Itaalia juustud (1)

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS

KOKK
K-07B
ITAALIA JUUSTUD

Referaat

Juhendaja : …

Pärnu 2009

Niidupargi 2009
Parmesan
Itaalia köögi üks kõige tuntumaid esindajaid, originaalnimega parmigiano-reggiano. Selle juustu ajalugu on uskumatult pikk, ulatudes 11. sajandisse, ning juustu enda kohta oleks nii lõpmatult palju rääkida, et targem on vist piirduda võimalikult vähesega.
Lühike iseloomustus
Originaal -parmesan ehk Itaalias Bologna, Mantua , Modena või Parma piirkonnas valmistatav juust on keskmiselt 37%-rasvasisaldusega, kuiv, väga kõva, teralise, peaaegu kristalse struktuuriga juust. Parmesani valmitamiseks kulub 2 aastat, kusjuures ühe kilo juustu valmistamiseks kulub 16–20 liitrit erinõuetele vastavat piima, mille eest tarnijatele makstakse kaks korda rohkem kui tavalise piima eest. Originaaljuust on seetõttu väga kallis, makstes näiteks USA-s 24–30 dollarit kilo. Jäljendused, mida on sadu, maksavad muidugi vähem.
Väärtused
Kõiki vitamiine, proteiine, aminohappeid , mikroelemente ja muid parmesanis sisalduvaid väärtuslikke aineid ei jõua üles lugeda. Tohtrid soovitatavad seda kiiresti seeduvat ja hästi omastatavat juustu isegi vanuritele ja lastele ning haigetele.
Parmesani  maitset  ega lõhna ei ole seda mitte maitsnule võimalik kirjeldada, sest see on tavapärasest liiga erinev. Et veenduda, kas teist saab parmesani sõber või vihkaja , peate ise järele proovima. Selleks soovitatavad asjatundjad osta väikese tüki riivimata originaaljuustu (või Itaalias valmistatud jäljendust) ning seda kas riivida või lõigata sellest kartulikoorimisnoaga imeõhukesi laaste. Riivimiseks kasutage vändaga või tavalist käsiriivi.
Eripärad
Parmesani maitse on väga intensiivne, juust ise aga nii kõva, et riivimisel muutub ta mannataoliseks pulbriks. Sellest johtuvalt kulub parmesani toiduvalmistamisel üllatavalt vähe. Kuumtöötlemisel parmesan, nagu ka teised väga kõvad juustud peaaegu ei sula ning teda kasutatakse seetõttu pigem maitsestamiseks kui toiduainete omavaheliseks sidumiseks.
Kasutamine
Lauajuustuna söömiseks lõigatakse juustuhöövli või kartulikoorimisnoaga imeõhukesi laaste. Riivitud juustu riputatakse serveerimisel segasalatite peale (nt Caesari salat) ning klopitakse vinegrett- või ka muudesse külmadesse kastmetesse. Väga tuntud roog on ka penne pestokastme ja parmesaniga; hästi passib parmesan muidugi ka peaaegu kõikide teiste kuumade pastakastmete ja -roogadega. Kindlasti riputage veidi parmesani pitsade ja gratäänide (eriti aga tomatit, mereande, brokolit või lillkapsast sisaldavate) pinnale, proovige seda ka juustukastmetes ja fondüüdes või siis lihtsalt riputage püreesupi peale.

Gorgonzola

LehmaPiimast valmistatav itaalia Sinihallitusjuust, mis saab oma nime Milaanost põhja pool asuva Gorgonzola küla järgi (klõpsa kõrvaloleval fotol). Esimesed teated Gorgonzola kohta pärinevad 9-12. sajandist, nii et tegemist on üsna vana juustuga.
Pikka aega tunti juustu ‘rohelise stracchino’ nime all, ent 30.10.1955 sai Juust ametlikult uue nime. 1970. aastal võttis Gorgonzola Kaitsmise Assotsiatsioon üle kõik juustu tootmise ja turustamisega seonduva . Tänapäeval on Itaalias vaid 2 piirkonda, kus Gorgonzolat võib valmistada ja sedagi vaid teatud provintsides nendes piirkondades (Piedmonte piirkonnas: Novara, Vercelli, Cuneo, Casale Monferrato; Lombardias Bergamo , Brescia, Como , Cremona, Milaano ja Pavia). Hinnatud D.O.C. tähist võivad kanda vaid antud piirkondades kogutud piimast valmistatud Gorgonzola.
Gorgnozola sobib krõbedakoorelise (Röstitud) nisuleivaga või kuuma polentaviiluga. Joogiks sobib robustne punaVein, ent nt Gorgonzola Dolce sobib ka magusama valge või isegi roseega.
Mozzarella
Napoli regioonist pärinev mahedamaitseline ja pehme konsistentsiga noor juust, mida Itaalias varemalt valmistati ainult vesipühvlipiimast, nüüdisajal aga kas pühvli ja lehmapiima segust
või isegi ainult lehmapiimast.
Mozzarella eripära. Selle kogu maailmas tuntud ja hinnatud juustu valmistamisel kasutatakse erilist pasta filata meetodit, mis seisneb juustumassi venitamises ja saadud niitide kerimisel ümber pulkade. Oma nimegi olevat juust saanud sõnast mozzare, mis tähendab murdmist või äralõikamist