ORWELLLIKU MAAILMA ILMINGUD TÄNAPÄEVAL GEORGE ORWELL: teleekraanide abil inimeste jälgimine TÄNAPÄEV: erinevad turva- ja valveseadmed, millega on võimalik inimeste tegevusel silma peal hoida GEORGE ORWELL: võltsitud statistilised andmed ja valetamine majandusliku seisu kohta, eesmärgiga panna inimesi uskuma, et nende elu muutub aina paremaks TÄNAPÄEV: inimestega manipuleeritakse ning moonutatakse tegelikke fakte ning andmeid, et teenida kasu või panna inimesi millessegi uskuma GEORGE ORWELL: šokolaadile, suhkrule, kohvile, sigarettidele ja alkoholile normide kehtestamine TÄNAPÄEV: üritatakse vähendada tervisele kahjulike toodete tarbimist ning propageeritakse tervilikku eluviisi GEORGE ORWELL: pidev sõda – osapooled vahetuvad, kuid sõda ei lakka TÄNAPÄEV: kusagil sõditakse alati; kui ühes kohas konflikt vaibub, tärkab mõnnesteises kohas taas rahutus
soovitakse teha võimalikult vähe. Seega sõltub lõpptulemuse kvaliteet kõige rohkem sellest hetkest, millal foto tehakse hiljem tehtud töötlus saab seda paremuse suunas mõjutada õige vähe. Veel võimalusi hea foto saamiseks on neid skanneerides suure tihedusega või osta neid interneti pankadest. Halva kvaliteediga pilte leiab interneti veebisaitidel. Kvaliteetifail algab 2MB'ist kuni 20MB'ini. Tihti mõistetakse fototöötluse all ka sellist protsessi, kus fotot moonutatakse sedavõrd, et see ei kujuta enam täpselt seda olukorda, mis oli pildi tegemise ajal. Siin võib olla tegu nii kunstiliste ja esteetiliste taotlustega, aga näiteks ka sooviga õppeesmärkidel rõhutada mõnd objekti või objekti omadust. Kuigi internetist võib leida küllalt juhendeid, mille abil ka algaja võib hakkama saada efektsete töötlustega, tuleks esmalt siiski endale selgeks teha põhialused. Tundumad fototöötlusprogrammid on AdobePhotoshop, CorelPhotopaint, Gimp,
(heli)looja temasse pannud on. Klassitsistliku muusika tuntumateks esindajateks on Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Sellist muusikat on kosta igal pool meie ümber. Kõik meist ei taipa, et isegi reklaamides ja muusikatööstustes kasutatakse seda žanrit igatipidi. Kasutatakse mõne kuulsa helilooja teost näiteks millegi reklaamimiseks või telefonide helinateks, enamikel juhtudel seda muusikat muudetakse veidike ümber vöi moonutatakse või kogunisti luuakse sellest midagi uut. See võib viia inimesed totaalselt valele arvamusele, sest nad tegelikult ei tea, et tegu pole õige teosega ning kui neile see ei meeldi, siis nad arvavadki et klassikaline muusika on just täpselt selline mida televiisorites näidatakse või mida raadiokanalid parasjagu lasevad. Isiklikult võin õelda et mina ise just klassikalise muusika kirglik kuulaja pole, aga siiski tean
S. Census Bureau. 2004 Allikas: AggData. 2007 VOOKAART · Kuna paljud nähtused on dünaamilised (inimeste ja kaupade liikumine) või seotud kahe osapoolega. Sel juhul on otstarbekas esitada neid vookaartidel. · Vookaartidel kasutatakse info edastamiseks erineva jämedusega jooni ja/või nooli. Allikas: Pew Research Centre. 2007 Allikas: EUROSTAT. 1996 PINDALAKAART · Objektide pindala muudetakse nii, et see vastaks esitatava atribuudi väärtusele. · Objektide kuju moonutatakse. · Puuduseks on silmale harjumatu raske loetavus ning objektide omavaheline ruumilise paiknemise moonutus. Allikas: www.gis.unbc.ca. 2005 Maakera populatsiooni kaart riigiti Allikas: EUROSTAT. 2007 EL eelarve kulutuste jaotus liikmes riikide kaupa inimse kohta
vaid alternatiivseid teadmisi. Õpetja on suunaja, kes teeb võimalikuks probleemide lahendamise. Konstruktivismi osa gestaltpsühholoogias Seosed radikaalse konstruktivismiga. Arvukate katsetega demonstreeriti, et inimteadvusel on kalduvus anda tajutavale informatsioonile ,,hea vorm", see tähendab, et inimesed hoomavad maailma valmis skeemide või mudelitena. See mis on inimesele võõras jäetake tihti kujutlusest välja või moonutatakse enda ootustele vastavalt . Mälu konstruktivistlikud käsitlused · F. Barlett esimesi psühholooge, kes uuris mälu talitlust konstruktivistlikelt positsioonidelt. Uurimus, mille põhjal tehti järeldus, et inimesed konstrueerivad tähenduse selle järgi, mis on nende jaoks usutav ja sarnane. Õpitava materjali esmakordsel õppimisel kujunenud arusaamad on püsivamad kui hilisemal ümbertõlgendamisel tekkinud kujutlused. Tänan tähelepanu eest!
Nordi puitarhitektuur. o Kujutav kunst- · Ei tunta ühtegi kunstnikku ega ehitajat · Pole iseseisvat tähtsust, kuna on seotud arhitektuuriga · Portaal: Chartes'i katedraali peaportaal · Saksamaal kaunistati ka kirikuuksi: Hildesheimi kiriku pronksuksed. Ustel on kujut. Vana ja Uut Testamenti · Inimfiguure moonutatakse, eesmärk saavutada suuremat emotsionaalsust · Kõik, mis kiriku seintel , oli mõeldud inimese õpetamiseks, et nad õpiksid piiblit. · Miniatuurmaal-pühakirjade kaunistamine · Vitraazid- akendele, kiriku seinu kaunistatakse maalingutega, tänapäevaks vähe säilinud, pinnapealsed · Tekstiilikunst( nii tarbe kui ka kujutav kunst) · Vaibad-seinade kaunistamiseks, Bayeux'i vaip
Itaalias leiab uus kunstivaim esimesena kõige järjekindlama kehastuse ja Itaalia on kogu barokiajastu kestel koht, kus kõik Euroopa meistrid õppimas käivad. Arhitektuur Barokkarhitektuur ei loo palju põhimõtteliselt uusi elemente; enamik barokkstiili motiive pärineb renessansist. Seda iseloomustab üldiselt suurema mõjukuse taotlemine, mis saavutatakse sellega, et ehitise osad tehakse suuremate ja raskematena, et neid kuhjatakse, kahekordistatakse ja omavoliliselt moonutatakse. Fassaadi püütakse elustada sellega, et lastakse selle osi eenduda. Maalilisuse, valguse ja varju efektse mängu saavutamiseks liigendatakse fassaadi nisside ja petikakendega ning külvatakse see üle skulptuuride ja dekoratiivsete detailidega. Liikuvuse ja rahutuse toonitamiseks rakendatakse võimalikult palju kõveraid ja lainetavaid jooni. Baroki tekkimispaik on Rooma. Selle lähtekohaks on Michelangelo ehitised oma jõulise, iseka ja vägivaldse vormikõnega
maksumaksja heaolu alaneb ja see heaolu lähebki ühiskonna jaoks kaduma, kuna kellegi teise heaolu selle tulemusel ei tõuse 13. Maksustamise efektiivsuskulu (efficiency cost of taxation) - Kuna moonutatud hindade tingimustes ei saavuta majandus Pareto efektiivset seisundit, siis nimetatakse liigset maksukoormust kamaksustamise efektiivsuskuluks. 14. Maksustamise moonutuskulu (distortionary cost of taxation) - Kehtestades aga maksud kas kaupadele või ressurssidele, moonutatakse turuhindasid. Selle tulemusel on ka majanduses osalejate otsused moonutatud. Sellest tulenevalt nimetataksegi liigset maksukoormust ka maksustamise moonutuskuluks. 15. Maksustamise tühikoormus (deadweight loss of taxation) - Tühikoormuse nimetus viitab aga sellele, et liigse maksukoormuse näol tekib maksumaksjale koormus, millest keegi kasu ei saa. Maksumaksja küll kannab koormust, kuid keegi sellest ei võida.
Väidetavaks ohuks on see, et pole enam midagi uurida ega avastada. Teiseks, inimesed usuvad vaid oma meeli, mis on ekslikud. 2) Baconi meetodi kirjeldus: millel peab rajanema mõte ja kuidas tuleb mõttetööd suunata ja toimetada (obeliski teise kohta viimise kujund)? Aforismid 38-44, 59 ja 61 3) Hõimuiidol: millest lähtuvad kõik tajumused ja kuidas peegeldab inimaru asjade loomust? Tajumised lähtuvad inimese analoogiast. Moonutatakse asjade olemust ja sina juurda pannakse ka osakese endast 4) Mille poolest erineb koopaiidol hõimuiidolist? Nimetage mõned tegurid, mis mõjutavad indiviidi poolset looduse valguse vastu võttu. Koopaiidol põhineb indiviidil aga hõimuiidol inimloomusel. Indiviidi korral mõjutab looduse valguse vastuvõttu palju tegureid. 5) Millega on seotud turuiidolite tekkimine ning millisel kahel viisil sõnad takistavad aru toimimist?
on.“ Jne *Vastuseks valmistumine- ei kuula partnerit, vaid mõtleb vastust välja *Sõelumine- kuulatakse ainult osa jutust. *Siltide kleepimine- andnud kiirustades teisele hinnangu enne kui kuulamine on lõppenud *Nõu andmine- tuleb anda vähemalt 2-3 varianti, et sind ei saadaks hiljem süüdistada lahendusvariandi mitte töötamises. *Samastumine *Väitlemine- otsitakse seda, millega ei saa nõs olla. *Oma õiguse tagaajamine- et õigus endale jääks moonutatakse tõde, tuuakse ettekäändeid, süüdistatakse… *Teema vahetamine- see, mida inimene räägib pole oluline. *Takkakiitmine- soov partnerile meeldida Esmakohtumine 1. Enesetutvustus: nimi, tuju, jne 2. Kui midagi ei taha rääkida, vasta ausalt ja positiivse häälestusega, nii jätad endast parema mulje. Too esile enda head küljed, kuid ära kiitle! Ka nõrgad kohad võivad kasuks tulla, kasuta huumorit. 3
Selle idusid leidus juba mõningate renessansi suurmeistrite (Raffaeli, Correggio, peamiselt aga Michelangelo) loomingus. Itaalias leiab uus kunstivaim esimesena kõige järjekindlama kehastuse ja Itaalia on kogu barokiajastu kestel koht, kus kõik Euroopa meistrid õppimas käivad. Barokkarhitektuuri iseloomustab üldiselt suurema mõjukuse taotlemine, mis saavutatakse sellega, et ehitise osad tehakse suuremate ja raskematena, et neid kuhjatakse, kahekordistatakse ja omavoliliselt moonutatakse. Fassaadi püütakse elustada sellega, et lastakse selle osi eenduda (kogu fassaadi kõrguselt eenduvat fassaadiosa nimetatakse risaliidiks); rohkesti rakendatakse ka võnksiirde motiive. Voluut spiraalselt kokkurullitud otstega paelakujuline dekoratiivne ehismotiiv. Kasut. näit. üleminekul vertikaalselt ehitusosalt horisontaalsele. Frontoon klassikalise templi viil, mis võrdhaarse kolmnurga kujulisena ümbritseb viiluvälja.
kultuuripõlvkondade poolt. Eriti kriitiliselt suhtuvad nad 19. sajandi realismi. Nii luulesse kui proosasse murrab sisse ühelt poolt esseelikkus, mis püüab mõtestada toimuvat, teiselt poolt banaalne, suulisel argikeelel põhinev tavaelu kirjeldamine või keelemänguliste tekstide loomine. Meeleolult on postmodernism sageli anarhistlik ja negativistlik. Vanad väärtused muudetakse pilaks. Žanripiirid ähmastuvad, ühendatakse erinevaid stiile, moonutatakse tsitaate, olulised kirjandusvõtted on paroodia, kirjanduskriitikas on sagedane võte grotesk. Konstrueeritakse teoseid, mis on kokku pandud teiste autorite tekstidest. Kõrgluule ja klassikalise modernismi kõrval ilmub teoseid, milles on valimatut erootikat kuni pornoni; kehakultus jätab varju vaimumaailma, kujutatakse ka ühiskonnavähemuse elu (homod, kuritegevus), tühiseid kehalisi tegevusi, tähtsusetuid üksikasju, et leida vastust küsimusele, kes me oleme,
Andmete analüüs, järelduste ja üldistuste sõnastamine. 3) Statistilise vaatluse vead Metodoloogilised vead – valim ei kirjelda üldkogumit adekvaatselt. – vaatluse eesmärk ja objekt pole täpselt piiritletud. – vaatlusviis on ebaõnnestunult valitud. – vaatluse juhendmaterjalid pole üheselt mõistetavad. Registreerimisvead (tahtlikult tekitatud vead; mittetahtlikud vead). tahtlikud vead – andmeid moonutatakse meelega. mittetahtlikud vead – jämedad vead (tekivad mõõtmist, vaatlust või küsitlemist segava faktorimõjul, inimese eksimuse tulemusena; avastatavad). – juhuslikud vead (tekivad paratamatult igasugusel mõõtmisel ja vaatlemisel, ei mõjuta tulemusi; ei ole üldjuhul avastatavad). – süstemaatilised vead (tekivad mingi perioodilise või pidevalt tegutseva faktori mõju tulemusena, nt rikkis mõõteriist; võivad
8) Nõuandmine *vaid mõne lause järel on “selge”, mida teine öelda tahab ja nõuandeid on nagu varnast võtta => ei mõisteta, mida teine tunneb ning seetõttu jääb ka tema hingehäda arusaamatuks *vestluskaaslane tunneb ennast üksildasena 9) Väitlemine *vaidlemine, jagelemine *vaidlemise alaliigid: _iroonia, alandamine _allahindamine (komplimendile vastatakse rahulolematu porinaga:oh, see väike asi) 10) Oma õiguste tagaajamine *moonutatakse tõde *pistetakse karjuma *tuuakse ettekäändeid või süüdistusi *otsitakse välja varasemad eksimused *!!!Mulle peab jääma õigus, ma olen eksimatu!!! 11) Teema vahetamine *Teemat vahetatakse kuna vana tekitab tüdimust või ebamugavust *kõik pööratakse naljaks => vastatakse teravmeelsusega ning keeldutakse teemasse süvenemast 12) Takkakiitmine *eesmärk: teistele meeldida => väljapääs kõigega nõus olla (näiliselt tuge pakkuda) *just-just, ma tean.... *muidugi oled..
äärmus välja, 14% Uurimisülesanded (täpsustatakse, mida peab tegema, et eesmärgini jõuda kallutatakse infot); teooriad; -Ebasümmeetriline skaala (info moonutatakse rohkema äärmuse poole); andmete kogumine; -Küsitluse aeg ja koht (kallutatud valim, meelega tahtud kallutamine); analüüsimine; -Ei anta kõike variante ette (meelega tehtud kallutamine, positiivse või neg. poole);
ning tekitada looduseuurijas segadust. 10) a) Sofistlik iidol filosoofia rajatakse väga ahtale kogemusele ning otsustatakse väheste asjade põhjal. Neid kogemusi ei uurita hoolikalt, vaid see jäetakse vaimutegevuse hooleks. b) Empiiriline iidol väheste ja ebaselgete eksperimentide põhjal tehakse laiaulatuslikud järeldused. Mõeldakse palju juurde, moonutades seega tõde. c) Ebausklik iidol tõde moonutatakse sellesse pärimuslike ja teoloogiliste mõistete lisamise läbi, mis ei saa olla teadmiste allikaks.
absoluutselt vabastab vajadusest teda sisuliselt jälgida. 14. Ärritatud või mureliku rääkija liiga varane ja kohatu maharahustamine sääraste käibefraasidega nagu eks ta ole, no teadagi, küllap homme läheb paremini, igaüks eksib, ära võta kõike südamesse, ära tee sääsest elevanti jne. 15. Semantiline barjäär erinevate elukogemuste, väärtusarusaamade või mõttemallide tõttu moonutatakse rääkija mõtteid tegelikult mõeldule vastukäivaks. 16. Omaenda superesinemise ettevalmistamine teist inimest ei mallata korralikult kuulata lihtsalt seetõttu, et palju olulisem tundub sõnajärje saades iseenda esinemiseks valmistuda. 4. KUULAJAROLLID Kuulamisoskust mõjutavad ka kuulaja haridus, eriala, temperament ja iseloom. Levinumad kuulajarollid: 1. Simulant teeskleb noogutuste ja naeratustega osavalt pühendunud kuulajat, samal ajal
absoluutselt vabastab vajadusest teda sisuliselt jälgida. 14. Ärritatud või mureliku rääkija liiga varane ja kohatu maharahustamine sääraste käibefraasidega nagu eks ta ole, no teadagi, küllap homme läheb paremini, igaüks eksib, ära võta kõike südamesse, ära tee sääsest elevanti jne. 15. Semantiline barjäär erinevate elukogemuste, väärtusarusaamade või mõttemallide tõttu moonutatakse rääkija mõtteid tegelikult mõeldule vastukäivaks. 16. Omaenda superesinemise ettevalmistamine teist inimest ei mallata korralikult kuulata lihtsalt seetõttu, et palju olulisem tundub sõnajärje saades iseenda esinemiseks valmistuda. 4. KUULAJAROLLID Kuulamisoskust mõjutavad ka kuulaja haridus, eriala, temperament ja iseloom. Levinumad kuulajarollid: 1. Simulant teeskleb noogutuste ja naeratustega osavalt pühendunud kuulajat, samal ajal
avantures).Foneetiline tekst on eksperimenteeriv keelekompositsioon – „häälikuluule“ ning juba ise muusika. Koosseis: 3 lauljat, 7 instrumentalisti. Nende iseloomustamiseks on Ligeti kasutanud ka mõistet „imaginaarne [kujutletav] teater“. Ei ole narratiivsust, loogilist järgnevust. Selle asemel montaažitehnika, sürreaalsus. Tummfilmi mõju. Instrumendi kõla moonutatakse, müra muutub muusikaks, kõik see o n esitatud distantsi ja irooniaga, mitte tõsimeelselt: metsasarvemängija puhub ühes stseenis vaasi, samal ajal kasutab raamatut löökpillina – mängija hoiab seda käes ja laseb lehekülgedel glissando-laadselt läbi õhu vihiseda. Pillimäng muutub teatrielemendiks (vt hiljem Kageli instrumentaalteater). 4. 1970. aastad 1970. aastad tähistavad modernismi hääbumist.
ettevõtjaid lepivad kokku tootmismahtudes ja hindades. Konkurentsipoliitika majanduslikult kõige efektiivsem on täielikult konkurentsiga turg. Nii pole tegelikult. Turgudel valitseb mittetäielikult konkurents. Seadustega · Keelatakse moodustada monopole · Nõutakse monoplide lõhkumist · Kehtestatakse piirhindu · Keelatakse kõlvatu konkurents Õiglane kaubandus-film. Häda hakkab sealt, kus kaubandust moonutatakse. Vahendajad võtavad enamuse rahast vahelt. Seega ei saa tootjad palju kasu ning neid sunnitakse hakkama saama vaesuses. Ärikoha analüüs Millal oma ära alustada? Tulles turule ehk alustades müügitugevust õigel ajal, saab ettevõte kohe alguses hea hoo sisse ja jõuab kiiremini kasumini. Ajalise faktoriga peab arvestama eriti siis, kui toode või teenud on otseselt või kaudselt seotud tähtpäevade, aastaaegade või hooaegadega. Hooajakaubad
[2] Tänapäeval on väga palju erinevaid nimesid, nii saavad nad omada ka tähendust. Sisult võib see olla seotud loodusega, tundeeluga või isegi värvustega. Käbi, Laine, Suvi, Hele, Roosi kõik nad tähendavad midagi [2]. On ka teistest keeltest võetud nimesid, millel on sisu. Need jätavad saladusliku mulje, kuna tähendust teavad vaid mõningad. Selline valik on saanud tänapäeval üsna populaarseks. Paljud tahavad leida kõige erilisemat nime oma lapsele, sellepärast moonutatakse eesnimesid võimatute kombinatsioonidega. Näiteks on pandud lapse nimeks Säsiliy Sofi või Oa Ois [3]. Veel lisatakse mitu eesnime või pannakse tähed ritta nii, et isegi laps ei suuda seda hääldada. Tihti unustatakse tulevikule mõelda. Inimene peab enda nime kandma igal pool kaasas ning keerulisemate nimede hääldamine ja kirjutamine, võib tuua kaasa väga palju ebamugavaid olukordi. Et vältida väga keerulisi nimesid, on kehtestatud eesnimede õigekeelsuse reeglid.
erinevalt ja kommunikatsioon nurjub. Erineva kompetentsusega inimestel on raske suhelda. Näited: elukogenud vanemad ja teismelised lapsed; müügiosakonna juhataja ja noored müügiagendid; eriarvamused müügi ja tootmise juhtidel. Taju valikulisus tuleneb asjaolust, et inimene blokeerib infot, mis ei vasta sellele, mida ta usub. Inimene kaldub informatsiooni mõistma nii, et see vastaks tema arvamustele või soovidele. Meie eelarvamustega vastuolus olev info jääb kasutamata või moonutatakse. Taju valikulisus väljendub stereotüüpides. Me omistame mingisse gruppi kuuluvale inimesele teatud omadused, mis on omased grupile, kuid ei pruugi olla omased inimesele. Näide: Blondiin, järelikult naiivne. Naine, järelikult emotsionaalne. Mees, järelikult agressiivne. Halo-effekt ühe, inimesel oleva, tunnuse põhjal teeme järelduse mõne teise omaduse kohta, mida inimesel võib-olla pole. Näide: kolleeg tuleb alati õigel ajal tööle, järelikult tubli töötaja.
Domineerib ennetav reageering. Kaaslasega rääkides jälgitakse tulemust. Laps on heatahtlik, humoorikas. Elatakse kaasa ka partneri juttudele ja elamustele. Eesmärgiks on kaastunde/kaasaelamise esile kutsumine. IV kompleks ühisloomingu vajadus Lapse olek ja käitumine on rõõmsameelsed. Fantaseeritakse, naljatletakse ja püütakse kaaslast sellele kaasahaarata. Partneri naer või heakskiit naeru kaudu annab edasise mängulise tõuke. Kasutatakse sõnamänge, muudetakse või moonutatakse fraase kõik vaid selle nimel, et kaaslast köita. Peagi elavneb kaaslane ja muututakse teineteise suhtes tähelepanelikuks. Grupid, selle arengufaasid Grupiprotsessid Inimene elab terve oma elu grupis. Ta annab grupile oma hoiakud, mõtted, tunded ja grupp on temaga vastastikmõjus. Miks inimene liitub grupiga? Gruppi kuulumine toob endaga kaasa teatud põhivajaduste rahuldamise võimaluse: · Kuulumisvajadus selle domineerimine toob kaasa janunemise seltskonna järele
esialgu paistab. Kõik ei ole otseses mõttes mõeldud. (..Su silmist pliidile võtta võib tuld...). Ajakirjanduses peaksid sõnad olema nende otseses tähenduses. Kirjanduses on eriline koht väljamõeldisel. Moraal oleks see, et kirjandus võib kuuluda realistlikku esteetika hulka, aga asjad on palju keerulisemad. Nt. Balzaci tekst. Tammsaare ,,Tõde ja õigus" ei ole kuskilt tegelikkusest maha kirjutatud, vaid seal on mingisugune tegelikkuse taust olemas, kuid seda muudetakse ja moonutatakse vastavalt kirjaniku eesmärkidele. Õppejõu sõnad: ,,Kirjandus ei ole elu." Kirjandus on kommunikatsiooni viis. Saatja teade vastuvõtja. Autor teos lugeja. Need on kommunikatsiooniahela liikmed. Põhitp pööratakse tekstile või teosele. Põhituum on aga selles, et teost vaadatakse kui iseseisvat objekti, lahutatakse see ajaloolisest kontekstist. NB! Tekst on täpselt see, mis õppejõud rääkis (loengus konspekteeritud, ju ta siis seda tahab ka!) 2
külge liidetud poolsammastena või lamedate pilastritena. (Poolsammas oleks nagu pool pikuti lõhestatud sambast, mis sileda küljega vastu ehitise seina on pandud. Kui selline poolitatud sammas pole mitte ümara, vaid nelinurkse läbilõikega, siis nimetatakse seda pilastriks.) Konstruktiivne tähendus on vaid kaarel ja võlvil. Samba laadidest on eelistatuim korintose stiil oma rikkalikkuse ja toreduse tõttu. Tihti moonutatakse see komposiitkapiteeliks sel teel, et talle asetatakse peale joonia kapiteel; selle kõrval tekib väga mitmesuguseid kapiteelivorme (Vaga 6 Kreeka ehituse range ja loogiline süsteem lõdvendati sammaste kuhjamisega mitmekorruseliste kavatiste juures ja nende grupeerimisega. Tihti esinevad kõik kolm stiili ühes ja samas ehitises:
(cezannelt vöetud). ,,Kolm naist". (Ka Braque maalis cezannilikke maastikumaale.) 1909.a algab periood analüütiline kubism. Kubistid säilitavad loodusliku motiivi, kuid aineriing on hästi piiratud. Pöhiliselt maalivad puid, maju, natüürmorte (kas.esemeid, mis juba oma olemuselt on geom.vormiga: nöud, muusikariistad). Analüütilise kubismi juures suhe loodusega jääb aina rohkem väiksemaks, pilt on omaette nähtus, milles looduslik motiiv on teisejärguline, seda moonutatakse äratundmatuseni. ,,Maailm tuleb hakkida tükkideks, et saada ehituskive, et ehitada üles uus ehitis pilt." ,,Ambroise Voilard' portree". Kubismi rajajate pöhiliseks väljendusasjanduseks pinnad, jooned, hele-tumedused. Valitsevad on pruunikad, rohekad toonid. Tähelepanu on pööratud sellele, kuidas vormi ja massi kombineerida pildi peal. Braque hakkab oma natüürmortidesse al 1911. a lisama kirjatähti.
Andmete analüüs, järelduste ja üldistuste sõnastamine. 3. Statistlise vaatluse vead. Eristatakse vaatlusmeetodist tulenevaid metodoloogilisi vigu ja registreerimisvigu. Metodoloogilised nt : valimivaatlusel esinevad representatiivsusvead – valim ei kirjelda üldkogumit adekvaatselt. Vaatluse eesmärk ja objekt pole täpselt piiritletud, vaatlusviis on ebaõnnestunult valitud.. Registreerimisvead nt: 1. Tahtlikult tekitatud vead( kui andmeid moonutatakse meelega, seda tehakse kui andmete andja või ka saaja on ühel või teisel põhjusel moonutamisest huvitatud.) 2. Mittetahtlikult tekitatud vead: jämedad(võib tekkida mõõtmist, vaatlust.. segava faktori mõjul);juhuslikud(tekivad paratamatult igasugusel mõõtmisel ja vaatlemisel);süstemaatilised vead(tekivad mingi perioodilise või pidevalt tegutseva faktori mõju tulemusena, nt rikkis mõõteriista tõttu). 4
6) Meie-tundele ja enamusele apelleerimine – see, kes ei ühine antud seisukohaga, millega teised, asetab ennast üldsuse hulgast välja või jääb vähemusse. 7) Lihtsate liigenduste kasutamine – lihtsam on mõista vähem-liigendatud ja lihtsalt eristatavat. 8) Apelleerimine enesearmastusele, uhkustundele ja snobismile („mett moka peale tehnika“) 9) Kaartide segamine ja teabe panek kalevi alla – teabe edastajale ebasoodus info või seisukoht jäetakse välja või selle sisu moonutatakse. 10) Siltide kleepimine ja tabavate väljendite kasutamine oponentide kohta 11) Positiivne programm – mõjuam on olla millegi poolt kui millegi vastu. 12) Hoiakute loomine sõnavaliku abil – mõjustatavale saab anda vihje kuuluvuse kohta mingisse sotsiaalsesse rühma või klassi, mis on mõju seisukohalt soodus. 13) Teemade valikuline kasutamine, lähtudes nende sobivusest mõjustaja enese uskumustega – tuleb rääkida seda, mida ise usutakse.
Punasega üle tee minek Väike Väike Kaalumisbatt kui riive on väga intensiivne, kuid eesmärk väga kaalukas (nt piinamiskeeld terroristi puhul, kui on lootust, et saab veel inimesi päästa, aga terrorist ei räägi) mingil määral inimõiguste rikkumine Kaalutakse ja võidavad paremad argumendid! Seaduste moonutamine: - Objektiivne teooria põhiõiguste olemus on moonutatud siis, kui moonutatakse üleüldiselt kõigile (omane teistsugustele ühiskondadele nt Põhja-Korea, kus diskuteeritakse, kas põhiõigused on üldse olemas; Eestis kehtivad põhiõigused kõigile võrdselt) - Subjektiivne teooria põhiõiguste olemus on moonutatud siis, kui moonutatakse konkreetse isiku õigusi (Eestis saab põhiõiguste puhul rääkida vaid subjektiivsest teooriast, kuna Eesti on demokraatlik ühiskond) Kaks tõlgendusvarianti:
oli. Igasugused muudatused tuletavad meelde ajutisust, kaduvust. Kui miski muutub, siis see häirib neid. Kui on tugevamad jooned, siis muutused kutsuvad esile hirmu. Nad püüavad muudatusi takistada, piirata, peatada. See on üsna võimatu võitlus. Hoitakse raudselt kinni mingist oma arvamusest, hinnangust, kogemusest, harjumusest, ideest. Sellest tehakse mingi seadus või reegel. Uusi kogemusi ei soovita omaks võtta. Kui sellest ei õnnestu kuidagi kõrvale põigata, siis moonutatakse neid, et need vanadega kokku sobiksid. Nii võib inimene teadvustamatult minna ebaausale teele. Jäetakse mingid detailid tähele panemata või tõlgendatakse neid teisiti. See kõik toimub selle pärast, et vältida ebameeldivaid üllatusi, mis uus võib kaasa tuua. Oht on eelkõige selles, et ollakse vähe avatud, arenguprotsessid võivad olla pidurdunud (iseenda areng sealhulgas). Sundustega inimese põhiprobleem on ülemäära suur vajadus end kindlustada. Seepärast on
kirjutas ta anti-ooperi, „mimodraama“ (miimilise draama) „Avantüürid“, millele järgnes teos „Uued avantüürid“. Foneetiline tekst on eksperimenteeriv keelekompositsioon – „häälikuluule“ ning juba ise muusika. Koosseis: 3 lauljat, 7 instrumentalisti. Nende iseloomustamiseks on Ligeti kasutanud ka mõistet „imaginaarne [kujutletav] teater“. Ei ole narratiivsust, loogilist järgnevust. Selle asemel montaažitehnika, sürreaalsus. Tummfilmi mõju. Instrumendi kõla moonutatakse, müra muutub muusikaks, kõik see on esitatud distantsi ja irooniaga, mitte tõsimeelselt: metsasarvemängija puhub ühes stseenis vaasi, samal ajal kasutab raamatut löökpillina – mängija hoiab seda käes ja laseb lehekülgedel glissando-laadselt läbi õhu vihiseda. Pillimäng muutub teatrielemendiks (vt hiljem Kageli instrumentaalteater). Kümnendi kõige modernistlikum teos on Mauricio Kageli (saksa-argentiina h.) “Riigiteater” (1971). Kirjutatud Hamburgi ooperiteatrile
Kohastumuslik funktsioon sotsiaalselt soovitavaid suhtumusi väljendades saame kasulikke reageeringuid. Kommunikatiivne funktsioon hoiak aitab suhelda ja teavet vahendada. Kognitiivse dissonantsi teooria L.Festinger Kognitiivne dissonants ehk tunnetuslik ebakõla. Kõik isiksuse tunnetusühikud kalduvad kujundama omavahel kooskõlalist, mittevastuolulist süsteemi.. vastuolulise uue teabe ilmnemisel seda kas ei märgata, unustatakse kiiresti, moonutatakse tajus vastavalt juba olemasolevatele hoiakutele ja tõekspidamistele või leitakse põhjendusi, miks see uus teave ei ole märkimisväärne. Hoiakute mõõtmine kõige levinumaks on teatud hinnanguskaalade kasutamine. Likerti skaala. (,,Täiesti nõus", ,,nõus", ,,ei oska öelda", ,,ei ole nõus", ,,kategooriliselt pole nõus". 39 39
sotsiaalselt soovitavaid suhtumusi väljendades saame kasulikke reageeringuid. 37 Kommunikatiivne funktsioon hoiak aitab suhelda ja teavet vahendada. Kognitiivse dissonantsi teooria L.Festinger Kognitiivne dissonants ehk tunnetuslik ebakõla. Kõik isiksuse tunnetusühikud kalduvad kujundama omavahel kooskõlalist, mittevastuolulist süsteemi.. vastuolulise uue teabe ilmnemisel seda kas ei märgata, unustatakse kiiresti, moonutatakse tajus vastavalt juba olemasolevatele hoiakutele ja tõekspidamistele või leitakse põhjendusi, miks see uus teave ei ole märkimisväärne. Hoiakute mõõtmine kõige levinumaks on teatud hinnanguskaalade kasutamine. Likerti skaala. (,,Täiesti nõus", ,,nõus", ,,ei oska öelda", ,,ei ole nõus", ,,kategooriliselt pole nõus". 38 39
•Oodatav kulude/tulude tasakaal (võrdlus tegelikkusega) •Olemasolev suhe vs teised suhted (alternatiivide võrdlus) •Edukas suhtes peaks inimene tajuma võrdsust enda ja partneri tulude ning kulude proportsioonis. •Retsiprooksuse printsiip. •Järeldused: •ebavõrdsed suhted tekitavad stressi, mis paneb inimesed ebavõrdsust likvideerima •tegeliku võrdsuse taastamiseks manipuleeritakse tasude ja kuludega; •psühholoogilise võrdsuse saavutamiseks moonutatakse partneri ja iseenda tulemuste taju. Interpersonaalsete suhete mudelid: •kerkisid esile 1940-50-ndatel PÕHIMÕTTED: Interpersonaalseid suhteid saab kirjeldada kahe dimensiooni abil (seotus ja kontroll) • Iga interpersonaalne käitumine kutsub esile spetsiifilise vastuse (komplementaarsus) Seotus ja kontroll •Uuritud: käitumist, dispositsioone (käitumise põhjused), probleeme, eesmärke. •Ilmnevad sõltumata kasutatavast meetodist. •Seotus = külmus vs soojus
varem oli. Igasugused muudatused tuletavad meelde ajutisust, kaduvust. Kui miski muutub, siis see häirib neid. Kui on tugevamad jooned, siis muutused kutsuvad esile hirmu. Nad püüavad muudatusi takistada, piirata, peatada. See on üsna võimatu võitlus. Hoitakse raudselt kinni mingist oma arvamusest, hinnangust, kogemusest, harjumusest, ideest. Sellest tehakse mingi seadus või reegel. Uusi kogemusi ei soovita omaks võtta. Kui sellest ei õnnestu kuidagi kõrvale põigata, siis moonutatakse neid, et need vanadega kokku sobiksid. Nii võib inimene teadvustamatult minna ebaausale teele. Jäetakse mingid detailid tähele panemata või tõlgendatakse neid teisiti. See kõik toimub selle pärast, et vältida ebameeldivaid üllatusi, mis uus võib kaasa tuua. Oht on eelkõige selles, et ollakse vähe avatud, arenguprotsessid võivad olla pidurdunud (iseenda areng sealhulgas). Sundustega inimese põhiprobleem on ülemäära suur vajadus end kindlustada. Seepärast on
2)Andmete muutmine, sisestamine, eemaldamine pakettides 3)Vastuvõtja teesklemine 4)Enda asendamine saatja või vastuvõtjaga võttes ühenduse üle 5)Teenuste kasutamise keelamine 48. Krüptograafia, algoritmid ja võtmed Krüptograafia võimaldab andmed niimoodi ära moondada, et pealtkuulaja ei saa mingisugust informatsiooni nendest andmetest. Vastuvõtja oskab moonutatud andmed viia oma esialgsele kujule. Algoritmid on need, mille abil andmed ära moonutatakse. Võtmed võetakse algoritmi sisendiks krüpteerimisel ja ka dekrüpteerimisel ning ilma nendeta poleks võimalik neid protseduure korrektselt läbi viia. Algoritm võib olla mõlemal poolel sama, aga võti peab kindlasti erinema. Hea algoritm on selline algoritm, mis sunnib kõiki võtmeid läbi proovima. Halb algoritm võimaldab võtmete hulka vähendada kuidagi. Näide: Oletame, et me tahame turvaliselt vastuvõtjani edastada teksi m. Selleks on meil võti KA ning krüpteerimisalgoritm
ajutisuse ees. Nad väärtustavad kõige rohkem seda, kui kõik on samamoodi nagu varem oli. Kui on tugevamad jooned, siis muutused kutsuvad esile hirmu. Nad püüavad muudatusi takistada, piirata, peatada. See on üsna võimatu võitlus. Hoitakse raudselt kinni mingist oma arvamusest, hinnangust, kogemusest, harjumusest, ideest. Sellest tehakse mingi seadus või reegel. Uusi kogemusi ei soovita omaks võtta. Kui sellest ei õnnestu kuidagi kõrvale põigata, siis moonutatakse neid, et need vanadega kokku sobiksid. Nii võib inimene teadvustamatult minna ebaausale teele. Jäetakse mingid detailid tähele panemata või tõlgendatakse neid teisiti. Oht on eelkõige selles, et ollakse vähe avatud, arenguprotsessid võivad olla pidurdunud (iseenda areng sealhulgas). Sundustega inimese põhiprobleem on ülemäära suur vajadus end kindlustada. Seepärast on sundlustega inimesed ettevaatlikud, etteplaneerijad. Sundustega inimeste hulgas leidub võrreldes
9) käomuna: kõige halvem, administraatori õigustega tarkvaratükk masinas, mis saab ise pahavara installida 48. Krüptograafia, algoritmid ja võtmed Krüptograafia võimaldab andmed niimoodi ära moondada, et pealtkuulaja ei saa mingisugust informatsiooni nendest andmetest. Vastuvõtja oskab moonutatud andmed viia oma esialgsele kujule. Algoritmid on need, mille abil andmed ära moonutatakse. Võtmed võetakse algoritmi sisendiks krüpteerimisel ja ka dekrüpteerimisel ning ilma nendeta poleks võimalik neid protseduure korrektselt läbi viia. Algoritm võib olla mõlemal poolel sama, aga võti peab kindlasti erinema. Hea algoritm on selline algoritm, mis sunnib kõiki võtmeid läbi proovima. Halb algoritm võimaldab võtmete hulka vähendada kuidagi. Viisid: sümmeetriline (salajane võti, saatjal ja saajal on samad šifrid
näitlejannadele. 65) (Roger Vitrac) sürrealist. Neile omane igasugu kompromissi eitamine kunsti ja materjaalse eksistentsi vahel. Sihiks automaatse kirjutamise tulemusel alateadvuse salvestamine, unenägude esitamine ülima reaalsuse pähe. Selle tulemuseks ehedalt psühholoogiline teater. Tema sõnadeta draama ,,Mürk". Vitrac oli üks vähestest sürrealismi liikumisega seotud edukaist näitekirjanikest. Vägivaldsete ja suvaliste kujundite montaazi kaudu moonutatakse selles teoses nii aja- kui ka ruumipiire. Süntaksi on nihestatud ning tegelased võtavad üle üksteise rolle. Mida enam sürrealism teadlikkuse poole püüdles, seda enam kaotas ta oma teatripärasust. 66) (Walter Hasenclever) paljud ekspressionistidest hukkusid, läksid vabasurma või pandi hullumajja; nende elu mõjutas valusalt natsionaalsotsialistide võimuletulek; nende teoseid põletati avalikult tuleriidal. Walter Hasenclever (18901940) üheks selliseks dramaturgiks.
4. SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED - Mõlemad loovad indiviidi ja struktuuri vahel sideme. * vana teor küsimus: ,,kuidas on ühiskond võimalik?" => mis paneb inimesi tegutsema ühel moel. Kindlasti pole tegu lihtsalt sundusega. * lahendus: inimestel on (mingis osas) kujunenud ühine arusaam maailmast, ühine tõlgendus tegelikkusele. *Katsed konformsuse kohta (Asch 1956): erineva pikkusega kriipsud: moonutatakse taju, et sobida gruppi; grupi surve isiklikele hinnangutele; teadlik eksimine. # laias mõistes kuulub kultuuri valkonda # omandatakse sotsialiseerumise käigus: inimene võtab omaks need arusaamad, mis tema keskkonnas valitsevad. Alustatakse lapsepõlves, kodus (primaarne s.), siis koolis (sekundaarne s.) ja lõpuks täiskasvanuea erinevates rollides (tertsiaarne s.). Pidevalt omandatakse uusi arusaami, primaarse sotsialisatsiooni jooksul omandatud aga on kõige
Aegajalt aga tõstetav objekt ei sulandu uue kohaga ideaalselt. Sel juhul võiks kasutada teisi tööriistu selle parandamiseks või teha täpsem selekteerimine. Kuna selekteerimine on järgmine teema, siis on see lihtsalt hetkel teadmiseks. Seadete paneelil on veel seadistus Adapdation. Selle seadistus hakkab silma eelkõige inimestega töötamisel. Kui see on seadistusega Very Loose, siis võib juhtuda, et näod moonutatakse. Seega Very Strict annab suurema võimaluse inimesi korrigeerida. Detailide eemaldamine pildilt Eelmine tööriist saab hakkama detailide viimisega uude kohta ja koopia tegemisega. Kui vaja objekte pildilt eemaldada, siis võiks kaaluda Patch Tool tööriista kasutamist. Tööriist töötab ise lihtsalt - märgista ja tõsta ära. Selektsioonist vabanemiseks vajuta Ctrl+D (Select>Deselect) 66
4. Uurijaga seotud eetilised probleemid: a. Ebasündsate ettepanekut esitamine. Tellitakse uuring, mis näitab tellijat paremas ning konkurente halvemas valguses. b. Uurija andmete ja meetodite avalikustamine. Mõnikord kasutavad uuringufirmad teatud probleemide lahendamiseks spetsiaalseid võtteid ja meetodeid, mida uurijad ei tahaks oma konkurentidele avaldada. c. Tulemuste moonutamine. Uuringu tulemusi annab moonutada mitmeti, kasvõi sõnastuse ümberkujundamisega vms. Tavaliselt moonutatakse tulemusi positiivses suunas. Turundusuuringutega seonduvate eetiliste probleemide õigeks lahendamiseks annab baasi Rahvusvahelise Kaubanduskoja (ICC) ja Arvamus- ja Turundusuuringute Ühingu (ESOMAR) koostööna koostatud ,,Turundus ja ühiskonnauuringute läbiviimise rahvusvahelised eeskirjad". Eeskirjades kirjeldatud põhimõtted on toodud järgnevalt: 1. Vastaja A. Õigused Õigus privaatsusele. Vastajal on õigus puutumatusele ja häirimatusele Õigus olla informeeritud
Igasugused muudatused tuletavad meelde ajutisust, kaduvust. Kui miski muutub, siis see häirib neid. Kui on tugevamad jooned, siis muutused kutsuvad esile hirmu. Nad püüavad muudatusi takistada, piirata, peatada. See on üsna võimatu võitlus. Hoitakse raudselt kinni mingist oma arvamusest, hinnangust, kogemusest, harjumusest, ideest. Sellest tehakse mingi seadus või reegel. Uusi kogemusi ei soovita omaks võtta. Kui sellest ei õnnestu kuidagi kõrvale põigata, siis moonutatakse neid, et need vanadega kokku sobiksid. Nii võib inimene teadvustamatult minna ebaausale teele. Jäetakse mingid detailid tähele panemata või tõlgendatakse neid teisiti. See kõik toimub selle pärast, et vältida ebameeldivaid üllatusi, mis uus võib kaasa tuua. Oht on eelkõige selles, et ollakse vähe avatud, arenguprotsessid võivad olla pidurdunud (iseenda areng sealhulgas). Sundustega inimese põhiprobleem on ülemäära suur vajadus end kindlustada. Seepärast on sundlustega
jm. Esmaste juhtide kompetentsus erineb tippjuhtide omast. Inimesed kohaldavad mistahes probleemide lahendamisel (98% juhtudest) varasemaid kogemusi, aga alati need ei sobi. Taju valikulisus tuleneb asjaolust, et inimene blokeerib informatsiooni, mis ei vasta sellele, mida ta usub. Inimene kaldub informatsiooni mõistma nii, et see vastaks tema arvamusele või soovidele. Meie eelarvamustega vastuolus olev teave jääb kasutamata või moonutatakse. Näide: Osakondadele saadetakse nõue vähendada kulusid. Kuid see teade ei pruugi saavutada oodatud tulemust, sest osakondade juhid näevad asju teisiti ja nad ei pane miskikski või on isegi solvunud, kui märgitakse liiga suuri palku, lähetuskulusid ja mõnede juhtide tehtud muid väljaminekuid. Nende kulude vajalikkus polegi oluline, kuid oluline on see, et kommunikatsiooni ei toimunud. Taju valikulisus väljendub stereotüüpides
annaabi.ee 
