Elektrmagnetvõnkumine (0)

Füüsika
Võnkering- vabade elektromagnet võnkumiste tekitaja. mis koosneb induktiivpoolist(vanemates õpikutes nimetatakse ka induktsioonpool) ja kondensaatorist ja neid ühendavatest juhtmetest.
Võnkumisi iseloomustavad suurused magnetvälja energia, elektrivälja energia, kondensaatori mahtuvus , induktiivsus.
Võnkumiste tekitamiseks lülitatakse võnkeringi kondensaatori külge korraks ka alalisvooluallikas. Analoogiline süsteem on mehaanikas vedrupendel, kus võnkumiste tekitamiseks on vaja vaid pendel tasakaaluasendist välja viia ja siis lahti lasta..
1. Kondensaator laetakse välise vooluallika abil ja erimärgiliselt laetud plaatide vahele tekib elektriväli.
2. Vooluallikas kõrvaldatakse ja laetud kondensaator ühendatakse juhtmetega läbi induktiivpooli, misjärel kondensaator hakkab tühjenema läbi induktiivpooli ja kondensaatori elektrivälja energia muundub poolis voolu magnetvälja energiaks.
3.Nüüd laeb vool inertsist kondensaatori vastupidiselt, kusjuures poolis voolu magnetvälja energia muundub uuesti kondensaatori elektrivälja energiaks, sest plaatidele koguneb uuesti nüüd juba märgilt esialgsele vastupidine laeng.
4. Laetud kondensaator tühjeneb jälle läbi pooli, kusjuures kondensaatori elektriväli muundub jälle poolis voolu magnetvälja energiaks.
5. Vool laeb jälle inertsist kondensaatorit, poolis voolu magnetväli muutub tagasi kondensaatori elektriväljaenergiaks.
6. Laetud osakestel võnkeringis on inerts- algul raske liikuma panna pärast raske seisma saada. Jätkab liikumist kui pole jõudu, mis talle mõjuks.
Kuigi kondensaatori elektriväli on kadunud, jätkavad kord liikuma pandud laetud osakesed oma liikumist poolis ja juhtmetes mõne aja samas suunas ja nii kogunebki kondensaatori plaatidele uuesti laeng, kusjuures voolutugevus kahaneb seejuures 0-ni hetkeks, mil suurenenud elektriväli ei lase enam rohkem laengukandjaid plaatidele.
7. Mis liiki elektromagnetvõnkumisi esineb võnkeringis? Kõigepealt võnguvad juhtmetes vabad laengukandjad , mida saab nimetada vahelduvvooluks, kui nende liikumist tüürib vahelduv kondensaatori elektriväli. Et kondensaatori elektrivälja energia muundub pooli magnetvälja energiaks ja vastupidi, siis on siin tegemist lisaks voolu võnkumistele veel täiesti uut liiki võnkumistega—elektrivälja ja magnetvälja võnkumisega, nii et üks muundub teiseks ja vastupidi.
8. Mida nimetatakse elektromagnetvõnkumisteks? Elektrivälja ja magnetvälja samaaegselt toimuvaid võnkumisi, nii et üks muundub teiseks ja vastupidi.
9. Millega määratakse võnkeringis tekkivate elektromagnetvõnkumiste periood? Võnkeringi induktiivpooli induktiivsusega L (ühik Henri)ja kondensaatori mahtuvusega C (ühik Farad ), juhtmete aktiivtakistuse mõju võib jätta arvestamata.
T = 2 ühik-1 sekund
Et tavaline (joon)sagedus f on perioodi pöördväärtus, siis f = 1/T = 1/2. f-sagedus
Ühik- 1 Hz ( hertz )
10. Miks tavalises võnkeringis võnkumised sumbuvad? Osa võnkumise energiast eraldub juhtmetes soojusena ja võnkumised sumbuvad pikapeale.
11. Mis on isevõnkumine? Kui võnkuv süsteem ise võtab kuskilt välisest allikast endale energiavarusid juurde, Näiteks elektrongeneraatorist.
12. Mis on elektrongeneraator? Seade, mis tekitab sumbumatuid elektromagnetvõnkumisi
13. Mis on sundvõnkumine võnkeringis? Kui võnkeringile rakendatakse väline perioodiliselt muutuv pinge
14. Millal tekib võnkeringis resonants? Kui sundvõnkumise sagedus saab võrdseks võnkeringi omavõnkumise sagedusega f = 1/T = 1/2., siis kasvab järsult võnkeamplituud, millist nähtust nimetatakse resonantsiks.
Elektromagnetlaine- on ruumis leviv elektri- ja magnetvälja perioodiline muutus

• Madalsageduslained (soojendusaparaatides)
  
• Raadiolained (television, mobiilside , sateliitside)
  
• Infrapunane kiirgus(TV ja puldi vahel)
  
• Nähtav valgus(tekitab valgusaistingu)
  
• Ultraviolettkiirgus ( meditsiin steriliseerimiseks, toodab D-vitamiini)
  
• Röntgenkiirgus(meditsiin)
  
• Gammakiirgus (tuumaprotsessides, meditsiinis steriliseermiseks)
  
• Kosmiline gammakiirgus
  

15. Kuidas tekivad elektromagnetlained? Kui kuskil tekib elektrivälja muutus, siis kohe tekib ka samas magnetvälja muutus, mis indutseerib teise naaberruumipunktis indutseeritud elektrivälja, selle muutus omakorda kutsub jälle esile teises punktis magnetvälja, mis omakorda indutseerib juba järgmises kolmandas ruumipunktis elektrivälja jne jne, aga see ongi lainelise protsess tunnus—häiritus ühes ruumipunktis haarab kaasa teise, teine kolmanda jne jne
23. Kuidas on seotud elektromagnetlaine levimise kiirus, sagedus, periood ja lainepikkus?
V = s/t = /T =f
Valguslaine - ristsuunas võnkuvad elektri- ja magnetväljad.
Valgus tekib aatomis, ergastatud elektronide kiirgamisel.
Ergastamise järgi jagatakse valgusallikad: soojuslikud ja helendavad.
Valgus lained
Infravalgus - kiirgavad kõik kuumad kehad (päike, hõõglamp)
Ultraviolettvalgus- mõõdukalt tervistav, muidu nahavähk
Nähtav valgus- tekitab nägemisaistingu
Valge valgus on liitvalgus , mis koosneb värvilistest valgustest.
Spekter vikerkaarevärviline riba.
Spekter tekib siis, kui valge valgus murdub läbi prisma, sest eri värvi valgused murduvad prismas erinevalt. Kõige rohkem murdub violetne, kõige vähem punane valgus. Spektri värvid on punane, oranž, kollane, roheline, helesinine, sinine ja violetne.
Valgusfiltriks nimetatakse läbipaistvat keha, millega eraldatakse valgusi. Värviline pind peegeldab seda värvi valgust, mis värvi ta ise on ja neelab kõik ülejäänud värvi valgused.