Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Modernism - sarnased materjalid

modernism, avastada, jutustaja, edastada, woolf, proust, inglisekeelsete, allikates, darwin, marx, ümbrus, tegelastel, küsimusi, armastada, selgub, realism, paistis, hindab, olukordi, nimesid, esitata, järjestuses, segamini, millestki, jutustama, sunnib, vaatajaid, kriitilise, ajendatud, mailma, lõpmata, keerulisemad, otsima, inimeset, kasulikke
thumbnail
8
doc

Nimetu

Märksõnadeks on mosaiiksus ja mitmetähenduslikkus. Oluliseks muutuvad subjektiivsed läbielamised, tunded ja alateadlik soov korrastada korrastamatut. Modernistid püüdsid oma loominguga maailma täiustada ja parandada, kutsusid üles puhastumisele. Nad uskusid edasiminekut ja progressi. Suurt tähelepanu pöörati teoste vormile. Kõige suurem muutus võrreldes eelneva kirjandusega toimus tekstis. Tekstis kehtivad omaenese seadused. Ideaal on luua asju, mis poleks looduse koopiad. Modernism tähendab laiemalt lugeja sokeerimist, tekstide suunamist vähestele valitud lugejatele või siis üldse mitte lugejatele traditsioonilises mõttes. Lugeja pole autorile oluline ega esiplaanil. Ka lugeja ei otsi teksti taga autorit või tõde, vaid mängib tekstiga, unustades autori. Talle on oluline tekst ise, mis tekitab temas assotsiatsioone. Modernism tõstab esile autori ja keele/teksti suhte. Tekstil puudub klassikaline kompositsioon, algus, keskpaik, lõpp

Kirjandus
207 allalaadimist
thumbnail
5
docx

20. sajandi I pool

erinevas stiilis. Lõpus on päeviku katked jne. 100 a tagasi oli see ebatavaline, see et kirjanik kirjutas erinevas stiilis. 1922 ,,Ulysses" ­ seda eesti keeles ei ole. Tõlkida on võimalik, aga ei ole mõistlik ­ palju läheb kaduma. See on nagu pooleldi lugu, jutt ja teadus mis püüab võtta kokku kogu inimkonna kultuuriloo. Epifaania ­ valgustus, kirjaniku ülesanne oli pakkuda meeleselgust ja ülendust. 1939 ,,Finnegans Wake" ­ kokkusulandunud keel ­ ta oli lõksus teadlane. Virginia Woolf ­ Alguses meeldis Joyce, aga hiljem ei meeldinud talle tema roppused. Ta pani asja kirja peenemalt ja naiselikumalt. Elas samal ajal kui Joyce (1882-1941) elu lõpetas enesetapuga, kannatas skisofreenia all. Tema essee ,,Oma tuba", räägib sellest, et olla kirjanik on vaja raha ja oma tuba. Shakespeare´i õde näiteks oli sama andekas kui tema vend aga ühiskond ei andnud võimalust väljendada. Marcel Proust (Prantsusmaa) ­ 1871-1922

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Kordamisküsimused 2016 lõplik variant vastustega

ise, et pääseda tsensuurist). Lugejaga seostub ka lugemisnauding (ootused, pingelisus jm). Proosateose mõju lugejale: korrastuselement kaootilises maailmas ja võõrituselement rutiinses maailmas.  Teos. Kirjandusteos on ennekõike sõnakunstiteos (kirjapandu ja sõnad). Nende abil sisenetakse kirjandusteose maailma. Kirjandusteose vaatepunkt. Kirjandusteose avaneb lugejale mingist vaatepunktist, s.o paigast/teadvusest, kust sündmustikku nähakse. Teose jutustaja on teose sündmustikku edastav hääl. Mina-jutustaja kõneleb toimunust lähtudest enda vaatepunktist (s.o piiratud vaatepunktist). Piiratud vaatepunkt kasutab sisemonoloogi (e sisekõnet) ja teadvuse voolu (tegelase hüplikud mõtted) tehnikaid. Tema-jutustaja (e kolmandas isikus) võib edastada ühe tegelase piiratud vaatepunkti, kuid vahel pole see piiratud üknses ühe tegelase taju-ulatusega. Kõiketeadev jutustaja

Kirjandus
30 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Maailmakirjandus eksam

aga tähtsal kohal. Lavatehnika ja eriefektide algelisus - renessansi näitekirjanik usaldas publiku fantaasiat, lavatehnika ja eriefektid olid olematud, seda suurem roll oli tekstil. "Sagräännahk" Honorè de Balzac 15. Peostseen romaanis ,,Sagräännahk (vt loetud lõik lk 56­64). Kuidas segunevad selles realismi, fantastika ja groteski elemendid ja jutustaja sotsiaalne kommentaar? Peostseen kui elu allegooria. Peostseenis väljendub realism ja fantastika näiteks naiste kirjeldamisel. "Üks neist oli pahe hing, teine pahe ise ilma hingeta." Samas ei saanud Raphael ja Emile lõpuks aru, kas toimuv on unes või ilmsi. Nende kõge tavatumad unes esinevad nähtused valdasid neid elavalt. Grteski elemendid olid samuti naistekirjeldamisel esindatud. Näiteks Aquilinat kirjeldati nii, et ta oskab naerda kui deemon ja nutta kui ingel.

Maailmakirjandus ii
18 allalaadimist
thumbnail
24
docx

POEETIKA

tegutsevaid inimesi ­ tegelikkus on näitekunsti oluline tunnus. Võib oletada, et dramaatika on välja kasvanud rituaalist ­ mõlema aluseks on tegus, sooritus. Dramaatika on dialoogiline ­ tekst on tegelaste otsekõne. Autori remargid on vähemuses ning on eraldaud sulgude või erineva fondiga. Monodraama ­ koosneb vaid ühe tegelase kõnest Autori kohalolek on näidendites varjatud ­ tegelased pöörduvad otse vaataja poole. Eranditeks on teosed, kus tegevust juhib üks tegelane ­ jutustaja ntks. Kõne on tegevuslik ­ rääkimise situatsioon mõjutab tegelasi ja tegevust, samas sooritatakse kõne abil tegusid ehk kõne akte, mis muudavad olukorda. Seega on tegutsemine ka sõnaline. Draama on suunatud teatrile ­ kirjanik võtab näidendit kirjutades arvesse teatri tehnilisi võimalusi.1 Lugemisdraamad ­ teosed, mille suur maht, keeruline probleemistik või lavastamise piiratus lavatehnikat arvesse võttes. Neid on võimalik mängida, kui

Kirjandus
15 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Sissejuhatus kirjandusteadusesse

Anakrooniaid ehk tekstis esinevaid ette- ja tagasivaateid võiks oma päritolu järgi jagada kolme rühma: Prolepsis – tekstis esinev ettevaade Analepsis – tekstis esinev tagasivaade Jutustajatüübid heterodiegeetiline - väljaspool lugu, hierarhia tipus seisev, sageli kuid mitte alati omab juurdepääsu kõigile sündmustele ja tegevuskohtadele, omab loost enam infot kui tegelased, enamasti lugejale usaldusväärne. Alatüüp nn. kõiketeadev jutustaja, taotleb usaldusväärsust ja autoriteeti, suunab lugeja hinnanguid tegelastele ja loole. Esineb sageli realistlikus romaanis. homodiegeetiline – teose kõrvaltegelane, sündmusi ja tegelasi esitatakse tema perspektiivist, on soodsal positsioonil sündmuste esitamiseks, ta võib olla erapoolik ja ka ebausaldusväärne. 4 autodiegeetiline - peategelane kui jutustaja. Lugu esitatakse jutustaja perspektiivist, sügavam

Kirjandusteadus
33 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Modernism kunstivool

Toimumis koht samas kohas, üks väline tegevus (kiri), pinget kruviti mõtete ja aruteludega (sisemine pinge). Inimese peamine kohustus, kirjutas esialgse lõpu pärast- tõestatada naisküsimus, näidata, et naine ei sõltu ainule mehest, tal on õigus teha seda,m is ta õigeks peab. Igalühel on kohustused enda ees, Ibsen rõhutas oma näidendiga, et ühiskonna ettekirjutatud reeglid ei tohi võtta naiselt õigust täisväärtuslikule elule. 3. MODERNISM (ühiskondlikud tingimused, eeldused, mõtlejad, perioodid, -ismid (esitlused vihikust), tunnused, proosa, luule, draama, aeg, märksõnu (esitlus+rühmatöö), ajatelg) . Ühiskondlikud tingimused: tööstuslik majanduslik areng, linnastumine, metropolid nt New York, London, töölisklass, kultuur kättesaadav paljudele, massimeelelahutus, I ms, Titanicu hukkumine, tapatalgud, rahvuslik viha, kosmopolitism, antirahvuslus, künism, ka elukohanematus peale sõda

Kirjandus
12 allalaadimist
thumbnail
54
docx

Kirjanduse konspekt 10-12. klass

- sotsiaalolustikuline romaan = ühiskondlikud olud Romantiline romaan - tunnete esiplaanile seadmine - erakordse otsimine - fantaasia ülistamine - elu kujutamine nagu unistuses - looduse ülistamine - tegelased olid kas väga head või väga koledad Realistlik romaan - tõepärane pilt (palju detaile) - tegelased on keerulise hingeelu - objektiivne- autor ei anna hinnanguid - kõige kunstliku eitamine Virginia Woolf ja psüholoogiline romaan Virginia Woolf (1882-1941) - modernistlik autor - süvapsüholoogilise romaani esindaja - „Teadvuse voolu“ esimene sõnastaja Teadvuse vool - ei kirjeldata tegelikkust, reaalseid sündmusi - keskendutakse inimese teadvuse, mõttete, tunnete kirjeldamisele - kirjanil läheb sügavale tegelase hinge - kogu teos on kirjutatud tegelase sisemonoloogina - puudub järjepidev süžee Woolfi looming

Kirjandus
76 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Kirjandusteaduse alused

seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline; ilma nõela pistamat. Ümberütlused on ka sõnakeeld ehk tabu (Issand; Põrguvärst; härra direktor ­ mitte Ants või Maali) ja sellega kattuv maheväljendus ehk eufemism: põlluramm, armurõõm. 8 SÜMBOL ­ ehk võrdkuju, pilt või märk , mis esindab mõnd nähtust või mõistet, eriti abstraktselt. Sümbolism kui kunstivool püüab argipäevaste asjade ja sõnade tagant avastada kõrgemat tegelikkust, sageli jumalat nagu E. Enno. Allegooria ­ Sümboolne väljendus võib laieneda mõistukõneks ehk allegooriaks, kus tekst tervikuna vihjab millelegi, millest otse juttu ei tehta. H.Runneli luuletus ,,Üks veski seisab vete pääl" kõneleb küll üksikust veskist, milles võib aga näha kogu ühiskonna võrdpilti. Nii et allegooria esineb mujalgi kui vanades piiblilugudes ja valmides.

Kirjandusteadus
46 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Sissejuhatus kirjandusteadusesse 2015

... [romaani] vormi ja sisu (või teemade, stiili ja narratiivse ülesehituse) eraldamine on kunstlik ... kuna lugu, mida romaan vahendab ei ole eristatav viisist, kuidas seda vahendatakse. Mario Vargas Llosa, Letters to a Young Novelist, tõlk. Natasha Wimmer, New York, 2002,23, 25–26. Anakrooniad (analepsis-tagasivaade ja prolepsis e.ettevaade). (anakronism- eksimus kronoloogia vastu; mingi sündmuse, nähtuse jne. asetamine väärasse aega) Jutustajatüübid homodiegeetiline- jutustaja kui üks loo osalistest ja autodiegeetiline- peategelane on jutustaja. Heterodiegeetiline – väljaspool lugu, (hierarhia tipus) seisev, sageli (kuid mitte alati) kõiketeadev , omab juurdepääsu kõigile sündmustele ja tegevuskohtadele, omab loost enam infot kui tegelased, enamasti lugejale usaldusväärne. Alatüüp nn. kõiketeadev jutustaja, taotleb usaldusväärsust ja autoriteeti, suunab lugeja hinnanguid tegelastele ja loole. Esineb sageli realistlikus romaanis. NB

Sissejuhatus...
45 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Poeetika

! *Sõnakunstiteos- koosneb sõnadest paberil. Seda saab nautida kui midagi kirjapandut, jälgides autori väljendusoskust --> luule. ! ! *Proosateose puhul ununeb sõnaline külg. Sõnade kaudu sisenetakse teose maailma, et sealt edasi on oluline tegevus, mitte sõnad paberid (Ingl k sõna immersion--> vahendaja kadumine). KIRJANDUSTEOSE VAATEPUNKT ! Romaani tegevus avaneb lugejale alati mingist vaatepunktist. ! ! VAATEPUNKT on paik või teadvus, kust sündmustikku nähakse. Kirjandusteose JUTUSTAJA on hääl, mis edastab teose sündmustikku. Kui romaan on kirja pandud MINA-JUTUSTUSENA, on olukord lihtne: mina-tegelane kõneleb toimunust oma vaatepunktist lähtudes. Mina-jutustus on alati piiratud vaatepunktiga jutustus. ! -Mõnikord kasutab piiratud vp-ga jutustus SISEMONOLOOGI- tegelase sisekõnet. Sisemonoloogi kujutatakse tavaliselt teadvuse vooluna-> tunnete ja mõtete üleskirjutused. ! TEMA-JUTUSTUS- kolmandas isikus röögitud lugu. Võib edastada vaid ühe

Poeetika
87 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Sissejuhatus kirjandusteadusesse

FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt ,,Postkolonialism") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 9­14), Luule poeetika (17­88, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139­194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110­135. S

Kirjandus- ja teatriteaduse...
232 allalaadimist
thumbnail
31
docx

Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool

FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt „Postkolonialism”) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135. S

Keeleteadus
45 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Kirjandusteooria

kõrval võib rääkida ka tegelase sisekonfliktist, milleni viivad vastuolulised tunded, kired, kalduvused ning kohustused ja moraalsed veendumused. Intriig ­ teose sündmuste kulg tegevuste ja vastutegevuste ahelana Moto ­ teisest kirjandusteosest valitud juhtmõte, mis selgitab peatüki või kogu teose ideed, tõstab esile olulist. Raamjutustus, -novell, -romaan ­ kompositsioonivõte; üks jutustus sisaldab endas veel teise jutustuse või terve seeria jutustusi. Tegelaseks jutustaja, kes on kõrvaltvaataja rollis. Jutustaja esinemine ja tema seisukohad, arvamused, mis esitatakse teose alguses ja lõpus, raamivad teost. Nt Boccaccio ,,Dekameron". KIRJANDUSE PÕHILIIGID Liik ehk zanr on väljakujunenud struktuuri ja sisutunnustega kirjandusvorm. Nt eepika zanrideks on eepos, romaan, jutustus, novell jne. Igal zanril võib omakorda olla alazanre ehk zanritüüpe, nt romaanizanril arenguromaan, kiriromaan. 20.sajandil piirid eri zanride vahel

Kirjandus
65 allalaadimist
thumbnail
32
doc

EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II

A luule avaldamise katsed ebaõnnestuvad. Alliksaar on tunnustamata autor. Alustab uutmoodi kirjutamisviis, mis A 60ndate alguse loomingus põhineb kõlaloomingul: assonants, alliteratsioon, kõlaprintsiibid toimuvad sõnamoonded jne. Meenutab sürrealistlikku esteetikat. Kui see muutus toimus, siis Alliksaar ei teadnud sürrealismist midagi, teadmine tuli hiljem. Paralleel on olemas, aga seesmise hääle kuulamine on oluline. Helid mängivad peas. Isetekkeline modernism. Tekst toetub paralleelismidele 1960ndate loomingus. Pikkade ridadega ei mahu ühele lehele ära. Fragmentaalsuse esteetika. Tähenduslikud on kuhjamine ­ kõike on väga palju, kõik on väga suur ja totaalne. Suur haare on sulaaja kirjanduses üldisemalt omane. See, kuidas see välja näeb ja teksti ülesehitus on omas ajas Eesti kirjanduses peaaegu võimatu leida. Alliksaart on halb immiteerida. Klassikalised ranged sonetid ja kõige pöörasemad sürreaalsed vabavärsid.

Kirjandus
96 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Teatriteaduse alused (kordamisküsimused)

Laialt levinud sõnateatri tähenduses. Dramaturgia ­ teatud perioodi kirjandusprotsessid (nt 20.saj eesti dramaturgia). Draamateose kompositsiooni ja lavastamise teooria. Tekstiehituse tasandil on ta lavastuste ja filmide tekstiline alus, millele on vastav struktuur ja reeglid. DRAMAATIKA EEPIKA Jutustatakse lugu. Sõnakunsti liik Jutustatakse lugu. Sõnakunsti liik Pole jutustajat. Info ja inimese siseelu antakse edasi On jutustaja. Inimese siseelu kujutatakse kirjeldades. dialoogi ja remarkidega. Aja- ja ruumisuhted arvestavad teatri tingimustega. Aja- ja ruumisuhted ei arvesta teatri tingimustega. Keskendub inimsuhetele. Ei pruugi vaid inimsuhetele keskenduda. TEATER KIRJANDUS Ajalis-ruumiline kunst Ajaline kunst Ruumisuhted on vahetult tajutavad Ruumisuhted tuleb sõnadesse panna

Draama õpetus
76 allalaadimist
thumbnail
62
pdf

Kirjandus- ja teatriteaduse alused

Walpole, M. C. Lewis, Ann Radcliffe, Mary Shelley. Saksa Schauerroman, Prantsuse roman noir. Luule ja proosa vastandus Luuleteksti algus on musikaalne ja alus keeleväline. Proosa on keelenähtus. Luule on vahepealne, suguluses muusikaga. Luule on muusikalis-kirjanduslik zanr. Vene formalistid ja strukturalistid: luule on deformeeritud keel. Poeesia on korrapärane vägivald tavalise keele suhtes. Värsi tiheduse mõiste. Luuleteksti suurus on piiratud, seega piisab vähestest sõnadest, et edastada sõnumit kontsentreeritult. Luule keel on tihe. Luule seotud ja proosa sidumata keel. Luule seotus on ka graafiliselt väljendatud (luulerida, riim ja rütm). Proosakeel ei anna oma tihedusest lugejale teada. Proosakeele seotus on vähemärgatav. Luules on rütmilisus ja ühikute korrapärane vaheldumine kohustuslik (rõhulise-rõhutu silbi vaheldumine, rea pikkus). Proosa jagunemine süntagmadeks on suvaline. Seotud põhiliselt intonatsiooniga. Luules on

Kirjandus- ja teatriteaduse...
518 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Maailmakirjandus

romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi vahetusel (kuni I maailmasõjani, kui valdavaks sai modernism e avangardism). Ida-Euroopas (ka Venemaal ja Eestis) vähemalt II maailmasõjani. Edgar Allan Poe (1809-1849) USA kirjanik, tuntud nii luuletaja kui ka proosakirjanikuna. "Tamerlan ja teisi luuletusi" (1827) ­ Byronist mõjustatud Ida-temaatika, iroonia, grotesk, kõlaefektid, siseriimid. "Kaaren ja teisi luuletusi" (1845). Nimiluuletus "Kaaren" ­ kõlaefektid, siseriimid, kordused, juhtmotiiviks surm ning armastus, millel lasub surma ja ängistuse vari. WALT WHITMAN (1819-1892)

Kirjandus
225 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks

terviklikumaks luulekoguks, kus vastanduvad ja ühenduvad realism, sümbolism ja ekspressionism, objektiveeriv nägemus ja isiklik elamus. Enamik ballaade ,,Õnnevarjutuses" on pärit rahvapärimusest (saatusemotiiv ja õnne võimalikkus), kuid ta ei kasuta puhast rahvalaulumõõtu. Tema ballaadid näitavad, et õnne purunemisega on seotud sügavamad psühholoogilised põhjused. Luulekeeles on rohkelt dialoogi ja tegelaste sisemonolooge, kuid olulisel kohal on ka välise jutustaja roll. Paguluses võimendub tema kui poliitilise luuletaja roll, eriti esimeses Rootsis ilmunud kogus ,,Sädemed tuhast" (1954). Üldine lähenemine loomingule on lüürikakeskne. Hilisluules on ka oluline koht lüürilist, eepilist ja dramaatilist alget ühendavatel luuletustel. 5. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 1917­28. UUSROMANTILINE PROOSA ja/või EKSPERIMENTAALNE LÜHIPROOSA (kõrgaeg u 1909 ­ 25) Uusromantilise proosa tuli Eestisse 1908-1909

Kirjandus
42 allalaadimist
thumbnail
43
doc

Sissejuhatus vene kirjanduslukku II

Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU II Lea Pild 1. september 2009 Realismi tekkimine vene kirjanduses Kaks kirjanduslikku suunda: romantism ja realism. 1840ndatel aastatel kujuneb realism kirjandusliku suunana. Realismi on defineerida kõige raskem (võrreldes romantismi, akmeismi, futurismi jms). Kõigil teistel on väga täpsed kirjanduslikud määratlused. Nad kirjutasid manifeste, kuhu pandi kirja mingi suuna määratlused. Vene realismis ei ole manifesti olemas. Realism tekib vastureageeringuna romantismile. Romantistid ­ Puskin, Lermontov poeetidena ja Gogol proosakirjanikuna. Puskini lõunapoeemid ei ole romantilised? Lermontovi ,,Meie aja kangelane" ei ole ka romantiline, vaid realismi tunnusmärkidega teos. Romantiline on ,,Deemon". ,,Deemon" ­ Deemon oli ingel, keda Jumal karistas. Deemon vihkab maailma ja t

Kirjandus
109 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Eesti Kirjanduse Ajalugu II

1936 Rannajutud 1937 Taeva palge all 1942 Hea sadam 1952 – 53 Tee kaevule 1963 Kevadine maa 1978 Projekt Victoria Kirjutanud väga suures mahus. Annab välja romaane, novellikogusid, näidendid ja lasteraamatuid. Romaanides on hea tegelane. Peategelane näitab lugejale turvalise helge maailma, kus võidutseb hea ja taganeb kuri. Enamasti head tegelased, vaid üksikud halvad. Mälk hea jutustaja. Hästi loetav. Kujutas elu nii nagu see on, ei liialdanud. Oli rahul sellise maailmaga nagu ta on. Mälgu looming on mitmekülgne: rannajutud pakuvad maailmasoojust, ajalooaines toob lugejale naeru suule, paguluspõlve õnnestunumad romaanid küsimärgistavad maailma lihtsat, kaalumiseta omaksvõtmist. 9) Psühholoogiline ja naturalistlik proosa 1917–44 (Peet Vallak jt) Reed Morni “Andekas parasiit” algatas süvapsühholoogilise eneseeritluse. Oli ka teisi autoreid, nagu Mart Raud, Leo

Eesti kirjandus
78 allalaadimist
thumbnail
51
docx

Populaarkultuuri teooriad

Neid tuleb vaadata koos, omavaheliste suhete kaudu. o Nt leiab ta vigaselt:. I pärast on ta rahutu, kui ei võeta arvesse inimese loomalikku päritolu. II ei sobi kui uuritakse aind seda, mida on dokumenteeriud, mis on kirja pandud. III vaadatakse kunsti millegi kõrvalisena. o - Ükski kolmest pole iseseisev, kõik kolm peavad olema koos. Marx marx?? · Maailma jaotus ­ ühiskondlik olemine jaotub kaheks: 1. Pealisehitus (ühsikondlikud suhted) 2. Baas (majanduslikud suhted) · Willams oli vastu: o Strukturalism. Struktualismi loogika: me paneme ise reaalsuse kokku keele kaudu, me ei saa reaalsust ennast vahetult kogeda. Seetõttu me elame maailmas kus reaalsus on aind keeleline konstruktsioon. Me tegeleme asjadega,

Populaarkultuuri teooriad
77 allalaadimist
thumbnail
42
doc

Nüüdiskirjandus

uuslinnajagude kirjandus. Glamuur, suurlinnaruum imbub eesti kirjandusse vaikselt 90ndate vältel. Edasi seostatakse kogu lugu Castanedaga ­ nõidade, maagia uurija. Temast saab üks new age'i liikumise suuri filosoofe ja olulisi eeskujusid. Samuti alternatiivsesse maailmaruumi kuuluv autor. Jutustab astraalsetest maailmadest. Mõnes mõttes läheb see nimi siin vastuollu teaduslikkusega, ladinakeelsete loeteuldega, mis siin antud. Järgmises lõigus jutustaja registreerib oma meeleolu, selle muutust. Lennart on siin muidugi Lennart Meri. Lennarti vanaeided on viide tagasi ühele teksti kohale. Siis räägitakse siin veel kaktustega seonduvalt eri kaktuste geografilisest ruumist ja kodupinnasest. See kaktuste teema aga lõpetatakse siin juba järgmisel lehel. Järgnevalt tuleb üks lõik poodidest. Juba eelmine kaktustest rääkiv tekstiosa lõpeatatakse veidra lausega, kus osutatakse mingile kunagisele õhtule, kus keegi käinud oksjonitel ja

Kirjandus
279 allalaadimist
thumbnail
112
doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd

Kirjandus
156 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Kirjanduse lõpueksam 2011

Aquino Thomast. Lõpuks jõuab Dante viimase tasandini ehk 'kümnendasse taevasse', kus Jumal talle end armastuse ja valgusena ilmutab. Siit ka Dante peamine sõnum inimkonnale: kutse asuda rännule pimedusest valguse ja armastuse poole. Marie Under sündis 1883. aastal Tallinnas kooliõpetaja perekonda. Hiljem hakkas isa erinevaid ameteid pidama. Perekonnas oli palju lapsi ning majanduslik olukord polnud kiita. Isa ja ema olid padukristlased, isa olevat lausa olnud vennastekoguduse jutustaja. Marie käis Tallinnas ka koolis, saksakeelses erakoolis, mis oli ettevalmistus gümnaasiumiks. Kuigi kodus leidus kirjandust suhteliselt vähe, õnnestus tal ühelt sõbrannalt laenata saksa antoloogiat (ilukirjanduse valikkogu), kust avastas endale Goethe ja Schilleri. 13-aastaselt kirjutas oma esimese luuletuse, mis oli saksakeelne tundeluuletus. Pärast kooli lõpetamist teenis elatist lapsehoidjana, hiljem kassapidajana. Marie käis mängimas ka klaverit ning kohtus mehega,

Kirjandus
32 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks

EKSAM: ARHITEKTUURI AJALUGU 19. saj. TÄNAPÄEVANI EKSAMITEEMAD Historitsistlik arhitektuur Euroopas Antiik-Kreeka ja Rooma stiili jäljendamine 6)Historitsistlik arhitektuur- toimub ajaloolis-filosoofiliste tõekspidamiste alusel 7) Histrotsismi enim mõjutanud * Mineviku idealiseerimine ­tulenevalt tööstsurev. esilekerkinud pahedest * Mineviku uurimine- tingisid muudatused suhtumises ajalukku * Esteetilised mõjutused mitmesugustelt eksootilistelt maadelt * Isikupärase maitse esilekerkimine * Tellimustööde pidev suurenemine, arhitekt pidi arvestama tellija maitsega 8) Eeskujuks keskaegr. Pühakodade loomisel tihti jäljendati gooti stiili.

Arhitektuuri ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused

Üsna keerulised filosoofilised arutlused probleemide lahendamiseks. 14. Mäluproosa näiteid (Raud, Tarand, Kross, Mihkelson, Oksanen). Tabuks olnud teemade kohta rääkimine. Lähimineviku kujutamine ehk aeg alates 1940ndatest. Jaan Kross ­ esimene selline tekst ,,Wikmani poisid" 1988. ,,Väljakaevamised", ,,Tabamatus" (Jüri Vilmsi elust). 2001 ainus olevikuteemaline ,,Tahtamaa". Võimsaim üldistusjõud ,,Paigallennus" 1998. Jutustaja Jaak Serkel räägib ühe oma põlvkonnakaaslase loo, mis ristub eesti rahva jaoks traagiliste sündmustega. 1944. aasta sügispäevad, kui saksa väed minemas, uued okupatsiooniväed sisse tulemas. Need sõjasündmused katkestasid terve põlvkonna eestlaste elutee. Peategelane Ullo Paerand ­ tema traagiline finaal on sisepagulus. Memuaaribuumi üheks algatajaks oma teosega ,,Kallis kaasteelised". Objektiks need, kellega ta oma eluteel kohtus

Kirjandus
267 allalaadimist
thumbnail
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid ­ eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on

Kirjandus
94 allalaadimist
thumbnail
174
doc

Kirjanduse mõisted A-Z

jutustus ­ novelli ja romaani vahepealne zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. Jutustuse kolm põhikomponenti on süzee, tegelased ja miljöö. Jutustuse süzee ei keskendu ühe peamise sündmuse kujutamisele, vaid kaldub sageli pealiinilt kõrvale ega ole pingestatud nagu novellis. Tegelasi kujutatakse arengus. Jutustuse miljöö (aeg ja ruum) võib hõlmata pikki ajavahemikke ja erinevaid tegevuskohti. Jutustus esitatakse tavaliselt jutustaja (autori) vaatepunktist, kes jälgib sündmusi kõrvalt või on selles osaline. Jutustaja pidev kohalolek on üks jutustuse põhitunnus ning muudab süzee arengu aeglaseks. Tuntud jutukirjanikud on venelased Ivan Turgenev (1818­1883), Anton Tsehhov (1860­1904); ameeriklased Mark Twain (1835­1910), Jack London (1876­ 1916); eestlased Eduard Vilde (1865­1933), Mati Unt (1944). jutustav novell ­ vt novell. jämekoomika ­ veiderdamine. Jämekoomikat kasutatakse sageli jantides.

Eesti keel
59 allalaadimist
thumbnail
33
odt

11. klassi kirjanduse eksam

1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitmel pool. Samanimeline kirjastus

Kirjandus
400 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt

Traditsiooniline esteetika taastunud. Selle eest ei pea võitlema. Kultuur muutub iroonilisemaks. Nüüd tuleb nali, mis alati naljana ei mõju. Teravus võib tulistada igas suunas. Madaldumine? Kui mõtleme laiemalt selle peale, et oli NL esteetika, traditsiooniline esteetika. Viimases esteetikas oli selge vahetegemine, mis hea või mis halb. Vahetegemine hakkab kaduma, kogu ajajärgule iseloomulik. Ka popkunsti puhul, piirid tühistuvad. Tendent on olemas, traditsiooniline hiljem tugevneb. Modernism? Taustad olemas, kas nende pealt sünnib muu? Uueaegsed kirjanduskäsitlused juba võitlevad sellepärast. Modernism on tähtis, sest näha ja kui tahame postmodernismi puhtaid ilminguid, siis puhtaid näiteid pole. Taustu palju. eksistentsialism Kafka psühhoanalüüs - Freud oluline. Tõuseb esile ka Lungi psühhoanalüüs. Öeldi, et Jung on eksinud jne

Eesti kirjanduse ajalugu II
78 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)

Vanamees juhatab nad käänulist teed mööda Surmani. Nad leiavad kullahunniku ja tahavad seda öösel ära viia, et keegi ei näeks. 2 meest jäävad kulda valvama. 1 läheb linna süüa-juua tooma. Need 2 tahavad aarde kahevahel ära jagada ja 3. mehe ära tappa. 3. mees mõtleb teel linna, kuidas kogu varandus võiks ainult talle kuuluda. Mees ostab linnast mürki, et teisi tappa. Kõik saavad kokku. 2 meest tapavad 3. ära ja ise joovad mürgitatud veini ja surevad ka. Jutustaja võib müüa patust päästvaid indulgentse, kui on piisavalt raha. 8) Uusaegse lüürika ja proosa algus. Petrarca ja Boccaccio Uusaegse lüürika isa on Petrarca, kuigi juba trubaduurid valdasid suurt vormitäiust ja uue maheda stiili meistrid viljelesid sonette. F. Petrarca ­ uusaegse lüürika isa. Tema noorus möödus Avignonis, kus nägi kirikus esmakordselt Laurat, kellest sai tema südamedaam ja muusa, kogu loomingu suurim ülistus

Kirjandus
72 allalaadimist
thumbnail
42
doc

KIRJANDUSE EKSAMI PILETID

" ,,Südametunnistuse olemasolu näitab meie arengu ebatäiuslikkust." ,,Kuritegu pole kunagi vulgaarne (labane), kuid vulgaarsus on alati kuritegu." Sõnades väljendab oma ülimalt põlgust, arrogantsust (ülbus), samal ajal kui ta kirjutab, siis lööb tema geniaalsus ikkagi välja, sealt tuleb eetika välja, mitte ainult esteetika. Pärast Ameetikast naasmist Wilde abiellus, kaks last, ta on 80ndatel aastatel Londonis äärmiselt populaarne, sest ta on suurepärane vestluskaaslane ja andekas jutustaja. Kirjutab teosed, mis vaimustavad kaasaegseid. Et ära elada, kirjutab terve rea vaimukaid komöödiaid, mida ise ei armasta. Muinasjutte, romaane. Teda imetletakse ja kadestatakse. Väga teravakeelne ja irooniline. Tema olek ja temaga suhtlemine tekitab talle üsna palju vaenlasi, kuniks ta on edukas, need vaenlased talle ligi ei pääse, nii kui tema täht hakkab kustuma, on neid jalaga lööjaid lõpmata palju. 1895. Aastal hakatakse tema üle kohut mõistma

Kirjandus
16 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun