Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajaloo konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid
Kristlus - 2000 a. tagasi alguse saanud massliikumine, mis väidab et Jeesus on meie pääsetee
1.Iseloomusta araablaste ühiskonda enne islamiusu teket. Usk oli polüteistlik. Jumalatele püstitati austusobjektina kujusid . Tähtsaks peeti ka muid loodusobjekte-meteoriit(Mekas). Korradlati iga aastaseid suuri palverännakuid.
2.Islamiusu 5 põhitõde. Prohvet Muhamed ja tema õpetus. Usutunnistus -pole teisi jumalaid. Palvus -tuleb sooritada 5 korda päevas. Almus-rahaline annetus. Paast -keeld süüa ja juua. Palverännak mekasse. Koraan kujunes välja pärast prohveti surma. Koraan sisaldab usku allahisse ja tema kõikvõimusesse. Head määratakse taevasse, halvad põrgusse. Allah lõi maailma ja inimese kui kõrgeima olendi.
3.Mille poolest erineb islam ja islamiõpetus kristlusest . Islamiusul on jumalaks allah, sisaldab 5 põhitõde, naised peavad avalikus kohas käima kinnikaetuna, püha raamat koraan. Araabiast on tulnud n-ö araabia numbrid . Mosee juurde tekkisid koolid-medresed. Araabia mees võis võtta kuni neli seadusliku naist.
4.Mõisted-Koraan- muhamedlaste pühakiri. Beduiin -araabia rändhõimud Araabias ja Põhja‑Aafrikas. Kalifaat- araabia riik perioodidel . Islam- Muhameedi rajatud laia levikuga usund , muhamedi usk. Prohvet- juudi usus, kristluses ja islamis jumalate tahet v. ilmutusi kuulutav jutlustaja. Kaaba tempel- asub mekas mille ümber korraldatakse palverännakuid. Dzihaad- islamis püha sõda, relvavõitlus uskmatutega; üksikisiku vaimne püüdlikkus, võitlus iseenda ja oma pattudega. Emiir -valitseja, vürsti vm. kõrgema võimukandja tiitel islamimaades . Vesiir -kõrgem riigiametnik islamimaades. Sunna -Koraani täiendav ja seletav usuline pärimus islamis. Sariaat- koraanil ja sunnal põhinev islami õigus‑, usundi‑ ja moraalinormide kogu. Imaam -vaimulik v. ilmalik juht islamimaades. Mosee-islami pühakoda. Medres - islamiusuliste noormeeste kesk‑ v. kõrgõppeasutus. Sultan - ilmaliku valitseja tiitel islamimaadel. Seldzuki - turgi rändhõimud, kes rajasid 11. saj. võimsa riigi Väike‑ ja Kesk‑Aasias. Janitsar - Türgi jalaväelane 14.–19. saj. Pasa-kõrgemate riigiametnike ja sõjaväelaste tiitel Osmanite Türgis. Dehli sultanaat-India esimene moslemite riik. Kuldhord-valitsemisõiguse ürik. Allah- islamiusuliste jumal.
5. Naiste seisund.( +-). Positsioon halvenenud. Mees võib võtta kuni neli seadusliku naist. Mees peab naisi kohtlema võrdselt. Lahutamisel on naistel pärimusõigus ja õigus käsutada iseseisvalt kaasavarana perekonda toodud vara. Tütardel on pärandi osa poole väiksem kui poegadel. Naised peavad ennast katma avalikus kohas. Saudi Araabias kehtivate seaduste kohaselt peab naine saama niinimetatud meessoost hooldajalt loa töötamiseks, reisimiseks, õpinguteks, abiellumiseks ja isegi arsti külastamiseks.
6. Vallutuste põhjused ja mõju VIII-IX sajandil.-630 a. olid araablased väga edukad kuna Pärsia riigis olid araabia päritolu sõdurid kes ei võidelnud. Bütsantsilt vallutati Süüria, Egiptus ja palestiina , uus-pärsia. VII saj. teisel poolel vallutasid kogu põhja-aafrika, hispaania alistus samuti. Vallutati osa kaukaasiast , vallutati kesk- aasia , ja tungiti indiasse.
7. Araablaste eripära- keel on araabia keel, pühakoda on mošee, püha raamat on koraan, peetakse palverännakuid jne.vt eest, islami haridus põhines koraanil, arendati antiikkultuuripärandit, rikastati seda idapoole, kirjanduses tuntuim on „Tuhat üks ööd“ muinajutud. Usutakse allahisse,valitseb sultan, kes on väepealikust valitseja.
8.mille poolest erinevad suniitide ja šiiitide vaated.- siidid austavad sunnat nagu sunniididki, kuid nad on sunniitidest mõneti kompromissitumad ja on valmis usu eest sõjakamalt välja tulema . Siiidid usuvad sõjakamasse loosse aga sunniidid usuvad n-ö sissetallatud rajale ja islami traditsioonile.
9. Araabia kultuuri mõju maailmale.-Ibn Sina oli arst, filosoof ja poeet . Tänu ravitsemisoskusele sai temast ihuarst ja vesiir. Kirjutas entsüklopeedilisi teoseid filosoofiast ja loodusteadusest. Ibn Rusd-filosoof, kes töötas XII saj. hispaanias, ta oli tugev nii arsti kui ka kohtunikuna, kirjutas arstideaduslike teoseid,mis on suur mõju maailmale.
10. Mongolte riik ja vallutused -1900 a. vallutasid Lääne-euroopa ristisõjad jeruusalemma. Moslemid hõivasid taas Palestiina ja Süüria. Mongolite rünnak tabas Hiinat, mis sai nende suuriigi keskuseks. Vallutati kesk-aasia ning rüüstati iraani ja kaukaasiat. Kukutati Bagdadi kaliifi ja alistati suurem osa islamimaadest. Vallutused julmad ja laastavad.
11. Moslemite vallutuste mõju indiale-Lühikese ajaga vallutati Põhja—india. Esimene moslemite riik on Delhi sultanaat. Moslemid ei pidanud makse maksma. Delhi sultanaat lagunes aja jooksul väiksemateks riikideks. Babur vallutas Delhi ning algas mongolite dünastia Suurmongolite riik.
12.Islamikultuuri mõju euroopa arengule- Keraamika arendamist mõjutas ka Siiditee kaudu islamimaailma jõudev kõrge kvaliteediga Hiina keraamika. Euroopas võeti islami keraamikast üle valge kattev tinaglasuur ja lüstertehnika. See mõjutas kogu keraamika edasiarengut.
Tsingis -khaan-kogu maailma vallutada püüdev isik, valiti suurkhaaniks. Timur-kesk-aasia valitseja. Babur-Mongoli päritolu valitseja. Muhamed-islamiusu looja. Husain-Ali noorem poeg, kes püüdis uuesti võimule tulla. Ali-oli väimees siiidide uskumuses.
Ajaloo konspekt #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 7aav1 Õppematerjali autor
Iseloomusta araablaste ühiskonda enne islamiusu teket.
Islamiusu 5 põhitõde. Prohvet Muhamed ja tema õpetus.
Mille poolest erineb islam ja islamiõpetus kristlusest.

jpm

Sarnased õppematerjalid

Araablased ja Islamimaad &-Islam Usk ja Kultuur
4
docx

Araablased ja Islamimaad & Islam.Usk ja Kultuur

§ 7. ARAABLASED JA ISLAMIMAAD 1. Selgita Meka tähtsust araablaste ajaloos: 1) enne islami usku: Meka oli kaubalinna tähtsaim keskus.Mekas asus ka must meteoriit- loodusobjekt, mida austati.Mekasse korraldati iga-aastaseid palverännakuid.Kaubalinn Meka muutus araablaste tähtsamaiks usukeskuseks. 2) islami usu tekkega:Muhamed nõudis Allahi austamist ainujumalana.Pärimuse järgi sündis MuhamedMekas.Muhamedi pooldajad pöörasid palvete ajal näo Meka poole. 3) tänapäeval:palverännakute sihtpunkt 2. Millised on Meka linna seosed Muhamediga?Pärimuse järgi olevat Muhamed seal sündinud ning hakkas seal usku kuulutama, sest Allah olevat end talle ilmutanud ja käskinud kaasmaalastele sõnumit edastada. Muhamed olevat ka olnud kaupmees Mekas.Ta oli kaks aastat Meka ja ümbruskonna araablaste valitseja. Kuidas on Muhamediga seotud Mediina linn?Kuna mekalased suhtusid Muhamedi umbusklikult javaenulikult, asus Muhamed Mediinia

Ajalugu
Araabia
4
doc

Araabia

1. Iseloomusta araablaste ühiskonda enne islamiusu teket. Araablast e usk oli polüteistlik. Arvukatele jumalatel e püstitati austus o bj e ktiden a kujusid, austati ka paljusid loodu s o bj e kt e, sh kive. Neist tähtsaim mu st m et e oriit asu b Meka s, m üürituna Kaaba templi seina selle juurde korraldati ps eri piirkonda d e st iga aastas eid suuri palver änn akuid. Meka muutus araabla st e tähtsaim ak s usuk e s ku s e k s , palver änn aku d tõid kaup m e e s t el e suurt tulu. 2. Islamiusu 5 põhitõde. Prohvet Muhamed ja tema õpetus · Usutunnistus seisn e b kuulutus e s , et pole teisi jumalaid Allahi kõrval ja Muham e d on Allahi prohv et · Palvus tuleb sooritada, nägu Meka suuna s, 5 korda päev a s , e eln e v alt pe sta nägu

Ajalugu
Kauged tsivilisatsioonid
8
doc

Kauged tsivilisatsioonid

AJALUGU KORDAMINE. KAUGED TSIVILISATSIOONID (§1-9) I. INDIA Geogr olud : Nagu mesopotaamias ja egiptuses ­ indias kujunes tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. Indus ja Ganges. Gangese juures olid põlluharimiseks soodsad olud, seevastu Induse juures tuli aga suveti kunstlikult niisutada. 1. RIIKLUS JA ÜHISKOND. Induse tsivilisatsioon: Induse tasandikul ja seda piiravatel mägialadel said põlluharimine ja karjakasvatus alguse V aastatuhandel eKr. Peagi võeti kasutusele metallid ja III aastatuhandel eKr arenes niisutuspõllundus ning esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohendzo Daro. Enamik inimesi olid maal elavad põlluharijad. Toiduks kasvatati peamiselt nisu, otra ja datleid, rajati ulatuslikke niisutuskanaleid. Alguse sai ka puuvillakasvatus: esmalt oli see loomasöödaks, peagi sai sellest tekstiilitooraine. Linn koondus künkal paikneva kindlustatud lossi ümber (ilmselt valitseja residents), silmapaistvaid templei

Ajalugu
ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA
14
docx

ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA

1 ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Saj SÜNDMUSED 5.saj  Püha Patricku misjoni tulemusena viidi lõpule Iirimaa ristiusustamine.  Sajandi lõpul võtsid frangid kuningas Clodovechi juhtimisel vastu ristiusu. 6.saj  529 – Monte Cassino benediktlaste kloostri rajamine Kesk-Itaalias.  Gregorius Suure ajal (590 – 604) hakati paavsti tunnistama kõigi kristlaste vaimulikuks juhiks. 7.saj  622 – islami usu rajanud prohvet Muhamed sunniti Mekast lahkuma Mediinasse; islami ajaarvamise algus.  630 – Muhamed naaseb koos oma pooldajatega Mekasse; araablased võtsid vastu islami usu.  Muhamedi surma järel alustavad araablased naabermaade vallutamist, hõivates Põhja-Aafrika, Süüria, Palestiina, Uus-Pärsia,

Ajalugu
Pärsia impeerium
29
doc

Pärsia impeerium

küsimused. Olid samuti priviligeeritud. 3. vabad kodanikud ja talupojad: Esimese aastatuhande esimesel poolele polnud ülemistest 6 kihtidest sõltuvad. Suurim klass. 4. sõltlased, nagu käsitöölised, teenijad jm: Olid suhteliselt põlatud, kuigi polnud otseselt orjad, olid piiratud õigustega; klass päritav ja üleminek raske. Tekkis kaks suuremat rahvaste gruppi: pärslased ja meedialased. Iraani varase ajaloo probleem: nimede palju eri variante, allikaid vähe. Meedia (728550 eKr) See juba esimene tõeline iraanlaste riik. Allikad: peamine Herodotuse Ajalugu, seejärel Thesiuse Pärsia ajalugu. Viimane kasutas Pärsia arhiive, kuna oli seal arstiks. Omaette allikad on hilisemad Pärsia raidkirjad ja arheoloogia. Meedia on kultuuriliselt Pärsiale lähedane, keelest kahjuks pole midagi säilinud. Meedialased on iraanlaste esivanemad

Ajalugu
Muhamedi elulugu
18
docx

Muhamedi elulugu

Muhamed I osa. I ptk. Legend: Jumal saatis Gaabrieli liivakotiga maaima liiva jagama. Saatan lõikas aga Araabia kohal koti katki ja kogu liiv kuivatas jõed ning järved. Jumal kattis seepeale Araabia kuldse kupliga kuid saatan kattis selle musta looriga. Jumal lasi inglitel oma piikidega loori sisse väikesed augud torgata. Araabia linnad, asulad saavad eksisteerida viljakamates Nedzdi, Jeemenis, Hidzaasis ning mägede nõlvadel. II ptk. Legend: Iisaku sündides kihutas Abrahama oma orjatari Haagari ja tema poja oma telgist välja. Mõlemad läksid kõrbesse. Iismael kohtas seal Lilithi tütreid ning nende järglastest põlvnebki araablaste rahvas. Rändrahavas. Iga 1200-1500 aasta tagant toimus suur väljaränne ülerahvastatud kõrbest Mesopotaamiasse, Süüriasse ja Palestiinasse. Neist tekkisi Assüüria ja Babüloonia maailmariigid (Kaldealased). · 6 saj. Algul kerkis antiikmaailma horisondile uus kõrberahvas: araablased. Need

Ajalugu
Ajaloo mõisted ja isikud
27
doc

Ajaloo mõisted ja isikud

Basileus - Vana-Kreekas maakonna juhtija, hiljem kuningas Patriarh ­ kõrgeim vaimulik kreekakatoliku kirikus Hagia Sophia ­ Püha Sophia kirik Istanbulis, sellest sai mosee ja lisati 4 minaretti Skisma ­ kirikulõhe 1054, jagunes ida- ja läänekirikuks, tekkis tüli, kas Püha Vaim lähtub Isast või Isast ja Pojast Renessanss ­ keskaja lõpul Lääne-Euroopas levinud ilmalik, antiikkultuuri väärtustav humanistlik elukäsitlus Kronograafia ­ keskaja ajalugu käsitlev ajaloo haru Majordoormus ­ Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem Rolandi laul ­ tundmatu autori kirjutatud värsseepos, mille aineks on Karl Suure sõjaretk Hispaaniasse Vasall ­ feodaalkorras Senjöör ­ suurfeodaal Lään ­ maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda väeteenistusega senjööri käsul, lääni 2 liiki, benefiits ja feood Benefiits ­ pärandamisõiguseta lään, kasutada ainult teenistusajal

Ajalugu
Ajalugu-keskaeg-varauusaeg
11
doc

Ajalugu (keskaeg, varauusaeg)

Ajaloo suuline eksam Sissejuhatus:Mis on keskaeg? Kuidas keskaeg jaguneb(iseloomulikud jooned) (sissejuhatus) Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Keskaeg on Euroopa tekkimise aeg. Seda perioodi hinnatakse kõige enam kultuuri, teaduse, tehnika ja teiste valdkondade arenemise pärast. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist aastal 476. Keskaja lõpuks loetakse aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Eestis loetakse keskaja alguseks 13.sajandit, mil Eesti ja Läti ala alistati võõraste vallutajate võimule. Keskaja lõpuks loetakse Liivi sõja algust, mis toimus aastal 1558. Keskaeg jaguneb :varakeskaeg (5. ­ 11. sajand), kõrgkeskaeg (11. ­ 13.sajand) ja hiliskeskaeg (14. ­ 15.sajand). Varakeskaega loetakse üheks süngemaks perioodiks Euroopa ajaloos. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusis Rooma paavstide autoriteet. Rist

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun