MAINORI KÕRGKOOL DISAINI INSTITUUT JUHTIMISE ALUSED REFERAAT Organisatsiooni missioon, eesmärgid ja strateegia Alina Leontjeva (DS-2-P-E-tal) Õppejõud: Mare Kurvits 03.10.2009, Tallinn Ära räägi mulle kui palju sa töötad. Räägi mulle kui palju sa ära teed. SISSEJUHATUS Oma alguse sai teadus nagu Juhtimise alused mitu aastad tagasi. Mõned autorid käsitlevad juhtimisideede arengut alates sumeri kaupmeestest ja Vana-Egiptuse püramiidide ehitajatest. Aga ei ole vaja nii kaugele minna, selleks et märgata juhtimissüsteemi. Aktiivse arengu ajal hakkasid muutuma suuremaks ja keerulisemaks organisatsioonid ja tööstusliku tootmise ettevõtted. Kujunes lõhe oma
8. Ettevõtja ja juht, ettevõtlikkus ja juhtimine Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenused ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks; ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, aga mitte nende rajajaid. 9. Ettevõtluskeskkond, riskid ettevõtluses Ettevõtlus on tegevus, mida ettevõtja arendab. Ettevõtja tegutsemist reguleerivad mitmesugused õigused, kohustused, ressursid jm tingimused, samuti keskkond, kus ta tegutseb. Seda keskkonda nimetatakse kokkuleppeliselt ettevõtluskeskkonnaks. Ettevõtluskeskkonna komponendid on majandus-, tehnoloogiline-, sotsiaalne-, poliitiline-, õiguslik- ja ökoloogiline keskkond. Ettevõtte loomisel tuleb arvestada järgmisi võimalikke riske.
tegevusvaldkonna jaoks vastava ala spetsialiste. 7. Piiratud vabadus, pikad tööpäevad, ülekoormus, stress, probleemid tervisega. 8. Risk kaotada investeeritud kapital, st jääda ilma oma säästudest, sageli ka jääda võlgu teistele. Kolm peamist põhjust, miks loobutakse kavandatavast firma rajamisest: * finantskaalutlused (stardikapitali puudus) * perekonnaga seotud kaalutlused * idee polnud piisavalt hea. 1.5. Ettevõtlusega kaasnevad riskid 1. Tururisk järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- või välisturu puudumine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus. (Eesti ettevõtjad on pidanud seda riski oluliseks, kuid majandusolukorra stabiliseerumisel peaks ta langema.) 2. Juhtimisrisk tulude vähenemine ebaefektiivse juhtimise tagajärjel. (Ettevõtjad ei pea eriti tähtsaks, kuid krediteerijad peavad halba juhtimist äriliste ebaõnnestumiste
autoriteetne organ annab ametliku tunnustuse, et organ või isik on kompetentne läbi viima määratletud ülesandeid. Sertifitseerimine on protseduur, mille käigus kolmas osapool sertifitseerimisorgan annab kirjaliku kinnituse, et toode, protsess või teenus vastab teatud erilistele nõuetele. KVALITEEDIJUHTIMISE MUDELID JA STANDARDID TQM-i mudel J.S.Oakland, Total Quality Management, 1995 TQM veendumused · Inimesed tahavad anda endast parima · Kõik töötajad väärivad austust · Vajalik on kõigi osalus · Kliendid on tähelepanu keskpunktis · Vajalik on ühine eesmärk · Intuitsioon ja faktid on otsustamisel tasakaalus · Kvaliteedi parendamine vähendab kulusid · Kõiges on variaablus · Pidev parendamine on eluviis TQMi juurutamine 1. samm Juhtkonna kohustumus 2. Samm Ühise missiooni/ visiooni väljatöötamine 3. Samm meeskonna poolt heaks kiidetud mõõdetavate
· plaanitud (soovitud) müügikäibe ja kasumi saavutamise Turunduskontseptsioonide (-teooriate) areng on jaotatav 3 etappi: 1) klassikaline (toote- või transaktsioonidekeskne) turundus ehk 4 P toode (product) koht (place) hind (price) edendamine / toetus (promotion) (Philip Kotler) 2) teenusteturundus ehk 4 P (klassikaline) + 5 P (spetsiifiline) = 9 P inimesed (people) positsioonimine (postitioning) programmimine (programming) pakettimine (packaging) partnerlus (partnership)(Christian Grönroos, Evert Gummesson jt) 3) suhteturundus (relationship marketing), mille (põhi)komponendid on: suhted (relationships) võrgustikud (networks) vastasmõju (interaction) (Christian Grönroos, Evert Gummesson jt) Organisatsioonide (ettevõtete) vahelised suhted Klassikaline arusaam -- eraettevõtjad on (eelkõige) konkurendid. Bengtsson jt (2000) eristavad nelja tüüpi suhteid: · kooseksisteerimine (pole majanduslikke, on infovahetus- ja sotsiaalsed
Antud aines max 15 lk. Keel arusaadav mitte ainult kitsa eriala spetsialistile. Selged eeldused ja lähteandmed olgu välja toodud. Eelduste põhjendatus ja usutavus on äriplaani hindamise juures üks olulisemaid asju. Usaldusväärsus omanike ja võtmeisikute teadmised ja kogemus antud valdkonnas. Keskkonnaanalüüs kuidas läheb konkurentidel, nende tugevused-nõrkused, konkurentsieelis, turu areng ja selle mõju. Riskianalüüs riskid ja maandamisvahendid. Peamised protsessid tootmine, tarnijad, partnerid, inimkapitali roll, müük ja turundus. 12. Finantseerijate ootused äriplaani suhtes. Panga ja riskikapitali erinevad ootused ja käitumine. Finantseerijate ootused äriplaani suhtes: Senised majandustulemused peaks võimaldama hinnata majandustegevuse edukust. Senine finantsarundlus peaks olema korrektne.
Keel - arusaadav mitte asinult kitsa eriala spetsialistile. Selged eeldused olgu välja toodud. Eelduste põhjendatus ja usutavus on ÄP hindamise juures üks olulisemaid asju. Usaldusväärsus omanike ja võtmeisikute teadmised ja kogemus antud valdkonnas Keskkonnaanalüüs kuidas läheb konkurentidel, nende tugevused-nõrkused, konkurentsieelis, turu areng ja selle mõju Riskianalüüs riskid ja maandamisvahendid Peamised protsessid tootmine, tarnijad, partnerid, inimkapitali roll, müük ja turundus Toetavaid fakte, andmeid ja illustratsioone võib esitada lisades. Äriplaan peab tuginema konkreetsetele lähteandmetele. Äriplaani finantsosa peaks tuginema selgelt väljatoodud eeldustel ja lähteandmetel ning olema kergesti jälgitav. Ole paindlik äriplaan on töödokument, teda ei tohi kasutada liiga jäigalt.
Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kirjandusteaduse alused 1. Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem selle tähendus kitsenes. T
Juhtimise alused Individuaalsus organisatsioonis Vajaduste teooriad: Maslow hierarhia, Alderderi ERG, Herzbergi motivatsiooni-hügieeniteooria, McGregori X ja Y teooria, Võrdsusteooria, Töö karakteristikute mudel Maslow: Füsioloogilised vajadused, turvavajadus, kuulumisvajadus, tunnustusvajadus, eneseteostus. Erinevad versioonid sellest. Kriitika: Pole algselt mõeldud tööalase konteksti jaoks, inimene ei pruugi mõnele ajadusele keskenduda (keskenduvad hoopis kõrgematele vajadustele või ei püüdlegi kõrgema taseme vajaduste rahuldamise poole). Võidakse rahuldada mitut vajadust üheaegselt. Aldefer: Eksistentsivajadused Seotusvajadused Arengusvajadused Herzbergi motivatsiooni-hügieeniteooria Hügieenifaktorid: töötasu, töötingimused, inimsuhted ülemusega, alluvatega,
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
ja kulutuste struktuur. Sotsiaal-kultuuriline keskkond (väärtushinnangud, eelistused, arusaamad, käitumine). See koosneb inimestest koos nende väärtushinnangutega ning õpitavatest ja edasiantavatest käitumisnormidest. Maailmamajanduses on kaupade ja teenuste pakkumisel olnud märkimisväärne kaal järgmistel sotsiaal-kultuurilise keskkonna muutustel: Elukvaliteedi rõhutamine põhilause on siin: "Mitte rohkem, aga paremini!", st tähtsam on elukvaliteet kui tarbitavate kaupade kvantiteet. Naiste rolli muutus naiste roll on kasvanud poliitikas, majanduses, perekonnas on samuti mehe ja naise roll segunenud. Kodused majaperenaised on asendunud ärinaistega ja sõltuvalt sellest on ka nende tarbimine erinev. Tervislike eluviiside propageerimine viimastel aastatel on oluliselt tõusnud huvi tervislike eluviiside vastu. Ostude impulsiivsuse tõus viimaste aastate jooksul on tarbijate sisseostud
11 Sotsiaal-kultuuriline keskkond (väärtushinnangud, eelistused, arusaamad, käitumine). See koosneb inimestest koos nende väärtushinnangutega ning õpitavatest ja edasiantavatest käitumisnormidest. Maailmamajanduses on kaupade ja teenuste pakkumisel olnud märkimisväärne kaal järgmistel sotsiaal-kultuurilise keskkonna muutustel: Elukvaliteedi rõhutamine põhilause on siin: "Mitte rohkem, aga paremini!", st tähtsam on elukvaliteet kui tarbitavate kaupade kvantiteet. Naiste rolli muutus naiste roll on kasvanud poliitikas, majanduses, perekonnas on samuti mehe ja naise roll segunenud. Kodused majaperenaised on asendunud ärinaistega ja sõltuvalt sellest on ka nende tarbimine erinev. Tervislike eluviiside propageerimine viimastel aastatel on oluliselt tõusnud huvi tervislike eluviiside vastu. Ostude impulsiivsuse tõus viimaste aastate jooksul on tarbijate sisseostud
SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 1. SOTSIAALMEEDIA OLEMUS JA RAKENDAMINE TURUNDUSKANALINA.............3 1.1. Sotsiaalmeedia olemus..............................................................................................................3 1.2. Sotsiaalmeedia rakendamine turunduskanalina.....................................................................4 1.3. Sotsiaalmeediavõrgustik Facebook..........................................................................................6 2. FACEBOOK TURUNDUSKANALINA................................................................................8 2.1. Facebooki fännilehed................................................................................................................8 2.2. Facebooki postitused........................................................................................................
Organisatsioonis toimuvad protsessid (juhtimine, tootmine, tehnoloogia jne). Organisatsioon annab väljundi (tooted, teenused jne) keskkonda. Keskkonda annab tagasiside uue sisendi andmisega. Olukorraline koolkond (Daft) Esmane on ühendada olemasolev, mitte luua uut. Koolkond leidis, et on olemas palju viise, et teha tööd hästi ja juht peaks olema eelkõige paindlik. Juht ei tohiks takerduda reeglitesse vaid iga olukorra puhul eraldi analüüsima välis- ja sisemõjutusi. Keskkond määrab parima tegutsemissuuna. Õppiv koolkond (P.Senge 1990ndad) Keskkonna muutused tingivad muutuse organisatsioonis. Mis nõuab pidevalt uute oskuste, hoiakute ja käitumisviiside omandamist. Mis omakorda toob kaasa elukestva õppe. 8 Senge õppiva organisatsiooni mudel põhineb viiel distsipliinil: Süsteemne mõtlemine – õppiva organisatsiooni nurgakiviks on kõigil liikmete uus
AVALIKKUSE KAASAMINE Avalikkus – üldsus (rahvas kõige laiemas mõttes), laiemad hulgad. [EKKS] Üks või mitu juriidilist või üksikisikut ja nende organisatsiooni, rühmad ja muud ühendused. [SASS] Kaasamine – kavandatava tegevusega võimalike mõjutatavate huvirühmade ja üksikisikute teavitamine, võimaluse andmine mõjutada kavandatava tegevusega kaasnevaid otsuseid. [SASS] Etapid: teavitamine, konsulteerimine, koostöö ja partnerlus, jõutamine (tegutsemisvõime edendamine) ja kohalik kontroll Teavitamine: Ajalehed, raadio, TV, KOV – koduleht, teated RAHVUSVAHELINE ROLL ︎ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverentsid ︎ Stockholmis (1972) ︎Rio de Janeiros (1992) ︎Johannesburg (2002) Rio de Janeiro, Rio +20 (2012) TIHE SEOS EL KESKKONNAÕIGUSEGA EL keskkonnapoliitika märksõnad:
SISUKORD Sissejuhatus strateegilisse juhtimisse...............................................................................................2 Strateegilise juhtimise olemus......................................................................................................2 Strateegilise juhtimise ajalugu..........................................................................................................4 Ettevõtte strateegiline orientatsioon.................................................................................................8 Strateegia väljatöötamine ja seda mõjutavad tegurid.......................................................................8 Eesmärkide püstitamine....................................................................................................................9 Strateegia väljatöötamise neli tasandit diversifitseeritud ettevõttes...........................................11 Ettevõtte üldstrateegia..........................
kujundamise eest. Siinkohal on meie firma strateegiaks meeskonnatöö. Kui vähemalt üks juhtkonna liige on otseselt kaasatud tootmisprotsessi, säästame aega infovahetuse kiiruse arvelt. Teisisõnu, juhtkonna liige teab täpselt, mis järgus üks või teine projekt on ning annab võimaluse tööliste ja juhtkonnavahelisele ideedevahetusele, mille tulemuseks on parim lahendus. 1.3. Töötajate motiveerimine Kuna soovime, et meie töölised oleksid tööle pühendunud ning annaksid endast parima, püüame luua maksimaalselt mugavad ja modernsed tööolud. Tahame, et meie tööline tunneks end väärtustatuna ning austatuna. Selleks näeme ette mõned väikesed, kuid kombekad zestid oma tööliste suhtes, mida põhjamaad edukalt ka rakendavad. Esmalt ja kõige olulisemalt tagame spetsialistidele professionaalsed töövahendid ja- seadmed (töövahendite ja seadmete soetamine toimub koos töölistega, arvestades nende tööharjumusi). Boonusena kord kuus
Selleks, et indiviidi loovus saaks organisatsioonis avalduda, on tarvis 3 olulise komponendi üheaegne koosesinemine: - Asjatundlikkus - Loovmõtlemisoskus - Motivatsioon 23. Divergentne ning konvergentne mõtlemine. Divergentne mõtlemine – soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid. Konvergentne mõtlemine – keskendub ühe parima lahenduse leidmisele. 24. Innovatsioon ja ettevõtte suurus. VKE-d panus on suur ja sageli innovatsiooniprotsess efektiivsem kui suurettevõtetes. Väikestel ja suurtel ettevõtetel on mõlemal eeliseid eri tüüpi innovatsioonide loomised. VKE-d on innovatiivsemad harudes, kus ressursside, eriti kapitali roll väiksem. 25. Innovatsioon ja ettevõtte asukoht. Leidub piirkondi, kus innovaatilised ettevõtted kuhjuvad (nt Silicon Valley)
2) Loovmõtlemisoskus – loovusepõhiste protsesside valdamine. 3) Motivatsioon – ülesandele suunatud motivatsioon. 24. Divergentne ning konvergentne mõtlemine. Divergentne mõtlemine (ehk nn. „lahknev mõtlemine“) soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid. Konvergentne mõtlemine – keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele. 25. Innovatsioon ja ettevõtte suurus. VKE-de panus on suur ja sageli on innovatsiooniprotsess efektiivsem kui suurettevõtetes. Väikestel ja suurtel ettevõtetel on mõlemal eeliseid eri tüüpi innovatsioonide loomisel. VKEd on innovatiivsemad harudes, kus resursside, eriti kapitali roll on väiksem. 26. Innovatsioon ja ettevõtte asukoht. Leidub piirkondi, kus innovaatilised ettevõtted kuhjuvad (nt Silicon Valley).
2.Loovmõtlemisoskus – loovusepõhiste protsesside valdamine 3.Motivatsioon – ülesandele suunatud motivatsioon 23.Divergentne ning konvergentne mõtlemine. Divergentne mõtlemine (nn „lahknev mõtlemine“) soodustab - võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahendust genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid Konvergerntne mõtlemine - keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele. Kasulik hoida need protsessid üksteisest lahus – kui toimub ideede loomine, sisi neid vahepeal ei hinnata ja kui on loodud suur hulk alternatiive, hakatakse valima parimat. 24.Innovatsioon ja ettevõtte suurus. -VKE-d panus on suur ja sageli on innovatsiooniprotsess efektiivsem kui suurettevõtetes. -Väikestel ja suurtel ettevõtetel on mõlemal eeliseid eri tüüpi innovatsioonide loomisel
TURUNDUSE ALUSED Sisukord 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................1 2.TURUNDUSE JUHTIMINE (PLANEERIMINE).............................................................5 3.TURU SEGMENTIMINE JA TOOTE POSITSIOONIMINE.........................................13 4.TARBIJAKÄITUMINE....................................................................................................16 5.SUHTLUSTURUNDUS...................................................................................................26 6.TOODE JA BRÄND.........................................................................................................28 7.TURUNDUSKOMMUNIKATSIOON.............................................................................37 8.HIND.................................................................................................................................54 9.TURUSTUS.......
REVAL LOUNGE OÜ Oliver Niinas MISSIOON Luua kasutajasõbralikke, meelelahutuslikke ja laiaulatuslikke teenuseid. VISIOON Ületada konkurentsi-kohad Eestis ja Euroopas. Pakkuda uusi töökohti FINANTSEERIMINE EAS Investorid Isiklik panustamine Ettevõtlus laenud RISKID Konkurentide turuletulek. Kulude suurenemine seoses tulude vähenemisega. MIKROKESKKOND Ettevõte ei ole otseselt suunatud siseturule. Teenuse hinna kujunemine. MAKROKESKKOND Eesti on üsnagi stabiilse valitsusega riik. Kuulumine Euroopa Liitu tagab meile avatud turu ja Euro kasutamine liidab meid Euroopa Liidu ühtsesse keskkonnasüsteemi. SWOT ANALÜÜS Tugevad küljed Nõrgad küljed Võimalused TURUNDUS Turu-uuringute analüüs.
1.TURUNDUSE MÕISTE Käesolev konspekti osa on koostatud järgmise kirjandusallika põhjal: Turunduse alused. Ann Vihalem, Külim, Tallinn 2003. Turunduse mõistet on püütud lugematul hulgal erinevate definitsioonidega väljendada, eri ajajärkudel on olnud rõhuasetused neis erinevad. Toome siinkohal välja neist kaks, mõlemad pärinevad P.Kotlerilt: *,,Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele" *,,Head ettevõtted rahuldavad vajadusi, silmapaistvad loovad turgusid. Juhtpositsioon võidetakse kätte uute toodete, teenuste , elustiilide ja elatustaseme tõstmise viiside ettekujutamise kaudu." Kasumit taotlevad äriorganisatsioonid soovivad müüa kaupu ja teenuseid nii, et see ennast ära tasub. Kuid turundusprobleeme on teistelgi organisatsioonidel, näiteks mittetulundusühingutel ja riigiasutustel. Õppeasutused võitlevad õpilaste, muuseumid ja teatrid külastajate, kirikud poolehoidjate pärast ning nad kõik vajavad raha. Turundusega tegelevad
rohkem vanuritele suunatud meelelahutust, vähem lastele). Samuti toob muudatused välisturistide osakaalu tõus ( toitlustus rahvusvahelisemkas). Demograafilised muutused on pikaaegsed ja suhteliselt hästi tulevikus prognoositavad, on aega teha muudatusi. Tehnoloogiline aspekt. Turismitaluga alustades on vaja teha palju rahalisi investeeringuid. Seetõttu on oluline korralikult läbi mõelda investeeringute suurused ning vajalikkused, seeläbi maandame ka investeeringutest tulenevad riskid. Õiguslik aspekt. Valdkonda mõjutavad Eestis turismivaldkonda reguleerivad seadused nagu Turismiseadus, Töölepingu seadus, Võlaõigusseadus, Kaubandustegevuse seadus jne. Oluline on hästi tunda valdkonda. Seaduste muudatused tulevikus võivad tuua lisakulutusi nagu koolitused, lepingute muudatused, palgamuudatused 10 Keskkonna aspekt
Nõustamine- · Reaktsioon võib olla positiivne või negatiivne · Mõni eelistab otsekohesust, teine kaudsemat lähenemist · Nõustamisstiilid peavad olema paindlikud · Näita muudatuste mõju tulemustele · Anna aega muudatuste tegemiseks Otsustamine · Inimesed võivad suurendada oma efektiivsust erinevaid otsustamisstiili teadvustades ja hinnates · Inimeste lähenemine otsustamisele on erinev · Too esile võimalikud riskid · Määra aeg otsuste võimalikuks realiseerimiseks · Suuna otsustamisel loogilisusele, ressursside otstarbekale kasutamisele Delegeerimine · Ülesande delegeerimise viis peab lähtuma inimese käitumisest · Osad inimesed vajavad ülesande puhul detailset selgitust, teistele piisab eesmärkide tutvustamisest ja ajalisest informatsioonist · Määra järelkontroll menetlemisviis Arendamine
Üür kallineb / Üürileping Keskmine Otsida odavamat/uut lõpetatakse üüripinda Töötajate lahkumine Keskmine Parandada töökeskkonda, motiveerida töötajaid Tööjõud kallineb Madal --- Võimalikud riskid meie ärile: VÄLISRISKID • Tururisk (klientuur väheneb või puudub, uued konkurendid) • Kinnisvararisk (üür kallineb, üürileping lõpetatakse) SISERISKID • Personalirisk (tööjõud kallineb, töötajate lahkumine) 11. BILANSS Aktiva: KÄIBEVARA Arvelduskontol – 2130,32€ Printeripaber (500tk) - 3.50€ Pastapliiatsid (20tk) - 5.50€ Harilikud pliiatsid (5tk) - 2€ Kustukumm (2tk) - 1€ Korrektor (2tk) - 2€ Plakati ilmutamine - 7.69€x5=38,45€
kes pakub teenust terves Eestis. Sten Lippur Filming OÜ juhataja Sten Lippur omab mitmeaastalist kogemust filmimis- ja striimimis vallas, lisaks on ta õppinud ülikoolis multimeediat. Teised töötajad on samuti filmimiskogemustega tublid ja töökad ülikooli lõpetanud tudengid. Pikemas perspektiivis on plaan suurendada ettevõttes töötajate arvu ning tehnika suurust. Omanik on mõelnud põhjalikult läbi teenuse turustamise, kliendibaasi, oma ressursid ning ettevõtlusega seotud riskid. Ettevõtja on väga motiveeritud oma ideid ellu viima ja omab tulevasest ettevõttest selget nägemust, sest on asjaga töötajana tegelenud. Jaanuaris on plaanis korraldada ettevõttet tutvustav avaüritus. Koostatakse kaasaegne, teemakohane ning informatiivne kodulehekülg, kus on võimalik broneerida ja tutvuda hinnakirja ning tehtud töödega. Hinnakujunduses lähtutakse teiste ettevõtete hindadest. Seoses püsiklientuuri
liikumisvahenditel. Miks mitte teha rattatuuri või siis bmx, huvilistele ekstreemtuuri jne. Koostöö võimalus aktiivsete ning ekstreemsete teenuste pakkujatega, kes aitaks ekstreemtuuri korraldamisel ideid anda. Ohud: Linna reostumine ja looduskatastroof või sõjaolukord, mille tõttu ilmselt ei saaks tuure korraldada. Sest linna reostumist saab veel kuidagi slummiks keerata, kuid teiste variantide puhul riskid oma eluga. Finantside puudumine, vähene koostöö partneritega või nende puudumine. Ilma koostööta on raskem tuure korraldada, kui me ei saa ka kohaliku moraalset toetust võib see maine meid kahjustada ja me ei saa kliente. Muutuvad trendid. Huvi vaibumine, inimesi ei huvita enam tõukerattatuur või Tartu, võib olla kaob huvi giidituuride vastu ja keegi ei viitsigi enam sellistel tuuridel käia.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALINNA KOLLEDŽ Äritegevuse alused ........ ÄRIPLAAN Juhendaja: Raul Vatsar Tallinn 2012 Ettevõtte üldandmed Ettevõtte nimi: OÜ Kohvik Wesenberg Ettevõtte juriidiline vorm: Osaühing Registreerimise aeg ja koht: 2013, Rakvere Aadress: Tallinna 27, Rakvere, 443111, Estonia Telefon: 51261302 E-mail: [email protected] Algkapital: 79095 Eur Omanikud, nende osa kapitalist: Omanike on üks ja osakapital on 2651 Eur Kontaktisik, tema telefon: ......... Ettevõtte Põhiväärtused, missioon , visioon Põhiväärtused: K...iirus O...savus H...oolivus V...õrdsus I...seseisvus K...orrektsus Missioon: Meie hoolime sinu tühjast kõhust. Visioon: 5-10 aaasta jooksul plaanime läbi viia kohviku laiendamise ning luua väliterrassi. Ajalugu: Kohvik Wesenberg sellist nime kandis enam kui 750 aastat tagasi Rakvere linnus. Kohvikule kuulub tele
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Lääne Viru Rakenduskõrgkool XXX ETTEVÕTETE VISIOONID NING STRATEEGILISED DOKUMENDID Õppejõud: XXX 2012 VISIOONID JA MISSIOONID 1. Swedbank AS visioon - Meie visioon on olla pank, mis toetab inimeste, ettevõtete ja ühiskonna arengut. Soovime olla enamat kui pank. Swedbank - beyond financial growth. 2. LHV Pank visioon - On olla esimene ja eelistatuim uue põlvkonna pank Eestis. LHV Pank missioon -Arendada Eesti majandust ja ühiskondlikku jätkusuutlikkust. Kommentaar Visioon on kindlasti teostatav kuid, et pank oleks esimene ja eelistatuim peaks see tegelema ka igapäevatehingutega. LHV-l on olemas küll internetipank, kuid sellel puuduvad näiteks sularahaautomaadid. Samuti puuduvad LHV-l sellises ulatuses kontorid nagu näiteks Swedbank-il ja SEB-l. 3. A le Coq visioon - A.Le Coqi eesmärgiks on olla kõige atraktiivsem ja hinnatum
· Väga hea kodulehekülg (sh majutus- · Parkimiskohtade vähesus ja iluteenuse online-broneerimise · Turvakaamerad võimalus) · Puudulik ventilatsioon · Professionaalsed töötajad · Vähe töötajaid (sh noorte õpetajate · Nõuetele vastavad ruumid vähesus) · Kooli-siseinfosüsteem · Liigne sõltumine tehnoloogiast · Palju teenuseid ühest kohast (probleemide korral on osakondade · Juhtkonna hoolivus töö häiritud) · Sotsiaalsed garantiid ning seadustest kinnipidamine O - Võimalused T - Ohud · Pidev täiendkoolitus · Kaadri suur voolavus · Raha taotlemine erinevate · Liiga suur töökoormus
Lisaks tuleb nurgake, kus leiab riideid igale suurusele parandatud ja disainitud kujul. Kassase on võimalik tuua ka enda riided, mis vajavad parandust. Rõivaparandus aga ei toimu antud hoones, vaid rõivaparandus toimub õmbleja oma ateljees. Majanduslikeks teguriteks on 5 hinnad. Kui vaadata tavalisi kauplusi siis disainerite rõivad on ülehinnatud ning enamjaolt näotud. Meie soovime seda parandada, valides parima kanga ning stiili. Ka lasteriided on poodides kallid, ometi väiksed lapsed kasvavad ning tehakse läbimõtlematu ost. Paljud soojad kombekad maksavad poodides üle 50, kuid kas see on lapsevanemal ikka õiglane ost kui me saaksime pakkuda odavamat. Järjest enam soovivad inimesed elada säästlikumalt ja meie tahame stiilselt kuid jätkusuutlikult elada. Töötusega ajutiselt aidata ei saa kuid pikemas perspektiivis on meil