Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mõisteõpetus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
loogika, liigituse, iseärasus, klassitunnus, defineeriv, liigitamine, mahult, liigitamise, korrektne, defineeritav, alluvad, defineerimine, euler, euleri, vihmauss, korrektse, aristoteles, liigitunnus, lahutamatu, ringid, seoseid, tundmine, tuletatud, sealjuures, mahulised, selliselt, piiritlemata, füüsik, idem, eitav, edastamise, süstematiseerimineÕpetaja Ilmar Lilleorg Maria Sillandi RP 121-T LOOGIKA Aine lõppeb testiga. Mis koosneb ülesannetest (Täpne mõistete sisu: mis on loogika, mis on mõtlemine - 3-4 küsimust). 70p. 51% on positiivse hinde piir. Töös tehnikat kasutada ei tohi. Õpetaja annab A4 formaadis spikri ise tööle. Materjalid: 1. Õppejõud. 2. Loogika harjutused ja ülesanded 1999 (pole kiiret sellega) On ka digiväljaandes. 3. http://web.zone.ee/aristoteles/ 4. Ene Graiberg ''Loogika, keel ja mõtlemine'' 1996 5. Galine Vuks ''Formaalse loogika ehk õige mõtlemise alused'' 1991 Aristotelese loogika (klassikaline loogika, formaalne loogika,
Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2003 4. MÕTLEMISE PÕHIREEGLID. Nimetades olulisemaid ja üldisemaid mõtlemise printsiipe loogika seadusteks (ka mõtlemise seadusteks), väljendatakse püüdu omistada nendele lausetele suuremat tähtsust. On tavaks, et isegi teaduslikes tekstides eelistus on antud seadusele ja reegel on sootuks teisejärguline. Selline seisukohavõtt on iseloomulik vulgaar-materialistlikule arusaamale mõtlemise ja teadvuse küsimustes, mille kohaselt viimane on deterministlikult (põhjuslikult) tingitud sellest maailmast, milles toimivad inimese formuleeritud seadused ja printsiibid. Teisalt, loogika
1 reegel Dfd=Dfn (definitsioon peab olema tasakaalus, st defineeriv pole liiga suur defineeri tava jaoks) 2 reegel Idem per idem seesama sellesama kaudu (tõlk). Defineeritavas ei tohi esineda defineerivat. Maailmas elab 7 miljardit inimest. Hiinlane- on rahvus, kelle esindajaks on olnud Konfutsius. Hiinlane on rahvus, keda maakeral on kõige enam. Jaapanlane- on rahvus, kelle riigis on Eesti sumomaadleja Baruto. 3 reegel! Definitsioond ei tohi olla eitav, väljaarvatud juhul, mil defineeritav on eitavas vormis. Ei tohi olla eitavas vormis, kuna eitavalt edastatakse vähe informatsiooni. Eitavas vormis varjatakse sisu, ei edastata tunnuseid. Võõramaalane/mittekodanik- (on eitav mõiste) isik, kel puudub antud riigi kodakondsus. Punkt on matemaatiline suurus, millel puuduvad mõõtmed (Eukleides). Vale, kuna sees on eitus. 4 reegel Lgrotum per iqnotius ei tohi olla definitsioon, mis on tundmatu tundmatu kaudu (tõlk) -
· seletada olemasolevaid teadmisi; · saada uusi teadmisi olemasolevate põhjal. Ratsionaalne mõtlemine on järjekindel ja reeglipärane (ehk loogiline) mõtlemine. See võib olla korrigeeritud kogemusega, mille allikaks peetakse tegelikkust. Eesmärgiks on sageli tegelikkusega kohanemine. Irratsionaalne mõtlemine võib olla nt · preloogiline (müüdiline) · superloogiline (müstiline). Ratsionaalse mõtlemise seaduspärasusi ja vorme uurib loogika. Kreekakeelse sõna lÒgoj (logos) tähendusi: üleslugemine, arveteõiendus, õigustamine, suhe, proportsioon seletamine, tõestamine, mõistus, aruanne, esitlemine, (tõsi)lugu, lausung, sõna, väljend; õpetus; filosoofias: inimmõtlemine ja kõnelemine, teaduslik ratsionaalsus. Sõna ,,loogika" levinud tähendusi: · seaduspärasus maailmas, sündmuste loogika; · seaduspärasus mõtetes, mõtlemise loogika;
1 LOGOS sõna, seadus, loogika. Loogika on õpetus õigest mõtlemisest, õige mõtlemise reeglitest. Rajajaks Aristoteles (384- 322) Metakeele alusel saame analüüsida elavat keelt. Ka loogikas on oma metakeel. Sellega kirjeldatakse õiget mõtlemist. Loogika 4 traditsioonilist osa: 1. Õige mõtlemise seadus- samasuse, vasturääkivusi välistav, välistatud kolmanda ja küllaldase aluse seadus. 2. Mõtlemise üldvormid: 1) mõiste, 2) otsustus, 3) järeldus. 3
püstitada küsimus: kas see on möödapääsmatult vajalik või vähemalt otstarbekas. Kõnesoleval juhtumil vana (otsustus) pole sedavõrd "amortiseerunud", et see nõuaks asendamist uuega (arutlus). Struktuurist. Otsustus on mõte, milles subjekt on jaatavalt või eitavalt seotud predikaadiga. Antud definitsioonis Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2006 sisalduvad otsustuse struktuuri põhilised koostisosad e. elemendid subjekt ja predikaat. Subjektiks nimetatakse mõtte elementi, mida iseloomustab /või ei iseloomust/ teatud predikaat. Sõnal "subjekt" on mitmeid erinevaid tähendusi. Keeleteaduses on subjekt (ld.k. - subjectum) lauses aluseks, predikaat (ld.k. - predicatum) - seevastu öeldiseks. Loogikas neid sõnu ei tõlgita
SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada;
Loogija ja juriidiline argumentatsioon LOENG 1 Loogika – logos - teadus õigest mõtlemisest. Mõtlemisreeglid. Väidete põhjendamise teadus. Loogika kui inimtegevuse teatud järjepidevus. Loogika on kõige lähedasem matemaatika. Loogika on normatiivne teadus, mis määrab mõtlemise reeglid. Meil on vaja loogikat väitluskunstiks. Argumenteerimisoskus, teadustöö tegemises jne.Loogika aitab paremini pidada kõnesid. Jaguneb: Formaalseks-see millega meie tegeleme, matemaatiline loogika; dialektiline loogika-tegeleb seoste ja dünaamikaga. Formaalloogika uurib õige mõtlemise üldstruktuure selle keerulises vormis. Formaalloogika põhimõisteks on mõtlemise loogiline vorm.
LOOGIKA KONSPEKT EKSAMIKS (autor – mis iganes, kas tead teda või mitte, ei vastuta selles materjalis sisalduva informatsiooni (eba)õigsuse eest; palun ärge solvuge ega süüdistage) 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. ! D1.2. Samasusseadus Ühes ja samas arutluses, ühes ja samas suhtes peab iga termin või väide, kui ta esineb arutluses korduvalt, olema kasutatud iseendaga identselt. ! ! See tähendab, et kui me kasutame ühes arutluses mingisugust terminit või väidet korduvalt, ! ! siis ei tohi arutluse sees terminite ja väidete tähendused muutuda. ! D1.3. Vasturääkivusseadus
LOOGIKA KONSPEKT EKSAMIKS (autor mis iganes, kas tead teda või mitte, ei vastuta selles materjalis sisalduva informatsiooni (eba)õigsuse eest; palun ärge solvuge ega süüdistage) 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. ! D1.2. Samasusseadus Ühes ja samas arutluses, ühes ja samas suhtes peab iga termin või väide, kui ta esineb arutluses korduvalt, olema kasutatud iseendaga identselt. ! ! See tähendab, et kui me kasutame ühes arutluses mingisugust terminit või väidet korduvalt, ! ! siis ei tohi arutluse sees terminite ja väidete tähendused muutuda. ! D1.3. Vasturääkivusseadus
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida
1.LOOGIKA AINE JA PÕHIREEGLID Ratsionaalne mõtlemine- järjekindel ja reeglipärane mõisteline mõtlemine, kusjuures reeglid peavad olema mingil viisil õigustatud. Need võivad tugineda nt kogemuse üldisusele, mille allikaks peetakse tihti tegelikkust. Ratsionaalse mõtlemise eesmärk- tegelikkusega kohanemine. LOOGIKA UURIMISVALDKOND ongi peamiselt ratsionaalse mõtlemise seaduspärasused ja mõtlemise aktide produktid. Irratsionaalne mõtlemine- ebakindel, reeglipäratu või järgib väljendamatuid või vaieldavaid reegleid. Ei kuulu otseselt loogika uurimisvaldkonda, kuid selle olemasoluga tuleb arvestada. Võib tugineda mõtleja sisemistele ajenditele, nt soovidele või hirmudele, sageli neid ajendeid ei teadvustata. Mõnikord on mõtlemise aluseks irratsionaalne soov või usk, aga arutluskäigud
ARISTOTELESE LOOGIKA Referaat Juhendaja: Tallinn 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Logos, loogiline arutelu ulatub oma tähenduselt 'sõnast' kuni 'mõistuseni'. See on ratsionaalne hingeosa, millele vastandub alogon (mittearutlev). Loogika kuulub mõtlemisvõime ja intelligentsi juurde ning vastandub tundele. Selles töös räägin Aristotelesest, eelkõige tema käsitlusest loogikast. Loogika tähistab Aristotelesel pigem mõistuse omadust või võimet millegi juurde jõuda. Oma töös kasutan ma enamasti E. Salumaa ,,Filosoofia ajalugu I Antiikfilosoofia" raamatut, kus on minu arust kõige põhjalikumalt ja selgemalt kirjeldatud Aristotelsese loogika õpetust. Veel väga suureks abiks oli mulle W. Durant'i ,, Lood filosoofia ajaloost" raamat, sealt leidsin ka palju kasulikku ja huvitavat. Ülejäänud raamatudest, mis ma läbi töötlesin, sain võrreldes nende kahe raamatuga
vähem selgelt erinevaid rühmitusi (hulki; elusolendite kui hulga osahulki). Süstemaatika põhiühikuks loetakse liiki; nende kirjeldamisega tegeleb nn. α-taksonoomia. Liigid ühendatakse süsteemis perekondadeks, sugukondadeks jt. liigist kõrgemateks rühmitusteks (ß-taksonoomia); neid kõiki koos nime- tatakse taksoniteks. Tuleb eristada taksonit (näit. perekonda või liiki) kui süstemaatika kategooriat, hierarhilise liigitamise klassi (viimase sõna loogika-alases tähenduses) ja konkreetset taksonit (näit. perekonda Anemo- ne, ülane; liiki Anemone nemorosa, võsaülane). Liikide kõrgemateks taksoni- teks ühendamine (või elusolendite kogumi jagamine liikideks) on klassifit- seerimine ehk süstematiseerimine. Seda võib teha mitmeti sõltuvalt klassi- fitseerimise eesmärgist, aluseks olevast vaadete süsteemist eluslooduse mitmekesisuse päritolule, rakendatavast filosoofilisest alusest ja loogi- kast
Analüütilised otsustused, kus tegeleb mõistus, mille puhul on teadmine olemas. Analüütilised otsustused on see, et predikaat loogiliselt sisaldub subjekti mõistes ehk predikaadi omistamine on põhjendatud subjekti loogilise analüüsiga. Teatud mõistetesse on kätketud teatud tunnused, mida toetab loogiline analüüs. Siin me ei pea pöörduma kogemuse poole, et uurida edasi. Üks lause on analüütiline kui tema tõesuse üle saab otsustada keele tähenduste ja loogika alusel. Sünteetiline on kahe loogiliselt sõltumatu mõiste ühendamine ehk predikaat ei sisaldu subjekti mõistes(näite puhul: keha(subjekt) ei ole alati raske(predikaat)). Kuidas on aga selline seostamise õigustatus küsimus? Vasturääkivuse seadus(?), mida ei saa lubada loogikas. Ühele ja samale asjale ei saa vastupidiseid predikaate omistada – vasturääkivus. Analüütilised otsustused on aprioorsed otsustused(võivad olla empiirilised mõisted). Loogika annab eelise,
sotsiaalgeograafia, poliitilised teadused (politoloogia), majndusteadus, sotsioloogia, psühholoogia, demograafia, õigusteadus, filosoofia jt. TEADUSED FILOSOOFIA FORMAALSED EPIIRILISED TEADUSED TEADUSED Loogika kogemustel matemaatika põhinev KULTUURI- LOODUS- TEADUSED TEADUSED Füüsika, keemia, Bioloogia
Süllogism on loogikaprobleem, mis koosneb kahest eeldusest ning järeldusest. Süllogism on kehtiv, kui järeldus tuleneb eeldustest. Eksitakse seetõttu, et paljud ei saa aru, mida süllogistlik arutlus eeldab ning et tuleb keskenduda üksnes eelduste ja järelduste seosele. Selle asemel mõeldakse, kas järeldus tundub usutav. Toetutakse rohkem usutavusele. See tundub mõistlik strateegia, aga tegelikult näitab selline strateegia, et loogika reeglitest ei saada üldse aru. Näide: Kõik kunstiteosed on valmistatud puidust. Kõigist puidust esemetest saab valmistada kella. Järelikult saab kõigist kunstiteostest valmistada kellad. 3. Mispärast teevad inimesed Wasoni valikülesande lahendamisel nii sageli vigu? Mis tingimustel on samalaadsete ülesannete lahendamine lihtsam? Inimesed peavad kehtivaks süllogisme, milles sisalduv järeldus on eraldi seisvana usutav ning
KEEL · Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt- kõikides keeltes eksisteerivad organiseeritud märgisüsteem. Eristatakse keele kahte vormi: · keel kui süsteem, eripärane kood(mismoodi seda kasutatakse.. ) · kõne kui selle koodi kasutamine ehk keele avaldumine teksti ja kõnetegevusena. Kõne viitab sellele, kuidas kasutatakse keelt suhtluseks, kuid see pole ainus võimalus, kasutada võib ka muid märgisüsteeme nt viipekeel · suuline-kirjalik kõne on keele kaks vormi, mis esinevad paralleelselt. Kirjalikku kõnet peab õppima, nt 5-6 aastased lapsed, suuline kõne on loomupärane nt 1a. Inimesi iseloomustab verbaalne kõne- võime kõnet produtseerida ja teiseks teksti mõistmine- arusaamine verbaalselt esitatud materjalist. Verbaalse voolavuse test- minuti aja jooksul pannakirja niipalju loomi kui meelde tuleb vms Põhiküsimused kursusel · Kuidas mõistavad inimesed teateid? Kuidas suudavad nad seda te
Kõrgem matemaatika 1. Maatriksi mõiste, järk, tähistused, liigid. Maatriks ristkülikukujuline arvudega tabel, milles on m-rida ja n-veergu. Tähistused: (maatriksit tähistatakse suure tähega) a11 a12 ... a1n a 21 a 22 ... a2n i =1,2,..., m = A( aij ), ... ... ... ... j =1,2,..., n a m1 am2 ... a mn Maatriksi järk tähistab maatriksi môôtmeid; A on m*n järku maatriks. Maatriksi liigid: 1) Ruutmaatriks: m=n; 2) Diagonaalmaatriks: a11, a22, amm - peadiagonaal (diagonaalil ei ole 0; muud elemendid 0-d); 3) Ühikmaatriks (diagonaalmaatriksi erijuht): a11 = a22 ... = amm = 1; (Täh. E); 4) Nullmaatriks: aij = 0, iga i ja j korral; (Täh ). 2. Tehted maatriksitega (korrutamine arvuga, liitmine, lahutamine, korrutamine). 1) Korrutamine arvuga: A=(aij), kR; kA=C; C=(cij), kus cij = kaij. 2) Maatriksite liitmine: (m*n) ma. A, (p*q) m
(„ilu“, „esteetiline kogemus“) defineerimise võimalikkust ja mõttekust. Põhiteesid: 1) Traditsioonilise esteetika kriitika Kõik traditsioonilised teooriad (nt formalism, emotsionism, intuitsionism, intellektualism jne) on esitanud kunsti definitsiooni, ent luhtunud! Need esteetikateooriad eeldavad ekslikult, et a) kunst omab tarvilike ja piisavate omaduste hulka ning on nende kaudu defineeritav. b) sõna „kunst“/“kunstiteos“ esinemine meie keeles tõestab, et asjadel, millele me seda rakendame, on midagi ühist või et neil on mingi üks olemus. 2) „Perekondlikud sarnasused“ „Mängude“ näide – kaardimängud, lauamängud jne; neid vaadates ei näe midagi, mis oleks ühine kõigile, aga sa näed sarnasusi, sugulusi jne. Kunstiga on sama lugu (Weitz). 3) Kunst kui „avatud mõiste“
nende mittetoimimist. 2) Tekstikeskne kontekstikeskne uurimine Tekstikestkne e filoloogiline, kontekstikeskne e etnoloogiline. Filoloogilise suuna uurimismeetodid: soome ehk geograafilineajalooline meetod (vt http://agrikultuur.euni.ee). Vt slaid 3) Objektiivne subjektiivne aspekt Objektiivne uurimisobjekt ei tohi lähtuda uurijast. Peab kasutama umbisikulist tegumoodi. II Eesti rahvaluule 1. Rahvaluule liigitamise põhimõtted (Mõistete ,,liik" ja ,,zanr" tähendus, rahvaluule liigitamise teoreerilised lähtekohad) pärimustekstide liigituse alused: · liik kui teaduslik kontseptsioon nähtustele on omased tunnused, mille põhjal nad üksteisest erinevad. · liik kui püsiv vorm vorm sama, täidetakse uue sisuga. · liik kui muutuv vorm
kokkusurutud, eraldi järjestamata ja järjestatud reeglid · Hiina o konfutsianism (8.-5. saj eKr): keel on korra looja; o taoism (alates 4. saj. eKr): keel segab ühendust kõiksusega; · Kreeka · "filosoofiline periood": o Platon (428-348 eKr): dialoog "Kratylos" ratsionalismi (mentalismi) eelkäija Kas keel on olemas nomo (,,välja mõeldud") või physei (,,looduslik")? o Aristoteles (384-322 eKr): loogika, poeetika, retoorika tähed sõnad nomo mõisted referendid physei ,,Kuna keel järgib mõisteid, peab ta mingis mõttes olema universaalne." keskaja skolastikute universalismi eelkäija Lause põhikuju on ,,X on Y". Nt. Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv.
meie keeles tõestab, et asjadel millele me seda rakendame, on midagi ühist või et neil on mingi üks olemus). Perekondlikud sarnasused: kunsti puhul ei nähta midagi, mis oleks ühine kõigile, aga nähakse sarnasusi, sugulusi jne. Kunst kui avatud mõiste: defineerimatus tuleneb sellest, et kunstile on igiomased muutused ja loomingulisus ning ajaga kukutab kunstielu kõik definitsioonid; kunst on avatud mõiste ainult matemaatika ja loogika mõistetel on tarvilikud ja piisavad tingimused(suletud mõisted); defineerimine oleks kunstimõiste sulgemine ning see välistaks kunstis loomingulisuse. Keelelise pädevuse tees: kunsti defineerimatus ei ole probleem, sest kunstiteoste tuvastamine ei käi definitsiooni järgi. 2. Mida selgitas Kennick kaubalao näitega? On võimalik leida asjade seast kunstiteosed ilma definitsiooni teadmast. See on võimalik hoolimata rahuldavast kunsti definitsioonist, mida pole leitud. 3
1. Tunda filosoofia valdkondi (metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika) ning mida nad uurivad. Metafüüsika - küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Tänapäeval ei ole metafüüsika populaarne, valitseb relativistlik-liberaalne kõigi arvamuste suhtelisus. Kuna maailm ei ole enam metafüüsiliste küsimuste jaoks avatud, siis elab moodne filosoofia igavesti oma lõppu läbi. Käesoleva
keelt.Filoloogia(sünonüüm lingvistile) tõlgendab vanu tekste (klassikaline filoloogia) Foneetika- kõnehäälikuline tootmine ja tuvastumine. Arvutilingvistika-keelte ehitus ja funktsioneerimine arvuti abil. Matemaatiline keeleteadus Semiootikaga- märgiteooriaga Antropoloogiline keeleteadus e etnolingvistika- võõraste rahvaste keelte uurimine. Keeledidaktika, tõlketeadus, keeleplaneerimine- seostub sotsioloogia ja poliitikaga. 7. Keelte liigitamise põhimõtted Kokku on 6800 keelt(etnologue järgi).Keeli võib võrrelda erinevatest perspektiividest ja eri vajadustest lähtuvalt. Lingvistikas on olulised nii tüpoloogiline kui ka genealoogiline liigitus. Tüpoloogilise liigituse eesmärk on selgitada keelte struktuuri võrdlemise teel. Genealoogiline e geneetiline liigitus: tegemist on sugulus ja põlvnemissuhteid käsitleva lingvistika valdkonnaga. 8. Pidžin- ja kreoolkeeled.
kirjeldus tõene. - 3D objektide äratundmisel on olemas baasfiguurid, 3D objektide kataloog millest pannakse kokku objekt (peatelg, osateljed, kontuuri generaatorid, primitiivid) Biedermani teooria - Koostiskujundeid võib olla erinevate geomeetriliste kujunditega - Kokku 36 baasgeooni (kujundit) millest loome erinevad objektid Objektide osi (geoone) defineerivad mittejuhuslikud omadused: - On mingi teatud sisemine loogika - Kurvilineaarsus - Paralleelsus - Ühine lõppunkt - Sümmeetria - Kollineaarsus - Ja kuna need ei muut vaatepunktist sõltuvalt pole kontuurigeneraatoreid vaja Vaatepunktide sõltumatus objektide äratundmisel kehtib 135 kraadini. Kui vaatepunktide erinevus on suurem siis mitte. (olulised geoonid jäävad varju) Marri ja biedermani lähenemine aitavad aru saada kuidas objekte kategooriate vahel eristatakse
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraalinormid
06.030 ja P2OG.02.171 Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014/2015 õppeaastal. =========================================================================== 1. Mis on argument – esitage tähtsaim tunnus, lühikirjeldus ja neli tarvilikku tingimust? Argument on hulk väiteid, mis on esitatud toetama ühte väidet sellest hulgast – teesi või hüpoteesi ehk järeldusotsust. P1 .... Pn , järelikult Qn. Seda nimetatakse argumendiks. Argument on veenmisfunktsiooniga diskursus, millel on loogika ning mõte ning efektiivsust tagavad tugevustingimused. Argument on mõistetest, väidetest ja ühest järeldussammust koosnev diskursus, mille sihiks on adressaatide veenmine. A on argumentatsiooni komponent, kuid ei ole element, kui selle lahutamatu algosa – argument on analüüsitav struktuuriks ja funktsiooniks. Näide: E1: Mallet ja Kallet nähti käsikäes kinost väljumas. E2: Kalle on rääkinud, et Malle meeldib talle. JO: Malle käib Kallega.
Aristoteles (384-322 eKr) loogika, poeetika, retoorika 1) tähed sõnad mõisted referendid nomo physei “Kuna keel järgib mõisteid, peab ta mingis mõttes olema universaalne.” à keskaja skolastikute universalism 2) Lause põhikuju: X on Y (Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv) b keskaja Euroopas; Keskaeg • Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika) • Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. Renessanss (14.-16. saj) Erinevate keelte kirjeldused b) XIX sajandil (võrdlev-ajalooline keeleteadus, von Humboldt, noorgrammatikud) Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkimine • Rasmus Rask (1816) 1818 (islandi algupära) • Franz Bopp 1816 (sanskrit, kreeka, ladina, pärsia, saksa)
Arv, hulk, massi jäävus (veendumus, et objekt on olemas, isegi siis kui me seda ei näe) 7.-11. e-a Formaalsed operatsioonid- Mõtlemise vorm, mille omandavad lääneühiskonnas need inimesed, kes suudavad mõelda abstraktsetest või hüpoteetilistest probleemidest. Abstarktne järeldamine. Hüpoteetiline ja abstarktne mõtlemine (tulevik, teised maailmad). Loogika areng. Probleemilahendusstrateegia. KOKKUVÕTTEKS: suudab mõelda abstraktsetest prepositsioonidest, nii tegeliku kui võimaliku olukorra peale. 11+ e-a o Piageti kriitika: Katsed liiga abstraktsed, ei seostu laste igapäevakogemustega. Testida lapsi teistsugustes olukordades. Animism- vastused küsimustele, ei peegelda teadmiste puudumist; elu omistamine
lepingud) või on universaalsed inimõigused, mis tulenevad inimloomusest (nagu näiteks need õigused, mis sisalduvad ÜRO Inimõiguste Deklaratsioonis). Ühiskondliku lepingu teooria filosoofiline seisukoht, mis väidab, et õigused ja kohustused tekivad lepingutest inimeste ja ühiskonna vahel. T. Hobbes ja J.J.Rousseau väitsid, et algne ühiskondlik leping oli vajalik, vältimaks anarhiat ja sotsiaalseid konflikte. Üldine hüve ühiskonna poolt defineeritav avalik huvi, mis annab aluse üksikisiku ja kollektiivi tegevusele (vrd: tegutsemine pro bono publico - avaliku hüve nimel).
Keele käsitlemine: A) Antiikmaailmas (Vana-Kreeka: Platon, Aristoteles): - Platon (428-348 eKr): dialoog “Kratylos” - Sokrates: Kas ei ole näiteks kummaline, et sõnasse katoptron [peegel] on lisatud r? Need, kes nii teevad, ei hooli tõest vaid ainult sellest, kuidas oma suud liigutavad. Nad lisavad algupärastesse sõnadesse kõikvõimalikku, kuni ükski inimene ei mõista sõna tähendust. - Aristoteles (384-322 eKr): loogika, poeetika, retoorika; “Kuna keel järgib mõisteid, peab ta mingis mõttes olema universaalne.”; tähed + sõnad (nomo) = mõisted + referendid (physei); Lause põhikuju: X on Y nt. Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv; sarnaneb keskaja skolastikute universalismile; - Dionysios Thrax (2. saj eKr), esimene säilinud täielik grammatika “Techne grammatike”: sõnaliigid (va adjektiiv), grammatilised kategooriad, lause mõiste; traditsiooniline grammatika;
Õiguse eksami küsimused 1. Õiguse eelastmed: Tavad, traditsioonid ja moraalinormid. Olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust. Olid sotsiaalseteks harjumusteks, mis korrastasid inimkäitumist, kergendasid ja vääristasid ühiskondlikku elu. Tunnused: 1) üldise iseloomuga 2) üldkohustuslikud 3) garanteeritud korras 2. Ius non scriptum, ius scriptum: ius non scriptum - kirjutamata õigus - teadlased on tuvastanud, et õigus eksisteeris ka enne, kui tekkisid esimesed kirjalikud allikad ja seda perioodi nim. õiguse eelajalooks e. ius non scriptum. Õiguse ja õigusmõistmise tunnused olid juba sugukodliku korra ajal, reeglite eiramise eest karistati sugukonnast väljaheitmisega (= surmanuhtlusega). Veretasu e. kättemaks. ius scriptum - kirjutatud õigus - vormaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist. Riik sekkus, kui seda nõudis kannatanu. 3. Õiguse tähistamine ja õiguse idee: Õi
annaabi.ee 
