DNA igal replitseerumisel rakutsüklis uus sünteesitud DNA on umbes 100 bp lühema telomeeriga. Selle põhjuseks on asjaolu, et DNA mahajääva (ingl lagging) ahela sünteesil Okazaki fragmentidena 5' ots ei saa olla täispikkusega, sest kromosoomi lõpus ei ole kohta RNA primeri sünteesiks viimase Okazaki fragmendi jaoks. Seega umbes 100 mitootilise jagunemise järel telomeer on kadunud. Edasisel DNA replitseerumisel lähevad kaotsi geenid alates kromosoomi otstest.Kui vastsündinu rakud viia rakukultuuri kunstlikku toitekeskkonda, siis sellised rakud jagunevad umbes 100 korda ja siis surevad. Kui võtta rakud täiskasvanud ~ 60 a vanuselt inimeselt, siis rakud jagunevad ehk paarkümmend korda ja siis surevad. Seega telomeer määrab rakujagunemiste arvu ja rakuliini eluea. Kadunud telomeeriga DNA tuntakse ära kui kahjustatud DNA ja raku jagunemine pärsitakse või rakk siseneb apoptoosi. Arvatakse, et see on ka kontrollmehhanismiks rakkude ülemäärase jagunemise vältimisel
taimede mittefotosünteesivad koed (juured), fotosünteesivad rakud pimeduses 02 roll metabolismis. Aeroobid - ( aeroobsed organismid) oksüdatsiooniprotsessides 02 vajalik elektronide aktseptoritena (HTNGAMISE-tüüpi oksüdatsioon). Obligaatsed aeroobid 02 hädavajalik Anaeroobid - (anaeroobsed organismid) ei vaja 02 elektronide aktseptoritena (KÄÄRIMISE-tüüpi oksüdatsioon) Obligaatsed anaeroobid 02 mittevajalik Fakultatiivsed anaeroobid - metaboolselt universaalsed BIOLOOGILISE TERMODÜNAAMIKA ALUSED
ATP kogusaagis ühest glükoosi molekulist Olenevalt kasutatavast süstikust kas 30 (glütserool-3-P) või 32 (malaat-atsetaat) ATP molekuli. Kloroplastide ehitus Kloroplastid sisaldavad DNA, RNA ja ribosoome, olles autonoomse DNA ja valgusünteesiga organellid rakus. Tülakoidid on lamellid kloroplasti ehituses, mille membraanides toimuvad valgusreaktsioonid. Kloroplasti lahustuv osa on strooma ja seal toimuvad pimereaktsioonid. Fotosünteesi valgusreaktsioonid Fotosünteesivad rakud püüavad valgusenergiat ja muundavad selle keemiliste sidemete energiaks NADPH kui redutseerija ja ATP kui energiakandja vormis, kusjuures eraldub hapnik. Hapnik tuleb kasutatavast H2O'st. Fotosünteesi pimereaktsioonid ehk süsinikufikseerimise reaktsioonid Kasutatakse NADPH kui redutseerijat ja ATP hüdrolüüsi energiat endergoonilisteks protsessideks orgaaniliste molekulide sünteesil CO2'st. CO2 võetakse väliskeskkonnast. Klorofüllid ja abipigmendid
Loomades on palju kaltsiumi, taimedes ja seentes aga vähe. Biofunktsioone täidavad valdavalt ioonsel kujul. Na/K kontrollivad organismi veebilanssi. Na seob vett, südame haigetel on Na vaene dieet. Noortel naistel hommikul silmaalused paistes, võib viidata mineraalainete puudusele? K viib vett välja ehk on diureetilise toimega. Mõlemad elemendid vastutavad vere pH eest. Mõlemad vastutavad rakkude pinnalaengu eest. Nõrgad pinnalaengud tagavad närviimpulsid (mV tasandil); spets rakud elektrotsüüdid võivad anda ülitugevaid laenguid ( kaladel kuni 600V). Na on tüüpiline rakuväline element (mis maitsega veri on soolane) K- tüüpiline rakusisene element. Sidumine igapäevaeluga K saame naturaalsest taimsest toidust. Na saame naturaalsest loomsest toidust + soolastest toitudest. Ca lahustumatute sooladena luukoe koostises. Osteoporoos e luude hõrenemine on põhjustatud
LIISI KINK 4 BIOKEEMIA test I 3. Rakk kui eluühik; prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude, taime- ja loomarakkude ehituslikud iseärasused; rakuorganellide funktsioonid. Rakk on eluühik, kuna ta on väikseim süsteem, millel ilmnevad elutunnused: kasv, metabolism, reageerimine stimulatsioonile ja paljunemine. Rakud on süsteemid, mis omastavad toitaineid ning eraldavad jäägid, viivad läbi keerulisi kataboolseid ja anaboolseid reaktsioone, säilitades samal ajal konstantse rakusisese keskkonna. Rakud on avatud termodünaamilised süsteemid, mis osalevad aine- ja energiavahetuses rakuvälise keskkonnaga ning funktsioneerivad hästireguleeritud isotermiliste keemiatehastena. Rakk on isepaljunev mikroskoopiline mullreaktor. EUKARÜOOTSETE RAKKUDE VÕRDLUS
Nõrkade jõudude abil toimub biomolekulaarne äratundmine, biomolekulide kõrgemate struktuuride formeerumine, supramolekulaarsete komplekside moodustumine. Nõrgad jõud piiritlevad organismid kitsasse keskkonnatingimuste vahemikku, mille juures nad säilitavad funktsionaalsuse. 3. Rakk kui eluühik. Rakk on eluühik, kuna ta on väikseim süsteem, millel ilmnevad kõik elu tunnused: kasv, metabolism, reageerimine ärritusele, paljunemine, kasv ja arneg. Rakud on süsteemid, mis omastavad toitaineid ning eraldavad jäägid, viivad läbi keerulisi kataboolseid ja anaboolseid reaktsioone, säilitades samal ajal konstantse rakusisese keskkonna. Rakud on avatud termodünaamilised süsteemid, mis osalevad aine- ja energiavahetuses rakuvälise keskkonnaga. Rakk on isepaljunev mullreaktor. Prokarüootse ja eukarüootse raku võrdlus. Loeng 01/slaid 36 Rakuorganellide põhifunktsioonid. (vt lisaks gümn bio kokkuvõtet)
aastastel naistel. sisemine (entoderm) ja keskmine (mesoderm). Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe Lõigustumine sügoodi kiire jagunemine mitoosi menstruatsiooni algusest teise alguseni. Enamasti teel, kusjuures jagunemiste vahel (interfaasis) rakud vältab 28 päeva, esineb ka 21 ja 35-päevane ei kasva. tsükkel. Lämmastikalused nukleiinhapete monomeeride Menstruatsioon tsükliliselt (enamasti 28 päeva koostisse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid.
(DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. 3. Ainevahetus. Ainevahetuslikult jagunevad organismid auto- ja heterotroofideks. Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest; selleks kasutatakse ka
annaabi.ee 
50 punkti
~ 3 lehte
90 laadimist
1 arvamus 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid