Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arengubioloogia (11)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

ARENGUBIOLOOGIA
  • Iseloomusta sugulist ja mittesugulist paljunemist, too välja nende eelised ja puudused.
    On kaks paljunemise viisi siis:
    • suguline
    • mittesuguline

    SUGULINE: suguline paljunemine on see, paljunemiseviis, mille
    korral uus organism saab enamasti alguse viljastatud munarakust
    (sügoodist). Iseloomulik kõikidele päristuumsetele
    organismirühmadele.


    + mitmekesised järglased
    -vaja on enamasti kahte vanemorganismi
    -eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu
    +arenemisvõimelisemad järglased
    MITTESUGULINE: on paljunemiseviis, mille korral uus organism
    pärineb ühest vanemast. Jaguneb eoliseks ja vegetatiivseks. Pärilik
    info pärineb ainult ühelt vanemalt.


  • Nimeta mittesugulise paljunemise viisid, too näiteid. (v.t eestpoolt )
  • Interfaasi tähtsus raku elus.
    Interfaas - päristuumse raku kahe jagunemise
    (mitoosi ja meioosi) vahele jääv eluperiood .

    Mitoos - päristuumse raku jagunemise viis , millega
    tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.

    Meioos- päristuumse raku jagunemise viis, mille
    käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi
    käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja
    eoste moodustumisel.


    Interfaas valmistab raku ette mitoosiks ja meioosiks. St. mitoosis
    ta kahekordistab kõike ( nt. inimesel on 46 kromosoomi siis ta teeb
    sellest 92, pärast jaguneb ära ja jääb mõlemasse rakku ikka 46
    kromosoomi, meioosi puhul on aga nii, et interfaasis kahekordistatakse kromosoomide arvu (nt.46-inimesel), saadakse 92….ja
    siis see rakk hakkab jagunema ning pärast esimest jagunemist jääb
    mõlemasse rakku 46kromosoomi ja sealt jaguneb see rakk veel edasi
    ja jääb mõlemasse 23 kromosoomi (inimese puhul)- sugurakud)

  • Mitoosi toimumiskoht, käik, tulemus ja tähtsus.
    Mitoos toimub raku sees. Käiku vt. eestpoolt, tulemuseks on kaks algsele rakule sarnast rakku (sama kromosoomide arv, sarnane DNA
    algsele rakule.)


  • Meioosi toimumiskoht, käik, tulemus ja tähtsus.
    Toimub sugurakkudes, Käiku vt. eestpoolt, tulemuseks on 4 rakku,
    mis on esialgsest rakust poole võrra vähesema kromosoomide arvuga…

  • Iseloomusta ovo- ja spermatogeneesi.

  • Vasakule Paremale
    Arengubioloogia #1 Arengubioloogia #2 Arengubioloogia #3 Arengubioloogia #4 Arengubioloogia #5 Arengubioloogia #6 Arengubioloogia #7 Arengubioloogia #8 Arengubioloogia #9 Arengubioloogia #10 Arengubioloogia #11 Arengubioloogia #12 Arengubioloogia #13 Arengubioloogia #14 Arengubioloogia #15 Arengubioloogia #16 Arengubioloogia #17 Arengubioloogia #18 Arengubioloogia #19 Arengubioloogia #20 Arengubioloogia #21 Arengubioloogia #22 Arengubioloogia #23 Arengubioloogia #24
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-03-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 322 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 11 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor klsklskls603 Õppematerjali autor
    tähtsaim materjal 11 kl

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    8
    odt

    Organismide paljunemine, mitoos, meioos, gametogenees

    KT (Organismide paljunemine, mitoos, meioos, gametogenees) MÕISTED paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilimiseks mittesuguline paljunemine on paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks. suguline paljunemine on paljunemisviis, kus uus organism saab enamasti alguse viljastatud munarakust. Iseloomulik kõigile päristuumsetele organismidele. vegetatiivne paljunemine on mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb vanemorganismi mingist kehaosast. Esineb bakteritel, protistidel, seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. eoseline paljunemine on mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja osadel taimedel. interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (meioosi v mitoosi) vahele jääv eluperiood DNA replikatsioon DNA süntees, mille tulemusena saadakse igast DNA molekulist 2 koopiat karüokinees ra

    Bioloogia
    thumbnail
    12
    docx

    ORGANISMIDE PALJUNEMINE

    ORGANISMIDE PALJUNEMINE Mõisted: 1. paljunemine-organismide üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks 2. mittesuguline paljunemine-kõige lihtsam ja kiirem viis. Taimedel ja alamatel loomadel. Võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka järglaskonna 3. suguline paljunemine-esineb kõikidel õistaimedel ja enamikel loomadel. Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke, mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend 4. vegetatiivne paljunemine- mittesugulise paljunemiseviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast (nt: bakteritel, seentel, osadel selgrootutel, paljudel taimedel) 5. eoseline paljunemine- mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste abil. (esineb protistidel, seentel ja osadel taimedel) 6. interfaas- päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi ja meioosi) vahele

    Bioloogia
    thumbnail
    4
    doc

    Organismide paljunemine ja areng (11. klass)

    Organismide paljunemine ja areng Organismide paljunemine · Paljunemine on üks elu olulisemaid eluavaldusi. · Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. · Paljunemine on oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. · Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. · Iseviljastumine ­ viljastumisel ühinevad sugurakud pärinevad ühelt vanemalt. · Ristviljastumine ­ sugurakud pärinevad kahelt vanemalt, järglane ühendab mõlemalt vanemalt päris geneetilise info. · Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu. · Mittesuguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. · Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. · Eosed võivad areneda kas eoskottides, eoskandadel või eoskupardes. · Eostega paljunevad sammal- ja sõnajalgtai

    Bioloogia
    thumbnail
    4
    docx

    Bioloogia kordamisküsimused: paljunemine

    Bioloogia KT (paljunemine) 1. Paljunemine on järglaste saamine. 2. Mittesuguline paljunemine - mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast, paljunemine võib toimuda eoseliselt või vegetatiivselt, nt: vegetatiivselt: taimed, algloomad, eoseliselt: sõnajalgtaimed, sirmik. 3. Mittesuguline paljunemine jaguneb - vegetatiivne ja eoseline paljunemine. 4. Vegetatiivse paljunemise võimalused ­ pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks, n: bakterid, käsnad, pungumine: alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel, tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). 5. Iseviljastumine - ühel ja samal isendil on olemas mõlemad sugurakud, sugurakkude ühinemisel saab ta järglasi, nt: kaanid, vihmaussid. 6. Partenogenees - ehk neitsistsigimine on mitmetel taime- ja loomarühmadel esinev paljunemisviis, mille puh

    Bioloogia
    thumbnail
    7
    rtf

    Organismide paljunemine, mitoos, meioos, sugurakkude areng

    Lk 113-114-Organismide paljunemine- sugurakkude areng Kas esitatud laused on tõesed v6i väärad? Vale viite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Generatiivsel paljunemisel saab uus organism alguse sügoodist. Tõene 2. Tsütokinees on rakutuuma jagunemine. Väär Karüokinees on rakutuuma jagunemine. 3. Kromatiidid lahknevad mitoosi anafaasis. Tõene 4. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on haploidne kromosoomistik. Väär Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenide vahetus 5. Katteseemnetaimed paljunevad eostega. Väär Katteseemnetaimed paljunevad suguliselt seemntega mittesuguliselt risoomide, mugulate, sibulate, varre-või lehetükikeste abil. 6. Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. Tõene 7. Kromatiidid lahknevad teise jagunemise anafaasis. Tõene 8. Viljastunud munarakku nimetakse ovogooniks. Väär Viljastunud munarakku nimetakse sügoodiks. Leidke kõige õigem vastus 9. Meioosiga

    Bioloogia
    thumbnail
    9
    docx

    Paljunemine ja paljunemise viisid

    Paljunemine Paljunemine: 1) Suguline paljunemine ­ uus organism saabb enamasti alguse viljastunud munarakust (eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu 2) Mittesuguline paljunemine ­ uus organism pärineb alati ühest vanemast, võib toimuda kas eoseliselt või vegatatiivselt Paljunemine on kahel tasandil: 1) rakutasand a) mitoos b) meioos (sugurakkude puhul) 2) organismide tasand a) suguline b) mittesuguline Eoseline paljunemine * suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljuneb eoste e spooridega Vegetatiivne paljunemine * vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid (selgroogsed loomad mittesuguliselt ei paljune) * toimub kiiresti + * arvukas järglaskond + * kõik isendid on ühetaolised - Vegetatiivse paljunemise viisid: 1) otsepooldumine (nt bakterid) 2) pungumine (nt pärmseened) 3) rakise tükikeste abil (nt samblikud)(nt ribo

    Bioloogia
    thumbnail
    12
    doc

    Paljunemine ja areng

    Organismide paljunemine ja areng Rakkude jagunemine tagab organismi kasvamise. Uued tütarrakud moodustuvad lähteraku jagunemisel. Kõik hulkrakse organismi rakud ei ole jagunemisvõimelised ja jagunemisprotsess ei ole piiramatu, sest organismide mõõtmed ei saa lõpmatult suureneda. Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Samuti Rakkutsükkel=interfaas+mitoos on erinevate kudede rakkude interfaasi ja mitoosi kestus erinev. 1. Paljunemisviisid Mittesuguline paljunemine Suguline paljunemine Uus organism saab alguses eosest/keharakust Uus organism saab alguse viljastatud munarakust- sugurakud ühinevad Pole vaja spetsiaalseid rakke On vaja spetsiaalseid rakke (sugurakke ehk Eoseline- eoste ehk spooride abil (seened, gameete) samblad, sõnajalgtaimed) Seemnerak

    Bioloogia
    thumbnail
    5
    docx

    Bioloogia paljunemine

    Bioloogia paljunemine. Diploidne kromosoomistik ­ enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste (kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene) paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y. Tähistatakse 2n= (inimesel) 46. Haploidne kromosoomistik ­ meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugukromosoomides (munarakk, seemnerakk). Tähistatakse n= 23 (inimesel). Eoseline paljunemine ­ mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja sõnajalg taimedel. Vegetatiivne paljunemine ­ mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. Generatiivne paljunemine ­ suguline paljunemine, mis toimub sugurakkudel abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristviljastumine). Gameet ­ organ

    Bioloogia




    Meedia

    Kommentaarid (11)

    mt92 profiilipilt
    mt92: Nende materjalide kasutamise eest selles failis võib saada karistuse :)
    23:47 02-12-2011
    Carmenka profiilipilt
    Carmenka: Pildid andsid hea ja põhjaliku ülevaate!
    02:22 04-05-2011
    liizza profiilipilt
    liizza: hea, palju pildimaterjali on juures.
    14:01 01-03-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun