Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mitmekeelsus - nuhtlus või ei?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mitmekeelsus, nuhtlus, pooldajad, venelane, öelnud, toetavad, eurooplane, oskaks, okei, muutma/ …/ • Nimede parandamine – tegelikult küll mõtles C. asjade parandamist. (Sõnad peavad olema õigesti defineeritud.) • Asjad muutuvad ja muutuvad ka sõnade tähendused, kuid aeglasemalt kui asjade ise. (nt mida tähendas "vanasti" abielu ja mida see tähendab tänapäeval pole üks ja seesama. Vana tähendus on õige, tänapäeva tähendust peaks muutma.) Seega peegeldavad tähendused pisut varasemat, C. arvates „õigemat“ asjade seisu. • Umbes 300 eKr oli Hiinas juba palju erinevaid filosoofilisi õpetusi. Üks neist oli School of Names, mis jätkas nimede parandamise traditsioone. • Sellele järgnenud taoism on äärmuslikult relatiivne, kõik on võrdne, vastandeid ei saa eristada. • Kui kõik on üks, kus on siis koht keele jaoks? Kuna sõnad on selleks, et väljendada erinevusi, pole neid vaja
Naiste jutu jaoks on hulk sõnu, mida meeste jutu kohta ei kasutata: loba, kuulujutt, tagarääkimine, keelepeks – need sõnad näitavad, et naistel jagub sisutut juttu. Tegelikult on aga nii, et mehed räägivad rohkem kui naised. See, et naised räägivad rohkem, on üldine uskumus, uurimused on näidanud vastupidist. Nt kas või siis, kui mehed ja naised on koos, räägivad mehed keskmiselt 2x rohkem kui naised: mehed valivad teema, arendavad seda, naised toetavad ja kuulavad aktiivselt. Mehed katkestavad naisi, segavad oma jutuga vahele. Seejuures katkestavad mehed rohkem naisi kui teisi mehi. Arvatakse, et selle taga on meeste arusaam, et kui nad räägivad nais(t)ega, siis tunnevad mehed, et neil on õigus rohkem rääkida – nad tunnevad, et on naistest üle. Naised annavad vestluses rohkem tagasisidet kui mehed. Tagasisidega näitavad nad seda, et nad kuulavad, nt mhmh, ja-jah, noogutused, naeratused, kulmu kortsutamine jne
kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2.eluaastal mõõdetuna), kuid ka probleeme teistes valdkondades: lugema-kirjutama õppimisel; halvemat mälu; väiksemaid mitteverbaalseid võimeid; suhtlemisprobleeme; kiusamise ohvrid. Kõne arengu perioodid: Esimestel eluaastatel on suured individuaalsed erinevused. Kakskeelses keskkonnas võib keeleline areng olla pigem aeglasem. Vapustavaid teadmisi selles osas ei ole. Mitmekeelsus on üsna tavaline. Soovitus rääkida oma emakeelt, mitte rääkida lapsega valesti mingis muus keeles. 3. kuu algul koogamine sageli täishäälikud. Sotsiaalse kontakti hoidmise funktsioon, laps räägib (häälitseb) sulle vastu; 4. kuul lalisemine kaas- ja täishäälikud tulevad vaikselt silbikesed. Eluaasta esimeses pooles ei sõltu lalisemine ja häälitsemine sellest kui palju lapsega
annab palju näiteid ja keskendub süntaksile. Süntaks keskendub rektsioonile, sarnaneb väga vahetute moodustajate meetodile, lähtutakse väiksematest üksustest ja liigutakse suuremate poole. Morfoloogia on eraldatud süntaksist, süntaks on semantikavaba. Sibawaihi peab uurimisobjektiks ainult reaalseid lauseid. Abstraktse lause mõista puudub, see tekkis hiljem. Rõhutab kuulaja olulisust. ,,Mida kõneleja ütleb on vastus küsimusele, kas siis, kui partner tegelikult midagi öelnud ei ole." Süntaksis on ka suhtlusaspekt: kui sa alustad nimisõnaga, siis sa pead jätkama verbiga, sest kuulaja ootuseid ei saa petta. Sibawaihi süntaksile pole tolleaegses euroopas võrdset. 4. Kreeka Kreekas kujunes alfabeetiline kiri u esimese aastatuhande alguses. Oldi teadlikud murretest ja nende erinevustest ja suheldi ka teiste rahvastega. Arvati, et sel ajal olid ka juba tõlgid. Sügav huvi teiste keelte vastu aga puudus. Keelt peeti selleks, mis eristab inimest loomast.
Nad pole oma kõnes vabad. Sõnatähendused võivad olla erinevad. Nt vaata nüüd üles, meie pöörame pea aga pimedad tõstavad üles oma käed. Lausungid kujunevad samamoodi, kui sõnavara on 100 sõna hakatakse kasutama telegraafkeelt. Kõne areng mudeli puudumisel- keelekeskkond pole kättesaadav. Nt kurtide laste koolkond, kus ei hakata viipekeelt arendama vaid kasvatatakse last nii, et nad oskaks lugeda huultelt. 11 Kõnetegevuse liigid Kõnetegevusega on seotud kõnelemine, kuulmine, lugemine ning kirjutamine. Teisisõnu jaguneb kõnetegevus: 1) Monoloogiliseks kõneks Kus põhiliigid on jutustus ja ümberjutustus, mille lapsed omandavad keskmises ja eriti vanemas koolieelses eas. Ümberjutustus kui vahendatud tekstiloome on
imikueas, takistades tal vabalt siputada, mässides laps lina sisse. Russeau otsis oma raamatus ideaalse inimese kirjeldust, kuid minu nägemust mööda ideaalset inimest meie ühiskonnas ei ole olemas. Meil kõigil on omad head ja vead. „Lapse näiv vägivald ja lõhkumistung ei ole kurjuse väljendus, vaid tema tegevustungi avaldus“. (lk.42) Arutlus selle teema juures on täiesti loogiline. Kui laps oskaks oma tundeid, soove ja emotsioone kirjeldada, siis ta ju teeks seda. Niikaua, kui tal puuduvad selleks piisavad oskused, püüab ta end teisel moel väljendada. „...neil pole küllalt jõudu, et rahuldada oma vajadusi“ (lk.45) Teinekord ei ole küllalt jõudu ka täiskasvanutel inimestel. Me oleme liiga nõrgad, kellestki sõltuvad või oskamatud, et midagi muuta. „Tuju ei ole kunagi looduse kaasavara, vaid halva kasvatuse vili“ (lk51) Ka selle väitega olen nõus
rõhutatakse harmooniat, solidaarsust, meie-tunnet, üksiku rühmaliikme arvamus ei tohiks minna vastu grupi arvamusele, pigem laiendatu perekonnad, vähem privaatsust, muretsetakse rohkem teiste huvide pärast Nt Koreas: nt „vanaisa“ ütlemiseks on 10 sõna olemas, Eestis vb 2-3 võimalust, ehk neis erinevad keeled selles Individualismis on raske multikultuursust juurutada, kollektivistlikus muretsetakse, et kas muulastel on okei siin olla vms ÕPPEMÄNG: skaala meetod ja sammude ette astumise mäng(kellegi teise rollis oled ja vastad küsimustele vastavalt kas on võimalik või ei ole võimalik) Ettevalmistus seminariks mis toimub 10. novembril Esimene allikas Kõiv 2006 Lapse väärkohtlemist tuleks vaadelda laiemas kontekstis- perevägivalla ühe osana. Perevägivalda käsitletakse kas kolmest (lapse-, elukaaslase ja vanuri väärkohtlemine) või neljast (lapse-, partneri-, vanuri ja õdede-vendade
Mõistagi vaid siis, kui eesmärgiks ei ole vähemusrühma tahtlik eraldamine. Eesti venekeelne elanikkond moodustab tüüpilise keeleliselt suletud kogukonna, keda ise- loomustavad eeskätt rühmasisesed kontaktid ja kelle suhted muu ühiskonnaga on nõrgad. Viimased aastad ei ole toonud olukorda muutust (Vihalemm 1998: 241). Paradoksaalne on, et eesti keelt ei ole valmis kasutama isegi need, kes seda hästi oskavad. T. Vihalemma andmeil suhtleb tegelikult iga neljas venelane, kes eesti keelt aktiivselt oskab, eestlasest vestluspartneriga ainult vene keeles (1997: 252). Millist osa etendab siin haridus? Uurimuste alusel on võimalik väita, et praegusel vene koolil Eestis on desintegreeriv toime. Paljud lõpetajad oskavad eesti keelt nii halvasti, et ei ole võimelised isegi argitasandil suhtlema, rääkimata edasiõppimisest või tööle asumisest. Näiteks M. Pavelsoni küsitluses osalenud
Kultuuridevaheline kommunikatsioon ,,Kultuur on mõistuse (mind) kollektiivne programmeerimine" (Geert Hofstede) "Culture is how things are done here" (John Mole) Kultuuri määrab suuresti see, mis temas on või ei ole problemaatiline. Etümoloogiliselt indo-euroopa "kultuur" ja "kommunikatsioon" ei paista olevat seotud. kwel püsivalt elama, siit: harima mei liikuma, kaupu vahetama, siit: ühine (ladina communis, inglise common, vrld ka ladina munus kingitus) "Kommunikatsioon" on kultuur pigem laiemas tähenduses, "kultuur" pigem tsivilisatsiooni/kõrgkultuuri tähenduses. Kanooniline suhtlussituatsioon (John Lyons): Suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. Kanoonilisest situatsioonist hargnevad edasised: kirjalik suhtlus osapoolte vahel, kirjalik suhtlus kujuteldava osapoolega, suuline suhtlus erinevate meediumite, nt televisiooni, kaudu jne. Põh
Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze [email protected] Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagunevad loodusteadusteks (sh. täp
(kaasajal väidetakse siiski, et esmamulje kinnistub veidi pikema aja jooksul 5-15 minutiga). Kui firmast on saadud negatiivne esmamulje ja sekretär püüab seda parandada, rääkides firma edukusest ja püüdlikult naeratades, tõlgendab klient seda kui kinnitust enda muljele (nagunii valetab, tahab mind nii väga oma kliendiks, ega tal rohkem kliente polegi ja sekretär naeratab nii totralt ja pugedes) . Esmamulje efekti toetavad ka eelarvamused välistunnuste, kultuuri- erinevuste jms. kohta. Tumedanahalist või tõmmut klienti tajutakse sõjakate mägilasrahvaste hulka kuuluvaks ja teda tõlgendatakse ohtliku ja ründavana. Ka siis, kui ta teile romantilist luulet lugema hakkab või punastab, ei taha te meelsasti oma kujutlust muuta. Punastamine tundub vihastamisena , luuletuste lugemine rünnakuna jne.
Lapse kõne ja suhtlemise areng Miks uuritakse? *Teaduslikus uurimistöös. *Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul koogamine 4. kuul lalisemine 9. kuu ehholaalia periood 9. kuu asju nimetama 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78) anna (37) issi (33) daa-daa (26) tita (16) kutsu (12) kiisu (12) ai-ai (10) Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest ees. Tihti neile
enda põhimõtete ja väärtustega = destruktiivne kuulekus •Stanley Milgram (1963): elektrišoki katse Iseloomujoonte teooria - Üritab kirjeldada inimesi teatava komplekti iseloomulike joonte kaudu, mis muuhulgas moodustavad dispositsioonilise eelduse käitumiseks sotsiaalsetes olukordades - Inimestel on loomuomane kalduvus reageerida erinevatele olukordadele sarnaselt (Epstein, 1983). - Kusjuures lisaks teistele omadustele eristab inimesi ka see, kuivõrd nad on valmis muutma oma käitumist lähtuvalt situatsioonist (high self-monitors – kohandavad oma käitumist ümbritsevate inimeste, koha ja aja „nõudmistele” vastavalt; low self-monitors – jääb endale truuks hoolimata olukorrast). Neurootilisus - seadumus negatiivsete emotsioonide kogemiseks; soodumus emotsionaalseks häirituseks, mis avaldub depressioonis, vaenulikkuses ja võimetuses kontrollida oma impulsse pingeliste ja kriitilistes olukordades
Kas makro-sotsioloogilised nähtused on olemas? 2. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja Holism-sellised nähtused, nagu grupp, organisatsioon, süstematiseerimine. kollektiiv, riik küll sisaldavad inimesi, aga on tervikuna Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest midagi muud kui ainult inimesed. Tervik on suurem kui ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost osade summa. reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid Individualism-Makro-sotsioloogilised nähtused on interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid abstraktsioonid, nad pole midagi enamat kui tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud). inimindiviidide, tegude ja arvamuste summa. 4.Kas inimene on aktiivne või passiivne? Teaduse eesmärgid: Tegevusteoreetiline lähenemine-inimene on oma 1
Lapsevanemaks olemine on eriti oluline laiemas tähenduses - oma laste eest hoolitsedes ja neile oma igapäevaeluga eeskujuks olles, külvame me tuleviku seemneid. Kuna me võime üsna sageli olla ülekoormatud pereelu igapäevaste proosaliste pisiasjadega, siis võib keeruline olla hoida silme ees kaugemat sihti - milliseks me soovime, et meie lapsed kasvaksid. Argiaskeldustes läheb tihtipeale meelest endalt küsida - kas meie teod ja sõnad toetavad laste kasvamist sellisteks inimesteks, millistena me neid sooviksime näha. Esimesed eluaastad ja suhted vanematega panevad aluse, visandavad raamid lapse mina-pildile, enesehinnangule. See, mis elu alguses on seotud konkreetsete isikute ja suhetega - ema ja isaga - omandab aja jooksul, isiksuse arenedes üha abstraktsemad jooned. See tähendab, et elusündmustele lähenetakse juba teatud isiklikust kogemustepagasist lähtudes. Edasise
hakkab taipama, et kontroll täiskasvanu käitumise üle on tema käes, hakkab ta seda ära kasutama. Ning kui selleks luba anda, võib indigo üle võtta lapsevanema rolli. See muudab lapse ja vanema suhted keeruliseks ja sunnib last üle võtma ka vanemate puudusi ning takistab tal kogemast lapsepõlve. Seega, suhtlemine indigolastega nõuab vanematelt suuremat teadlikkust. 2.5 Indigolaste õpetamine. See on keeruline. Et indigolaps süsteemi ära mahuks, tuleks ja peab süsteemi muutma. USA´s erivajadustega lastega töötav õpetaja Cathy Patterson toob välja hulga tähelepanekuid indigolaste kohta ja jagab ka soovitusi lapsevanematele. Kaasaegsed haridustöötajad on välja mõelnud hulga meetodeid ja strateegiaid, mis on rohkem õpilasekesksed, nagu individuaalsed õppeplaanid, enesehindamine, iseseisvad uurimustööd ning õpilaskonverentsid. Suur edasiminek on Briti Columbia algkoolides seal ei kasutada enam hinnet ,,F"( failure nurjumine, läbikukkumine)
1 Loeng Märgi ja märgisüsteemi mõiste, erinevad määratlused ja kontseptsioonid. 2 Loeng Märk ja keel. Informatsioon. 3 Loeng Semioosi mõiste ja selle dimensioonid. 4 Loeng Semiootika kui teadus. Kujunemislugu. 5 Loeng Semiootika ja strukturalism. 6 Loeng Semantika, signifikaat ja referaat. 7 Loeng Referentsi teooria. 8 Loeng Pragmaatika alused. 9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon. Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia? Väidavad, et inimteadvus esitleb end /mõtlemine eksisteerib/ 3 eri viisil: KUNST, milles toimib kompositsiooni plaan ning siin mõeldakse aistingu jõuga. Aistingud ja esteetilised figuurid TEADUS. Domineerib r
Kuna metsinimese keha on ainus temale tuntud tööriist, kasutab ta seda mitmel otstarbel, milleks meie kehad, kuna me neid ei treeni, enam võimelised pole. Just meie tööndus võtab meilt jõu ja osavuse, mille nemad peavad olude sunnil omandama. Kui metsinimesel oleks kirves, kas murraks ta siis käega nii tugevaid oksi? Kui tal oleks katapult, kas jaksaks ta siis kive käega nii kaugele visata? Kui tal oleks redel, kas oskaks ta siis nii kergesti puu otsa ronida? Kui tal oleks hobune, kas suudaks ta siis nii kiiresti joosta? Andke tsiviliseeritud inimesele aega koguda kõik need masinad enda ümber -- sel juhul saab ta kahtlemata kergesti metsinimesest võitu. Aga kui tahate näha veel ebavõrdsemat võitlust, laske neil alasti ja relvitult teineteise vastu minna--siis taipate õige pea, miks on parem hoida kõiki oma jõudusid pidevalt enda käsutuses, olla alati valmis igaks elujuhtumiks ning niiöelda
Nii algas Meri esimene tõeline ekspeditsioon, mis äratas endisest tugevama huvi uute ja tundmatute paikade vastu. Esimese reisi sihtkohtadeks olid Taskent, Samarkand ja Ashabad. Samarkandil on Meri mälestustes eriline koht, sest ta oli kuueaastaselt saanud kingituseks "Tuhande ja ühe öö" köite Edmund Dulaci toredate lustratsioonidega. "Samarkand oli minu kujutluses Simbad ja Ali Baba salapäraseks kodumaaks: "on Meri öelnud. Kesk aasia ja Usbekistaniga oli tal ja tema sõpradel olnud Omalaadne kokkupuude juba Tartus üliõpilaspõlves. Oma esimese raamatu oli Meri kiiresti valmis saanud, aga teise kallal töötas ta põhjalikult. "Laevapoisid rohelisel ookeanil" ilmus Tallinnas 1961. aastal trükiarvuga 14 000. Nii nagu Meri esikteos, äratas ka see tähelepanu ja teenis ära hiilgavad arvustused. "Tänu sellele, et autor on nii tavatult hea ja ergas 100dusevaatleja, kelle uurijahuvi ja
Mõnikord käituvad inimesed tänu sellistele skeemidele viisil, mis aitab kaasa sellele, et nende skeemid leiaksid reaalsuses kinnitust. Sellist nähtust tuntakse eneseteostuslike ennustuste nime all (Merton 1984). Eneseteostuslike ennustuste puhul on tegemist kaheastmelise protsessiga. Esiteks defineerib üks isik situatsiooni valesti. Teiseks hakkab ta oma järgneva käitumisega seda ebakorrektset arusaama reaalsuseks muutma. Tervikuna on sotsiaalse taju puhul nii, et see mida me ootame, mõjutab seda mida me näeme, kuidas me näeme ja mida me selle kohta mäletame. Sotsiaalsed stereotüübid. Stereotüübid on üldistused inimeste, objektide või sündmuste kohta, mis on antud kultuuris üldlevinud. Kõik stereotüübid ei ole lõpuni valed. Igas stereotüübis on ka oma tõeivake. Need stereotüübid võivad olla piisavalt korrektsed selleks, et teha üldistusi suurema hulga inimeste kohta.
Vanematel on oluline rõhutada, mida laps suudab. Laps peab saama rohkem vabadust, kuid piirid peavad püsima (nt mängib veidi aega omaette, aga näeb ema).(Leuska, 2010) Suureneb verbaalne suhtlemine, suhted teiste lastega tihenevad. Oluliseks muutub mäng oma reeglite piiridega.(Leuska, 2010) 3) Initsiatiiv vs süü (4-6 a) Laps areneb kiiresti füüsiliselt ja vaimselt. Ta tahab palju tegutseda, proovida ja teada saada. Kui vanemad toetavad lapse tegutsemist ja vastavad tema küsimustele, areneb lapse algatusvõime ja eneseusk. Kui vanemad halvustavad, süüdistavad, tõrjuvad - tekib lapses süütunne. Lapsed küsivad palju miks - küsimusi. Laps hakkab aru saama, et tema ei ole maailma keskpunkt. Suhted eakaaslastega tihenevad, tekivad sõbrad (mittepüsivad). Väga oluline lapse arengus on mäng (rollimängud, fantaasiamängud) Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja
kuulume. Siin on ajalooliselt toimunud selge areng. Kui vanasti enne moderniseerumist oli kogukondi kuhu kuuluti vähe, kui inimene määratles enda lähedaste ja vahetult kogetu suhete ja sidemete kaudu, siis praegusel ajastul on tehnoloogia teinud võimalikuks ja ka meie endi kultuurilised huvid ja tarve on kogukondi hoopis rohkem, ja suhe kogukondadega nõrgem ning ehk ajutise iseloomuga. Ning me ise identiteet oma struktuur poolest paindlikum ja võimeline kiiremini muutma. Kokkvõte: Ühtselt mõistetavat ühtest kultuuri definitsiooni ei ole. On uurijaid, kes arvavad et kultuurmõistet ei tohigi kasutada, et see annab võimu süsteemile mis on häguse ja paindlikum. Kultuur Raua järgi: hõlmab kõik asjad ja tegevused, mis omistavad levitavad ja avavad tähendusi. Inimesekssaamise keskkond, milles kõik on õpitav ja ka muudetav. Inimene vajab inimeseks olemiseks kultuuri. Kultuur ei tule kaasa verega, selle omandame ja võime kaasa rääkida.
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Samuti ei ole mõnede ühiskondades eraomandit. Samuti on olulised sotsiaalsed erinevused (klassi-, soo-) või nende puudumine, perekonna ja sugulusvormid ja poliitilised süsteemid. Majandusantropoloogia saab alguse kahe maailmasõja vahel. Varem arvati, et majandus on universaalne. Tegelikult pole aga kasuprintsiip kõikjal majanduse aluseks nagu see on läänes. Mõnedes ühiskondades on selleks piiratud vahenditega eesmärgi saavutamine. Formalistid üldiste majandusseaduste pooldajad. Lääne printsiibid kehtivad kõikjal kasumiprintsiip. Kõik maailmas tahavad kasu saada. Vajadused on lõputud ent vahendid piiratud. Kriitika: pole õnnestunud tõestada, et üldised majandusprintsiibid kehtivad kõikjal. Kuid formalistid vastasid, et kasum võib väljenduda ka muus: prestiiz, õnn, mugavus. Mõningaid lääne majandusprintsiipe õnnestus rakendada ka teistes ühiskondades. Substantivistid relativistlik suhtumine majanduse seaduspärasustesse. Osades
argielus jne. Näiteks võimu umbisikulist olemist märgib kasvõi alguse situatsioon, kus peategelane saab mingi kutse kelleltki, kuid ta ei tea kellelt. Selline käsk kuskilt, kuid käsu autrit ei ole kuskilt aimata. TKK Undil oli kunagi romaan ,,Hüvasti, kollane kass" (1963). Unt kirjutab oma koolipõlves kirjutatud romaani ümber. See ümberkirjutamine tehniliselt tähendab seda, et ta kirjutab sinna ühtteist juurde, midagi on kärbitud, muudab stiili natukene. Nt Veidemann on öelnud, et see TKK on eesti esimene dekonstruktoristlik romaan. Selle sügavam mõte on aga natke teine. HKK-s Unt kirjutab 60ndate maailmast, kus inimeste maailmas on äkitselt natuke rohkem iseseisvus, otustsusvõimet ja positiivsemaid jooni. Iseenesest Unt kui 60ndate esikirjanik on Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi
Kultuur on miski mis eristab inimest loodusest. Juba Kant ja Hegel väitsid, et kultuur võimaldab meil loodusest ,,välja murda". Kultuur on loova vaimutegevuse valdkond, mis vastandub looduslikule isetekkele. Meenutagem siin veelkord sõna ladinakeelset algupära cultura < colere maad harima, taimi v loomi kasvatama, viljelema, hooldama, korras hoidma (vrdl e.k põllukultuurid; ingl.k agriculture). S.t siis loodust kultuurseks muutma. Inimtegevus maakeral on olnud looduskeskkondade muutmine kultuurikeskkondadeks. Kultuur kui midagi kõrgemat kui loodus. Kultuuri-looduse vastandus kui ,,tsiviliseeritud kultuuride" ja ,,metsikute kultuuride" v ,,loodusrahvaste" vahel oli varases antropoloogias väga levinud. 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 14 Seepärast tuuakse tihti välja antropoloogia sugulus koloniaalse mõtteviisiga.
1 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest SISUKORD SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 5 SOOLINE EBAVÕRDSUS JA SEADUS SELLE KAOTAMISEKS......................7 Soolise ebavõrdsuse ilmingud Eestis......................................................................... 7 Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS).....................................................................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST..
Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keeleteadus ... Psühholoogia
madalajärgulisest, kehva toitu ja teenindust pakkuvast asutusest. Kohates esimest töötajat, saadakse kohe mulje ka teenindusest. Esmamulje efekti on raske muuta. Nimelt mõjutab esmamuljel tajutu edasise taju valikuid ja inimene tajub just seda, mida tahab. Ka detaile, mis nagu räägiksid esmamuljel tajutu vastu, tajutakse kui esmast muljet kinnitavat. Esmamulje tekkimiseks läheb aega umbes 30 sekundit. Esmamulje efekti toetavad ka eelarvamused välistunnuste, kultuurierinevuste jms. kohta. Korduvtaju efekt esineb korduva suhtlemise puhul tavaliselt püsiklientide, tuttavate, töökaaslaste jt. suhtes. Sellisel juhul me vaatame, aga Tervikliku sõnumi kogumõjust moodustab umbes 7% sõnaline suhtlemine, 38% kuulub hääletoonile, 55%on visuaalne mõju. ei näe, kuuleme aga ei kuule.
minna nendega kaasa, kontrollida hingamist. Võid tajuda nendega toimetulekut suhteliselt kergena ning rõõmustada selle üle, et saad hästi hakkama. Ka hiljem, tugevamate ja tihedamate emakakokkutõmmete ajal püüa keskenduda enda ja ühtlasi lapsega toimuvale, ära tunda hetki, mis on Sulle antud puhkuseks ning jõu kogumiseks. Sünnituse suurim vaenlane, hirm, võib hiilida ligi koos väsimusega. On hea, kui Sul on käepärast armsad inimesed, kes sind julgustavad ja toetavad. Siiski leiad Sa surnud punktist üle saades, et peale puhkehetke on Sul jälle jõudu. Püüa mitte mõelda sellele, kas Sa käitud "õigesti", milline sa välja näed või mida arvavad teised. Oluline on sinu võime keskenduda ja endaga toime tulla. Sünnituse tempo on üldjuhul vastavuses valude tugevuse ja intensiivsusega. Tulnud läbi avanemise valude, saabub kauaoodatud esimene pressitunne. Nüüd tegutsed täiesti automaatselt, lihtsalt alludes sellele tohutule jõule
tehnoloogia areng ning vananev ühiskond. Erinevad tööturudünaamikad mõjutavad mobiilseid gruppe erinevalt (vt tabel 2) Rahvusvaheliselt mobiilsete töötajate absoluutarv ja ka mobiilsuse osakaal Eestis võrreldes püsirändega 2035. aastaks pigem kasvab. See kehtib nii Eestisse saabuvate välismaalaste kui ka meilt väljarändajate kohta. Kõige suuremat rahvusvahelise mobiilsuse kasvu võib lähikümnenditel prognoosida talentide puhul. Selle grupi mobiilsust toetavad nii rändepoliitikad, laiemad tööturu suundumused kui ka talentide rände ajendid. Üha olulisemaks saavad lähikümnenditel mobiilsuskeskused, kus tööjõu ja ressursi stabiilsus on suurem. Kui varem arvati, et immigrandid liiguvad sinna, kust võib leida sobivat hästi tasustatud tööd, siis üha rohkem võib näha seda, et hoopis töökohad lähevad sinna, kus on tugev tööjõubaas juba ees ja inimkapitali juurdepääs tagatud.
....................................................................... 22 KUKU! ............................................................................................................................... 22 HELIDE MAAILM .............................................................................................................. 23 ERINEVAD MATERJALID ................................................................................................ 23 Käe ja silma koostööd toetavad mängud on olulised seetõttu, et nad aitavad ajus uusi seoseid tekitada................................................................................................................. 23 VÄIKESED ASJAD ........................................................................................................... 23 KUS ON MINU NINAKE? .................................................................................................. 24 PANE PART PRÄÄKSUMA .........................
Seejuures pooldasid naised homoseksuaalsete paaride senisest suuremaid õigusi rohkem kui mehed. Kairi Kasearu leiab, et Eestis läbiviidud perekonnauuringute kontekstis võib selle uuringu tulemusi vaadates öedla, et perekonnaga seonduvates hoiakutes on toimunud muutus, kuid seda mitte niivõrd perekonna üldises sümbolilises väärtuses. Perekond on oluline, lapsi soovitakse, abielu peaks kestma terve elu, kuid normid, mis selliste väärtuste saavutamist toetavad on tunduvalt nõrgenenud. Seega on oma perekonnaideaali poole püüdlemine rohkem indiviidide endi kätes: suurem vabadus, võrdsus, kuid samas see tähendab suuremaid riske ja varieeruvust pereloomelises käitumises. Laste väärtuskasvatus algab kodust ja lasteaiast! Lasteaed.net, 6.06.2012 9:38 , Uudised | Kommenteeri » Lastekaitse Liit soovib tänasel lastekaitsepäeval tänada kõiki lastevanemaid, kes kasvatavad
annaabi.ee 
