Futurism ja naivism (0)

FUTURISM – 19.saj. lõpp ja 20 saj.

• Omane Itaaliale.
  
• Ühised jooned kubismiga.
  
• FUTURISM – tulevik.
  
• Tulevik: a) tehnika
  

b) tööstus
c) kiirus

• Futuristid tahtsid hullult, et see uus kunst tuleks hästi kiiresti ja in. Kõik võtaks selle vastu. Nad esitasid oma plaane nn. manifestidena, mida nad kandsid ette rahvakogunemistel ja levitasid ajakirjanduses.
  
• Futuristlike manifestide tähtsaim autor ja nende ettevõtmiste peakorraldaja oli poeet FILIPPO TOMMASO MARINETTI. Oli “futurismi isaks”!!
  

• Terav vastuolu uue elulaadiga, mis arenes eriti tormiliselt mõnes Põhja-Itaalia tööstuslinnas.
  
• Uue ja vana kontrastid olid siin suuremad kui Lääne-Euroopas.
  

• Sel ajal arenesid igast masinad , nagu nt. lennumasinad ja aurikud . Areng tohutu kiire!
  
• Piltidel kujutatakse kiiret liikumist -- nt. jalgade liikumine, 4 jala asemel on kujutatud 20 jalga, et anda edasi kiirust.
  
• See kunst ei väljenda in. Tundeid ja hingeprobleeme. Thenika on loonud täiesti uue ja kõrgema ilu.
  
• Masinateajastu olemuseks on dünaamika, liikumine ning kunsti ülesandeks on väljendada dünaamikat.
  
• Maalikunst pidi loonuma traditsioonolistest motiividest, näiteks aktimaalist.
  
• Kasutati võimalikult teravaid või kriiskavaid värvikombinatsioone, mis mõjuvad jõulisemalt kui senise kunsti mahedad ja maitsekad värvid.
  
• Futurismi tähtsaimad esindajad on UMBERTO BOCCIONI, CARLO CARRA, GIACOMO BALLA ja GINO SEVERINI.
  
• BALLA – “Koer keti otsas” – püüab edasi anda kiiret liikumist. “ Viiuldaja käed” – sama värks, ei saaks olla värviline, mudu oleks läheks nii segaseks.
  
• SEVERINI – Kasutas ronge ja sõjatehnikat. “Tulistav suurtükk” – palju teksti, nagu kubismisgi. “Bal Tabarini dünaamiline hieroglüüf”.
  
• Liikumise kiirust antakse edasi 2-l viisil: a) ühte objekti kujutatakse mitme erineva järgneva asendi abil, nagu see koeraga pilt.
  

b) teiseks võimaluseks on pilt geo-meetrilisteks kildudeks v tahkudeks lammutada. Futuristlik pilt meenutab rahutult voodgavat kriiskavavärvilist mosaiiki, nähtava maailma killud on nagu ägeda tuulehoo poolt lainetama pandud.

• Geomeetrilised pinnad, jooned, kontsentrilised lained ja ringid – nende järgi püüdsid futuristid kujutada mitte ainult liikumise hoogu, vaid ka helisid , eriti suurlinna müra.
  
• Sulptuuris kujutasid futuristid hoogsat liikumist vormide ähmastamise ja välja venitamisega.
  
• Arhitektuuris leidsid futuristlikud ideed rakendust. Kuigi ainult kavandites – nägemusi tulevikulinnadest. Neis pole jälgegi loodusest või vanast arhitektuurist . Vaid seal võidutseb tehnitsistlik tehiskekskond – rangevormilised pilvelõhkujad ja mitmetasandilised sõiduteed.
  
• Futurism ei levinud Prantsusmaal ega Saksamaal, aga toetust leidsid nad Venemaal. LUTŠISM – nagu sama, mis futurism, ka peamiseks kiirus, tehnika ja tööstus.
  

NAIVISM – primitivism e. Algeline

• Kubismiga – just kubistid pöörasid naivismile tähelepanu.
  
• Naivistid ehk “pühapäevamaalijad”.
  
• NAIVISTID: a) pole kunsti õppinud, rohkem nagu asjaarmastajad, maalivad enda lõbuks
  

b) loodus hinged , tsivilisatsioonist kaugel
c) loovad oma meeleolu ja maalivad kõik ühele tasapinnale. Ei hakka rohkem vaeva nägema. Kõik on ühesuguse teravusega, toonidest pole arusaada, mis asub tagapool v eespool . Puuduvad varjud .

• Sarnasus itaalia eelrenessansi kunstiga, sp ongi seda nimetatud primitiivseks.
  
• Naivism on sõltumatu igasugustest traditsioonidest ning nende teostel on enamasti väga järjekindlalt konstrueeritud kompositsioon.
  

• ROUSSEAU – tõsine naivist! Ja veel oli tolliametnik ka.Maalis olustikupilte ome ümbrusest. Iseloomulikud portreed, džungli pildid. Tema maalidel on ruumikujutus ja objektide suurusvahekorrad ebaloomulikud ning inimeste ja loomade anatoomia kujutamine vigane . Detailid täpselt ja püüdlikult maalitud ning värvitud objekte nii nagu päriselt ka on. Kubistid kiitsid teda, tema kunsti siirust, esemelisust, fantaasiaküllust ja kõigi objektide muutmist jõulisteks embleemitaolisteks märkideks. “Luuletaja muusa ”.
  
• 1933. aastal toimus 1. suur naivistliku kunsti näitus.
  
• Tänu Rousseaule hakati ka nägema teisi naiviste, nende loomingut hakati väärtustama ning avalikkusele esitama ka teistes maades.
  
• Kõige kuulsama peale Rousseau olid veel NIKO PIROSMANAŠVILI ja IVAN GENERALIC (c on katusega).
  
• PIROSMANAŠVILI – S. Talupoja perek . Ning jäi varakult orvuks. Elatas end juhuslike töödega , kuid vabal ajal ka maalis. Piltidel kujutas rahvariides gruusia talupoegi mägede taustal ning pidutsejaid rikkalikult kaetud söögilaua taga.
  
• Naivistid loovad oma kunsti tavaliselt üksinduses ning teistest sõltumatult, kuid olid kujunenud ka naivistide koolkonnad . Kuulsaim neist oli Hlebina külas Horvaatias.
  
• GENERALIC – tundis joonistamise vastu huvi juba lapsepõlves. Karjas käies oli alati pliiats ja paber kaasas ning joonistas üles kõike, mis tundus talle oluline. Tema teoste ideed ja meeleolud on tugevasti mõjustatud katoliiklusest. Kujutab talupoegade elu, eriti igasuguseid pühasid ja tseremooniaid. Innustas ka paljusid naabreid, kes hakkasid ka maalimisega tegelema tänu temale.
  
• EESTIS on olnud ja töötab praegugi mitmeid naiviste. Kihnu saare meremeeste hulgas kujunes välja lausa naivistlike kunstnike koolkond. Kihnust pärist JAAN OAD maalis detailirohkelt laevu ja rannaelu. Kuulsaim eesti naivist oli PAUL KONDAS oma lüüriliste ja humoorikate piltidega.
  
• Pariisist kõige menukam oli MAURICE UTRILLO. Tegelikult on ta rohkem seotud modernistliku kunstiga ning ta pildid on esmapilgul üsna sarnased impressionismiga. Maalis linnavaateid, eriti tänavaid Montmartre ’i künkal. Tema maalimisviis oli kuivem , õhuvaesem ja joonistuslikum, kuid erksate ja kaunikõlaliste värvidega.