Organismide paljunemine ja areng (0)

Paljunemine: 1)Suguline-

• 2 erinevat sugurakku
  
• Erandlik partenogenees ehk neitsisigimine (sipelgad/ mesilased /herilased)
  
• Gameetide kromosoomid on haploidsed e.igast homoloogilisest paarist on 1
  
• Keha rakk on somaatiline ja tema kromosoomistik on diploidne e. igat kromosoomi on 2
  

2)Mittesuguline
Eoseline:

• Seened, samblad, sõnajalgtaimed
  

Vegetatiivne:

• Vanem annab järglased mingist osast, 1 vanema järglane on kloon sest ta on geneetiliselt identne oma vanemaga
  

• Pooldumine( bakterid /protistid)
  
• Pungumine (pärmseened/hüdrad)
  
• Risoomiga( vaarikas /iiris/ülane)
  
• Võsud( maasikad )
  
• Sibul ( nartsiss /tulp/sibul)
  
• Mugul( kartul /pataat)
  

Mitoos -Somaatiline rakkude jagunemisviis, millega tagatakse kromosoomide arvu säilimine tütarrakkudes
Rakkude elutsükkel koosneb 2st osast – interfaas ja mitoos. Mitoosis toimub raku jagunemine ja interfaasis toimub raku kasvamine ja ettevalmistamine järgmiseks mitoosiks. Interfaasi lõpus kromosoomide arv kahekordistub e. kromosoomid muutuvad 2-kromatiidseteks. Mitoos jaguneb kaheks – rakutuuma kromosoomide jagunemine e. karüokinees ja raku TP jagunemine e. tsütokinees. Mitoosis eristatakse 4 faasi: 1) Profaas - Tuumamemb. lõhustub, kormosoomid hakkavad ennast kokku pakkima ja muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Tsentrosoomid kahekordistuvad, kahestuvad ja liiguvad raku poolustele . Seal hakkavad mood. kääviniite. 2) Metafaas -2-kromatiidsed kromosoomid liiguvad raku ekvatoriaaltasapinnale. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. 3) Anafaas -Kääviniidid lühenevad ja poolustele tõmmatakse kromosoomide kromatiidid . 4)Telofaas-Pakitakse kromosoomid lahti, nende ümber moodustub tuumamemb. Lõppeb karüokinees (tuuma jagunemine) ja algab tsütokinees(raku tsütoplasma jagunemine). Tsütokineesi käigus-1) Loomarakkudes membraan sopistub sisse ja moodustub 2 rakku, mõlemas on võrdne arv kromosoome. 2)Taimerakkudes ehitatakse raku keskele rakuplaat, millest moodustuvad rakukest ja membraanid. Mitoosi indeks-Näitab mitoosis olevate rakkude suhtelist osa, vastava koe rakkude üldarvusse.
Meioos-Raku jagunemisviis, mille käigus kromosoomide arv väheneb 2x.(sugurakkude teke)
Interfaasis toimub kromosoomide kahekordistumine. Toimub tsentrosoomide kahekordistumine ja kahestumine . Meioosis eristatakse 2 jagunemist: I jagunemine: 1.Profaas-memb. kaob, kromosoomid pakitakse kokku ja muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Homoloogilised kromosoomid liibuvad kokku ja vahetavad võrdse pikkusega osi( ristsiire ). Tsentrosoomid kahekordistuvad, kahestuvad ja liiguvad raku poolustele. 1.Metafaas- Homoloogiliste kromosoomide paarid liiguvad ekvatoriaaltasapinnale. 1.Anafaas- Tsentrosoomidelt lähtuvad kääviniidid, mis kinnituvad homoloogilistele tsentromeeridele. 1.Telofaas- Kääviniidid lühenevad ja poolustele tõmmatakse terve kromosoom(2-kromatiidne). 2-kromatiidsed kromosoomid hakkavad ennast lahti pakkima. Moodustub osaline tuumaümbris. Järgneb tsütokinees ja moodustub 2 rakku, pooliku tuumaga ja kromosoomide arv on vähenenud 2 korda e. toimub reduktsioon e. taandjagunemine. II jagunemine-Interfaas peaaegu olematu. Kromosoomide 2x ei toimu, sest nad on juba 2-kromatiidsed. 2.Profaas-Kromosoomid pakivad ennast uuesti kokku. Tuumamembraan kaob. Tsentrosoomid kahekordistuvad, kahestuvad ja liiguvad poolustele. Edasi toimub kõik samamoodi kui mitoosis!!!!. Telofaasis moodustub kokku 4 haploidse kromosoomistikuga rakku. Teise jagunemise käigus kromosoomide arv ei muutu.
Sarnasused:Meioosis ja Mitoosis toimuvad protsessid samades faasides . Mõlemal juhul on tegu raku jagunemisega. Kõik rakud kannavad edasi pärilikkusainet. Mõlemas on tsüto- ja karüokinees. Erinevused:1) Mitoosis pärilik informatsioon järglasrakkudes säilib, meioosis muutub. 2) Meioosis toimub 2 jagunemist, mitoosis 1. 3)meioosis toimub ristsiire. 4)mitoosi tulemusena tekib 2 rakku, meioosi puhul 4. 5)mitoosis on diploidsed, meioosis haploidsed rakud.
Inimese sugurakkude areng:
Spermatogenees -meeste sugurakkude areng, toimub munandites. Mehe sugurakud e. spermid arenevad munandite väänilistes seemnetorukestes. Spermide eelalsteks on goonid-diploidsed rakud. Spermatogeneesis on 3 faasi:1) Paljunemine-mitoosi teel. Paljunema hakkavad poistel murdeeas . Moodustuvad diploidsed spermatotsüüdid. 2)Kasvamine-Spermatotsüüdid hakkavad kasvama ning sellest algab 3) Differentseerumine-differentseerumise käigus toimub mitoos. 1 spermatogoonist saame 4 haploidset spermatiiti. Differentseerumise käigus kujuneb välja pea, kael ja saba. Tuum on peas. Valmis spermid talletatakse munandimanuses. Liikumisvõime saavad siis, kui neile lisandub seemnevedelik. Testogenees on meessuguhormoon . Ovogenees e. munaraku areng. Suguorganid : munasarjad e. ovaariumid, munajuhad, emakas , emakakael, emakakeha, tupp. Ovogoon (diploidne)-munaraku eellane. Ovogoon munasarjas hakkab mitoosi teel paljunema, seejärel kasvama. Paljunemine ja kasvamine toimuvad tüdrukul juba looteeas. Tütarlapse 1- eluaasta lõpuks on kõik munaraku eellased jõudnud differentseerumise järku. Meioos läheb edasi alates murdeeast 1 kord kuus. Meioosi 1. jagunemise lõpuks toimub ebavõrdne jagunemine:tekib 1 suur munarakk ja teine väike. Koheselt teine jagunemine. Väikesest saab uuesti 2 väikest ja suurest 1 suur ja 1 väike. Moodustub 1 suur munarakk ehk ovotsüüt. Valmis munarakku ümbritseb munasarjas toitev põieke ehk folliikul, mis lõhkeb. Valmis munarakk heidetakse munasarjast välja, toimub ovulatsioon. Järgijäänud folliikulid moodustavad kollakeha , mis toodab naissuguhormoone östrogeeni ja progesterooni. Ülesandeks on kindlustada raseduse kulg, loote areng. Munarakk on viljastumisvõimeline u. 36 tundi pärast ovulatsiooni. Seemneraku eluiga u. 48 tundi(naise suguorganites). Viljastumine toimub munajuhas. Juhul kui viljastumist ei toimu järgneb ovulatsioonile menstruatsioon . Menstruatsioon-heidetakse välja lagunenud munarakk ja limakest. Menstruatsioonitsükkel- 1 menstruatsiooni algusest järgmise alguseni . Juhul kui toimub viljastumine, moodustub tsügoot. Tsügoot-viljastunud munarakk.