brutaalne; ellujäämine sõltub sellest, kes on tugevam. Järelikult moraal: 1. aitab hoida ühiskonda koos 2. vähendab inimkonna kannatusi 3. aitab õiglaselt ja kindlalt lahendada huvikonflikte 4. jagab kiitust, laitust, tunnustust, karistust ja süüd Eetikas on olemas normid reeglid, mis ütlevad, mida inimene peaks tegema ja mida tegemata jätma. Normid on kohustuslikud, st. nende täitmist saab nõuda. Eetika tegeleb nende normide põhjendamisega. Moraalinormide kõrval on olemas nt. õigusnormid e. seadused, mis on otseselt seadusandja poolt kehtestatud ja mis tagatakse riiklike süsteemidega (kohus, vangla), et seadusi täidetaks. Õigus on piiritletud riigipiiriga (kehtivad ühe riigi piires). Kui inimene ei täida seadusi, siis teda karistatakse. Õigusnormide kohta saab omakorda küsida, kas nad on moraalsed (nt. surmanuhtlus). Lisaks on olemas religiooninormid, mis kehtivad ühe religioosse grupi piires. Viidatakse
Mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond. – selle raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ning –ühendused. Ühiskonna valdkonnad: Poliitika – Riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus, mis on seotud võimu ja õigussuhetega. Kultuur – Inimkonna poolt loodud vaimsete ja materjaalsete väärtuste kogum. Õigus – Riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslikud käitumisreeglid ehk normid. Moraal – moraalinormide kogum – ühiskonna üldtunnustatud põhimõtete kogum. Majandus – Tootmise ja tarbimise korraldamine, mis on vajalik äraelamiseks. 2. Mis on poliitika, kes teevad seda ja nimeta poliitika liigid ja seleta neid. - Poliitika on riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus, mis on seotud võimu ja õigussuhetega. Poliitikat teevad : Riigivõimu asutused Erakonnad ehk partied. Huvirühmitused Poliitika liigid : Hariduspoliitika.
Eetikakoodeks kui elus dokument ja selle vajalikkus ettevõttes Eetikakoodeksiks nimetatakse tavaliselt mingi kutseala kutse-eetika normide või mingis ettevõteis omaks võetud kõlbeliste ja sotsiaalsete printsiipide kirjapandud kogu. Professionaalne eetikakoodeks on näiteks arstidel (Hippokratese vanne), juristidel ja ajakirjanikel. Ettevõtte eetikakoodeks kujutab endast sageli dokumenti, mis kuulutab välja ettevõtte seisukohad teatud kõlbelistes ja sotsiaalsetes küsimustes. Ettevõtte eetikakoodeks võib puudutada näiteks kvaliteedi, töötajate või keskkonna küsimusi. Eeetikakoodeks võib ka reguleerida käitumist kõlbeliselt täbarates olukordades, näiteks huvide konflikti või kingituste puhul, ning näha ette protseduurid koodeksi rikkumise tuvastamiseks ja abinõud rikkumise korral. Ettevõtte eetikakoodeksi tõhusus sõltub sellest, mil määral juhtkond selle järgimist ergutab ja rikkumist karistab. Ettevõtte eetikakoodeksi rikk...
- ressursid ja tegevus. Mittetulundussektor- sinna kuuluvad asutused ( ühingud, seltsingud sihtasutused ), mis ei tegutse tulU teenimise eesmärgil. Kodanikuühiskond- ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodaniku organisatsioone ja -ühendusi. Kultuur- mitme inimpõlve poolt loodud materjaalsed ja vaimsed väärtused - teadmised ning tavad. Moraal- moraalinormide kogum. Õigus- riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum. Eraelu- indiviidi isiklik elukorraldus. Ühiskond - eraelu - ühiskondlik elu. I sektor AVALIK SEKTOR (riigi- ja omavalitsusasutused, riigi käsutuses olev raha ja vara) Siia kuuluvad näiteks: - Haridus- ja teadusministeerium - Eesti Pank - Politsei- ja Piirivalveamet - Värska Vallavalitsus - Põlva maavalitsus
maailmas toimuvast Mis on massikommunikatsioon? Info levimine suurtele inimhulkadele massimeediumite abil. Demograafilised probleemid: Eestlaste suur väljaränne, madal iive ning suur suremus Mõisted: Poliitika: riigi jugtimist ja toimimist korraldav tegevus Majandus: valdkond, mis hõömab tootmist ja kauplemist Kultuur: mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsete ja vaimsete väärtuste kogum Õigus: riigivõimude poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide kogum Moraal: moraalinormide kogum Kodanikuühiskond: ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganistatsioone. Edendab vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelevalvet võimude üle Eraelu: ühe indiviidi isiklik elu Demograafia: on teadus, mis uurib sots. Struktuuri ja rahvaarvu muutusi Iive: sündimuse ja suremuse vahe Rahvus: inimeste liik, keda ühendab ühine territoorium, ajalugu ja kombed Integratsioon: püüe sulanduda massi
Hierarhia Sots. Kihistus. Pluralism muudab ühiskonna värvikirevamaks pluralismis lubatud vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sots.grupid. 3 meetodit, mis aitavad tasakaalustada erinevaid huvisid konsensus, kompromiss, enamusotsus. Seaduse vajalikkus aitavad kohaneda, reguleerivad suhteid, säilitavad korda, riigi tegutsemise alused. Sots normide 3 rühma tavad, moraalinormid, õigusnormid. Tähtsaim õigusakt põhiseadus. Tavade ja moraalinormide erinevused, sarnasused tava: ajalooliselt kujunenud käitumisreegel. Moraalinorm stabiilne kõlbluspõhimõte. Tava järgitakse ühistegevuses, moraal isiklik tõekspidamine. Õigusriigi toimimise alused avalikud seadused, avalik poliitika. Riigi põhitunnused territoorium, rahvastik, avalik võim. Valitsemine kehtestab seadused, sunnib inimesi käituma nende normides, jagab raha, määrab õigused jms. 3 spetsiifilist joont,
POLIITIKA riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus. MAJANDUS tootmine ja kauplemine. KULTUUR mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ja tavad. ÕIGUS riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum. MORAAL moraalinormide kogum, sisaldades üldtunnustatud põhimõtteid, käitumisnorme. KODANIKUÜHISKOND ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja ühendusi; kodanikuühiskond edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelvalvet võimude tegevuse üle. ERAELU indiviidi isiklik erukorraldus (perekond ja kodu, vabadus pidada kinni oma usukommetest ja valida sõpruskonda, elukohta ja vaba aja veetmise viisi. Õigus teenida raha, koguda vara.
veriseim diktatuur 70ndatel sandistid- Sandino järgi nimetatud Sandistliku Rahvusliku Vabasturinde pooldajad Nicaraguas kontrad- sandistide algsed pooldajad, kes pöördusid toetama Somozat, Araabia Liiga- 1945.aastal loodud araabia maade ühendus, Camp Davidi rahuleping-Egiptuse ja Iisralei vahel selmitud rahuleping, millega egiptus sai tagasi siinai poolsaare. Sahh-iraani monarh Dzihaad- islami pühasõda, võitlus uskmatute vastu Sariaat- islami õigus-, usundi-ja moraalinormide kogu , monetarism- majandus-ja poliitika suund, mis peab majanduse arengut määravaks teguriks ringluses oleva raha hulka. Falklandi sõda- argentiina soov liita endaga suurbritanniale kuulunud falklandi saared. Läbirääkimiste asemel aga thatcher saatis falklandile laevastiku ja brittide dessant vallutas saared tagasi. kurjuse impeerium- venemaa kontrakultuur- domineerivale kultuurile vastanduv subkultuur Richard Nixon- USA president 1969-74 Leonid Breznev- NSV liidu juht
elukestva õppe vajalikkusest. Soovitakse kasvatada aktiivset ühiskonnaliiget, kel on vajalikud teadmised ja pädevused ühiskonna edasiarendamiseks loomaks uusi ideid ja võimalusi. Põhihariduse omandanud inimeselt eeldatakse iseseisvat mõtlemis- ja otsustusvõimet edasiseks toimetulekuks, samuti aga suutlikkust teha orienteeritud valikuid edasiõppimise ja karjääriplaneerimise vallas. Ühiskonnas toimetulekuks on olulisel kohal nii õigus- kui ka moraalinormide ning tavade järgimine. Põhihariduse eesmärgiks lisaks teoreetilise pagasi andmisele on ka tolerantse inimese kujundamine pluralistlikusse ühiskonda, kes suudab probleeme lahendada intelligentselt, kasutamata selleks illegaalseid vahendeid. Põhikoolis pööratakse ka tähelepanu õpilaste teadlikkuse tõstmisele tööturu võimalustest, majandusalustest ning demokraatliku riigi toimimise põhimõtetest, millega igapäevaelus tihedalt kokku puutume.
saab või tohib reklaami süüdistada inimese psühholoogilises manipuleerimises; arvestades reklaami osa väärtushinnangute ning elustiili kujundamisel, peaks tähelepanu pöörama reklaamides esiletõstetavatele väärtustele ning nende suhetele eetiliste normidega. Reklaamieetika üldteema alla on koondatud mitmed olulised alateemad, mis käsitlevad eelnimetatud probleeme. Reklaami ja moraali alateema käsitleb reklaami ja moraalinormide vahelisi suhteid üldiselt. Reklaami ja ülejäänud meedia vahelisi eetilisi küsimusi vaadeldakse reklaam ja ajakirjanduse alapeatükis. Lisaks informeerimisele on reklaami ülesanne ka inimesi veenda. Kuna kaubad ja teenused on suunatud erinevatele sihtgruppidele, tuleb uurida, millisel moel on eetiliselt vastuvõetav reklaamida just teatud kindlaid tooteid. Inimesi võib eri sihtgruppidesse liigitada mitmel moel, näiteks vanuse, soo või rahvuse järgi
See kõik on meie ümber ning kujundab meid. Kuid see toimub ka vastupidiselt. Meie ise oleme loonud usundi ning muudame seda enda jaoks nii kuidas tahame. Kindlasti aitab usundi tundmine paremini mõista inimesi ning nendega läbi saada. Usund võib paljastada meile inimese kultuurilise tausta. Religioonile on antud palju definitsioone. Tavaliselt defineeritakse religiooni usuna üleloomulikesse, pühadesse või jumalikesse jõududesse ning selle usuga seotud moraalinormide, tavade ja institutsioonide kogumit. Tavaliselt püüab religioon anda vastuseid nendele küsimustele, millele teadus pole suutnud vastata. Need küsimused võivad puudutada nii surmajärgset elu kui ka universumi tekkimist. Religioon on sama vana kui inimkond. Inimesed on alati nähtustele põhjusi otsinud, nii on nad pannud aluse religioonile. Sõna religioon pärineb ladina sõnast religio, mille tähendus on vaieldav. Üks võimalik tõlgendus on "uuestisidumine". Kunagi ammu käisid
suhe Jumala ja inimkonna vahel. Uus Testament (27) Jeesuse elu ja tegemised (Evangeeliumid, Kirjad ehk juhiseid õiglasele ühiskonnale,. epistlid, Ilmutusraamat) alluta end Kõigeväelisele Jumalale ning kummarda vaid Teda. Koraan ja Piibel Shariaat Tõlkes "õige tee, seadus" . "Püha seadus" Sunnal ja koraanil põhinev usu-, õigus- ja moraalinormide kogum Määrab igapäevast elu Kogukonna asjaajamist Ei näe erinevust igapäevaelu ja usuelu vahel Keelas hasartmängud, sealiha söömise, alkoholi pruukimise. Suurimaks süüks pidas islami usust taganemist. Paljude islamiriikide seadusandluse aluseks. Islami ühiskond Naised Omavad õigusi Hoiavad abielludes enda perekonnanime Perekond Tasakaal mehe, naise, laste ja sugulaste õiguste vahel (omakasupüüdmatu käitumine, lahkus, armastus)
tulu saamine. · Eraelu- indiviidi isiklik elukorraldus. · Tulundussektor- majanduse eesmärk saada tulu. · Avalik sektor- inimese igapäevast elu ja toimetulekut puudutav poliitikat (haridus-, eluaseme-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika). · Mittetulundussektor ehk kolmas sektor- mittetulundussektori asutused ei tegutse tulu teenimise eesmärgil, vaid aitavad kaasa mitmesuguste ühiskonnaprobleemide lahendamisel, toetudes kodanikualgatusele. · Moraal- moraalinormide kogum. · Õigus- riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum. · Kodanikuühiskond- edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelvalvet võimude tegevuse üle. §1.2: · Suhtlemine ehk kommunikatsioon- sotsiaalne protsess, mis seob ühiskonna- selle valdkonnad, paikkonnad, inimgrupid- tervikuks. · Massisuhtlus ehk massikommunikatsioon- paljude inimeste suhtlemine massimeediat kasutades, nende osasaamine ühesugusest teabest.
omaette, vaid osa maismaast, mis näitab, et teatud põhimõtted on vajalik ühiskonna tasandil kokku leppida selleks, et kooseksisteerimine võimalik oleks. Iga inimene saab otsustada ise, kui eetiline on tema jaoks nende kokkulepete eiramine. Selliste kokkulepete eiramine võib kaasa tuua nii kolleegide, perekonna kui teatud juhul ka ühiskonna halvakspanu. Moraal võib erinevates kultuurides, religioonides ja ühiskondades olla väga erinev. Kuna moraalinormide puhul ei ole olemas objektiivset tõde, samas kaitsevad nad teatud väärtusi, mida inimesed kalliks peavad, siis minu jaoks on eetiline suhtuda lugupidavalt teiste kultuuride moraalinormidesse ja jätta arusaamad sellest, mis on õige ja vale nende otsustada. Inimestel on erinevad väärtushinnangud. Igapäevases elus teeme me otsuseid oma mõistse ja südametunnistuse järgi lähtudes sellest, mida peame õigeks. Kui ma olen
Isegi kui enamus ei ole usklikud, on see fakt, et meie ühiskond põhineb juba ammu paika pandud usureeglitel. Ühiskonnas, kus rahvas usuvad reaalselt oma ainujumalat, olgu selleks kes või mis iganes, on ette määratud kindlad käitumis viisid- millised on head, millised halvad ning mis on lubatud ja keelatud, olles seega moraali ainsaks allikaks. Samuti võib religioon ette kirjutada kohustused, millest hoidumine võib olla isegi karistatav. Samas võib religioon moraalinormide tekkimist ja arengut ainult kaudselt mõjutada, olles pelgalt raamistikuks ning üldiseks tagapõhjaks, mis tuleneb vastava kultuuriruumi traditsioonist. Lisaks eelnevale võib religioon inimest teadvustamatult motiveerida kõlbelisema elu elamiseks. Religioon mõjutab ka meie pere elu- eriti abielu, sest abielu on ju usklik konventsioon. Idee sellest, et paar jääb kokku kuni surmani, näib olevat suuresti tingitud religioonist. Kõige
Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle. Sõna moraal tuleb ladina keelest: mores tähistab kombeid. Moraalinormid: 1) mitteformaalsed, nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega. 2) Tagatakse nii väliste (teiste inimeste reaktsioonid, suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi) 3) Universaalsed ( ei ole piiratud riigipiiridega, grupi, religiooniga) 4) Moraalinormide kohustuslikkust ei põhjendata viitega autoriteedile ( jumal, diktaator) vaid inimeste mõistusele või kokkuleppele või kasulikkusele. EETIKA Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna. Ta on filosoofia haru, mis uurib moraali õpetus moraalist. Sõna eetika tuleb kreeka keelest ethos- tähistab kommet, harjumust ja e`thos- tähendab iseloomu omadust. Keskseks küsimuseks on kuidas peaks elama
teooriadi. Arutletakse kuidas on õige, kuidas peab. · Vooruseetika keskmes on inimese iseloom. Ei küsi mida ma peaksin tegema vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama. Moraal koosneb sellistest reeglite kogumist, et kui peaaegu kõik neid järgivad on peaaegu kõigil hea olla. Moraalireeglid: · Kehtestatud seadustena (nt tapmiskeeld) · Mitteformaalsed moraalireeglid (ei tohi valetada) nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega Moraalinormide täitmist tagatakse: · Väliste sanktsioonidega (teiste inimeste viha, põlgus, eiramine) · Sisemiste sanktsioonidega (häbi, süütunne) Eetika eesmärk on kujudnada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. MORAALIRELATIVISM Moraal on normide süsteem Normid on reeglid, mis ütlevad, mida peab tegema või tegemata jätma. Normatiivsed süsteemid: · Mäng (male, jalka) · Õigus (seadused) · Religioon
Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi-ja omavalitsusasutused, ressursid ja tegevus. Eesmärgiks tagada riigi tõhus toimimine. Mittetulundussektor tegevus, mis on loomult ühiskondlik ja pole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamisele. Kodanikuohiskond avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused. Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused Moraal moraalinormide kogum, üldtunnustatud põhimõtted. Õigus riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum, seaduses kirja pandud. Eraelu indiviidi isiklik elukorraldus. Tema kodu, perekond, usk, sõprussidemed jne. Massimeediumid ajalehed, ajakirjad, raadio, televisioon. Interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti vahendusel. Tööleping sõlmitakse tööandja ja töövõtja vahel, lepingusse märgitakse töö sisu, töö- ja
tegutsemise kohta oluline sündmus, mis toimus vahetult pärast liidu tekkimist. Pärast lepingu sõlmimist oli liidul omandiõigus kõigile kirikuriistadele. Nüüd olid mustpead kohustatud ehitama Neitsi Maarja altari, dominiiklased omakorda aga mustpeade hingede hüvanguks selle altari ees teenistusi pidama. Nagu iga keskaegset vennaskonda, nii iseloomustas ka mustpäid tugev ühtehoidmine. Oma vennaskonnakaaslaste au ning heaolu eest seismine kuulus nende moraalinormide hulka.Mustpeadel on värvikas osa Tallinna ajaloos.Nende sõjaline üksus osales Tallinna kaitselahingutes 16.sajandil Liivimaa sõja ajal.1788. aastal asustatud tuletõrjekomando oli esimene vabatahtlik tuletõrjeühing tollases Vene riigis. Ka vennaskonda reguleeris skraa, millest esimene napp versioon on pärit 1407.aastast, kuid skraad täiendati ja uuendati pidevalt. Vennaskonna auliikmete auvendade hulgas on olnud Rootsi kuningaid, Vene keisreid ja muid kõrgeid võimukandjaid. 1938
vaatajale selgelt ja fantaasiarikkalt edasi. Hea näitena võib tuua hobustena kasutatud tõukerattaid, päikesena kasutatud prozektorit, mantlihõlmasid relvapoe asemel või kaabusid, mis olid meeste asemel. Ei puudunud ka tüüpilised vesternile omased kõrtsiuksed, kust tegelased siis läbi käivad või lendavad. Lavastus on küll satiir, kuid mitte filmi ega selle tegelaste pilkamine, vaid pigem inimese ja moraalinormide pilkamine. Tegevus toimub Ameerika kodusõja aegseis Metsikus Läänes, kus kolm meest on konföderatsioonide kaduma läinud varanduse otsingul. 200 000 dollari leidmiseks peavad kurikaelad ühinema. Kuid nagu ikka taolistele meestele koostöö ei sobi ja lõpuks tuleb neil ikka omavahel arveid klaarida. Need kolm meest on Hea, keda mängib Tanel Saar, Paha, keda kehastab Margo Teder ning Inetu, kelle rolli täidab Meelis Põdersoo. Hea, teiste nimedega
Tööleht kordamiseks §1.11.6 1. Ühiskonna mõiste, valdkonnad ja sektorid. 1) Kirjeldatud on ühiskonnaelu valdkondi. Kanna kirjelduse number vastava mõiste ette. _1_POLIITIKA _6_ ERAELU _3_ KULTUUR _2_ MAJANDUS _8_UHISKOND 1. Riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus 2. Tootmise, kauplemise ja teeninduse valdkond 3. Mitme inimpõlve poolt loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused 4. Ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja ühendusi 5. Moraalinormide kogum, üldtunnustatud põhimõtted, mida sunnib täitma inimese sisetunne ja tõekspidamised 6. Indiviidi isiklik elukorraldus 7. Riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum 8. Inimeste kooselu, elukorralduse viis 2) Paiguta loetletud asutused õigesse sektorisse. Kirjuta sektori järele sobivad numbrid. AVALIK SEKTOR 1, 3, 6, ERASEKTOR 4, 5, 9 KOLMAS SEKTOR 2, 7, 8 1. Tähtvere valla volikogu 4
Neid hakati kutsuma sunniitideks. Täna on moslemitest u 90% sunniidid. Nemad tunnistavad ka sunnat (siit sekti nimetus). Sunna Muhamedi elu ja tegevust kajastav pärimuste kogum. Sunniidid peavad sunnat koraani järel tähtsuselt teiseks teoseks. Väiksem osa moslemeid arvas, et kaliifiks peaks olema Muhamedi väimees Ali. Neid hakati kutsuma siiitideks. Täna on umbes 10% moslemitest siiidid. Sariaat on koraanile tuginev islamiõigus usu- ja moraalinormide kogum (ei tohi tarbida sealiha ega alkoholi, keelatud on hasartmängud, negatiivselt suhtutakse ka liigkasuvõtmisesse laenad ühe summa, oled sunnitud rohkem tagasi maksma). Araablased on eurooplastele andnud: 1. numbrisüsteem ja arv 0 (araablaste kaudu Indiast) 2. Mitmed antiikfilosoofide teosed jõudsid Euroopasse läbi araablaste, näiteks Aristotelese teosed. 3. malemäng (araablaste kaudu Indiast). 4
Neid hakati kutsuma sunniitideks. Täna on moslemitest u 90% sunniidid. Nemad tunnistavad ka sunnat (siit sekti nimetus). Sunna Muhamedi elu ja tegevust kajastav pärimuste kogum. Sunniidid peavad sunnat koraani järel tähtsuselt teiseks teoseks. Väiksem osa moslemeid arvas, et kaliifiks peaks olema Muhamedi väimees Ali. Neid hakati kutsuma siiitideks. Täna on umbes 10% moslemitest siiidid. Sariaat on koraanile tuginev islamiõigus usu- ja moraalinormide kogum (ei tohi tarbida sealiha ega alkoholi, keelatud on hasartmängud, negatiivselt suhtutakse ka liigkasuvõtmisesse laenad ühe summa, oled sunnitud rohkem tagasi maksma). Araablased on eurooplastele andnud: 1. numbrisüsteem ja arv 0 (araablaste kaudu Indiast) 2. Mitmed antiikfilosoofide teosed jõudsid Euroopasse läbi araablaste, näiteks Aristotelese teosed. 3. malemäng (araablaste kaudu Indiast). 4
tähtsad? 5.Võimalik lahend? Eetikad · Üksikisiku eetika ühiskonna liikme üksikisiku arusaam eetikast · Grupieetika ühiskonna teatavate isikute rühmadele omased moraalinormid, mis ei pruugi üldiste moraalinormidega kokku langeda · Kutse-eetika kutset e professiooni iseloomustab selle liikmete kompetents ja kollektiivne teenistusideaal. Käsitleb teatud kutsealal kehtivate väärtuste, tekkivate ja toimivate moraalinormide ja põhimõtete süsteemi. · Tööeetika on väärtused ja käitumismallid, mida kutsealal tegutsejate suhtes ootab ühiskond. Tööeetika on organisatsioonväline. Moraalinormid Moraal on inimeste või kultuuride kokkuleppelised tavad, reeglid või praktika. Moraalinormid on mitteformaalsed. Moraalinormide täitmise tagavad välimised ja sisemised sanktsioonid: ·välised sanktsioonid on teiste inimeste suhtumine ja reaktsioonid, reputatsioon teiste inimeste silmis
Hakati sulgema kirikuid, igati püüti kiriku mõju vähendada ja püüti kristliku usu kõrvale luua uus vaadete süsteem. 4. Kirkumaad võõrandati, kirikukümniaw kaotamine Eluolu muutmiseks 1. Muutus mood 2. Pärast kuninga hukkamist (1793) kaotati härra, proua ja preili ning aupaklikkust väljendavaks kõnetlussõnaks kujunes kodanik, kaotati tiitlid 3. konvendi otsusega 1793. aastast asendati kristlik kalender revolutsioonikalendriga 4. moraalinormide kaotamine, tähtsustati patriotismi. 2. Kas pooldad kõiki suure prantsuse revolutsiooni aedseid ettevõtmisi? Leia ni poolt kui ka vastuargumente. JAH Need muutused aitasid maailmapilti muutuda demokraatlikumaks EI See lõi tollese maailmakorralduse täielikult sassi 3. kuidas muutus ühiskond Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul? Leia viis alateemat arutluse jaoks 1. Mood muutus 2. Feodaalkord lammutati 3. Kultuuri edendati 4. Katoliikluse mõju vähendati 5
terveks. Riik on aga siinkohal võimetu midagi tegema ja mõrvar jalutab taas meie keskel vabaduses. Seadused, millest lähtutakse, kalduvad soosima kuritegevust ja jätavad kannatajad põhimõtteliselt kaitseta. Asjaolu soosib ka vanglate sulgemine, leebed karistused, vanglate liiga head tingimused, mis ei ole kurjategijatele piisavalt ähvardavad jne. Seaduste rikkumine ei tulene mitte ainult sellest, et tava- ja moraalinormide järgimist ei peeta tihti enam oluliseks, vaid ka sellepärast, et õigusnormid jäävad rahvale lihtsalt kaugeteks. Portaal TOM loodi selleks, et rahavs räägiks kaasa seaduste projektide ettevalmistamisel, mis kahjuks ootuspäraselt ei käivitunud. Endine õiguskantsler A. Jõks nentis, et õigusloome tase võiks olla parem. Põhjuseks võib Jõksi ning riigikontrolör M.Oviiri sõnul olla seaduste liiga keeruline sõnastatus. Samuti on neid ilmselt liiga palju ning paljud valdkonnad on
mõjutada, niisiis tuleks uurida, mil määral saab või tohib reklaami süüdistada inimese psühholoogilises manipuleerimises; arvestades reklaami osa väärtushinnangute ning elustiili kujundamisel, peaks tähelepanu pöörama reklaamides esiletõstetavatele väärtustele ning nende suhetele eetiliste normidega. Reklaamieetika üldteema alla on koondatud mitmed olulised alateemad, mis käsitlevad eelnimetatud probleeme. Reklaami ja moraali alateema käsitleb reklaami ja moraalinormide vahelisi suhteid üldiselt. Reklaami ja ülejäänud meedia vahelisi eetilisi küsimusi vaadeldakse reklaam ja ajakirjanduse alapeatükis. Lisaks informeerimisele on reklaami ülesanne ka inimesi veenda. Kuna kaubad ja teenused on suunatud erinevatele sihtgruppidele, tuleb uurida, millisel moel on eetiliselt vastuvõetav reklaamida just teatud kindlaid tooteid. Inimesi võib eri sihtgruppidesse liigitada mitmel moel, näiteks vanuse, soo või rahvuse järgi
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Kutse-eetika Siim Jaansoo MH-41 Kehtna 2006 Eetika (vanakreeka keeles thik techn 'kommete ja tavade teadus', sõnast thos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla. Üldises kontekstis samastatakse sageli eetikat ja moraalifilosoofiat, kuigi erialases kirjanduses eristatakse neid enamasti küllaltki rangelt. Eetika loetakse enamasti praktilise filosoofia alla kuuluvakas ja teoreetilisele filosoofiale vastanduvaks. "Eetika" võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika, spordieetika,...
jumalate tahet v. ilmutusi kuulutav jutlustaja. Kaaba tempel- asub mekas mille ümber korraldatakse palverännakuid. Dzihaad- islamis püha sõda, relvavõitlus uskmatutega; üksikisiku vaimne püüdlikkus, võitlus iseenda ja oma pattudega. Emiir-valitseja, vürsti vm. kõrgema võimukandja tiitel islamimaades. Vesiir-kõrgem riigiametnik islamimaades. Sunna- Koraani täiendav ja seletav usuline pärimus islamis. Sariaat- koraanil ja sunnal põhinev islami õigus-, usundi- ja moraalinormide kogu. Imaam-vaimulik v. ilmalik juht islamimaades. Mosee-islami pühakoda. Medres- islamiusuliste noormeeste kesk- v. kõrgõppeasutus. Sultan- ilmaliku valitseja tiitel islamimaadel. Seldzuki- turgi rändhõimud, kes rajasid 11. saj. võimsa riigi Väike- ja Kesk-Aasias. Janitsar- Türgi jalaväelane 14.19. saj. Pasa-kõrgemate riigiametnike ja sõjaväelaste tiitel Osmanite Türgis. Dehli sultanaat-India esimene moslemite riik. Kuldhord-valitsemisõiguse ürik. Allah- islamiusuliste jumal.
38. Olulisemad teooriad psühholoogias 39. Biheivorism-uurib eelkõige inimese käitumist (SCR stiimultunne, teadminereaktsioon) 40. humanistlik psühholoogia- Humanistliku psühholoogia loojad toonitasid eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi mis eristavad teda loomast näiteks inimlikud tunded kogemused ja eneseaktualisatsioon. 41. Psühhoanalüütiline psühholoogia- imese käitumist juhivad alateadlikud soovid ja mälestused, mida ei saa ühiskonna moraalinormide tõttu otseselt välja elada. Need soovid on tihti seksuaalse iseloomuga (libido - sugutung) 42. Kognitiivne psühholoogia- 43. Info vaimset töötlemist 44. Taju, mälu, mõtlemist (kuidas inimesed teavad ja mõistavad ümbritsevat maailma, kuidas sellest mõtlevad) 45. Õppimist 46. Teadmiste omandamist ja korrastamist ajus (ei uuri psüühikat, vaid seda, kuidas välismaailm psüühikas peegeldub) 47. neurobioloogiline lähenemine- tegeleb närvisüsteemi uurimisega. 48
regulaatorid. Väärtused võimaldavad hinnata teiste tegusid Norm ja sanktsioon Ühiskonnas tunnustatud väärtuste alusel kujuneb välja normide ja sanktsioonide süsteem. Norm on reegel, mis määrab ära sobiliku käitumise. Sanktsioonide abil jõustatakse norm. Positiivne sanktsioon kutsub üles. Neg näitab eksimust ja võib kaasa tuua ka karistuse. Neid võib liigitada formaalseteks nt noomitus ja mitteformaalsed on pilkamine hukkamõistev sõna v märkus. Moraalinormide rikkumise korral reageerime samuti mitteformaalselt aga kasutame rangeimaid meetmeid.põlastus, poikott Normid jagatakse tähtsuse järgi : Tavad- käitumisnormid, mida annab edasi üks põlvkond teisele.Tava rikkumisele reageerime mitteformaalselt. Moraalinormid- reguleerivad ,,peab" käitumise . Norm ja sanktsioon Ühiskonnas tunnustatud väärtuste alusel kujuneb välja normide ja sanktsioonide süsteem. Norm on reegel, mis määrab ära sobiliku käitumise
kogemustele, ta on vaba, mis tahes piiranguist. Mina on Miskist arenenud reaalse maailmaga kontaktis olev isiksuse osa. Mina on vahelüli tegeliku maailma ja Miski vahel ning kulutab väga palju energiat sellele, et kontrollida Miski impulsse ja tunge. Mina ülesanne on tagada isiksuse ja psüühika elusolek, turvalisus ja tervis. Mina sümboliseerib tervet mõistust. Ülimina hõlmab endas arusaamise heast ja halvast, õigest ja väärast. See on otsekui moraalinormide hoiupaik. Üliminas võib eristada kaht alasüsteemi: südametunnistust ja egoideaali (minaideaali). Psühhoseksuaalne areng Freudi jaoks oli oluline psühhoseksuaalne areng, milles eristuvad arenguastmed vastavalt naudinguallikaks olevatele kehapiirkondadele. Igal arenguastmel peab laps lahendama konfliktid, mis tekivad naudingu soovi ja piirangute vahel. Kui piiranguid on liiga palju, tekib sundmõte sellesse arengustaadiumisse ning see võib põhjustada probleeme täiskasvanuna.
kodakonsuseta mittetulundussektor ühiskonna osa, mis eristub era- ehk tulundussektorist ja avalikust sektorist; mittetulundus sektori asutused ei tegutse tulu teenimise eesmärgil, vaid aitavad kaasa mitmesuguste ühiskonnaprobleemide lahendamisel mittetulundusühing (MTÜ) kodanikuühenduse üks organisatsioonilisi vorme tegutsemiseks mitmesugustes kultuuri-, sotsiaal-, ja majandusvaldkondades; MTÜ-del on keelatud teenida kasumit moraal moraalinormide kogum moraalinorm kõlblus põhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub nulltolerants täisleppimatus, sallimatus perekond abielupaar koos järglastega; perekonnasuhteid leguleerivad seadused ja tavad pluralism e mitmekesisus mitmesuguste ideede, arvamuste ja organisatsioonide olemasolu ühiskonnas poliitika riigi juhtimise ja toimetamist korraldav tegevus riik - on sisemiselt korrastatud avalik-õiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt
aastate alguses kasutusele E Berne. Ta väitis, et igal inimesel on kolm minatasandit: · vanem · täiskasvanu · laps Kõik kolm mõjutavad inimese käitumist. Suhtlusstiil oleneb sellest, millisel tasandil parasjagu ollakse. 1.1. Vanem Käsud, keelud, reeglid, seadused. Vanemlik pöördumisviis tõrelemine ja õrnutsemine. Tugevad küljed: · autoriteetne väljenduslaad · kalduvus asuda õigustetaastaja või kaitsja ossa · veendumus moraalinormide vankumatuses Negatiivsed küljed: · tardunud mõtlemine · autoriteetide ületähtsustamine · enesekriitika minetamine · kamandajatoon · karm ja tõrjuv hääl Enam kasutatavad sõnad: tohib, ei tohi, lõpeta, ära tee, alati, mitte kunagi, vastik, rumal, naeruväärne, suurepärane, tuleks, peaks Vanematasand võimaldab · võimaldab üle võtta reaalne vanemlik roll kasvatamisel, õpetamisel, juhtimisel
vaid aitavad kaasa mitmesuguste ühiskonnaprobleemide lahendamisele, toetudes kodanikualgatusele * poliitika riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus * majandus tootmise, kauplemise ja teeninduse valdkond * Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused, teadmised ja tavad * Kodanikuühiskond ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone- ja ühendusi * moraal moraalinormide kogum, üldtunnustatud põhimõtted, mida sunnib täitma inimese sisetunne ja tõekspidamised * eraelu indiviidi isiklik elukorraldus * õigus riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum * rass ühesuguse nahavärvi ja VÄLISTE tunnustega inimeste rühm * rassism mõtteviis, kus ühte rassi kuuluvaid inimesi loetakse teisteks paremaks * rahvas ühe riigi või maa-ala elanikud
joont. H. Grotius märkis ka, et karistus peab olema sealjuures süüga proportsioonis - vaid siis on lex talionis oma eesmärki täitnud.1 Seega võib öelda, et rääkides lex talionis'est, ei tohiks sellesse mõistesse suhtuda kui millessegi brutaalsesse. Oli ju tollel primitiivsel seadusel ka siiski positiivne pool. Ta oli suunatud kurjategijale, et viimane oma teo eest vastutaks. Eelpool öeldust võib öelda ka, et lex talionis oli sedavõrd tugev printsiip, et moraalinormide jõetuse ja kodanike allumatuse korral oli tal võimalus luua ühiskonnas korda. Retsensioon andis ülevaate ja hinnangu H. Grotiuse traktaadi lex talionis'e printsiibist tema suurteoses "Sõja ja rahu õigus". Kokkuvõtteks võib öelda, et H. Grotius pooldas lex talionis't ja suhtus sellesse kui vahendisse kaitsmaks ühiskonda - kas siis kuritegevuse pidurdamise või omandi- ja enesekaitse näol.
uppus, aga ema ujus kaldale. Nero saatis meremehed oma ema tapma 59. aastal tapeti ta brutaalselt Näitlemine ja laulmine Nero tähistas oma ,,vabanemist" veelgi suuremate orgiatega ja kahe uue festivali loomisega. Korraldas muusikavõistlusi, kus ta ka ise lauljana üles astus, saates ennast lüüraga. Ajal, mil näitleja ja muusiku elukutset vaadati kui midagi alaväärsemat, oli keisri ülesastumine laval tõsine moraalinormide rikkumine Kellelgi ei lubatud keisri esinemise ajal mitte ühelgi põhjusel ruumist lahkuda Nero võimu kindlustamine 62. aastal muutus Nero valitsemise senine kurss täielikult. Prefekti ametikohal oleval Tigellinusel oli Nerole halb mõju õhutas Nerot vägivallale ja madalate ihade rahuldamisele Taastati riigireeturite üle kohtumõistmine Kohtuprotsessid keisri solvamise pärast eesmärgiks süüdistavate vara konfiskeerimine
Tuleks võtta ikka mõistusega ja nii, et alkohol ei segaks igapäevast elu ja tööd." ,,Otsitakse oma kohta maailmas, selle juurde kuuluvad paraku ka ebaõnnestumine ja sihi kadumine, mis tekitavad soovi valida kergem vastupanu ja mured alkoholi uputada." ,,Muutusi ei tasu oodata enne, kui me tunnistame probleemi ja oleme nõus olukorra parandamiseks midagi ette võtma. Võitlus alkoholismiga on ennekõike võitlus iseendaga." ,,Palju on räägitus inimkonna allakäigust. On räägitus moraalinormide langusest ja keskkonna jävitamisest. Päevavalgel mõistab ühiskond mitmesuguseid tegusid hukka, kuid ööpimeduses jätkub kõik vanaviisi. Kas me oleme tõesti suutmatud mõistma või me ei taha mõista. Miks me oleme motiveeritud jätkvalt hävitama nii ennast kui ka meid ümbritsevat?" ,,Tänapäeva ühiskonna suunitlust vaadates on selgelt tajutav selle allakäik. Seda näeme näiteks majanduses, kuidas üks ettevõte hävib ja võtab endaga kaasa suure osa maailma majandusest
Ego ehk mina on id'ist arenenud reaalse maailmaga kontaktis olev isiksuse osa. Ego ülesanne on tagada isiksuse ja psüühika elusolek, turvalisus ja tervis. Ego talitseb tunge, ohjab ja suunab impulsiivset tegutsemist ja samas mõtestab ja tõlgendab keskkonda nõnda, et inimesel oleks võimalik sellega kohaneda. Ego sümboliseerib tevet mõistust. Superego kätkeb endas arusaamise heast ja halvast, õigest ja väärast. See on otsekui moraalinormide hoiupaik. Superegos võib eristada kaht alasüsteemi: südametunnistust ja egoideaali (minaideaali). Süüme kasvab sedamööda, kuidas lapses arenevad enesehinnangu võime, moraalsest keeldudest ja süütunne. Minaideaal on superego positiivne külg, midagi, mis tõstab eneseusku. Taotledes täiust mõtetes, sõnades ja tegudes, püüab superego talitseda id'i kõiki tunge, mis lähevad vastuollu moraali ja sobivaks peetava käitumise standarditega. Unenägude tõlgendamine
1) õpipädevus – suutlikkus tõhusaid õpistrateegiaid ning sobivat õpistiili kasutades juhtida oma õpitegevust: 2) tegevuspädevus – suutlikkus näha probleeme ja neid lahendada, oma tegevusi kavandada, seada tegevuseesmärke ja näha ette oodatavaid tulemusi 3) väärtuspädevus – suutlikkus tajuda oma seotust teiste inimestega, oma ja muude rahvaste kultuuriga, loodusega, inimese looduga, hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohalt; 4) enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, mõtestada oma tegevusi ja käitumist ühiskonnas, kujundada end isiksusena. (2) Üldpädevused täpsustatakse riiklikus õppekavas kooliastmeti. §8. Õppeainepädevus Õppeainepädevus kujuneb saavutatud õpitulemuste alusel. Taotletavad õppeainepädevused määratletakse ainekavas kooliastmeti. §9. Valdkonnapädevus
Erandiks on 1. suura, mis on lühike (,,Avaja"). Tähtis on 112. suura ,,Puhas siirus". Koraan sisaldab islami religioosse ja ühiskondliku õpetuse. Koraani täiendavad moslemitele 2 väga olulist raamatut: ,,Sunna" ja ,,Sariaat". ,,Sunna" kirjutati hiljem, sest Koraan ei andnud vastuseid kõikidele praktilistele küsimustele. Sisaldab Muhamedi esimeste kaliifide kohta käivaid pärimusi. ,,Sariaat" (,,sarja" ,,õige tee", ,,seadus") on Koraanile ja Sunnale tuginev usu-, õigus- ja moraalinormide kogum. Etendab ka tänapäeval islamimaades määravat osa. Sariaadis on kirjas nt. kuidas palvetada, paastuda, äri ajada, abielluda, lahutada, tappa loomi jne. Lubatud on võtta 4 naist. Keelud Keelatud: alkohol, sealiha, veretooted, hasartmängud, liigkasuvõtmine. Karistused:1) islami usust taganemine surmanuhtlus. 2) vargus käsi maha! 3) abieluväline seks kividega surnuks loopimine, piitsahoobid. Islami 5 usussammast 1) Sahada usutunistus
mida kasvatatud inimesed järgivad. See inimene aga, keda ei ole õpetatud korrektselt käituma, võib neid norme rikkuda ja seega on tal rohkem valikuvõimalusi. Näiteks raamatukogus on sobilik olla vaikselt ning teisi mitte häirida, iseenesest mõistetav on see, et seal ei tohi midagi lõhkuda, kasvatatud inimesel ongi seega vähem vabadust, kuid kasvatamatu inimene võib seal räusata ja ringi joosta ning tema valikuvabadus erinevate asjade tegemisel on suurem, isegi kui need on moraalinormide vastased. 11. Kas reklaam ohustab inimese vabadust? Selgita. Indeterminismi seisukohalt ohustab reklaam inimeste vabadust, kuna reklaam võib määratleda meie tahtmisi ning see tähendab, et meie teol on kindlad tingimused ja vabadust ei eksisteeri. Näiteks siis, kui nimetame mõnd tahtmist kiusatuseks(langeme reklaami ohvriks) ning mõtleme, et parem oleks, kui me seda ei tahaks. Sellisel juhul tunneme, et ei ole oma tahtmiste peremehed. Sellisele seisukohale toetudes ei ole me kunagi
moraalireeglid (nt et valetada ei tohi) on järgivad, siis on peaaegu kõigil hea olla. mitteformaalsed, nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega. Need reeglid piiravad meie vabadust, Moraalinormide täitmist tagatakse nii väliste kuid ainult selleks, et soodustada (teiste inimeste viha, põlgus, eiramine) kui suuremat vabadust ja heaolu. sisemiste sanktsioonidega (häbi, südametunnistusepiin). Eetika eesmärk on kujundada
Valgustusaeg tõi kaasa loobumise Jumala autoriteedist. Hakati tähtsustama inimest. Teonoomiline käsitlus: Jumala tahe on meile ette antud (käsk, keeld, juhis) ja me peame seda täitma. Hea on see, mida Jumal käsib, halb see, mida ta keelab. Loomuseaduslik käsitlus: Inimese sisemises loomuses on olemas arusaam sellest, mida me peame tegema. Meis olev "moraalne kompass" näitab, mis on hea/halb, mis õige/väär. Religiooni moraalinormid on põhjendatud jumaliku autoriteediga. Moraalinormide täitmiseks on välised sanktsioonid (põrgu/paradiis/jumala silm) ja sisemised sanktsioonid (eesmärk austada Jumalat). Ilmalikud moraalinormid on mitteformaalsed ja muutuvad, tagatakse väliste (reaktsioonid nt) ja sisemiste sanktsioonidega (nt häbi). Eri usundid on oma alustelt ja põhiolemuselt väga erinevad. Nii on erinev ka eri usundite eetika. Euroopa kontekstis näeme ühiskonna mõttemaailma kõige enam mõjutava usundina kristlust ja Piiblit
kindel olla, et selles ei kahelnud keskaegsed ristisõdijad ja kaupmehed, kelle hulgast tulid ka Vana-Liivimaa koloniseerijad. Neile võis lugu surmakartmatust kristlasest sõdurist Mauritiusest pakkuda innustavat eeskuju. Mustpeade Skraa Nagu iga keskaegset vennaskonda, nii iseloomustas ka mustpäid tugev ühtehoidmine ja vastastikune eestkoste. Oma vennaskonnakaaslase au ning heaolu eest seismine kuulus enesestmõistetavate moraalinormide hulka. Sarnaselt teistele vennaskondadele ühendas ka mustpäid mitte ainult ametialane tegevus, vaid vähemalt samal määral ka ühised seltskondlikud ettevõtmised ja kiriklikud toimingud. Kõiki nimetatud valdkondi vennaskonna elus reguleeris põhikiri, mida Põhja-Euroopa maades kutsuti skraaks. Skraa oli ka omamoodi trahvimäärustik, milles sisaldusid karistusmäärad vennaskonna liikmete poolt sooritatud
ajaarvamine) 630 pöördus tagasi Mekasse prohvetina ja tegi Kaaba templist Allahi pühakoja(Islami maailma tähtsaim mosee) 632 suri, maeti Mediinasse(tähtsuselt teine pühamu) Koraan Koraani värsid e suurad on pandud pikkuse järjekorda.(114) st. Et usuliste vaadete esitamine on rütmitu. Sunna- Muhamedi ja kaliifide kohta käivad pärimused ja legendid. On koraani täiendav ja seletav raamat. Saarad- õigus- ja moraalinormide kogu, mis kujunes mitme sajandi jooksul. On tänaseni paludes Araabiamaades õigussüsteemi aluseks. Usukombed Usukombeid nimetati Islami usus viieks sambaks. 1) kuulutada oma usku avalikult: " pole teist jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema saadik." "Allahu akbar" Allah on suur. 2) Palvetada viis korda päevas Meka suunas.Palvustele kutsutakse minarettidest. (tornid mosee juures) palvetada võib igal pool va. Tapamajas, kalmistel ja WC-s
viha ajel kellegi vastu tahab inimene teda lüüa), hirmud (nt. kõrguse kartus), häbistavad kogemused(nt. lapsepõlves ema saadab lapse kooli ja suudleb teda äraminekul, klassikaaslased aga reageerivad sellele toda last välja naerdes), irratsionaalsed soovid (nt. soov lennata), seksuaalsed ja vägivaldsed ihad (nt. vägistamine). Need moodustavad n.ö. jäämäe veealuse osa, mis mõjutabki meie käitumist kõige rohkem, sest sinna on surutud need soovid ja tungid, mida moraalinormide tõttu ei julge inimene muidu näidata, aga need otsivad pidevalt teed välja ja mõjutavad meie tegusid, alates keelevääratustest lõpetades karjäärivalikutega. Freud arendas välja ka isiksuse psüühilise struktuuri, millel on kolm osa: 1) Miski e. instinktitaust e. Id 2) Mina e. Ego 3) Ülimina e. Super-Ego. Kõigil on inimese kujunemises suur osa. Nad on nii iseseisvad kui ka üksteisest sõltuvad ja nad võivad sattuda üksteisega vastuollu. See teebki inimeseks olemise raskeks.
Uus Indiana University School of Medicine'i uuring näitab, et enamjaolt on madala enesehinnanguga tüdrukud ning enesest hästi arvavad teismelised poisid seksuaalvahekorra algatajateks. Kahe aasta vältel jägiti 12-16 aastaseid kooliõpilasi. Tüdrukud, kes testide järgi olid madala enesehinnanguga, olid suguõdedest seksuaalselt kolm korda agaramad. Tundub, et varasel alustamisel seksiga loodetakse parandada enesetunnet, tunda end küpsena või siis tehakse seda ühiskonna moraalinormide kiuste. Poistele seevastu toob varane seksuaalsus au ja uhkust omasuguste hulgas ning kõrge enesehinnang on ju abiks partnerite leidmisel.(7) 3.2. ÕPPIJATE HINNANG OMA TULEMUSTELE JA TEGELIKUD TULEMUSED · Tugevad õppijad hindavad ennast kokkuvõttes kõrgemalt ja nõrgemad õppijad madalamalt. 7
pakkuv võrgustik (learning webs), milles lapsed osalevad oma soovide ja tarvete kohaselt. Dearden esitas koolikohustuse kaitsmiseks neli argumenti: 1.koolil on nii palju pakkuda, et sellega tutvumist ei või jätta juhuse, s.t lapse enda valiku hoolde; 2. kool suudab lastele tagada mingilgi määral võrdsed võimalused ühiskonnas hakkama saada; 3. kool kaitseb last koolikohustus ei luba teda saata tööle; 4. ühiskonnal on õigus olla huvitatud oma liikmete kasvatamisest üldinimlike moraalinormide ja selliste oskuste õpetamisest, et igaüks saaks hiljem iseseisvalt hakkama. Ka Barrow kinnitas, et koolikohustus on lapse turvaline kasvuaeg, üldhariduslikule põhikoolile pole alternatiivi. (M.Tuulik Kolmas õppekava: hääbunud laine järellainetus Eestis URL) 2. Ivan Illich (1926 2002) Ivan Illich sündis Viinis. Tema ja ta nooremad kaksikvennad elasid hästi, käisid heades koolides ning rändasid laialdaselt Euroopas. I. Illich käis Piaristen'i gümnaasiumis Viinis
Sellega tegeleb natuke ka I sektor, sest mõned majandusküsimused vajavad riigipoolset sekkumist. c) KULTUUR mitme põlvkonna loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused, teadmised ja tavad. d)KODANIKUÜHISKOND ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorgani- satsioone ja -ühendusi. Siia alla käivad ka korteriühisud jne, mille eesmärk pole kasu t eenida, vaid olukorda paremaks muuta. e) MORAAL moraalinormide kogum, üldtunnustatud põhimõtted, mida sunnib täitma inimese sisetunne ja tõekspidamised. f) ERAELU indiviidi isiklik elukorraldus g) ÕIGUS riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum 2. MILLINE ON PLURALISTLIK ÜHISKOND? Mitmekesine inimeste poolest, nad erinevad üksteisest jõukuse, varaliste ja vaimsete ressursside , maailmavaate ja elulaadi poolest. 3
annaabi.ee 
