Vegetatiivne: · Vanem annab järglased mingist osast, 1 vanema järglane on kloon sest ta on geneetiliselt identne oma vanemaga - Pooldumine(bakterid/protistid) - Pungumine(pärmseened/hüdrad) - Risoomiga(vaarikas/iiris/ülane) - Võsud(maasikad) - Sibul(nartsiss/tulp/sibul) - Mugul(kartul/pataat) Mitoos-Somaatiline rakkude jagunemisviis, millega tagatakse kromosoomide arvu säilimine tütarrakkudes Rakkude elutsükkel koosneb 2st osast interfaas ja mitoos. Mitoosis toimub raku jagunemine ja interfaasis toimub raku kasvamine ja ettevalmistamine järgmiseks mitoosiks. Interfaasi lõpus kromosoomide arv kahekordistub e. kromosoomid muutuvad 2-kromatiidseteks. Mitoos jaguneb kaheks rakutuuma kromosoomide jagunemine e. karüokinees ja raku TP jagunemine e. tsütokinees. Mitoosis eristatakse 4 faasi: 1)Profaas- Tuumamemb. lõhustub, kormosoomid hakkavad ennast kokku pakkima ja muutuvad mikroskoobis nähtavaks
ümberkombineerumine). 2. Geneetilise ja modifikatsioonilise M erinevus - mod.m tagajärjena ei toimu muutusi pärilikkuse aines. Muutused toimuvad elu jooksul, tingituna keskkonnast. 3. Indutseeritud (esile kutsutud) erinevus spontaansest (iseeneslik) mutatsioonidest S tingitud organismi sisestest teguritest, esineb vähe, põhjustavad häireid replikatsioonis, mitoosis ja meioosis. I katseloomi mõjutatakse erineva keemiaga, tekkesagedus sadu või tuhandeid kordi suurem. 4. Variatsioonirida ja kõver iseloomustavad nii pärilikku kui mittepärilikku muutlikkust. Mõõdetavad tunnused koos esinemissagedusega kasvamise või kahanemise järjekorda. 5. Kaksikute meetodi rakendamine inimese geneetikas uuritakse geneetilise ja modifikatsioonilise M vahekordi tunnuste varieerumises. 6
sugurakud erineva ploidsusega? *kromosoomide arv keha ja sugurakkudes erineb selle poolest, et sugurakkudes on 23 (92/4)kromosoomi, kuid keharakkudes 46(92/2) *haploidne kromosoomistik- meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik *enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena *keha ja sugurakud on erineva ploidsusega, sest meioosis jagunevad rakud neljaks, kuid mitoosis kaheks, mistõttu jagunevad ka kromosoomid erinevalt Milline on mitoosi tähtsus hulkrakses organsimis, millised rakud sel viisil kujunevad? *mitoosi tähtsus: tagada organismi kasv ja areng; tagada surnud rakkude asendamine *kujunevad keharakud Mille poolest erineb meioos mitoosist? *meioos erineb mitoosist selle poolest, et mitoosis on lõpuks kormosoomide arv 46 ühes rakus, kuid meioosis on see 23 *meioosi käigus tekivad sugurakud, mitoosis aga keharakud
2n=46 7. Mis on sügoot, gameet, ovogenees, karüoginees, haploidne kromosoomistik ? Sügoot-viljastunud munarakk Gameet-sugurakk Ovogenees-munarakkude areng Karüoginees-rakutuuma jagunemine Haploidne kromosoomistik-sugu kromosomistiks, kus iga kromosoom on üksikuna. 8. Mitoosil on tekkinud uued rakud vanemrakuga geneetiliselt a)identsed b)erinevad. 9. Mis on geenide ristsiire ? See toimub a)mitoosis b)meioosi esimeses faasis. 10. Nimeta 2 sugulise paljunemise eelist võrreldes mittesugulisega. 1. Kaks vanemat, ning järglasel kombineerub kahe vanema pärilikkus. 2. 2. Muutlikus suurem. 11. Kuidas nim. Mehe, kuidas naise sugurakke ? Meestel-seemnerakk, naistel-munarakk. 12. Kuidas nim. Rakustruktuure, mis tagavad mitoosis ja meioosis kromosoomide või kromatiidide liikumise raku poolustele ? Ootsüüdid. 13
domineerivate metsiktüüpi alleelide abil Aseksuaalne paljunemine • Polüploidsus võib mõjutada sugu viisidel, mis pakuvad valikulist eelist • Polüploidsuse tõttu tekkinud aseksuaalne organism on võimeline reprodutseerima ilma partnerita Kahjulikkus • Muutused rakkude ehituses • Genoomi koostise suurendamine organismis toob kaasa tavaliselt ka rakumahu kasvu • Geeniekspressioonis kahjulikud muutused • Probleemid mitoosis • Probleemid meioosis Geeniekspressiooni kahjulikud muutused • Seda probleemi on suhteliselt vähe uuritud • Mõju on suhteliselt väike • See kahjulik külg pole saanud ka kinnitust ei taimedel ega ka loomadel Probleemid mitoosis • Polüploidsus on probleemiks normaalse mitoosi protsessi lõppemiseks • Suurem risk aneuploidsete rakkude tekkimisel • Esineb tundlikkust mitootilistes kromosomaalsetes eristatustes
ristsiire ehk krossingover – kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osi 1. metafaas – homoloogilised kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile, nende tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid 1. anafaas – kääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid eralduvad teineteisest 1. telofaas – telofaasi lõpus ei moodustu tuumamembraani, kromosoomid ei keerdu lahti 2. profaas – meioosikäävi moodustumine. 2. metafaas – sama mis mitoosis 2. anafaas – sama mis mitoosis 2. telofaas – kääviniitide kadumine, tuumamembraani ja tuumakeste moodustumine Tekivad 4 tütarrakku, mis erinevad geneetiliselt emarakust, kromosoomide arv on kaks korda väiksem. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku GAMETOGENEES Võrreldavad tunnused Spermotogenees Ovogenees Paljunemine Kasvamine Küpsemine – meioos Transformatsioon
Toimub kas eoseliselt või vegetatiivselt. 3. Mis on vegetatiivse paljunemise tähtsus? Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna 4. Miks on vajalik rakkude jagunemine? Rakkude jagunemine tagab organismi kasvamise ja arengu. Lisaks sellele on jagunemine vajalik ka hukkunud rakkude asendamiseks ja vigastuste paranemiseks. 5. Mis tüüpi rakkude paljunemine on mitoosis ja mis tüüpi rakkude paljunemine on meioosis? Mitoos- keharakkude paljunemine. Meioos-sugurakkude paljunemine 6. Tunne jooniselt ära mitoosi faase (õ lk 106). 7. Kromosoomi ehitus (joonis lk 105). 8. Tunne jooniselt ära meioosi faase (õ lk 107) - (NB! tee vahet, mis erinevus on mitoosiga.. nad suht sarnased.) 9. Mis on kromosoomide ristsiire ja miks see toimub? Meioosi profaasis liibuvad homoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi.
Interfaas- päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi ja meioosi) vahele jääv eluperiood. Mitoos- päristuumse raku jagunemise viis , millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Meioos- päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel. Interfaas valmistab raku ette mitoosiks ja meioosiks. St. mitoosis ta kahekordistab kõike ( nt. inimesel on 46 kromosoomi siis ta teeb sellest 92, pärast jaguneb ära ja jääb mõlemasse rakku ikka 46 kromosoomi, meioosi puhul on aga nii, et interfaasis kahekordistatakse kromosoomide arvu (nt.46-inimesel), saadakse 92....ja siis see rakk hakkab jagunema ning pärast esimest jagunemist jääb mõlemasse rakku 46kromosoomi ja sealt jaguneb see rakk veel edasi ja jääb mõlemasse 23 kromosoomi (inimese puhul)- sugurakud) 4
*ATP süntees Tsütoskelett *Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur *Moodustab raku paindliku sisetoese. *Annab rakule vormi ja seob raku sisemuse ühtseks tervikuks. *Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutumise, organellide ümberpaiknemise. Tsentrosoom . rakutsenter *Esinb loomarakkudes, osades seene-rakkudes *1tsentrosoom = 2 tsentriooli *Tsentriool koosneb mikrotuubulitest (9x3) *Asub rakutuuma läheduses. *Olli raku jagunemisel, moodustab mitoosikäävi mitoosis ja meioosis, tagades kromosoomide liikumise raku poolustele.
keskkonnast. Mutageenideks on UV, röngten, gammakiirgus, benseeniühendid Geenmutatusioonid DNA molekulis on muutunud vaid mõned nukleotiidid, tekivad peamiselt replikatsiooni käigus Sirprakulise aneemia põdeja ei haigestu malaariasse. On ka kasulikke geenmutatsioone: Erütropoietiin stimuleerib punaliblede kasvu. Geeni aktiivsus on nagu doping! HIV immuunsus Kromosoommutatsioonid on kromosoomide struktuuride muutused: kromosoomis vigased, tekivad meioosis ja mitoosis. Genoommutatsiooni puhul on kromosoomide arv vale. Meioos, mitoos.
vahel on mõnel liigil lühike interfaas, kuid sel ajal ei toimu DNA replikatsiooni, vaid ainult tuumade ja tuumakeste ümberkorraldamine ja ettevalmistus meioosi teiseks pooleks. Meioos I ehk reduktsioonjagunemine Profaas I I profaas on kõige pikem faas meioosi jooksul (90% või rohkem), kus toimuvad põhilised iseloomulikud sündmused. Metafaas I I metafaasis hoiavad homoloogide paare kuni anafaasini koos kiasmid, mis täidavad siin sama funktsiooni kui tsentromeerid tavalises mitoosis. Anafaas I I anafaasis lahknevad poolustele homoloogilised kromosoomid, mis koosnevad 2 tütarkromatiidist. Homoloogilised kromosoomid lahknevad sõltumatult, mis tähendab seda, et kumbki tütarrakk saab juhusliklt nii isas- kui emasvanemalt pärit homolooge. Mida rohkem on kromosoome organismil, seda suurem on võimalike kombinatsioonide arv, inimesel näiteks 223, mis teeb umbes 8 miljonit erineva kromosoomikomplekti. Telofaas I
toodetud mürgid) Mutatsioonilise muutlikkuse vormid ulatusest lähtuvalt 1.Geenmutatsioonid ehk punktmutatsioonid (muutused DNA primaarstruktuuris) Näiteks: vead replikatsioonil(nukleotiidide kadu, naukleotiidide juurdetulek, nukleotiidi asendumine teisega) Tulemuseks: uute alleelide teke Näited: varane raukumine, juuste täielik väljalangemine 2.Kromosoommutatsioonid (muutused kromosoomide pikkuses või ehituses) Nad tekivad vigadest meioosis ja mitoosis Näited: kassikisa sündroom 3.Genoommutstsioonid (homoloogiliste kromosoomide arvu muutus) Näiteks: Downi sündroom (21.kromosoomipaaris 3kromosoomi =47kr-i) Tekke iseloomult jaotatakse muutusi : Spontaansed muutused Tekitatud muutused 1. Tekivad iseeneslikult 1.Kutsutakse kunstlikult esile 2. Tekivad organismide 2.Võivad tekkida inimtegevuse teistel
25. Mis on meioos? on rakujagunemise eriline vorm, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. (Ühest diploidsest rakust moodustub neli haploidset tütarrakku. Ristsiirde tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad. See suurendab pärilikku muutlikkust. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega.) 26. Millised on kolm peamist erinevust mitoosi ja meioosi protsessis? 1) Mitoosis üks mitootiline jagunemine, meioosis kaks järjestikust jagunemist 2) Mitoosis ei toimu kromosoomide ristsiiret, meioosis toimub 1. profaasis kromosoomide ristsiire 3) Meioosi kestvus on tunduvalt pikem , kui mitoosil. 27. Millised on kaks peamist erinevust meioosi tulemustes? 1) Rakud geneetiliselt erinevad 2) Moodustub neli uut rakku. 28. Kolm peamist erinevust spermatogeneesis ja ovogeneesis.
võrdlemine võimaldab eristada pärilikku ja mittepärilikku muutlikkust. Ühemunakaksikute omavahelised erinevused on üksnes mittepärilikud, st modifikatsioonilised. 9) Kantserogeen tegur, mis kutsub esile vähktõve teket. Valdav osa mutageene on samaaegselt ka kantserogeenid ning seetõttu tuleb vältida nendega looduse saastamist. 10) Kromosoommutatsioon kromosoomi pikkuse ja struktuuri muutumine, mida põhjustavad häired mitoosis või meioosis. Kromosoom võib välja langeda, kahekordistuda või ümber paikneda. Muutused on laiema ulatusega ja avalduvad fenotüübis sündroomide ja arenguhäiretena (nt kassikisa sündroom ja Martin Belli tõbi). 11) Mutageen Keskkonnategur, mis põhjustab mutatsioone (sh kantserogeen vähk, teratogeen loote väärareng). 12) Mutatsioon igasugune muutus raku geneetilises materjalis. Võib toimuda nii DNA kui kromosoomidega.
6. Mis on DNA replikatsioon? Palun ka joonis ja talle tema osad: kromosoom, tsentromeer, kromatiidid, õlad. ( 7 punkti ) DNA replikatsioon tähendab, et DNA kahekordistub. Leia mõistetele õige tähendus ning kirjuta sellele vastav täht taha. ( 7 punkti ) Ontogenees g a) mehel toimub seal spermide areng Karüokinees c b) organismi areng viljastamata munarakust Fülogenees f c) rakutuuma jagunemine mitoosis ja meioosis Ovogenees e d) raku tsütoplasma jagunemine tütarrakkude vahel mitoosi ja meioosi lõpus Partenogenees b e) emassugurakkude areng küpse munarakuni Tsütokinees d f) organismirühma ajaloolione areng Maal Spermatogenees a g) ühe isendi areng viljastumisest surmani Hindamine: 53,5 48,5 hinne ,, 5 ,, 40 31 hinne ,, 3 ,, 19 - ... hinne ,, 1 ,,
Kromosoomide ja geenide struktuur ei muutu. Saab tekkida, sest populatsiooni isenditel on alleelid ja homoloogilised kromosoomid. Geenmutatsioon muutused toimuvad DNA molekuli tasandil, selle nukleotiidses järjestuses.. Selle tulemusena võivad tekkida uued alleelid. Suhkrutõbi. Kromosoommutatsioon muutused toim kromosoomide kujus ja pikkuses. Mõni kromosoomilõik võib kaduma minna või mitmekordistuda, võib geenide järjestus või asukoht. Põhjuseks viga mitoosis või meioosis. Genoommutatsioon - muutused toimuvad homoloogiliste kromosoomide arvus. Põhjustab nt DOWNI SÜNDROOM inimese keharakkudes on 47 kromosoomi, sest 21. kromosoom on kolmekordne. Põhjustab väikest kasvu, mongoliidset silmalõiget, lamedat nägu ja kõrgeid põsesarnu ning vaimset alaarengut. Mutatsioone põhjustavad tegurid e. mutageenid: 1) Replikatsiooni, meioosi või mitoosi käigus tekkinud vead. 2) Keemilised üh., nt benseen ja benseenituuma sisaldavad üh.
pentoosfosfaaditsükkel,Madalamolekulaarsete ainete metabolismi põhiülesanded: tagada erinevatest substraatidest põhimonomeeride süntees, tagadarakuprotsesside energiaga varustamineRakkudes toimuvate tähtsamate reaktsioonide tüübid: "tavalised" ensüümreaktsioonid Michaelis-Menten'i kineetika, molekulaarsed masinad: DNA replikatsioon, transkriptsioon,translatsioon, transpordiprotsessid filamentidel (kinesiin) ATP-süntaasid,lihasrakkude töö,mitoosis ja meioosis kromosoomide liikumine,viburid, ... Rakkudes on kõikide reaktsioonide jaoks katalüsaatorid (ensüümid) kõik reaktsioonid on katalüütilised Katalüsaatorid kiirendavad keemilisi reaktsioone ilma nende tasakaaluolekut muutmata katalüsaatorid kiirendavad tasakaalu saabumist Rakkudes on katalüsaatoriteks valdavalt ensüümid valgud. Tänu unikaalsele ruumilisele struktuurile (valgud on perioodilised kristallid) on ensüümid:
pentoosfosfaaditsükkel,Madalamolekulaarsete ainete metabolismi põhiülesanded: tagada erinevatest substraatidest põhimonomeeride süntees, tagadarakuprotsesside energiaga varustamineRakkudes toimuvate tähtsamate reaktsioonide tüübid: "tavalised" ensüümreaktsioonid Michaelis-Menten'i kineetika, molekulaarsed masinad: DNA replikatsioon, transkriptsioon,translatsioon, transpordiprotsessid filamentidel (kinesiin) ATP-süntaasid,lihasrakkude töö,mitoosis ja meioosis kromosoomide liikumine,viburid, ... Rakkudes on kõikide reaktsioonide jaoks katalüsaatorid (ensüümid) kõik reaktsioonid on katalüütilised Katalüsaatorid kiirendavad keemilisi reaktsioone ilma nende tasakaaluolekut muutmata katalüsaatorid kiirendavad tasakaalu saabumist Rakkudes on katalüsaatoriteks valdavalt ensüümid valgud. Tänu unikaalsele ruumilisele struktuurile (valgud on perioodilised kristallid) on ensüümid:
Bioloogilised viirused, bakterid, hallitusseente toksiinid Keemilised ravimid, olmekeemia, orgaanilised üheendid, tugevad alused/happed Füüsikalised kiirgusd Geenmutatsioonid kahjustatud üks geen (nukleotiidid asendunud teistega) ei avaldu kui: sünonüümsus, aminohappe muutus eimuuda valgu ül, tagajärg retsessiivne alleel Kromosoom.. kromosoomide struktuuride muutused: miksroskoobis võimalik leida vigaseid kromosoome Genoom... norm kromosoomide arv rakus sassis, meioosis/mitoosis, enamasti looted ei arene lõpuni, iseenselik abort 24. Miks on kromosoommutatsioonid väga palju suurema mõjuga kui geenmutatsioonid? 25. Millest tuleb organismide mittepärilik e. modifikatsiooniline muutlikkus? 26. Milles seisneb reaktsiooninorm?
2. Mitoosile eelneb... a) crossing-over b) profaas c) rakutsükkel d) DNA replikatsioon e) rakujagunemine 6.3. Kromatiidid lahknevad... a) mitoosi metafaasis b) mitoosi telofaasis c) meioosi I. profaasis d) meioosi I anafaasis e) meioosi II anafaasis 6.4. Crossing-over tähendab ... a) kromosoomide vahetamist meioosi I profaasis b) kromosoomide vahetamist mitoosi profaasis c) kromosoomilõikude vahetamist homoloogiliste kromosoomide vahel meioosis d) kromosoomilõikude vahetamist geenide vahel mitoosis e) kromosoomilõikude vahetamist tütarrakkude vahel 6.5. Mitoos erineb meioosist (imetajates) selle poolest, et tekib... a) 2 geneetiliselt samast rakku b) 2 geneetiliselt erinevat rakku c) 4 geneetiliselt samast rakku d) 4 geneetiliselt erinevat rakku e) 2 haploidset tütarrakku Kommentaar Paljunemine 6. Vastus: 6.1. Mitoosile järgneb interfaas (b). Anafaas on mitoosi osa, selle III faas. Sügoot on viljastatud munarakk, mis alles hakkab mitoosi teel jagunema. Siiski, kui arvestada
Jag: geen-, kromosoom ja genoommut. Geenmutatsioon muutused toimuvad DNA molekuli tasandil, selle nukleotiidses järjestuses.. Selle tulemusena võivad tekkida uued alleelid. Suhkrutõbi. Kromosoommutatsioon muutused toim kromosoomide kujus ja pikkuses. See on nähtav mitoosi või meioosi krom mikrosk uurimisel. Mõni kromosoomilõik võib kaduma minna või mitmekordistuda, võib geenide järjestus või asukoht. Põhjuseks viga mitoosis või meioosis. Genoommutatsioon - muutused toimuvad homoloogiliste kromosoomide arvus. Põhjustab nt DOWNI SÜNDROOM inimese keharakkudes on 47 kromosoomi, sest 21. kromosoom on kolmekordne. Põhjustab väikest kasvu, mongoliidset silmalõiget, lamedat nägu ja kõrgeid põsesarnu ning vaimset alaarengut. Polüploidsus kogu kromosoomistiku mitmekordistumine, triplodisus 3n ja tetraploidsus 4n, inimesel põhj loote surma. Mutatsioone põhjustavad tegurid e
Geenmutatsiooni tulemusena võib häiruda näiteks normaalne insuliini süntees ning inimene põeb seetõttu suhkruhaigust. Kromosoommutatsioonid seisnevad kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutustes,mis on nähtavad mitoosi või meioosi kromosoomide mikroskoopilisel uurimisel.Kromosoom- mutatsiooniga võib mõni kromosoomilõik kaduma minna või mitmekordistuda,muutuda võib ka kromosoomisisene geenide järjestus või asukoht.Vatsavate mutatsioonide tekkepõhjuseks võivad olla vead mitoosis või meioosis. Genoommutatsioonid seisnevad homoloogiliste kromosoomide arvu kordsuse muutustes.Üks inimese kõige sagedasemaid genoommutasioone on Downi sündroom.Sel juhul on inimese keharakkudes 46 kromosoomi asemel 47.Täiendav kromosoom tuleb 21.kromosoomi kolmekordsusest.Downi sündroom tuleneb 21.kromosoomi lahknemise häiretest meioosis, enamasti ovogeneesis. Mõningatel juhtudel kordistub organismi kogu kromosoomistik.See tuleneb
ning osa taimi(sammal-ja sõnajalgtaimed) Vegetatiivselt paljunevad bakterid,protistid,seened,osa selgrootutest,paljud taimed. Bakterid paljunevad otsepooldumise teel. Pärmseened paljunevad pungumisega. Samblikud vegetatiivselt rakise tükikeste abil. Katteseemnetaimed risosoomid e,mugulate,sibulate,varre-või lehetükikeste abil. Vegetatiivne paljunemine võimaldab lühikese ajaga saada palju geneetiliselt ühesuguseid järglasi. Mitoosis toimub esmalt karüokinees ehk rakutuuma jagunemine, mille käigus tagatakse geneetilise info võrdne jagamine tuumade vahel. Seejärel toimub tsütokinees ehk tsütoplasma jagunemine, mille tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemise viis, kus tagatakse kromosoomide arvu püsivust tütarrakkudes. Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi nimetatakse interfaasiks(organellide arv suureneb, toimub ATP ja
Sugulisel paljunemisel on vaja kahte osapoolt ja see saab alguse viljastatud munarakust, aga mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism ühest vanemast. Millised muutused toimuvad interfaasis? · Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees. · Loomarakkudes algab tsentrioolide kahestumine · Rakk suureneb · DNA kahekordistumine Millised muutused toimuvad kromosoomidega mitoosis? · Keerduvad kokku ja on mikroskoobis vaadeldavad · Rakujagunemisel lahknevad kromosoomide kromatiidid ja tütarrakkudesse jäävad ühekromatiidilised kromosoomid. Kirjela mitoosi erinevates etappides toimuvaid protsesse! PROFAAS Kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb ja ja tuumarakud kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas ja rakk polariseerub. Moodustuvad kääviniidid. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad
ühendid,kloroform, kanda seda organismi. putukamürgid, raskemetalliühendid GEENMUTATSIOON KROMOSOOMMUTATSIOON GENOOMMUTATSIOON Väikesed muutused DNA On toimunud kromosoomide Homoloogiliste struktuuris, selle pikkuse ja struktuuri muutused. kromosoomide kordsuse tulemusena võivad tekkida Põhjuseks ved mitoosis või muutused. Põhjuseks uued alleelid, mis reeglina meioosis. Kromosoomi lõik võib kromosoomide lahknemise on retsessiivsed. Suhteliselt välja langeda, kkahekordistua, häireed meioosis: Downi, väikese ulatusega ja ei ümber paikneda. Muutused on Edwardi sündroom. pruugi avalduda tunnusena. laiema ulatusega ja avalduvad Võib tekkid retsessiivne fenotüübis sündroomidena ja alleel, mis avaldub järglste arenguhäireta. NT: kssikisa
struktuuris. Geenmutatsioonid on väikesed muutused DNA nukleotiidses järjestuses. Geenmutatsioonide tulemusena võivad tekkida uued alleelid. Geenmutatsiooni tulemusena võib häiruda näiteks insuliini süntees ning inimene põeb seetõttu suhkrutõbe. Kromosoommutatsioonid on kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutused, mis on nähtavad mitoosi või meioosi kromosoomide mikroskoopilisel uurimisel. Tekkepõhjused võivad olla vead mitoosis või meioosis. Geenmutatsioon ei avaldu fenotüübis järgmistel juhtudel: 1) Kui ühe nukleotiidi asendumine teisega ei põhjusta aminohappe vahetust valgu molekulis. 2) Kui mutatsiooniga kaasneb küll ühe aminohappe asendumine teisega, kuid see ei muuda sünteesitava valgu funktsiooni. 3) Kui moodustunud mutantne alleel on retsessiivne. Genoommutatsioonid on homoloogiliste kromosoomide arvu muutused. Üks inimese kõige sagedasemaid
- Üks nukleotiid asendub teisega , kuid määrab ära sama aminohappe - Muutus on retsessiivne Näiteks:albinism,hemofiilia,kurttummus,diabeet b. Kromosoommutatsioon patoloogia,mille põhjuseks pn kromosoomide arvu või struktuuri muutus - Autosoomsündroomid-kromosoomimuutused autosoomides - Gonosoomisündroomid-muutused sugurakkudes - selle korral toimub terve kromosoomi kuju või pikkuse muutus. Vead võivad tekkida meioosis või mitoosis - Esineb 4 võimalust: lõigu kaduma minek=deletsioon, lõigu kahekordistumine=duplikatsioon, lõikude omavahel kohtade vahetumine=inversioon või ümberpaiknemine erinevate kromosoomide vahel=translokatsioon c. Genoommutatsioon kogu kromosoom või kromosoomid kaovad või lisanduvad. Vead tekivad meioosis.homoloogiliste kromosoomide arvu korduse muutus. Alati avalduvad nad väliselt (fenotüübis)
1. Metafaas ekvatoriaaltasandil on homoloogilised kromosoomid paarikaupa 1. Anafaasis liiguvad pooluste poole homoloogilised kromosoomid 1.Telofaasis rakumembraan nöördub sisse, kromosoomid , tuumamembraani Kahe jagunemise vahel interfaas, (NB! DNA ei kahekordistu - 2 rakku alustavad uut jagunemist 2.jagunemine e võrdjagunemine II profaas, II metafaas, II anafaas ja II telofaas, kõik protsessid toimuvad nagu mitoosis. Meioosi tähtsus: Ühest diploidsest rakust tekib neli haploidset rakku Haploidse kromosoomistikuga rakud olulised sest viljastumisel haploidse kromosoomistikega sugurakud annavad liigile omase diploidistiku Ristsiire tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad, see suurendab muutlikkust (suurenevad ellujäämis- ja kohanemisvõimalused) Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega SUGURAKK EI
2. Mutatsioonide liigid ja nende olemus, tagajärjed Geenmutatsioonid - muutus nukleotiidide tasandil TAGAJÄRG: muutused DNA primaarstruktuuris, tekivad uued alleelid, vead replikatsioonil (vaata mõistet) Kromosoommutatsioonid - muutused kromosoomi sees (pikkus ja struktuur), geenide tasandil TAGAJÄRG: võib muutuda geenide järjestus ja asukoht, kaduda või lisanduda kromosoomi lõik Genoommutatsioonid - muutused kromosoomide arvus, sõltub ema vanusest! TAGAJÄRG: vead mitoosis või meioosis, keharakkudes 47 kromosoomi (21. kromosoomi on 3 = (Downi sündroom) vaimne alaareng, väike kasv, mehed steriilsed 3. Mutatsioonide põhjused Keemilised põhjused - nikotiin, alkohol Füüsikalised põhjused - ravimid Bioloogilised tegurid - viirused, hallitusseened Mittepärilik muutlikkus 1. Mittepäriliku muutlikuse olemus 1) Määratud geenide ja keskkonna koosmõjuga 2) Fenotüüp = genotüüp + keskkond 3) ei pärandu järglastele 2
- Diploteen homoloogid eemalduvad teineteisest, seotuks jäävad vaid sealt, kus toimub ristsiire. Diploteeni staadiumis meis võib peatuda. Algab osaline kromosoomide lahtipakkimine, sünteesitakse RNA-d ja valke. - Diakinees RNA süntees lakkab, kromsoomid kondenseeruvad ja eralduvad tuumamembraanist. I Metafaas: Kuni anafaasini hoiavad kiasmid (homoloogide kinnituskohad, kus toimub ristsiire), millel on siin sama funktsioon kui tsentromeeridel mitoosis. I Anafaas: Homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele, mis koosnevad kahest tütarkromatiidist. Kromosoomid lahknevad sõltumatult. See tähendab, et kumbki tütarrakk saab juhuslikult nii isas- kui ka emasvanemalt pärit homolooge. I Telofaas: Kromosoomid jätkavad liikumist poolustele. Moodustuvad tuumakatted ja järgneb tsütoplasma pooldumine. Ühest diplidsest rakust moodustub kaks haploidset tütarrakku Meioos II ehk ekvatsioonjagunemine Toimub palju kiiremini kui meioos I.
KROMOSOOMMUTATSIOONID ------| Kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutused. (Nähtavad Pärilikud Päriliku eelsoodumusega mitoosi/meioosi mikroskoopilisel uurumisel) mittepärilikud Tekkepõhjused võivad olla vead mitoosis või meioosis. Eriline genotüüp eriline genotüüp tavaline # Kromosoomilõik läheb kaduma genotüüp - mitmekordistuda tavaline keskkond eriline keskkond eriline Muutub geenide kromosoomisisene järjestus/ asukoht. keskkond
Profaasis tuumamembraanid lagundatakse ja tuumakesed kaovad. Kromosoomid keerduvad kokku ning muutuvad mikroskoobiga vaadeldavaks. Tsentrioolide paarid eralduvad teineteisest ja liiguvad vastassuunas. Nende vahele moodustuvad kääviniidid. Meioosi profaasis liibuvad homoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi(e. kromosoomide ristsiire). Viimasega kaasneb geenivahetus, mis on päriliku muutlikkuse allikaks. Faas vältab kauem kui mitoosis. (Tsentrioolide paarid liiguvad jällegi raku poolustele ja nendest lähtuvad kääviniidid.) Metafaasiks ei ole homoloogilised kromosoomid teineteisest veel täielikult eraldunud ja liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile. Nende tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. (Kromosoomid paiknevad ekvatoriaaltasandile ja kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele.) Anafaasis kääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. Faas algab homoloogiliste
Madal IQ, hüperaktiivne, keskendumishäired 5. Genoommutatsioonid? Millest tulenevad genoommutatsioonid? Näiteid haigustest. Vastus: Duplikatsioon- DNA-lõigu kahekordistumine Insertsioon- DNA muutus, mille puhul genoomi lisandub üksikuid nukleotiide või DNA-lõike Deletsioon- muutus genoomis, mille käigus DNA-lõigud või üksikud nukleotiidid lähevad genoomist kaduma. Genoom on 23. kromosoomi paari. Peamiselt tuleneb mutatsioonide puhul, kui arv on vale. Tekivad meioosis ja mitoosis. Down’i sündroom – 21. kromosoomi kolmekordsus Edwardi tõbi – 18. kromosoomi kolmekordsus (head lauljad) Datau sündroom- 13. kromosoomi kolmekordsus Teemeri sündroom- üks X+44 kromosoomi. Ei kujune välja teisesed sugutunnused Klinefelteri sündroom- XXY 47. kromosoom. Steriilne, naiselik keha. 6. Keskkond ja geenid. Variatsioonirida; variatsioonikõver; reaktsiooninorm; kaksikute meetod. Eugeenika. Vastus: lk 94
· Surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks · Paljunemiseks · Kasvamiseks · Tagatakse organismi samasuse püsimine. 12.Mis moodustuvad lähteraku jagunemisel? Geneetiliselt identsed tütarrakud 13.Milliseid faase eristatakse eukarüootse raku jagunemisel? 14.Millistest osadest koosneb rakutsükkel? · Mitoos · Interfaas · Tsütokinees 15.Millest sõltub rakutsükli pikkus? Raku ning organismi tüübist. 16.Mis toimub karüokineesis (mitoosis)? · Profaas · Metafaas · Anafaas · Telofaas 17. Mis toimub tsütokineesis? · Loomarakkudel: membraan nöördub keskelt kokku (tänu tsütoskeleti valkudele) · Kestaga rakkudel moodustub vahe- lamell ja siis mõlemalt poolt kujunevad rakukestad. 18.Mida nimetatakse interfaasiks? Aega kahe jagunemise ehk mitoosi vahel. 19.Mis toimub interfaasis? · intensiivne raku mõõtmete ja struktuuride kasv (rakk töötab)
nimetatakse meioosiks . Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nim. Haploidseks (paaritu kr. arv), ja tähistatakse n=23. Inimese kõigis ensomaatilistes rakkudes ehk keharakkudes on diploidne kromosoomistik 2n=46. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemise ja eoste moodustumisega. Meioosi tulemuseks on 4 tütarrakku. Meioosis eristatakse kahte teineteisele järgnevat jagunemist (I ja II jagunemine). Meioosi faaside nimetused on samad, mis olid mitoosis. Meioosi I jagunemise profaasis toimub kromosoomide ristsiire. Kromosoomide ristsiirde käigus vahetavad homoloogilised kromosoomid omavahel võrdse pikkusega osi. Selle tulemuseks on geenivahetus. Mõnikord vahetatavad lõigud on erineva pikkusega ja tulemuseks on kromosoommutatsioonid. Sugurakkude areng Sugulistest ehk generatiivsest paljunemisest võtab enamasti osa kaks organismi: isas- ja emasorganism. Uus organism saab alguse viljastumisel, mille käigus ühinevad
Sellised vead võivad rakus tekkida DNA ahela kahekordistamise käigus. Geenmutatsioonid ei avaldu sageli rakutalitlustes, kuna o Järgmise jagunemisega võidakse viga parandada o Ühele aminohappele vastab kuni 6 koodonit ja seetõttu võib veaga koodon moodustada sama aminohappe o Antud vigaselt geenilt võib mitte toimuda transkriptsiooni. 2. Kromosoommutatsioon selle korral toimub terve kromosoomi kuju või pikkuse muutus. Vead võivad tekkida meioosis või mitoosis. Esineb 4 võimalust: lõigu väljalangemine, lõigu kahekordistumine, lõikude omavahel kohtade vahetumine või ümberpaiknemine erinevate kromosoomide vahel. 3. Genoommutatsioon kogu kromosoom või kromosoomid kaovad või lisanduvad. Vead tekivad meioosis. Alati avalduvad nad väliselt (fenotüübis). Näiteks Downi sündroom (lisakromosoom saadakse emassugurakust). GMO lehtedel GMO-de PLUSSID * Suurem saagikus (võimalus leevendada inimkonna toiduprobleeme)
Paljundamine 10. Organismide rakkude jagunemise vajalikkus- Surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks Paljunemiseks Kasvamiseks Tagatakse organismi samasuse püsimine. 11. Mis moodustuvad lähteraku jagunemisel? Geneetiliselt identsed tütarrakud 12. Millistest osadest koosneb rakutsükkel? Mitoos Interfaas Tsütokinees 13. Mis toimub karüokineesis (mitoosis)? Profaas Metafaas Anafaas Telofaas 14. Mis toimub tsütokineesis? • Loomarakkudel: membraan nöördub keskelt kokku (tänu tsütoskeleti valkudele) Kestaga rakkudel moodustub vahe- lamell ja siis mõlemalt poolt kujunevad rakukestad. 15. Mida nimetatakse interfaasiks? Aega kahe jagunemise ehk mitoosi vahel. 16. Milleks on vajalik DNA replikatsioon enne mitoosi?
mikrotuubuli filamendist moodustunud kolmikust. Tuum on kôigile eukarüootidele iseloomulik organell. Kromatiini all mõistetakse rakutuumas olevat DNA-d, mis on seotud valkudega. DNA-ga seonduvaid valke on laias laastus kahte sorti: struktuursed ja regulatoorsed. Kromatiin on DNA ja sellega seondunud valkude (histoonide) kompleks, millest moodustuvad eukarüootide ehk päristuumsete kromosoomid. kromatiid (ingl. Chromatid) Mitoosis ja meioosis kromosoomide DNA replikatsiooni tagajärjel moodustunud kaks geneetiliselt identset tütarkromatiidi. Mitoos (varasemas eesti keeles karüokinees) on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. Rakutsükkel ehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Homoloogilised kromosoomid on liigi kromosoomikomplekti mingi kromosoomi eksemplarid kas sama või eri indiviidide kromosoomistikus.
Mutatsioon ei avaldu fenotüübis kui ühe nukleodiidi asendumine teisega ei põhjusta aminohappe vahetust valgu molekulis. KUI mutatsiooniga kaasneb küll ühe aminohappe asendumine teisega, kuid see ei muuda sünteesitava valgu funktsiooni. Kui moodustunud mutantne alleel on retsessiivne. Kromosoommutatsioonid - kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutused, mis on nähtavad mitoosi või meioosi kromosoomide mikroskoopilisel uurimisel. Peamisteks tekkepõhjusteks on võivad olla vead mitoosis või meioosis. Näited: Martin - Bell’i sündroom, kassikisa sündroom, Wolf-Hirschhorni sündroom Genoommutatsioon- homoloogiliste kromosoomide arvu muutused. Downi sündroom (ekstra kromosoom, tuleneb 21. kromosoomi kolmekordusest) Spontaansed mutatsioonid - tekivad harva. Kuigi replikatsioon, mitoos ja meioos on väga täpsed protsessid, tekib neis mõnikord paratamatult vigu. Organismi normaalses elukeskkonnas tekkinud mutatsioonid.
(Kääriäinen 2002). Tuntakse ka mutatsioone, mis on nähtavad mikroskoobis kromosoomimuutustega. Ühe kromosoomi ümberpaiknemine teise kromosoomi, mis ei ole homoloogiline võrreldes esimesega, kromosoomi osa pöördumine 180 kraadi võrra, struktuuri muutused üksikutes kromosoomides need on mõned kromosoommutatsioonide tunnused. (Poljanski 1987). Kromosoommutatsioonid on kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutused ning nende tekke põhjuseks on vead mitoosis või meioosis. (Einma 2009). Iseseisvaks kromosoommutatsiooni tüübiks võib lugeda kromosoomide arvu muutusi. Sellisel juhul, kas tekib liigseid kromosoome või osa kromosoome kaob ära. Kromosoomid ei jaotu tütarrakkude vahel normaalselt. Selle põhjuseks on võivad olla erinevad häirivad tegurid, mis häirivad meioosi kulgu. (Poljanski 1987). Erinevad kromosoommutatsioonide liigid on väljalangemine ehk deletsioon, kahekordistumine ehk duplikatsioon, järjestuse muutus ehk inversioon,
toimub geenide ja kromosoomide erivormide pärast Mutatsioon- muutub geenide või kromosoomide struktuure (Hugo de Vries- mutatsioonid) Geenmutatsioonid: muutused DNA nukleotiidses järjestuses(võivad tekkida uued alleelid) Geenmutatsioon ei avaldu fenotüübis- kui nukleotiidi vahetumine teisega ei põhjusta aminohappe vahetust molekulis, (aminohappe vahetumisel ei muutu valgusüntees) (suhkrutõbi) Kromosoommutatsioon- kromosoomi pikkuse, struktuuri muutused. Põhjus vead mitoosis või meioosis Genoommutatsioon- homoloogiliste kromosoomide arvu muutused. (Downi sündroom) 46 kromosoomi asemel 47 kromosoomi. Polüploidsus-kahekordistub kogu kromosoomistik- inimesel põhjustab see loote surma Spontaansed mutatsioonid-iseeneslikud Indutseeritud mutatsioonid- kuntslikud Mutageen- mutatsiooni tekitav tegur(benseen, raskemetall) Vähktõve tekitajad- kantserogeenid generatiivne mutatsioon- kanduvad edasi järglastele
Mitoos- päristuumsete rakkude jagunemine, mille tulemuseks on kaks eelasrakku Meioos- päristuumsete rakkude jagunemine, esineb sugurakkudes Interfaas- rakutsüklis kahe jagunemise vahele jääv elufaas, kus toimub ettevalmistumine jagunemiseks Replikatsioon- interfaasi ajal toimuv DNA kahekordistumine Tsentromeer- päristuumse raku kahte DNA ahelat ehk KROMATIIDI ühendav koht Karüokenees- mitoosi käigus toimuv rakutuuma jagunemine Tsütokinees- tsütoplasma ning rakuorganellide jagamine mitoosis tekkiva kahe uue raku vahel Kromosoom- DNAst ja valkudest koosnev struktuur, milles asuvad kindlas järjestuses paiknevad geenid Kromatiid- üks kahest identsest kromosoomi osast Kromatiin- rakutuumas paiknev DNA ja valkude segu Kääviniidid- rakujagunemisel tekkivad niitjad valgud, mis kinnituvad tsentromeeri külge Tsentromeer- loomaraku jagunemisel kääviniitide moodustamises osalev organell Tsentriool- loomarakud esineva tsentrosoomi osa
Sest toimub kromosoomide ristsiire, millega kaasneb geenivahetus. 32.Mille poolest erineb mitoos meioosist? Meioosis kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2x, meioos kaasneb sugurakkude küpsemise ja eoste moodustumisega, tekib 4 tütarrakku, profaasis homoloogilised kromosoomid vahetavad omavahel osi, esimene faas kestab kauem, peale esimest jagunemist ei keerdu kromosoomid veel täielikult lahti, ristsiire, 2 järjestikust jagunemist, 1. anafaasis lahknevad kromosoomid poolustele, mitoosis kromotiidid, meioosis 2. profaasi ja interfaasi liitudes dna replikatsiooni ei toimu. 33.Miks on sugulisel paljunemisel arenev järglane veidi sarnane oma mõlema vanemaga, kuid mitte nende täielik koopia? Sest toimub kromosoomide ristsiire, millega kaasneb geenivahetus. Järglase DNA pannakse kokku isa XY ja ema XX kromosoomidest. 34.Kuidas nimetatakse erinevate sugude sugurakke? Mehel spermid ehk seemnerakud ja naised munarakud. 35.
Nukleosoomne fibrill pakib end kokku ja kaob. Kahekromatiidses kromosoomis saame eraldada kromatiide, tsentromeeri. Kromosoomi otsas olev ,,julla" telomeer. Kromotiidi tsentromeerist üleval pool asuv osa = kromosoomi õlg. Kromosoomid pannakse paari kromosoomi õla pikkuste ja kromosoomi kuju järgi. Pildil short arm = õlg. 23. kromosoomipaar määrab ära inimese soo. Mitoosis toimub raku jagunemine. Seal kaob ära raku tuum, on nähtavad kahekromatiidsed kromosoomid ja need lahknevad.
jätkeid ja raku liiteid. 2) intermediaarsetest filamentidest (läbimõõt 8–10 nm), ül: olulised raku kuju säilitamisel ning mängivad tähtsat rolli rakkude omavaheliste ning rakkude ja rakuvälise maatriksi vaheliste liiduste moodustumisel. 3) mikrotuubulitest (läbimõõt 15–20 nm). Ül: rakusisene transport (läbi düneiinide ja kinesiinidega seostumise), raku liikumine ning rakkude ja kromosoomide jagunemine mitoosis ja meioosis. Tsentrosoom on mikrotuubulite orientatsiooni koordineeriv organell. 19. Tsentrosoom – ehitus, tsentrioolide areng, ülesanded rakus. Tsentrosoom- rakuorganell, mis etendab olulist osa mikrotuubulitest koosneva tsütoskeleti organiseerimisel ning rakutsükli reguleerimisel. Ainult loomarakul. Rakutsükli interfaasis on tsentrosoomid kinnitunud tuuma membraanile. Mitoosis tuuma membraan laguneb ning
ebasoovituslike omadustega isikuid, nt alkohoolikud, kriminaalid; Natsi Saksamaal tapeti juute, mustlasi et aaria rassi tõupuhtust säilitada. 4. Võrrelge eukarüootset ja prokarüootset genoomi. Eukarüoot: Genoom diploidne, pärilikkus koondunud kromosoomidesse, genoom on suurem Prokarüoot: Genoom haploidne, pärilikkus on ühes rõngaskromosoomis, genoom on väiksem 5. Võrrelge raku jagunemist mitoosi ja meioosi teel. Mitoosis on üks jagunemine, meioosis kaks. Mitoosis ei ole kromosoomide ristsiiret, meioosis on. Mitoosil saadakse kaks identset diplodiset rakku, meioosis saadakse 4 isesugust haplodset rakku. Meioosi tulemusena valmivad sugurakud, mitoosiga keharakud. 6. Meioos geneetilise muutlikkuse suurendajana. Meioosi häiretest tulenevad defektid. Meioos suurendab geneetilist mitmekesisust, sest enne jagunemist toimub kromosoomides ristsiire, mille käigus homoloogilised kromosoomid vahetavad osi ehk geneetilist materjali.
liiguvad homoloogilised kromosoomid. 4. Telofaas tsütokinees, tsentrioolid kahestuvad, tuumakesi, tuumamembraani ei moodustu, kromosoomid ei keerdu lahti (viide, et toimub veel üks jagunemine). Kromosoomide arv tütarrakkudes vähenes kaks korda. II jagunemine e võrd- ehk ekvatsioonjagunemine Eelneb lühike interfaas, kus ei toimu DNA replikatsiooni, sest kromosoomid on juba kahekromatiidsed. Teises jagunemises toimub kõik samamoodi nagu mitoosis. Teise jagunemise tulemusena saadakse neli haploidset (n=23) tütarrakku, mis geneetiliselt erinevad (kromosoomide ristsiire + homoloogilised kromosoomid lahknesid erinevatesse tütarrakkudesse). Mitoos Meioos Keharakkude moodustimisel Sugurakkude ja eoste moodustumisel Tütarrakud diploidsed Tütarrakud haploidsed
Rakutsükkel: interfaas ja mitoos Organismi kasvamise ja arengu tagab keharakkude jagunemine, mil eellasrakust moodustuvad tütarrakud. Rakkude jagunemine tagab ka organismi hukkunud rakkude asendamise ja vigastuse parandamise. Mitoos (mittesuguline/aseksuaalne paljunemine) - Eukarüootide (päristuumsete) rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoosi ajal on DNA kokkupakitud. Mitoosis eristatakse kahte jagunemisprotsessi: ● Karüokinees - rakutuuma jagunemine/pooldumine (mitoosi käigus) ● Tsütokinees - tsütoplasma ja organellide jagunemine/pooldumine kahe uue raku vahel (mitoosi käigus) Kromosoom Tavaliselt koosneb kromosoom ühest kromatiidist (1 pulk - I) Replikatsiooni tulemusena tekib kahekromatiidiline kromosoom (2 pulka - X), mis on seotud tsenomeeriga Mitoosi käigus 2-kromatiidiline kromosoom jaguneb ühekromatiidiliseks kromosoomiks.
Koos bioloogilise surma saabumisega kaob võimalus inimese elustamiseks. 6.PÄRILIKKUS: Pärilikkus on looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vanematega. Iga isendi tunnused kujunevad tema genotüübi ja keskkonnategurite koosmõju tulemusena. Replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon on universaalsed protsessid, mis on pärilikkuse avaldumise molekulaarseks aluseks. Rakujagunemisele eelneb replikatsioon. Seetõttu saavad mitoosis moodustuvad tütarrakud ühesuguse geneetilise info. Geen on DNA lõik, millelt sünteesitakse RNA molekule. Geen avaldub, kui sellelt toimub transkriptsioon, mille käigus sünteesitakse DNA ühelt ahelalt komplementaarne RNA molekul. Erinevused hulkrakse organismi rakkude ehituses ja talitluses tulenevad geenide avaldumise erinevustest. Translatsioon toimub ribosoomides. Geen määrab ära valgu aminohappelise järjestuse. Valgusünteesi käigus
Pahhüteen toimub krossingover. Diploteen homoloogid eemalduvad veidi teineteisest, kuid jäävad siiski veel seotuks nendest kohtadest kus toimus ristsiire. Meioos võib peatuda, algab osaline kromosoomide lahtipakkumine, hakatakse sünteesima RNAd ja valke. Diakinees lakkab RNA süntees, kromosoomid konderseeruvad ja eralduvad tuumamembraanist. I metafaas: homoloogide paare hoiavad kuni anafaasini koos kiasmid (ristsiirde kohad), mis täidavad sama funktsiooni nagu tsentromeerid mitoosis. I anafaas: homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele, mis koosnevad 2 tütarkromatiidist. Lahknemine toimub sõltumatult. St et kumbki tütarrakk saab juhuslikult nii isas- kui emasvanemalt pärit homolooge. I telofaas kromosoomid jätkavad liikumist poolustele, moodustuvad tuumakatted ja järgneb tsütoplasma pooldumine. Meioosi esimese poole jooksul moodustub ühest diploidsest rakust kaks haploidset tütarrakku.
annaabi.ee 
