tajumist ja reprodutseerimist võimaldavas vormis fikseerimise momenti. Autoriõiguse tekkimiseks ja teostemiseks ei nõuta mitte mingeid formaalsusi (näiteks: registreerimist, deponeerimist jne.).Teos loetakse avaldatuks, kui teos või teose mistahes vormis reprodutseeritud koopiad on autori nõusolekul antud üldsusele kasutamiseks koguses, mis võimaldab üldsusel sellega tutvuda või seda omandada. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud mittevaralised ehk moraalsed ja varalised õigused. Autori isiklikud mittevaralised õigused on autori isikust lahutamatud ning ei ole üle antavad autori eluajal. Autori varalised õigused on üleantavad kas üksikute õigustena või õiguste kogumina tasu eest või tasuta. Teose autoril on järgmised isiklikud mittevaralised õigused: õigus autorsusele, õigus autorinimele, õigus teose puutumatusele, teose avaldamisele
avalikõiguslikud juriidilised isikud (on loodud avlikust huvidest ja luuakse tema kohta käiva seaduse alusel). Ntx. Rahvusraamatukogu, notarite koda, kohalik omavalitsuste üksused e vallad ja linnad, mida on kokku 215. 2.eraõiguslikud juriidilised isikud (on loodud era huvides ja tema liigi kohta käiva seaduse alusel). AS, OÜ, TÜ, UÜ. Sihtasutus- sihtasutuse looja eraldab rahalised vahendid, milltoetatakse miski eesmärgi saavutamist. 3.õigussuhte subjekt võib olla asi, teenus ehk mittevaralised õigused Tehingud – tehing, õiguslik tagajärg Tahteavaldus – üldsusele suunatud Esindus õigus jaguneb kaheks. 1. seadusjärgne (laps ja vanem, eeskostjad, juhatuse liikmed, prokurist); 2. tegingust tuleneb (volitus suuliselt,kirjalikult(lihtkirjalikult,notariaalselt), volikiri,tähtajatu- tähtajaline, edasivolitamis õigusega või õiguseta). Leping- tehing 1) Lepingu avalduse põhimõte- sinu enda vabadus, kas sa teed selle lepingu või ei;
ja väärtuse kaitsmiseks on vaja üldisi kokkuleppeid ja reegelid. Sellistele reeglitele tuginevat õiguste kogumit võibki kõige üldisemalt pidada intellektuaalseks omandiks. Intellektuaalomandi õigused võivad kuuluda näiteks: - kaubamärgi omanikule, - teose autorile, - leiutise autorile või omanikule, - tööstusdisainlahenduse autorile või omanikule, - lepingu alusel õigused saanud isikule, - tööandjale, - õigusjärglasele, - riigile. 2. Autoriõigus: autor, teos, varalised ja mittevaralised õigused Kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autorite õigus oma teostele. Autoriõigus tekib automaatselt teose loomise hetkel ja seda ei pea kuidagi registreerima ega märgistama. Autor on füüsiline isik, kelle loometöö tulemusel teos tekkis. Kui mitu autorit loovad teose ühiselt on tegemist ühise autorsusega, mis jaguneb: - ühisautorsus, kui teoses ei saa piiritleda autorite panust; - kaasautorsus, kui panus on teoses piiritletav. Autoriõigused tekivad teosele kolmel tingimusel: 1
Subjektiivsele õigusele vastandub juriidikine kohustus. 19. Õigussuhte sisu Subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus moodustavadki õigussuhte sisu. 20. Õigussuhte objektiks on meid ümbritseva maailma nähtused, millele on suunatud subjektiivsed õigused ja kohustused ning mis riik ja kehtiv õiguskord on selleks nimetanud. Konkreetsetes õigussuhte liikides on õigussuhte objektiks: *asjad (maatükk) – kinnisasjad: maa….vallasasjad: auto *mittevaralised hüved (intellektuaalne omand) *subjektide tegu (tegevus:vargus või tegevusetus:arst ei anna abi) *tegevuse tulemus (resultaat ehk tagajärg) Kokkuvõte: Õigussuhe on õigusega reguleeritav ühiskondlik suhe, mis sisaldab kolm õigussuhte elementi – need on õigussuhte subjektid, õigussuhte sisu ja õigussuhte objekt. 21. Juriidilised faktid. Õigussuhte tekkimine, muutumine ja lõppemine sõltub paljudest tingimustest ja asjaoludest ühiskondlikus elus ja üksikinimese elus.
Kui õigusnorm õigussuhtes realiseerub, ongi tagatud isiku õiguspärane ehk õigusnormis prognoositud käitumine. Kui subjekt käitub vastupidiselt õigusnormis kehtestatud käitumiseeskirjale, siis on tegemist õigusvastase käitumisega ehk õiguserikkumisega, mis toob kaasa juriidilised järelmid selle likvideerimiseks ning karistamiseks tagajärje eest või tekitatud kahju hüvitamiseks. Konkreetsetes õigussuhete liikides on õigussuhte objektiks: 1) asjad; 2) mittevaralised hüved; 3) subjektide tegu (tegevus või tegevusetus); 4) tegevuse tulemus (resultaat ehk tagajärg). Varalised hüved on nt esemed või õigused asjale - kohaldatakse asjaõigust. Mittevaralised on nt autorsus, millega võivad kaasneda varalised õigused/kohustused. Kriminaalõiguses võib olla objektiks inimese elu ja tervis, omand, moraalsed kategooriad. Õigussuhte sisuks on subjektide subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus. JURIIDILISED FAKTID: MÕISTE JA LIIGID
kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik . Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, tulundusühing, AS, MTÜ, SA, mittetulundusühing. Selle liigid: 10. Tehing- Toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingute liigid tahteavalduste hulga järgi- ühepoolsed(N:pärandamine) mitmepoolsed(n:leping). Tehingute liigitus sisu järgi varalised (N:müük) ja mittevaralised(N:abielu sõlmimine). Tehingu tühistamine- tehingu , mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu võib seaduses sätestatud korras tühistada.Tehingu tühistamise kord toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Kui teist poolt ei ole toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega avalikkusele. Kahju hüvitamine tehingu tühistamisel-isik, kes on tehingu
. Õigusharusid on võimalik liigitada ühtse objekti raames selles sisalduvate eriobjekte reguleerivate normide alusel veel allharudeks, mida nimetatakse õiguse instituutideks. Õiguse süsteemi struktuur moodustub õigusliku reguleerimise objekti järgi õigusharude süsteemsest kogumist teatud hierarhias. Õigusliku reguleerimise üldobjektiks on ühiskondlikud suhted. Õigussuhte objektiks on: asjad, mittevaralised hüved, subjektide tegu, tegevuse tulemus. Õiguse süsteem: õiguse põhivaldkonnad, õigusharud, õiguse instituudid, Õigustloovad aktid ehk üldaktid, õigusnormid. Reguleeerimise objekti ja meetodi alusel jaotatakse õiguse süsteemi kõige üldisemalt era- ja avalikõiguse põhivaldkonna normideks. Õigusliku reguleerimise meetodid liigitakse: autonoomsed ja autoritaarsed. Autonoomsed õigussuhte subjektid on võrdsete õigustega ja üksteisest sõltumatud
-16- TSIVIILKOHTUMENETLUS VAHEKOHUS Tsiviilkohtumnetlus on ainus kohtumenetlus, kus menetlusseadustik sätestab kõrvalekaldumise riiklikust õigusemõistmise monopolist. Nimelt näeb TsMS § 717 ette, et pooled võivad sõlmida kokkuleppe lahendada nende vahel eksisteeriv või tekkida võiv vaidlus vahekohtus. TsMS § 718 kohaselt on vahekohtule võimalik allutada kõik varalised nõuded ning need mittevaralised nõuded, mille suhtes pooled võivad sõlmida kompromissi. VAHEOTSUS Kui hagimenetluses on nõutava rahasumma suuruse tõendamine kulukas, keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsus teha, võib kohus teha poole taotlusel vaheotsuse. Kohus võib teha vaheotsuse ka aegumise taotluse korral. OSAOTSUS TsMS § 450 käsitleb osaotsuse tegemise võimalust. Kui ühte menetlusse on ühendatud mitu
Määratud on alghind ja pakkumise samm 5. Võitjaga sõlmitakse ostu-müügileping Autorikaitse Seaduse eesmärk on kaitsta autoriõigusi ja arendada kultuuri Autroriõigus tekib järgmistele asjadele: 1. Kirjandus 2. Kunst 3. Teadus 4. Koreograafia 5. Audiovisuaalne 6. Tarbekunst See ei laiene ideedele, kohtulahenditele, õigusaktidele, päevauudistele, üksikud väited, riigi ametlikud sümbolid, On olemas autori hüvitusfond. Autoriõigusi on kahte liiki 1. Mittevaralised - ta võib esineda teose loojana - Kasutab pseudonüümi - Lubavad lisada oma teostele illustratsioone 2. Varalised õigused a. Luba oma teost müüa b. Lubada teost tõlkida c. Lubada teost avalikult esitada d. Õigus saada autoritasu Autoriõigus kehtib autori eluajal ja 70 aastat pärast surma Autoriõigusi kaitstakse rahvusvaheliste konventsioonidega. TARBIJAKAITSE SEADUSE ALUSED Seaduse ülesanne on kaitsta tarbijate õigusi.
reguleerimise objektiks.Ühiskondlikud suhted on õiguse üldobjekt, konkreetse õigusnormi 10 objektiks on subjektidele esitatud nõue käituda üksnes teatud viisil (nt. KRK §100: norm on et tappa ei tohi, vastupidisel juhul sanktsioonid). Seega on õigussuhte üldobjekt õigussubjektide õigusnormis sätestatud käitumine (vastav käitumiseeskiri). Konkreetsetes õigussuhte liikides on õigussuhte objektiks: 1) asjad 2) mittevaralised hüved 3) subjektide tegu 4) tegevuse tulemus Varaliste suhetes on objektiks esemed või õigused asjale; mittevaralised hüved võivad olla nt. autorlus. Kriminaalõiguses võib olla õigusliku kaitse objektiks inimese elu ja tervis, omand, aga ka moraalsed kategooriad au, väärikus. Õigussuhte sisuks on subjektide subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus. 3. Juriidilised faktid: mõiste ja liigid. 3.1. Juriidilise fakti mõiste
1 2 Tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja loome- 3 ja teadustööde seisukohad on viidatud. 4 Lõputöö koostamine, kaitsmine ja selles sisalduv informatsioon on prima facie õppeotstarbeline ja töö 5 on kaitstud autoriõiguse seadusega, mille kohaselt on autoril töö suhtes mittevaralised õigused. 6 Juhul, kui seda lõputööd kasutatakse muudel põhjustel kui reprodutseerimine õppe- ja teaduslikel 7 eesmärkidel, mis ei ole ajendatud ärilistest huvidest, siis laienevad lõputöö autorile lisaks 8 mittevaralistele õigustele ka varalised õigused. 9 Lõputöö autor....................................................
Rahvusriikidel oli vaja õigust. Mandri euroopa võttis üle – RETSEPTSIOON. Kontinentaal- Euroopa õigussüsteem{germaani-saksa, romaani-prantsuse] – sest hõlmab Mandri-Euroopa riike. Ehk Mandri–Euroopa õigussüteem. Anglo-Ameerika õigussüsteem. Peamine erinevus on õigusallikate küsimus. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE—võla-, asja-, perekonna- ja pärimisõigus Läbi reg eseme ja meetodi. Tsiviilõiguse reguleerimise ese (mida reguleeritakse) – varalised suhted, isiklikud mittevaralised suhted (nt. Hooldusõigus, tsiiviilõiguses (solvamine jne)) Reguleerimise meetod (kuidas) – reguleeritakse poolte võrdsuse alusel. Meetod - subjektid võrdsed, sellega saame eristada avalikust õigusest ja selle harudest. Tsiviilõiguslikud varalised suhtes, isiklikud mittevaralised suhted. Tsiviilõigus reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid poolte võrdsuse alusel. Kui jätta võrdsuse alusel välja siis poleks enam eraõigus.
40. Õigussuhete objekt, sisu ning õigussubjektsus: Õigusliku reguleerimise objeki nähtused, mida riik mõjutab. Kui õigusnorm õigussuhetes realiseerub ongi tagatud isiku õiguspärane käitumine. Kui subjekt käitub vastupidiselt, siis on tegemist õigusvastase käitumisega, mis tekitavad juriidilised järeldused, mis tekitavad karistused. Selle mehhanismi toimimine tagatakse riigi sunniga. Konkreetne karistusliik on sanktsioon. Konkreetse õigussuhte objektid: 1) asjad 2) mittevaralised hüved 3) subjektide tegu (tegevusetus) 4) tegevuse tulemus Õigussuhte sisu: subjektide subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus. Õigussubjektsus on õiguse - ja teovõime kokkulangevus. Füüsilistel isikutel sõltub see east ja psüühikast. Õigussubjektsust mõjutab üksikisiku teovõime kriteeriumid. Sama kategooria isikud peavad olema võrdsed. Rahvusvaheliselt üldtunnustatud inimõigusi ei tohi kodaniku õigus piirata. 41. Juriidilised faktid mõiste ja liigid:
Autorikaitse eesmärk on tagada kultuuri järjepidevus, et kaitsta autori õigusi. Autorikaitseühing Juhib Kalev Rattus Autoriõiguskaitse järgmisi teoseid: · Kirjandusteos · Kunstiteos · Teadusteos · Muusikateos · Filmid Autorikaitse ei laiene: · Ideedele · Kohtulahendid · Õigusaktid · Päevauudised · Üksikud väited · Riigi ametlikud sümbolid Autoriõigus tekib teose loomisega. Autoril on rida õigusi: · mittevaralised a) õigus esineda teose loojana b) kasutab pseudonüümi (varjunimi) c) Lubada/lisada illustratsioone · varalised õigused 1. lubada oma teost müüa 2. õigus saada autoritasu 3. lubada tõlkida oma teost 4. lubada adapteerida (kohandada) oma teost 5. lubada teost avalikult esitada Koopiaid on lubatud teha õppimiseks ja teadustööks. Autoriõigus kehtib autori eluajal ja 70 aastat pärast surma
· Konventsioon sätestab olulise põhimõtte: autrolust ei ole tarvis registreerida (autoriõigus tekib automaatselt) ning ka © märgi olemasoleks või puudumine ei muuda teost rohkem või vähem kaitstuks · Autoriõiguse märk tulenes 1952. Aasta Universal Copyright Conventionist · Autorsus tekib teosele tema loomise hetkel ja ei sõltu autori tahtest · Autoriõigused jagunevad kaheks varalised ning isiklikud mittevaralised · Varalistest õigustest võib loobuda neid loovutada, ajutiselt kasutamiseks anda vms. · Mittevaralistest õigustest (õigus teose nimele, autorsusele, puutumatusele kujule jms) ei saa autor loobuda. · Autoriks võib saada ainult füüsiline isik. Juriidiline isik võib saada varalisi õigusi, kui ta need autori käest ostab või töösuhte alusel saab. · Lepingulise töö tulemusel autoriõiguse kuuluvus
ainult eestkostja nõusolekul. Elukoht- igal füüsilisel isikul peab olema elukoht. Elukoht on koht, kus inimene alaliselt või peamiselt elab. Kui seda kohta ei ole võimalik kindlaks teha, on elukohaks koht, millega inimene on isiklikult ja majanduslikult enam seotud. Õigussuhte objektid- nimetatakse nähtus, millele on õigussuhte subjektide õigused ja kohustused suunatud. Õigussuhte objektideks on eelkõige: Asjad Mittevaralised hüved (nt autoriõiguse tasu) Subjektide tegu (tegevus vs tegevusetus) Tegevuse tulemus/tagajärg Juriidilised faktid: on asjaolud, mille puhul õigusakt kulub rakendamisele. Õigussuhte tekkimine, muutumine või lõppemine sõltub mitmesugustest asjaoludest ja tingimustest ühiskondlikus elus, aga ka üksikute inimeste elus. Need asjaolud ja tingimused, millega seadusandja seob juriidilise tagajärje tekkimise on toodudõigusnormi hüpoteesis
intellektuaalomandi objektid käsitatavad varana, mida saab pantida (see puudutab registrisse kantud ainuõigusi). Omaette suhe on asja ja selles inkorporeeritud intellektuaalomandi õiguste vahel - asja suhtes kohaldub asjaõigus intellektuaalomandi õigusest tulenevate piirangutega (nt maja arhitektuurilise projekti muutmine või maali müük). Samuti on need õigused seotud isiklike õigustega (nt autori mittevaralised õigused) tsiviilõiguse üldosas ning ärinimeõigusega. Asjaõigustel on teatud tunnused - esiteks on asjaõigused absoluutsed õigused ehk nad kehtivad kõigi isikute suhtes ja neid tuleb kõigil järgida, teiseks peab olema asjaõiguste olemasolust ka teistel isikutel võimalik teada saada (asjaõiguste avalikkuse põhimõte). Viimati nimetatu on võimalik kinnisasjade puhul kinnistusraamatu avalikkuse kaudu, vallasasjade puhul valduse kaudu. 7
käitumine. Kui õigusnorm õigussuhtes realiseerum, ongi tagatud isiku õiguspärane ehk õigusnormis prognoositud käitumine. Kui subjekt käitub vastupidiselt õigusnormis kehtestatud käitumiseeskirjale, siis on tegemist õigusvastase käitumisega e õigusrikkumisega, mis toob kaasa juriidilesed järelmid selle likivdeerimiseks ning karistamiseks tagajärje eest või tekitatud kahju hüvitamiseks. Õigussuhte objektiks võivad olla- asjad, mittevaralised hüved, subjektide tegu või tegevusetus, tegevuse tulemus. Varalistes suhetes on objektiks esemed või õigused asjale; viljad, loomad, milledele kohaldatakse asjaõiguse sätteid. Mittevaralised hüved võivad olla nt autorsus e õigus intellektuaalse loomingu teosele. Kriminaalõiguses võib olla õigusliku kaitse objektiks inimese elu, tervis, samuti omand, aga ka moraalsed kategooriad, mida inimkond on väärtustanud, nt au ja väärikus. 25. EUROOPA ÜHENDUSE ÕIGUS
Unitaristlik lähenemine – ütleb, et tsiviilõigus ja ühinguõigus (äriõigus) on üks ja see sama – eristatud on ainult praktilistel kaalutlustel Dualistlik lähenemine – ütleb, et tsiviilõigus ja ühinguõigus (äriõigus) on erinevad asjad. Tsiviilõiguse mõiste tuleneb rooma õigusest (ius civile), aga mitte sisu. TsÜS reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid poolte võrdsuse alusel. Reguleerimisese – Mida reguleerida? Varalised suhted ja isiklikud-mittevaralised suhted (nt perekond) Reguleerimismeetod – kuidas reguleerida? TsÜS-is poolte võrdsuse alusel Ius civile – reguleeris Rooma kodanike käitumist ja õigusi Tsiviilõiguse üldosa – Tsiviilseadustiku üldosa seadus reguleerib üldiseid küsimusi, sätestatakse üldpõhimõtted. Kuulub kõikidesse õigusharudesse. Reguleerib varalisi suhteid, isiklikke mittevaralisi suhteid, reguleerimise (subjektist sõltumatu, eraõigus)
ideed ja põhimõtted. Autoriõigusega ei ole kaitstud faktid ja andmed, ka päevauudised. Ka ei ole autori õigustega kaitstud rahvaloominguteosed, õigusaktid, haldusdokumendid (seadus, määrus, seadlus, juhendid, põhimäärused) ja kohtulahendid ning eelnimetatud ametlikud tõlked. Ei ole ka autoriõigusega kaitstud riigi ametlikud sümbolid ja organisatsioonide sümbolid. 4. Autori isiklikud ja varalised õigused. Autori isiklikud (mittevaralised, moraalsed) õigused kaitsevad autori hingelist ja moraalset sidet oma teosega. Isiklikud õigused on autori isikust lahutamatud ja ei ole loovutatavad. Autor võib nimetatud õigusi ise teostada, samuti võib autor nõustada nimetatud õiguste kasutamisega teiste isikute poolt e anda õiguste teostamiseks litsentsi. St, et tulenevalt õiguste loovutamise keelust jäävad isiklikud õigused küll kuuluma
Vara mõistet kasutatakse kohustuste määratlemisel isik vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga (omandiõigus asjadele ja nõudeõigus kellegi käest midagi saada). Ettevõtted ÄS § 5 majandamisüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte ei saa olla subjekt ega ka objekt. 20 Asjad kui esemed Asi on kehaline ese. Mittekehalised esemed on õigused ja muud mittevaralised hüved. Kehaline ese on haaratav meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletav ja teda peab olema võimalus vallata (teostada faktilist võimu). Õhk tsiviilõiguse mõttes ei ole asi, kuid kui õhk või gaas on kuskil mahutis, siis ta saab olla asi. Asjad, mis ei saa olla tsiviilõiguse objektiks, ei ole ka asjad. Loomad ei ole asjad, kuid neile kohaldatakse asjade kohta käivaid sätteid (§ 49 lg 3). Loomade mõiste alla lähevad ka muud elusolendid (putukad, linnud, kalad).
Inimese surma korral isiku varast moodustub pärandvara, mis kergendab vara hõlmamist. Vara mõistet kasutatakse kohustuste määratlemisel isik vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga (omandiõigus asjadele ja nõudeõigus kellegi käest midagi saada). Ettevõtted ÄS § 5 majandamisüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte ei saa olla subjekt ega ka objekt. Asjad kui esemed Asi on kehaline ese. Mittekehalised esemed on õigused ja muud mittevaralised hüved. Kehaline ese on haaratav meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletav ja teda peab olema võimalus vallata (teostada faktilist võimu). Õhk tsiviilõiguse mõttes ei ole asi, kuid kui õhk või gaas on kuskil mahutis, siis ta saab olla asi. Asjad, mis ei saa olla tsiviilõiguse objektiks, ei ole ka asjad. Loomad ei ole asjad, kuid neile kohaldatakse asjade kohta käivaid sätteid (§ 49 lg 3). Loomade mõiste alla lähevad ka muud elusolendid (putukad, linnud, kalad).
iv. Turismikaardid v. Gloobused 11 LOENGUTEEMA ,,AUTORIÕIGUS" 139. Millised õigusaktid puudutavad Eestis autoriõigust? a. Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon b. Eesti Autoriõiguse seadus 140. Mida käsitleb Eesti Autoriõiguse seadus? a. Autori õigused jagunevad 2k: i. varalised õigused (õigus loovutada, müüa, rentida <- saab loovutada) ii. isiklikud mittevaralised õigused (õigus teose nimele, õigus teose puutumatule kujule <- ei saa loovutada) b. Autoriks saab olla füüsiline isik c. Juriidiline isik võib saada ainult varalisi õigusi d. Defineerib AÕS-i objektid ja subjektid e. AÕS kaitseb VORMI, mitte sisu 141. Mis on Eesti Autoriõiguse seaduse järgi objekt, mis subjekt? a. Objekt teosed, mis sisaldavad loomingut b
juriidilisele isikule (TsÜS § 31 lg 5) 2. Tegemist on üldiste hüvedega, nt avameri, õhk, voolav vesi. 1. Organiteooria 3. Teatud õigused. Need, mida ei ole võimalik üle anda, nt vanemlikud õigused, autori mittevaralised õigused. 2. Esindajateooria Vara- isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Käitumisel omistamisel juriidilisele isikule on oluline, et organi (liikme) käitumine oleks seotud tema sisemiste ülesannetega juriidilise Asja liigid. isiku ees ning see oleks väliselt äratuntav
prognoositud käitumine. Kui subjekt käitub vastupidiselt õigusnormis kehtestatud käitumiseeskirjale (prognoositud käitumisele), siis on tegemist õigusvastase käitumisega ehk õiguserikkumisega, mis toob kaasa juriidilised järelmid selle likvideerimiseks ning karistamiseks tagajärje eest või tekitatud kahju hüvitamiseks. Konkreetsetes õigussuhte liikides võivad olla õigussuhte objektiks: 1) asjad; 2) mittevaralised hüved; 3) subjektide tegu (tegevus või tegevusetus), 4) tegevuse tulemus (resultaat ehk tagajärg). Varalistes suhetes on objektiks esemed või õigused asjale või lisaks veel viljad ja loomad, milledele kohaldatakse asjaõiguse sätteid. Mittevaralised hüved võivad olla nt autorsus ehk õigus intellektuaalse loomingu teosele, mille alusel võivad omakorda tekkida varalised õigused ja kohustused - nt õigusteadlane kirjutas
Omand tekib, kui on: 1) Kokkulepe 2) Valdus – võim asja üle, asja tegelik enda käes hoidmine. a. Otsene – hoian pliiatsit enda käes b. Kaudne – kui ma valdan võtmeid, siis ma valdan kaudselt korterit Kinnistu üleandmine - kinnistusraamatus 1.2 Tsiviilõiguse mõiste Mõiste tuleneb rooma õigusest – ius civile (Tähendas rooma riigi kodanikele kuuluvat õigust). Sisu mitte. Reguleerimise ese (mida reguleeritakse) – Varalised ja isiklikud mittevaralised suhted ( nt. perekonnaõigus) Reguleerimise meetod ( kuidas reguleerida) – Reguleeritakse poolte võrdsuse alusel. Saame tuletada kahe reguleerimise alusel Tsiviilõiguse mõiste – Eraõiguse haru, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid, poolte võrdsuse alusel Tsiviilõiguse üldosa – Tsiviilseadustiku üldosa seadus reguleerib üldiseid küsimusi, sätestatakse üldpõhimõtted. Kuulub kõikidesse õigusharudesse. Reguleerib varalisi suhteid, isiklikke
Autoritaarne 4. Karistusõigus suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Näitab ära keelatud teod ja kuidas peavad riigiorganid nende toimepanijate suhtes käituma. Autoritaarne, karistusseadustik 5. Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, kohtu ja prokuratuuri tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Autoritaarne, kriminaalmenetluse seadustik 6. Tsiviilõigus varalised suhtes ühiskonnas,sõltumata subjektidesr, ja mittevaralised isiklikud suhted. AUTONOOMIA, põhiseadus jpm 7. Tsiviilprotsessiõigus kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevuse reguleerimine füüsiliste ja jur isikute õiguste kaitsmisel ja vaidluste lahendamisel. Tsiviilkohtumenetluse seadustik, Autoritaarne, avalik õigus 8. Perekonnaõigus abielu-ja perekonnasuhted. Abikaasade varalisest vahekorrast tulenevad suhted. Perekonnaseadus, autonoomia 9. Tööõigus tööandja ja töötajate vahelised suhted
Euroopa võttis üle. 62. Nimeta õigussüsteemid? Mandri-Euroopa ehk Kontinentaal-Euroopa ja Anglo-Ameerika.Mandri-Euroopa jaguneb Germaani ja romaani õigusperekonnaks. 63. Mis on õigussüsteemide peamine erivus? Peamine erinevus on õigusallikate küsimus. 64. Kuidas vaadatakse tsiviilõiguse mõistet? Läbi reguleerimise eseme(mida)-varalised ja isiklikud mittevaralised suhted ja läbi reguleerimise meetodi(kuidas)-poolte võrdsuse alusel. 65. Mis vahe on lõikel ja punktil? Lõige on eraldiseisev mõte, punkt on loetelu. Esimene lõige on üldsäte, järgnevad lisad. 66. Nimeta õigusallikad? PS, Seadused, seadusest madalam seisvad aktid, tavad. 67. Milles seisnevad madalamseisvad õigusaktid? Seadusest madalamal seisvad õigusaktid peavad olema välja antud seaduse alusel
tegevust, lõpetamist. Puudutab juriidilist isikut. Majanduslik õigus reguleerib pangandusõigust, kindlustusõigust. Miks on riigil vaja sekkuda? Sest riigi huvid on mängus. Riigi kontekstis majandus puudutab rohkem riigi huve. Avalik õigus: -Karistusõigus -Maksuõigus -Menetlusõigus -Haldusõigus 1.2Tsiviilõiguse mõiste Tsiviilõiguse reguleerimise ese (mida reguleeritakse) varalised suhted, isiklikud mittevaralised suhted (nt. Hooldusõigus, tsiiviilõiguses (solvamine jne)) Reguleerimise meetod (kuidas) reguleeritakse poolte võrdsuse alusel Mismoodi eristub tsiviilõigus karistusõigusest? Kehtib alluvus suhe. Reguleerimise meetod on erinev. Tsiviilõigusele lähenemine: Unitaristlik Leiab, et tsiviil ja äriõigus on üks ja see sama asi, eristatud on ainult praktilistel kaalutlustel. Nad on erinevad õigusharud. Dualistlik Leiab, et tsiviil ja äriõigus on 2 erinevat asja.
Järjest enam tõuseb materiaalse vara kõrval hinda immateriaalne vara, millega tehingute tegemiseks ja väärtuse kaitsmiseks on vaja üldisi kokkuleppeid ja reegelid. Sellistele reeglitele tuginevat õiguste kogumit võibki kõige üldisemalt pidada intellektuaalseks omandiks. Intellektuaalne omandi moodustavad õiguslikult kaitsvad loometöö tulemused, millega saab nagu asjadega tehinguid teha ja õiguste kaitseks vastavalt õigusaktidele välja astuda. Intellektuaalne kapital on isiku mittevaralised väärtused, mis ei ole õiguslikult kaitstud, nt oskused, teadmised, suhted jne. Intellektuaalse omandi legaaldefinitsioon tuleneb Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) asutamise konventsiooni artiklist 2 (viii). WIPO asutamise konventsioon sõlmiti Stockholmis 14.07.1967 ja jõustus 26.04.1970. Eesti ratifitseeris konventsiooni 1993. aastal. Art 2 VII : Intellektuaalne omand sisaldab õigusi seoses: - kirjandus- ja kunstiteoste ning teadustöödega,
- Miks jaguneb eraõigus kolmeks? Riigi sekkumise määr on erinev. Riigi jaoks on majandusõigus kõige tähtsam, kõige vähemtähtsam on tsiviilõigus. - - Miks on riigil vaja sekkuda? Sest riigi huvid on mängus. Tsiviilõigus reguleerib lepinguid, omandeid, Avalik õigus: - Karistusõigus - Maksuõigus - Menetlusõigus - Haldusõigus 1.2 Tsiviilõiguse mõiste Tsiviilõiguse reguleerimise ese(mida reguleeritakse) varalised suhted, isiklikud mittevaralised suhted (nt. hooldusõigus) Reguleerimise meetod (kuidas) reguleeritakse poolte võrdsuse alusel Tsiviilõigus õigusalus, mis reguleerib poolte võrdsuse alusel varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid Tsiviilõigus pärineb rooma õigusest - Mismoodi eristub tsiviilõigus karistusõigusest? Reguleerimise meetod on erinev. Tsiviilõigusele lähenemised: Unitaristlik Leiab, et tsiviil ja äriõigus on üks ja see sama asi, eristatud on ainult praktilistel kaalutlustel
Aktsionäri õiguste ja kohustuste teke Aktsionäri õigused tekivad arvates aktsiaseltsi kandmisest registrisse. Aktsionäriks olemine ei sõltu kandest aktsiaraamatus. Kanne aktsiaraamatus tagab aktsionäri õiguste teostamise võimaluse aktsiaseltsi suhtes. Vt RKTKo 05.11.2003.a. otsus nr. 3-2-1-113-03 Aktsionäri õigused ja kohustused (ÄS § 226) jagunevad: 1. Varalised õigused ja kohustused 2. Mittevaralised õigused ja kohutused 4.5.1. Aktsionäri varalised õigused ja kohustused 4.5.1.1. Sissemakse tegemise kohustus (ÄS § 273) Minimaalselt nimiväärtus, kui otsustatakse positiivne ülekurss, siis ka ülekurss. Juurdemaksete tegemiseks ei saa aktsionäri sundida. Sissemakse õigeaegsel mittetasumisel rakendub reeglina seadusjärgne viivis (ÄS § 275; VÕS § 113). Täiendava tähtaja möödumisel kaotab aktsionär aktsia, mille eest pole tasutud
õiguslikku tähendust. Vabaabielu ei saa õiguslikult määratleda. Homoabielu- abielu fn on rahva taastootmise fn. (§27 lg1) Homoabielu puhul see puudub. §24 lg4- võib olla ka samasooliste pool? §27 lg2-Abikaasad on võrdõiguslikud-abikaasad kui kvalifitseeritud subjektid, sellele ei laiene vabaabielu ega ka samasooliste abielu. e) (töötaja, tööandja § 29 V) f) autor § 39 (autorsus ehk mittevaralised õigused) kes on loonud loomingu (looja). Kui autor on loomingu maha müünud, kas see § kaitseb ka ostjat/uut omanikku? §32-kaitseb varalisi õigusi g) (vähemusrahvus § 56) 3. Algus ja lõpp- põhiõiguste kandmise Algus Mis hetkest saame rääkida põhiõiguste kandjast? kui laps on sündinud, on ta põhiõiguste kandja. Iga inimene sellest hetkest kui ta on sündinud. Lootel on ainus õigus
Õigussuhte objekt: Nähtusi, mida riik ühiskondlikes suhetes mõjutab (reguleerib), nimetatakse õigusliku reguleerimise objektiks. Ühiskondlikud suhted on õiguse üldobjekt, konkreetse õigusnormi objektiks on subjektidele esitatud nõue käituda üksnes teatud viisil. Seega on õigussuhete üldobjekt õigussubjektide õigusnormis sätestatud käitumine. Konkreetsetes õigussuhte liikides on õigussuhte objektiks: 1) Asjad 2) Mittevaralised hüved 3) Subjektide tegu (tegevus/tegevusetus) 4) Tegevuse tulemus (resultaat ehk tagajärg) Õigussuhte sisuks on subjektide õigus ja juriidiline kohustus. 36. Füüsilised ja juriidilised isikud õigussuhetes. Õigusvõime ja teovõime 1) Õigussuhete subjektid Õigussuhte sisu. Subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus. 2) Õigussuhete sisu Avalikus õiguses tekib üheaegselt. Juriidiline kohustus: Juriidiliselt garanteeritud kohustus
· Õiguse objektiks ei ole: 1. Inimene (va inimese organid, mis võivad erandina olla õiguse objektiks, vt elundite ja kudede siiramise seadus). Objektiks ei ole ka inimesega püsivalt ühendatud kunstkehaosad. 2. Teatud asjad. Need, mis ei saa kellegile kuuluda, eelkõige, mis ei ole ruumiliselt piiritletavad. Tegemist on üldiste hüvedega, nt avameri, õhk, voolav vesi. 3. Teatud õigused. Need, mida ei ole võimalik üle anda, nt perekonnaõigused, autori mittevaralised õigused. · Vara- isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum (aktiva, passiva). Vara hulka ei kuulu mitte asjad, vaid õigused asjadele, samuti muud hüved.Vara hulka ei kuulu isiku- ja perekonnaõigused, samuti inimese tööjõud. Vara võib ts õiguses olla ka üksnes aktiva tähenduses. Vara ei ole õiguse esemeks. Vara kui õigusobjekti alaliik võib olla võlaõiguslike lepingute esemeks, mitte aga asjaõiguslepingute esemeks.
ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega või ei riku isiku põhiõigusi. Imperatiivseid norme, s.o norme, mis rangelt määravad ära poolte vastastikuse käitumise, kasutatakse tsiviilõiguslikus regulatsioonimehhanismis märksa harvemini. Mis on tsiviilõiguse ja eraõiguse vahe? Tsiviilõigus on eraõiguse haru. Eraõiguses puuduvad alluvussuhted. Tsiviilõiguses võivad varalised ja mittevaralised suhted olla korraga, eraõiguse muudes ei harudes ei pruugi olla. Poolte võrdsuse põhimõte on eraõiguse üks element. Karistusõigus reguleerib suhteid nt alluvussuhte alusel (vastand). Eristada saab kahte tuntumat tsiviilõiguse süsteemi: 1) institutsioonilist ja 2) pandektilist süsteemi. Institutsiooniline süsteem on saanud oma nimetuse ja sisu Rooma õigusest. Siit tulenevalt jagatakse tsiviilõigusnormid institutsioonilise süsteemi puhul kolme suurde
Pankrotimenetluses saab teha kompromissi mis sisuliselt on peaaegu sama mis saneerimine. PEREKONNAÕIGUS 379. Mida reguleerib perekonnaseadus ? Perekonnaseadus (PKS, RT I 2009, 60, 395; 21.12.2010, 4) reguleerib abielu, sugulusest tulenevaid varalisi ja mittevaralisi õiguseid ja kohustusi, lapsendamist, hooldust ning eeskostet. Varalised nt abieluvaraleping, ülalpidamiskohustus, täisealise lapse kulutused majapidamisele, lapse vara hooldamine. Mittevaralised nt abielu sõlmimine, sugulus, põlvnemine, vanema õigused ja kohustused. Lapsendada on lubatud, kui see on lapse huvides vajalik ning on alust arvata, et lapsendaja ja lapse vahel tekib vanema ja lapse suhe (PKS § 147 lg 1). Vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (PKS § 116 lg 2). Kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja (PKS §171 lg 1)
Delikti mõiste- Õiguserikkumiseks e deliktiks võime nimetada igasugust seadusega õigusvastaseks määratletud tegu, mis põhjustas tagajärjena ebaõigluse ning toob kaasa juriidilise vastutuse. Ebaõigluse all kõige laiemas tähenduses käsitame mistahes rünnet õigushüvedele või nende suhtes kahjustava või ebasoovitava tagajärje põhjustamist. Õigushüvedeks võivad olla seadusega kaitstud individuaalsed elulised hüved nagu elu, tervis, isikuvabadus või varalised ja mittevaralised subjektiivsed õigused nagu avalik rahu või õiglane ja õiguspärane haldus. Juriidilise vastutuse all kõige laiemas tähenduses käsitame nii karistusõiguslikke sanktsioone kui ka kõiki muid tsiviil- ja haldusvastutuse juhtudel kohaldatavaid õiguslikke tagajärgi (nt õigusttaastavaid meetmeid). Delikti üldised tunnused - delikt kui tegu on: 1) formaalmateriaalsest aspektist koosseisupärane; 2) füüsilisest aspektist reaalne; 3) õigusvastane;
annaabi.ee 
