Symbian
Symbian
on mobiilne operatsioonisüsteem, mis on algselt loodud Psion´i
poolt ning pärast seda haldas seda Symbian Ltd. Praegu tegeleb
Symbian’iga Accenture.
Viimane
versioon Symbian 3 väljastati ametlikult 2010. aasta neljandas
kvartalis. Seda versiooni kasutati esimesena Nokia N8-s.
Esimene
Symbian’iga telefon oli puutetundliku ekraaniga
Ericsson R380
Smartphone , mis tuli müüki aastal 2000. See oli esimene seade mida
reklaamiti kui nutitelefoni.
Aastal
2007 Nokia tõi turule Symbiani OS’iga Nokia N95, mis kombineeris
erinevad
multimeedia funktsioonid nagu: GPS, 5 megapiksline kaamera
koos autofookuse ja LED-välguga, 3G ja
WiFi ühendus ning ka
TV-ühendamis võimalus.
Symbian
oli number 1 OS kogu maailmaturul aastatel 1996 kuni 2011. Arvatakse,
et kuni 2010.aasta 2.kvartalini on müüdud umbes 385 miljonit
Symbian’i OS’ga
seadet .
Symbian’i
kohta võib öelda, et see on surnud OS, kuna seda ei kasutata enam
peaaegu üldse. Symbian’i peamine kasutaja Nokia läks üle
Windows Phone OS-ile. Kuni aastani
2016 toetab Nokia Symbian’il baseeruvaid
seadmeid.
BlackBerry
on
seeria seadmeid ja nutitelefone, mida toodetakse Research In
Motion ’i poolt aastast 1999. BlackBerry toodete hulka kuuluvad
BlackBerry PlayBook
tahvelarvuti , pihuarvuti funktsioonidega
BlackBerry
nutitelefonid , kaasaskantavad meediamängijad,
internetibrauserid, mängimisseadmed ja palju muud.
BlackBerry
on tuntud tänu võimele saata ja vastu võtta e-kirju ning sõnumeid
tehes seda kõrge turvalisusega tänu sisse-ehitatud krüpteerimisele.
BlackBerry
seadmed toetavad erinevaid kiirsõnumite saatmise
võimalusi.
BlackBerry
osakaal ülemaailmses nutitelefonide müügis oli 2010 aastal 16,1%
ja sellega olid nad Nokia järel teine populaarseim nutitelefonide
müüja maailmas. BlackBerry interneti teenus on erinevaid
mobiilside tehnoloogiaid kasutades saadaval 91 riigis üle maailma rohkem kui
500 mobiilside operaatorile.
Praegu
aastal 2013 on Blackberry turuosa vaid 1,51%, isegi vähem kui
Symbian’i turuosa.
Bada
operatsioonisüsteem on arendatud Samsungi poolt. Sõna „bada“
tähendab korea keeles merd või ookeani. Mõeldud kasutamiseks
nutitelefonides. Tänaseni on Eestis müügil olnud ainult üks Bada
OS-ga telefon – Samsung S8500 Wave. Selle telefoni menüü on kiire
ja loogiline. Otseteed ja
programmid on paigutatud menüüs
mitmele menüülehele. Sarnaselt iPhone-ga saad vasakule või paremale
näputõmbega
liikuda menüülehtede vahel.
Telefon
toetab kuni 10 avaekraani, mida saad vidinatega sobivaks sättida.
Avaekraanil ülalt alla suunas näpuga tirides
avaneb menüü, kus
saad lihtsalt sisse välja lülida WiFi, Bbluetooth ühendused ja
muuta heliprofiili hääletu asendisse. Bada OS võimaldab kasutada
mitut rakendust korraga ehk „multitasking“ tugi on olemas.
Toimetavaid
rakendusi näed tegumihaldurist. Sinna pääsed menüü nuppu pikalt
all
hoides . Vajadusel saad sealt miinusmärgil toksides
mittevajalikud programmid sulgeda. Veebilehitsejal on Flash tugi
ilusasti olemas. Mitme näpuga zoom tugi on OS-is olemas.
Lisarakendused leiadSamsung Apps lehel. Neid ei ole veel väga palju,
kokku umbes paarikümne
ringis . Muu poolest meenutab Bada OS
kasutamise kogemus teisi puuteekraaniga Samsung telefone.
Maemo
on Nokia „Maemo Devices“ grupi poolt arendatav
operatsioonisüsteem, mis on mõeldud kasutamiseks
nutitelefonides ja interneti tahvelarvutites. Põhineb avatud
lähtekoodil.
Telefonidest
on Maemo OS peal Nokia N900-l, mis on nüüdseks juba mõnda aega
müügil olnud. Maemoga N900-l on flash
toega veebilehitseja
olemas. Lisaks kõik need funktsioonid, mida oleme
harjunud nutitelefonis kasutama. Tänaseni ei ole Maemo veel väga levinud
ja raske on leida lisarakendusi, mida telefoni saaks ise
lisada. Küllap tulevik näitab kui hästi sel OS-il edaspidi
läheb.
Brew
OS jõudis meile esimesena HTC Smart-is kasutatuna. HTC Smartil on
kasutatud Brew jaoks kohandatud HTC
Sense UI (
user interface )
kasutajaliidest. Välimuselt meenutab HTC Sense UI-ga Brew teisi sama
kasutajaliidesega HTC telefone näiteks nagu HTC
Tattoo .
Menüüdes
liikumine on piisavalt kiire ja mugav. Muidu viisaka OS-i üheks
nõrkuseks on Brew jaoks väheste lisarakenduste olemasolu. Pika
otsimise peale, ei leidnud hetkel ühtegi
minule vabalt kätte
saadavat rakendust.
MeeGo
2010.
aastal tõid Intel ja Nokia avalikkuse ette ühiselt arendatud uue
mobiilse operatsioonisüsteemi nimega MeeGo. Tegemist
taaskord avatud
lähtekoodiga tarkvaraga. MeeGo takvaras on väidetavalt ära
kasutatud Maemo ja Moblin (Intel-i mobiilne
Linux ) OS-ide plussid.
Palm
Os , tuntud Garnet OS-ina, see on mobiilne operatsiooni süsteem,
aretatud Palm Inc-I poolt,isiklikuks elektrooniliseks personaalseks
abiliseks aastal 1996.Palm OS on kujundatud lihtsaks kasutamiseks ,
koos puutetundlikul põhineva kasutaja graafilise liidesega.See on
täiendatud algsete aplikatsioonidega personaalseks info
haldamiseks.Vanemad versioonid OS-ist on laiendatud, et toetada nutitelefone. Mõned teised litsentsid on toetatavad Palm OS-si.
Viimane
Palm OS nutitelefon oli Palm Centro.
Kõik kommentaarid