Futurism kui kunstivool (0)

Audentese Spordigümnaasium
Rainer Komi
Futurism
Referaat
Juhendaja : Rainer Vilumaa
Tallinn 2010
Sisukord
Tiitelleht…………………………………………………………………………………1
Sisukord………………………………………………………………………………….2
Futurismi teke ja seisukohad…………………………………………………………….3
Futurism kujutavas kunstis………………………………………………………………3
Tuntuimad futuristliku kunstivoolu esindajad…………………………………………...4
Futurism Venemaal……………………………………………………………………...5
Pildimaterjal……………………………………………………………………………..6
Kasutatud materjal………………………………………………………………………7
Futurismi teke ja seisukohad
Itaalia kujunes ühtseks rahvusriigiks alles 19. sajandi lõpul. Eri provintside poolfeodaalsed traditsioonid (mis Lõuna-Itaalias on märgatavad tänaseni) sattusid teravasse vastuollu uue elulaadiga, mis arenes eriti tormiliselt mõnedes Põhja-Itaalia tööstuslinnades. Uue ja vana kontrastid olid siin suuremad kui Lääne-Euroopas.
Paljud noored tajusid seetõttu igasuguseid traditsioone, sealhulgas ka Itaalia ülirikkalikku kunstipärandit kui koormat või tõket kaasaega sobiva kultuuri loomisele ning arenenud Lääne-Euroopa järelejõudmisele. Nende meelest oli Itaalia ikka veel väga mahajäänud ja provintslik maa ning tema uuenemine liiga aeglane. Seepärast muutus uudsus neile erilise kultuse objektiks ja nad tahtsid luua kunsti, mis võimalikult selgelt katkestaks sidemed minevikuga. Mineviku asemel oli neile tähtis tulevik ja sellepärast nimetasid nad oma kavatsetava loomingu f u t u r i s m i k s (itaalia k. futuro – ´tulevik´).
Futurism kui programm sündis enne kui sellele vastav kunst , s.o. sõnad olid enne kui pildid. Selle poolest erineb futurism enamikust varasematest kunstivooludest, kus teooriad ja ideoloogiad on tekkinud juba loodud teoste tõlgendustena. Futuristid esitasid oma plaane niinimetatud manifestidena, mida nad kandsid ette rahvakogunemistel ja levitasid ajakirjanduses. Rahvast kutsuti üles vanade saavutuste hülgamisele ning uue aja tehnika ja tööstuse ülistamisele. Neid vaimustasid maakera katvad raudteevõrgud, ookeaniaurikud, „imelised lennumasinad“, terassillad, autodest kihavad suurlinnad. Seejuures nägid nad ainult kõige selle välist kaunidust, märkamata kapitalistliku tootmise poolt kaasatoodud vastuolusid ühiskonnas. Futuristide kärarikas kollektiivne enesereklaam oli üsna enneolematu nähtus kunstiajaloos.
Futurism kujutavas kunstis
Futuristid taotlesid korraga paljude rahutute muljete kujutamist, mida tajub kaasaegne suurlinlane. Päris õigusega pidid futuristid uue ajastu oluliseks osaks elutempo kiirust, liikumist. Just viimast püüdsid nad oma teostes edasi anda, paigutades samale maalile nagu filmilindile üksteisele järgnevaid liikumismomente, kus ühel pildil on kujutatud objekti mitut järgnevat asendit, kusjuures objekt ise kujutati enam-vähem realistlikult. Seda tüüpi on näiteks pilt, kus daami kõrval sibab paljujalgne koerake (Giacomo Balla " Koera ja keti dünaamika" pildilehel).
teine võimalus toetus rohkem kubismi kogemusele. Nähtav maailm on selle eeskujul lammutatud geomeetrilisteks kildudeks või tahkudeks, kuid mitte enam tasakaalukalt uuesti kokku ehitatud nagu kubistidel. Futuristlik pilt meenutab rahutult voogavat kriiskavavärvilist mosaiiki, nähtava maailma killud on nagu ägeda tuulehoo poolt lainetama pandud. Kõik piirjooned on lagunenud ja esemed näivat hajuvat ümbritsevasse ruumi. Liikumistunne on sellistes toestes palju sugestiivsem, teisalt on need pildid aga lähemal abstraktsele kunstile. Abstraktsust suurendavad mitmesugused geomeetrilised pinnad, jooned, kontsentrilised lained või ringid, mille abil futuristid püüdsid kujutada mitte ainult liikumise hoogu, vaid ka helisid , eriti suurlinna müra. Futuristidel oli komme ka enda töödele pretensioonikaid pealkirju.
Tuntuimad futuristliku kunstivoolu esindajad
Futuristide manifesti loojaks on itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti ning see ilmus 20. veebruaril 1909. aastal Pariisis ajalehes Le Figaro . Esimeses manifestis kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ning nõuavad uut tüüpi kunsti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid. Marinetti väitis näiteks, et: "Kihutav võidusõiduauto, mis sarnaneb suurtükikuuliga, on kaunim Samothrake Nikest!".
Aastal 1910 esitati teine, futuristlike maalikunstnike manifest, kus neid ideid edasi arendati. Selle manifesti kohaselt pidi maalikunst loobuma traditsioonilistest motiividest, näiteks aktimaalist. Ajastu dünaamika väljendamiseks tuli kujutada motiivi arengut ajas, so ühel pildil esitada ajas järgnevaid olukordi või seisundeid (näiteks jooksvat koera kujutati mitte nelja, vaid 20 jalaga). Teise manifesti autoriks olid futuristide tundtuim skulptor Umberto Boccioni , kes siis kujutas hoogsat liikumist vormide moonutamise ja väljavenitamisega.
Ka arhitektuuris leidsid futuristlikud ideed rakendust, kuigi sel ajal ainult kavandites. Kuulsad on Antonio Sant´ Elia nägemused tulevikulinnadest. Tema kavandites pole jälgegi loodusest või vanast arhitektuurist, võidutseb inimese loodud tehiskeskkond. Osalt on tema visioonid hiljem ka teostunud.
Kuigi algaastatel uue kunsti loomine kergelt ei läinud, hakkas asi paranema alles siis, kui futuristide tuumik 1912. aastal Pariisi kolis ja seale uuendusliku kunstiga lähemalt tutvus ning sealt tuge leidis, kujunes futurism omapäraseks kunstivooluks. Sellesse tuumikusse kuulusid veel maalikunstnikud Carlo Carra , Luigi Russolo, Giacomo Balla ja Gino Severini .
Futurism Venemaal
Suhteliselt kõige rohkem innukaid mõttekaaslasi leidsid futuristid Venemaal. Sealsel ühiskonnal ja vaimuelul oli Itaaliaga ka kõige rohkem ühist. Hiiglasliku, kuid mahajäänud maa haritlaste hulgas levis uudsusejanu. Radikaalne kirjanike, kunstnike ja teatriinimeste rühmitus kujunes Moskvas. Siin vastanduti Peterburi „mõõdukale ja vanamoelisele Euroopa-pärasusele“ ja püüti ühendada vene küla kõige algelisema kultuuri jooni kõige uuenduslikuma Lääne kunstiga. Sellele seltskonnale meeldisid kubismi ja futurismi ideed, mis enam-vähem ühekorraga Moskvasse jõudsid ning seal
k u b o f u t u r i s m i k s segunesid.
I maailmasõda lõhkus futuristide liikumise. Osa neist pettus, nähes kuidas tehnikat sõjas kasutati, teised aga sattusid uutmoodi jõukultusest veelgi suuremasse vaimustusse. Paljud liitusid äärmuslike liikumistega, F. T. Marinetti ja mitmed teised itaallased näiteks Mussolini fašismiga, paljud vene kubofuturistid aga bolševike revolutsiooniga.
Futuristlik liikumine jättis kõige olulisema jälje oma ideedega, eriti pideva uuenemise rõhutamisega. Manifestid ja kärarikas reklaam said nii mõnelegi hilisemale avangardismi voolule eeskujuks. Futuristide teosed ise on aga siiski oluline samm abstraktse kunsti poole.
Pildimaterjal
G. Balla. Koera ja keti dünaamika
U. Boccioni. Kontinuiteedi unikaalsed vormid ruumis
U. Boccioni “Elastsus” 1912
Kasutatud materjal:

• URL: http://et.wikipedia.org/wiki/Futurism#Futurism_kirjanduses
  
• URL: http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/futurism.ht m
  
• „Üldine kunstiajalugu“ J. Kangilaski lk 260-263
  
• „Kunstiraamat noortele“ T. Viirand lk 165-166
  
• URL: http://www.scribd.com/doc/13891790/Kubism-ja-futuris m
  
• URL: http://www.allbuyart.com/art-movement-futurism.asp
  

7