XVIII ja XIX sajandil India vallutasid, kujutas see endast riikide kirjut mosaiiki: mõned oli väiksed, mõned suured, mõnda valitses hindu vürst, mõnda muslemid. Alles pärast suurt ülestõusu 1856-1857 läks India 1858 lõplikult ja täielikult Briti krooni valdusesse. Varem oli maad peamiselt valitsenud Briti Ida-India kompanii. Ülemaaline organiseeritud vastupanu Briti võimule sai alguse 1885, mil rajati India Rahvuskongress. India iseseisvusvõitluse suurim kuju oli Mahatma (,,suur hing") Mohandas K. Gandhi