Ühiskonna mõisted + muu (0)

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Ühiskonna mõisted

Kellest ühiskond koosneb. 1) Mõisted §1.3 1)Sotsiaalne struktuurRahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel. 2)Demograafia e. RahvastikuteadusUurib rahvastiku struktuuri suurenemist/vähenemist ning liikumist. 3)IiveRahvaarvu muutumine sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel. 4)MigratsioonRahvastiku riikidevaheline ränne. 5)RahvusInimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel. 6)IntegratsioonÜhiskondlik protsess, mille eesmärgiks on erinevate rahvaste lähendamine. 7)PerekondLähedastest ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes. 8)LeibkondÜhise majapidamisega kooslus. 9)ÜlalpeetavInimene, kes ise palka ei saa. 10)TööjõudKõik tööealised ja töövõimelised inimesed, kes jagunevad a) hõivatud ehk töötavad ja b) töötud inimesed. 11)MitteaktiivsedMittetöötavad pensionärid, õpilased, kodused jms. 12)Sots

Ühiskonnaõpetus

6

doc

Ühiskond, poliitika

– selle raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ning –ühendused. Ühiskonna valdkonnad:  Poliitika – Riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus, mis on seotud võimu ja õigussuhetega.  Kultuur – Inimkonna poolt loodud vaimsete ja materjaalsete väärtuste kogum.  Õigus – Riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslikud käitumisreeglid ehk normid.  Moraal – moraalinormide kogum – ühiskonna üldtunnustatud põhimõtete kogum.  Majandus – Tootmise ja tarbimise korraldamine, mis on vajalik äraelamiseks. 2. Mis on poliitika, kes teevad seda ja nimeta poliitika liigid ja seleta neid. - Poliitika on riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus, mis on seotud võimu ja õigussuhetega. Poliitikat teevad :  Riigivõimu asutused  Erakonnad ehk partied.  Huvirühmitused Poliitika liigid :  Hariduspoliitika.  Eluasemepoliitika.

Ühiskond

4

docx

Ühiskonnaõpetus: 1. peatükk - KT kordamine

* Ühiskond ­ inimeste kooselu vorm * Ühiskonna struktuur ­ ehk ülesehitus, mis koosneb sektoritest ja valdkondadest, mis on omavahel põimunud * Riik ­ organiseeritud kogukond oma territooriumi, valitseja, seaduste, kirjakeele ja rahvaga * Avalik sektor ­ ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, ressursid ja tegevus; avaliku sektori tegevuse põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine * Erasektor ­ ühiskonna osa, mille moodustab eraomanduses olev majandus, kus tegevuse eesmärgiks on tulu saamine * Mittetulundussektor ehk kolmas sektor ­ ühiskonna osa, mis eristub era- ehk tulundussektorist ja avalikust sektorist; mittetulundussektori asutused (mittetulundusühingud, sihtasutused, seltsingud) ei tegutse tulu teenimise eesmärgil, vaid aitavad kaasa mitmesuguste ühiskonnaprobleemide lahendamisele, toetudes kodanikualgatusele * poliitika ­ riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus

Ühiskonnaõpetus

4

doc

Konspekt kontrolltööks

· On riigi tegutsemise aluseks. 6. Sotsiaalsed normid jagunevad kirjutatud ja kirjutamata normideks. · Kirjutatud on juriidiliselt kirjapandud, mille aluseks on õigusnormid. · Kirjutamata on need mis ei ole kirja pandud. Reeglite rikkumise puhul kannab isik karistust. 7. 1. Riiki samastatakse nagu maa ja ühiskond. Seda sõna kasutatakse igapäevaelus. 2. Riik ­ on sisemiselt korrastatud avalik-õiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Klassikalise rigiõpetuse järgi on riigil kolm põhitunnust: rahvastik, territoorium ja iseseisev avalki võim.  8. Riigil on kolm tunnust territoorium, rahvas ja avaliku võimu organisatsioon · Territoorium on maa-ala, mis allub riigi võimule · Rahvas ajutiselt või alaliselt elavad inimesed · AVO eksisteerib riigiorganite süsteem, mis on suuteline iseseisvalt teostama

Ühiskonnaõpetus

6

pdf

Ühiskonna riigieksam 2008

2 11 2. Sotsiaalne turvalisus 4 p 3. Selgita mõisted: 2 p Kuidas Eesti riik ja kohalik omavalitsus toetavad inimeste toimetulekut? Nimeta kaks toetust ja 1) rahvus ­ inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel põhjenda nende vajalikkust

Ühiskonnaõpetus

33

doc

Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses .

Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU Kodu Pere Kultuur ­ mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused Moraal ­kõlbluspõhimõte , millest inimene oma käitumises juhindub Õigus ­ riigivõimupoolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum Avalik elu ­ ühiskonna osa kus suhteid reguleerivad õigusnormid ja aktid Eraelu ­ indiviidi isiklik elukorraldus Kommunikatsioon . Kommunikatsioon ­suhtlemine . Massikommunikatsioon ­massisuhtlus , on informatsiooni ühiskondlik korraldus mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet laiadele rahvahulkadele. Massimeediumiteks on ajalehed,ajakirjad , raadio ning TV. Interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti teel. DEMOKRAATLIK ÜHISKOND MITTEDEMOKRAATLIK ÜHISKOND

Ühiskonnaõpetus

17

doc

Ühiskonna kokkuvõte eksamiks

a) Saada töötu abiraha b) Osaleda koolitustel c) Taotleda raha oma firma asutamiseks d) Saada ravikindlustus  ÜHISKONNAELU Ühiskonnaelu valdkonnad: poliitika, majandus, kodanikuühiskond, kultuur, eraelu, õigus, moraal. Ühiskonnaelu sektorid: I sektor – Avalik sektor – poliitika, riigiasutused (Eesti Kaitseväe peastaap, Maksu- ja tolliamet) II sektor - Erasektor – majandus (AS ,OÜ) III sektor - Mittetulundussektor – ühiskonna osa, mille eesmärgiks ei ole kasu saamine ega võimu teostamine = kodanikuühiskond (Eesti Lasterikaste Perede Liit, MTÜ, SA) KODANIKUÜHISKOND (-nagu demokraatlik, õigus sõnavabadusele, protestida jne, aga see peab vastama seadustele) Kodanikuühiskond – Ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone, mille eesmärk on tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Toetub kodanikualgatusele.

Ühiskond

16

doc

Ühiskonna eksami õppimine .

a) Saada töötu abiraha b) Osaleda koolitustel c) Taotleda raha oma firma asutamiseks d) Saada ravikindlustus  ÜHISKONNAELU Ühiskonnaelu valdkonnad: poliitika, majandus, kodanikuühiskond, kultuur, eraelu, õigus, moraal. Ühiskonnaelu sektorid: I sektor ­ Avalik sektor ­ poliitika, riigiasutused (Eesti Kaitseväe peastaap, Maksu- ja tolliamet) II sektor - Erasektor ­ majandus (AS ,OÜ) III sektor - Mittetulundussektor ­ ühiskonna osa, mille eesmärgiks ei ole kasu saamine ega võimu teostamine = kodanikuühiskond (Eesti Lasterikaste Perede Liit, MTÜ, SA) KODANIKUÜHISKOND (-nagu demokraatlik, õigus sõnavabadusele, protestida jne, aga see peab vastama seadustele) Kodanikuühiskond ­ Ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone, mille eesmärk on tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Toetub kodanikualgatusele.

Ühiskond

Kommentaarid (0)