Täiskasvanud mäng on laste mängust erinev. Täiskasvanud mängivad tööl, kodus ja kollektiivis. Mäng aitab maailma kergemini tajuda ning õpitavat on kergem omastada. Läbi mängu on laps kergemini mõjutatav ning seetõttu on mäng asendamatu õppimisviis. Mäng on eelkooliealiste laste põhitegevus. Valisin oma referaadi teemaks ,, Mäng ja lapse areng" kuna meie peres kasvab väike tüdruk siis mind huvitas kuidas ja miks arendab mäng last. Miks peab väikelapsega mängima ja kuidas suunata lapse mängu? Millised on erineva mängu liigid, tunnused. Oma referaadis tutvusin seitsme erineva raamatuga, kus räägiti mängust ja sellest kuidas see arendab last. Raamatutest valisin teemad mis mind huvitasid ja kirjutasin need ka oma referaati. Püüdsin jääda etteantud mahu piiridesse ja teha lühidalt ja kokkuvõtlikult ülevaate mängu tähtsusest lapse arengus. 3
“ (J. Huizinga) Kui räägitakse mängust, arvame kõik teadvat selle tähendust. Mäng võib matkida tegelikkust, panna proovile mängijate kehalisi ja vaimseid võimeid. Mänguks saame nimetada ka rituaalseid toiminguid, kauneid kunste ja sporti, mis sisaldavad arendavaid, kasvatuslikke, sotsiaalseid ja harivaid aspekte ning võistluslikku momenti. Järelikult on mäng mõttekas tegevus ja igal mängul on mingi tähendus. Mängima õppimine on lapse arenemiseks hädavajalik. Arenedes liigub ta üha kergemalt mängult raskemale, kuni jõuab täiskasvanute päris-mängudesse, mille reeglid ja nõuded on palju keerukamad. Inimene mängib kogu elu ja üks mängu vorme on kindlasti õppimine. Siinkohal tekkiski mõte, et kõnekäänu elukestvast õppest võiks asendada: inimene mängib kogu elu, sureb aga ikka rumalana. Huizinga vaatleb ka mängu rolli inimkonna ajaloo eri ajastutel, selle osakaalu ja
elukategooriaga, totaalsusega, kui üldse miski seda nime väärib." (J. Huizinga) Kui räägitakse mängust, arvame kõik teadvat selle tähendust. Mäng võib matkida tegelikkust, panna proovile mängijate kehalisi ja vaimseid võimeid. Mänguks saame nimetada ka rituaalseid toiminguid, kauneid kunste ja sporti, mis sisaldavad arendavaid, kasvatuslikke, sotsiaalseid ja harivaid aspekte ning võistluslikku momenti. Järelikult on mäng mõttekas tegevus ja igal mängul on mingi tähendus. Mängima õppimine on lapse arenemiseks hädavajalik. Arenedes liigub ta üha kergemalt mängult raskemale, kuni jõuab täiskasvanute päris-mängudesse, mille reeglid ja nõuded on palju keerukamad. Inimene mängib kogu elu ja üks mängu vorme on kindlasti õppimine. Siinkohal tekkiski mõte, et kõnekäänu elukestvast õppest võiks asendada: inimene mängib kogu elu, sureb aga ikka rumalana. Kui sageli me püüame lahti mõtestada terminit mäng? Minu jaoks oli Johan Huizinga raamatu
Järgmisena tutvusin raamatuga, milleks oli Dorithy Einoni "Meie tark laps". Selles raamatus on palju õpetlikku lapse arengu kohta ning soovitusi, milliseid mänge mingis eas mängida. Raamatut oli kerge lugeda. Kolmandana valisin Toivo Niibergi ja Mare Linnase "Laps läheb lasteaeda" ning seda seepärast, et tavaliselt on lasteaed esimene keskkond väljaspool kodu, kus laps pikema aja päevast veetma peab. Eelnevalt olin juba lugenud Johan Huizinga teost "Mängiv inimene" - kultuuri mänguelemendi määratlemise katse. Samuti tutvusin mitmete erinevate materjalidega internetikeskkonas. Referaadi alateemad olen valinud just sellised, mis aitavad mul mõista mängu olemust. Püüdsin jääda etteantud mahu piiridesse ja teha lühidalt ja kokkuvõtlikult ülevaate mängu tähtsusest lapse arengus. 4 Mäng
Teise väga tuntud ja levinud teooria autor on hollandi kultuuriajaloolane John Huizinga (1872-1945), kes oma 1938.a. ilmunud teoses ,,Homo ludens" (eesti k. mängiv inimene)väidab, et mängu osa kultuuri tekkes ja arengus on suur, sest mäng on vanem kui kultuur. Loomad oskasid mägida enne inimest. Ja ka inimese algne eneseharimise viis on mäng- laps õpib kõigepealt mängides ja alles seejärel lugemisoskuse omandanuna lugedes. Mis on mäng? 1. mäng on vaba toiming. Mängima ei saa sundida 2.mängul pole eesmärki väljaspool ennast- mäng ise ongi eesmärk, mis toob kaasa elu- ja loomisrõõmu. 3. mäng eeldab argielust eemaldumist ja loob oma salapärase maailma 4. mängul on piirid ajas ja ruumis 5. mäng on esteetiline- ilus, kunstipärane, maitsekas Kui paljud neist punktidest kehtivad ka kultuuri kohta? Arhailist ehk algset kultuuri uurides leidis Huizinga, et seda iseloomustavad pea
Juba mõiste ,,mängu" saab kirjeldada mitmel moel, kuid anda talle kindlat definitsiooni on raske. "Meie arvates võiks seda mõistet defineerida umbes nii: mäng on vabatahtlik toiming või tegevus, mida sooritatakse teatud kindlaksmääratud aja- ja ruumipiirides, vabatahtlikult omaks võetud, kuid tingimata siduvate reeglite järgi; tema eesmärk on temas eneses ja teda saadab põnevus- ning rõõmutunne ja teadmine tema ,,teistsugususest" ,,tavalise eluga" võrreldes." Johan, Huizinga 2004:38. Oma kirjutises proovin lahata teemal, mis seoseid loob sõda ning kunst mänguelemendina inimeses. Kindlasti saame kirjeldada sõda ning kuntsi mitmel moel: väiksed poisid mängivad aias omavahel mängu, kus tuleb vallutada teiste poiste baas või arutleda sõda, mis toimub tänapäeva maailmas. Ning mis on üldse kunst? Teema on lai ning oma essees üritangi arutleda laialt teemade ümber. Sõda on väga laialdane mõiste
ühiskonda, milles elatakse. Mängu vastandtegevus ei ole töö. MÄNGU VASTANDTEGEVUS ON DEPRESSIOON .Mäng on tihedalt seotud ühiskonna arengu tasemega. Vanasti pakuti lastele mängimiseks oda ja vibu, tänapäeval aga monopoli ja malet. Laste mäng on oluline kohanemisele. BATESON 1904 - 1980 3) Mäng on käitumise kategooria. 4) Batesoni arvates ei seisne mängu tähtsus , mängu sisus. Näiteks, kui laps mängib piiskopi, ei õpi ta mängima piiskopi rolli vaid õpib tundma sellist asja nagu roll. BERLYNE Mäng on informatsiooni vastuvõtmine ja ümbertöötamine, mis põhineb inimese uudishimul. Berlyne seab esikohale mängu motivatsioonilised aspektid ja toob välja mänguprotsessi dünaamilisuse. Ta lähtub ideest, et tegevusetus ei ole organismi loomulik seisund, vaid organism püüdleb pidevalt aktiivsete suhete poole ümbritseva maailmaga. Berlyne pakkus
laste mängu. · Mänguvahendid peaksid lapse tegevusele reageerima, kusjuures reaktsioon peaks ka lapsele nähtav olema. Nii näiteks on lapse arengu seisukohalt olulisem hääl, mille laps tekitab kahte kruusi kokku lüües, kui elektronlelu valgussähvatus. 12.Laste mängu juhendamise põhimõtted. Mängu juhendamise otsesed ja kaudsed meetodid. Maailmas on 2 suunda juhendamisel: · Laps ei vaja mingit juhendamist · Laps tuleb suunata mängima Põhiline nõue mängu juhendamisel on laste iseseisvuse säilitamine ja arendamine. Mäng ei arene spontaanselt, vaid vajab spetsiaalselt juhendamist täiskasvanu poolt. Mängus on erakordselt tähtis õpetaja suhtlemine lapsega. Kui õpetajad sekkuvad harva laste mängu, siis on mäng nii sotsiaalselt kui ka kognitiivselt ebaküps. On ka selgunud, et kui õpetaja on mängus liiga aktiivne, võib ta mängu hoopis ära lõhkuda. Õpetajapoolsed mängu
erilise tähendusega, ta on lste elu lahutamatu koostisosa. Mäng kaunistab ja täiustab meie elu juhul, kui kultuurimõjuväljas tahame elada.Mängus püüdleb mängija nii iseseisvuse kui ka ühenduse järele ning samal ajal on mäng ka eesmärgita, vaba tegevus. Tunnused: Mängul on viis iseloomulikku tunnust: *tinglikkus e. näilisus, st tegevus kus käitumine mängus pole tõeline või reaalne. Mänguline käitumine omandab teistsuguse iseloomu võrreldes igapäevaseeluga. *Sisemine motivatsioon:Mängu ei põhjusta ei kehalisedvajadused, välised reeglid ega ühiskondlik surve. Mäng lähtub individist, tema vabast soovist ja vabast valikust niiviisi tegutseda. *Protsess ja tulemus: mängu puhul valitseb protsess tulemse üle. Kui laps mängib, siis ta tähele-panu on koondunud rohkem mängu tulemusele kui mängulisele tegevusele, seega tulemus ole nii tähtis kui tegevus. *Vaba valik: Mängus tunnevad kõik lapsed ennast vabalt selles
TALLINNA ÜLIKOOL TALLINN UNIVERSITY Liis Udris MILLISEID MÄNGE ME ARGIELUS MÄNGIME? ESSEE Õppeaines: VABA AJA JA REKREATSIOONI TEOORIAD Kehakultuuriteaduskond Õpperühm: RK-11 Tallinn 2005 Mängu all mõistetakse tegevust, mida harrastatakse tegevuse enda pärast, ajaviiteks ja lõbustuseks. Mäng on omane kõikidele igadele- pole oluline kas mängib noor või vana.Ta on jõukohane, haarav ja loomulik kehaliste ja vaimsete võimete arendamise, samuti kõlbelise ja esteetilise kasvatuse vahend nii täiskasvanule kui lapsele
Psühholoogilised uuringud on näidanud, et mäng õpetab tolerantsust: kui "vaenlasi" mängu võtta ning lapsed on sunnitud töötama koos, siis ebasõbralikkus kaob ja vastupidi - sõbrad, kes on hasartmängudes rivaalid, siis kirg ja soov võita on sageli sõprusest tugevam ( 2005). · Aktiivsuse ergutaja, mis mõjutab intellektuaalset, füüsilist ja moraalset tugevust lapse arengus (sama). Mängu iseloomustab sisemine motiveeritus. Mängija ise tahab mängida ja leiab selleks idee, algatab mängu ja kutsub kaaslased mängima. Iseseisvus, algatusvõime ja valikuvabadus on jooned, mis teevad mängu lapse arengu seisukohalt tähtsaks. Mängu tunnustena on toodud välja neli komponenti a) justkui nagu päris, b) paindlikkus, c) positiivsed emotsioonid ning d) seos vahendi ja eesmärgi vahel (Saar 1997, Ugaste 2005). Seega on mäng lapsele omapärane viis vajaduste edasiseks intensiivseks arenguks, mis
Mänguteooriad Aristoteles (383-332 e KR): Aristoteles oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Ta on Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Aristotelese on suured teened ka bioloogias, eetikas, riigiõpetuses ja kosmoloogias. Aristotelese ajal peeti mängu hinge puhastavaks, pinget maandavaks ja meelelahutust pakkuvaks tegevuseks. Oma „Poliitikas“ räägib filosoof sõnamängude ja kalambuuride kasulikkusest intellekti arengule. Seega täheldab Aristoteles ühena esimestest mängu praktilist tähtsust psühhofüsioloogilise protsessi seisukohast. Aristoteles arvas, et muusika õpetus on lastele juba varakult oluline. John Locke (1632 – 1704): Inglise filosoof, empirismi peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseer
Ta võttis kasutusele mõiste „mängutung“ ja on kirjutanud, et ainult mäng avaldab inimese kaksikolemust ja muudab ta täiuslikuks. „Inimene mängib ainult siis kui ta on inimene selle sõna tõelises tähenduses ja ta on ainult siis inimene kui ta mängib.“ *Sündinud sõjaväearsti peres. Ta oli õppinud sõjaväeakadeemias õigus- ja arstiteadust. Herbert Spencer (1820 – 1903): Schillerist on mõjutatud ka Spencer, kes mängutungi peab energia ülejäägiks, mida bioloogiliseks alalhoiuks enam pole tarvis. Kõikidele mängudele on tema arvates omane võidu saavutamise ning kaasvõitlejast üleolemise püüe. Ta
MÄNGUTEOORIAD... ...otsivad vastuseid küsimustele: - Millised on mängu iseloomustavad jooned? - Miks laps mängib? - Mis on mäng kas tegevus, protsess või käitumine? - Kuidas on mäng seotud lapse arenguga? Otsige kirjanduslikest allikatest, internetist jm vastuseid eelpooltoodud küsimustele alljärgnevatest teoreetikutest lähtuvalt. Eesmärk ei ole leida igale küsimusele vastust, vaid pigem tuua välja iga teoreetiku olulisemad seisukohad mängu kohta. NB! Vaadake ka hindamiskriteeriume. Klassikalised mänguteooriad · Aristoteles(383-332 e KR) - tema aegadest peale on mängus nähtud eelkõige pinget maandavat ja hinge puhastavat, meelelahutust ja lõbu pakkuvat tegevust. ,, Inimene on oma loomult ühiskondlik olend."Aristoteles arvad, et muusika õpetus peaks varakult antud olema. Veel arvas ta, et tunnetaine on esmane, siis tunnetamise kogemusest tuleb teadmine. · John Locke(1632-1704) -
MÄNGUTEOORIAD... ...otsivad vastuseid küsimustele: - Millised on mängu iseloomustavad jooned? - Miks laps mängib? - Mis on mäng – kas tegevus, protsess või käitumine? - Kuidas on mäng seotud lapse arenguga? Otsige kirjanduslikest allikatest, internetist jm vastuseid eelpooltoodud küsimustele alljärgnevatest teoreetikutest lähtuvalt. Eesmärk ei ole leida igale küsimusele vastust, vaid pigem tuua välja iga teoreetiku olulisemad seisukohad mängu kohta. NB! Vaadake ka hindamiskriteeriume. Klassikalised mänguteooriad Aristoteles(383-332 e KR) - tema aegadest peale on mängus nähtud eelkõige pinget maandavat ja hinge puhastavat, meelelahutust ja lõbu pakkuvat tegevust. „ Inimene on oma loomult ühiskondlik olend.“Aristoteles arvad, et muusika õpetus peaks varakult antud olema. Veel arvas ta, et tunnetaine on esmane, siis tunnetamise kogemusest tuleb teadmine. John Locke(1632-1704)
Mängus võib ka metakommunikatsioon toimuda ka kõne abita mürimismängudes – jooksmine, maadlemine, põgenemine, ebatäpsed löögid, naer jne. Laste tunnetussfäär ja mäng Mängus kujutab laps iseseisvalt ja loovalt ümbritsevat maailma, Täiskasvanute elu ja nendevahelisi suhteid. Selleks et üldse mängida, vajab laps muljeid, teadmisi ja emotsioone, mis ärgitaksid teda mängima. Lastel on olemas kahte tüüpi teadmisi ümbritsevast maailmast. Ühelt poolt on neil täpsed, selged, konkreetsed teadmised ümbritseva maailma esemetest ja protsessidest, teiselt poolt on lastel ka üldiseid ja ebatäpseid teadmisi. Tunnetussfäär - laste mänguviisides funktsioneerivad teadmised, mis on vajalikud mänguliste ülesannete lahendamiseks kas üksik- või koosmängus. Tulemused näitavad, et erinevat tüüpi teadmised valdavad erinevat mõju nii laste tunnetussfäärile
Mängujuht peab tabama noorte valmisolekut mängimiseks (momendi meeleolu, aktiivsus), suhtumine mängimisse või mängu. Kui tahetakse mängida, aga mäng ise ei ole noortele atraktiivne, siis peab mängujuht kiiresti reageerima (muutma reegleid või pakkuma välja teise mängu). Mängimine on vabatahtlik tegevus! Kedagi ei tohi sundida või käskida mängus osalema. Mängujuht ei mangu, vaid "meelitab" mängima (hea "legend", noorte võimalus enda näitamiseks, preemia-auhind). Kui noored on ujedad, ei julge mängima tulla, kuid tahaksid, siis aitab mängujuhi initsiatiiv, kutsudes mängijaid kas nimeliselt või osutades käega. 3. Mängureeglite tutvustamine, kirjeldamine, seletamine a) reegleid peab tutvustama alati, isegi oletatavalt teada-tuntud mängude puhul (erinevates kohtades võidakse mängida üht ja sama mängu erinevate reeglitega)
-3. eluaasta, juhtiv tegevus: esemeline tegevus. Laps hakkab otsima vastust küsimusele, mida asjadega teha saab. Kui ta näeb, mida vanemad esemega teevad, võtab ta selle üle. Arengu seisukohalt on esialgu tähtsamad pärisasjad. Laps peab õppima kõigepealt päristassist jooma, alles siis anna talle kätte mängutass. Mudilane peab teadma eseme funktsiooni enne, kui ta sellega mängida oskab. Umbes 1,5 aasta vanuses on laps juba võimeline leludega mängima. 3. etapp: 3. 7. eluaasta, juhtiv tegevus: rollimäng. 4. etapp: 7. 10. eluaasta, juhtiv tegevus: õppimine. 5. etapp: 11. -18. eluaasta, juhtiv tegevus: suhtlemine eakaaslastega (Kivisalu 2005: 61). L. Võgotski analüüsis ka mängu ja arengu seost. Mäng on arengu alus, sest ta loob lähima arengu tsooni, mängus on laps alati kõrgemal oma igapäevasest käitumisest ja arengust.
tegevusi ning on lapse jaoks oma käitumisega matkimise objektiks. 2 Ema ja lapse interaktsiooni on täpsemalt vaadeldud ka kõne omandamise seisukohalt lähtudes. Selgus, et esmalt õpib laps eset tundma, seejärel juhub täiskasvanu tähelepanu objektile ja tema nimetusele. Seda mida ema teeb saadab kõne, et laps omandaks asja paremini. Mäng muutub järjest mitmekesisemaks ja keerulisemaks. Teisel eluaastal tuleks last järk-järgult suunata mängima korraga mitme mänguasjaga ja erinevalt, näiteks topse üksteise sisse ladudes, karpe avades. Oluline on niisuguste mängude mängimine, milles leitakse võimalus last lõbustada ja teda naeratama panna. Esemese eluaasta lõpul on laps võimleine ümbritsevas maailmas orienteeruma ja mitmeid esemeid käsitsema. Lapsed on selgeks saanud esemete funktsioonid- näiteks tass on selleks, et teda suu juurde viia ja sealt juua. Lapse toimingud mitmesuguste esemetega täiustuvad üha ja
Lastele tuleks pakkuda vaikuse- ja rahuelamusi, sest sageli on laste meeleorganid muljete ja ümbritseva müraga üle koormatud. · On vaja luua loomulik õpikeskkond, mis võimaldaks igapäevaste praktiliste ja vajalike toimingute läbiviimist nii toas kui õues, sest väikese lapse põhiline õppimismeetod on jäljendamine. Läbi jäljendamise õppeprotsessi kulgemine : 1. Vahetu tegutsemine tahte ja ümbrusest saadud eeskuju ajel. Motivatsioon mänguks ei tule veel seestpoolt, vaid selle määravad välised muljed, mida laps on kuskilt saanud ja mida ta nüüd mängus järele aimab. 2. Sama tegevusega seotud või kaasnevate tunnete läbielamine, ka teiste isikute reageeringu tunnetamine. Tegevuste kordamine mängus. 3. Huvi tärkamine selle tegevuse vastu, kujutluste ja mõistete tekkimine. Omapoolsete arvamuste ja küsimuste esitamine. Päevakava lasteaias
-3. eluaasta, juhtiv tegevus: esemeline tegevus. Laps hakkab otsima vastust küsimusele, mida asjadega teha saab. Kui ta näeb, mida vanemad esemega teevad, võtab ta selle üle. Arengu seisukohalt on esialgu tähtsamad pärisasjad. Laps peab õppima kõigepealt päris tassist jooma, alles siis anna talle kätte mängutass. Mudilane peab teadma eseme funktsiooni enne, kui ta sellega mängida oskab. Umbes 1,5 aasta vanuses on laps juba võimeline leludega mängima. 3. etapp: 3. – 7. eluaasta, juhtiv tegevus: rollimäng. 4. etapp: 7. – 10. eluaasta, juhtiv tegevus: õppimine. 5. etapp: 11. -18. eluaasta, juhtiv tegevus: suhtlemine eakaaslastega (Kivisalu, 2005, 61). L. Võgotski analüüsis ka mängu ja arengu seost. Mäng on arengu alus, sest ta loob lähima arengu tsooni, mängus on laps alati kõrgemal oma igapäevasest käitumisest ja arengust.
9 kaitset, elusid, manat, kiirust, laskmis kiirust jne. Peale IP-d on olemas ka RP (Riot Points), neid saab ainult päris raha eest, tellides SMS-iga või pangaülekandega. Riot Pointside eest saab osta karakterile välimust, vahetada serverit või kasutajanime. (MobaFire, 2014) Mängides LoLi ei teeni mängija ainult IP-si, vaid ka XP-d, mille abil saab juurde levelit. LoLis on maksimaalselt 30 levelit, peale seda saab hakata mängima rankedit, kus kehtib Elo Süsteem. Alguses peab tegema 10 mängu ning sõltuvalt sellest palju on võidetud, viiakse mängijat edasi divisiooni. Kokku on neid divisioone kuus: Pronks, Hõbe, Kuld, Platina, Teemant ja Meistri Liiga. Divisioonid jagunevad omakorda viieks alamkategooriasse, näiteks Kuld I on kõige parem ja Kuld V on kõige halvem kulla divisioonidest. Meistri Liiga on kõige kõrgeim ja Pronksi liiga on kõige madalaim tase. Esimese kümne ranked mänguga on
Imik sõltub selles meist täielikult lihtsad lelud, mis liiguvad ise või mida on lihtne puudutusega liigutada või häält tegema panna, tuleb tema jaoks turvaliselt kättesadaavasse kaugusesse asetada. See pakub pisikesele huvi ja vaheldust. Pisut suurema lapse puhul on vaja taas turvalist ruumi, mänguasju ja kaasamängimist, et näidata mängu tähendust ning asjade ja ümbritseva elu omavahelisi seoseid. Vahel tuleb last lausa mängima õpetada. Tähendused ja seosed hakkavad siis lapsele külge ka igalt poolt mujalt, televisioonist, täiskasvanute omavahelisest suhtlemisest jne. Kõik nähtu lülitatakse mängu. Kui lapsevanem tahab näha, milline ta on, on tal lihtsalt vaja jälgida oma laste mängu. See, mida sealt näha võib, ei pruugi olla meeldiv, kuid kindlasti õpetlik. Hiljem, kooli minnes, vajavad lapsed oma mängudeks ruumi, vahendid valivad nad juba ise pall, tasod, spinnerid, kummikeks jms
kognitiivsed protsessid, mis on omased lastele erinevad oluliselt täiskasvanute omadest. Hiljem lõi ta üldteooria arenguetappidest, milles väidetakse, et inimestel, kes asuvad ühes arenguetapis, on sarnased kognitiivseid võimeid. Aastal 1921 läheb Piaget tagasi Sveitsi ja hakkab direktoriks Rousseau Instituudis Genfis. Aastal 1923 aastal Piaget abiellub Valentin Shatenauga, kes oli tema õpilane. Noorpaar omas kolme last, kellede lapsepõlvest on Piaget palju õppinud . Aastal 1929 kutsuti Piaget Hariduse Rahvusvahelise Büroo UNESCU direktori ametikohale, mille etteotsa ta jäi kuni 1968 aastani. 11 Piaget mängust Piaget (1951) oli üks esimesi, kes kirjeldas arengujada laste mängus. See arenes harjutusmängust läbi sümboolse mängu (fantaasia- /kujutlusmäng ) kuni reeglitega mänguni. Piaget arvates olid need kattuvad staadiumid läbi lapsepõlveaastate (Blades, Cowie, Smith 2008:215). J
rohkem praegusele hetkele ja nende jaoks on mäng rohkem protsess, kui et orienteeritud tulemusele. Lastel puuduvad üldjuhul kindlad ootused mängu suhtes. Laste joonistuste uuringud näitavad, et kõige loovamad tööd eiravad tavasid. Samuti on uuringud andnud andmeid ka selle kohta, et enne neljandat klassi on lapsed lingvistiliselt kõige loovamad. Pärast seda toimub langus, sest püütakse sarnaneda klassikaaslastega muututakse konformseks. Teiste arvamus hakkab mängima tähtsat rolli. (Runco, Personal Creativity: Definition and Developmental Issues, 1996) ÕPETAJA ROLL Õpetajate roll laste loovuse arendamisel on määrava tähtsusega. De Kruif leiab, et õpetajate haridustase mõjutab klassi õhkonna kvaliteeti ning grupis töötamist. Üldiselt õpetajad ei märka loovaid lapsi ning suisa karistavad neid. Dawson uuring paljastab, et õpetajatele ei meeldi loovad lapsed, hoolimata sellest, et nad kinnitavad loovuse suurt tähtsust. (Saracho,
teooria esindajaks. Mäng on hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga (Saar 1997:17). Piaget´ (1951) oli üks esimesi, kes kirjeldas arengujada laste mängus. See arenes harjutusmängust läbi fantaasia- ja kujutlusmängu kuni reeglitega mänguni. Piaget´arvates kattuvad staadiumid läbi lapsepõlveaastate (Smith&Cowie&Blades 2008:215). Lapse arengut silmas pidades on Piaget` järgi mängima hakkamisel mängu liikide järjekord selline: 1. Harjutamismäng sensomotoorne , üksi mängimine 2. Konstruktiivne mäng mäng asjadega, nii üksi kui eakaaslastega 3. Sümboliline (kujutlus-) mäng, üksi 4. Draama, rollimäng eakaaslastega, rollimängus ka üksi 5. Reeglitega mäng üksi kui eakaaslastega (Niilo & Kikas 2008:125). Harjutusmäng võib edasi areneda mitmes suunas- ta kas läheb üle sümbolimänguks või siis
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
8 2. MÄNG 2.1. Mängu tähtsus Mäng lapse elus on kasvatuse ja arenguvahend ning tema elu organiseerimise vorm. Mängus laps õpib, teeb teatud tööd ja kujuneb kui suhtlemiskaaslane. Mäng on lapse tunnetusvahend, lapsele meelepärane ja rõõmu toov tegevus. Kui ka mäng ei ole positiivse sisuga, on ta alati rõõmu toov sest mängus saab välja elada sisemised pinged. Mängul pole väliseid eesmärke, tal on sisemine motivatsioon. Kusjuures see sisemine motivatsioon ongi arengu stimulaatoriks, mille kaudu toimub lapse areng. Lapsele märkamatult toimub füüsiline areng (seotud liikumise ja kehaga), sotsiaalne areng (rollimängudes läbi elatu annab lapsele kindluse), emotsionaalne areng läbi positiivsete emotsioonide, vaimne areng (laps sobitab mängu kõik teadmised, mida omab), areneb kõne ja veel palju muudki. Mäng on eelkõige vaba toiming, sunnitud mäng ei ole enam mäng. Mängimisel on
• 19. sajandi teisel poolel rajatud kultuuriajaloo vundamendil hakkab 1920.–1930. aastatel esimest korda kuju võtma tänapäevane arusaam kultuuriajaloost. “Uus kultuuriajalugu” 1920.–1930. aastatel • Pärast I maailmasõda ilmuvad esimesed kultuuriajaloo käsitlused, mis panevad aluse tänapäevastele arusaamadele kultuuriajaloost. Kõige pikemaajalisema mõjuga on ennekõike Johan Huizinga ja Egon Friedelli tööd. • Kultuuriajalugu levib ja muutub populaarseks mitmel pool Euroopas ja Ameerikas; asutatakse kultuuriajaloo ajakirju, seltse, õppetoole jne. • Paralleelselt kultuuriajaloo uute arengutega muutuvad väga populaarseks filosoofilised või spekulatiivsed kultuuriajalood, mis püüavad üldiste skeemide abil seletada nii minevikku kui ka ennustada tulevikku (Oswald Spengler jt.) Johan Huizinga (1872–1945)
Mõned inimesed võivad lausa luua terve sõprade võrgustiku, kelle siis käia koos kasiinodes ja mängida hasartmänge. · Vaba aja veetmise nautimine. Küll on meeldiv, kui saad endale lubada olla vaba, ning teha seda, mida ise tahad. Mõnele inimesele on hasartmäng omapäraseks intellektuaalseks treeninguks, mis toidab teadmisjanu, paneb mõtlema ja analüüsima. · Kurvameelsus, surutus, apaatsus ehk teisisõnu depressioon. Hakatakse mängima, et kinni mässida ja unustusse viia oma probleemid. · Soov riskida. Risk tähendab olukorda, kus pole võimalik täpselt teada, mis juhtub, kuid on võimalik tulemuse tõenäosust ette aimata. Risk teravdab tundeid. Mõnikord saab vaid riskides end elusana tunda. 4.5 Probleemsed hasartmängimise vormid Kõik hasartmängimise vormid ei too kaasa probleeme, eri tüüpi hasartmängudel on erinevad riskitasandid
teda veelgi innustavamalt õppima. Kui selgitada lapsevanematele mängulise õppimise meetodit siis ei pruugi nad sellest aru saada. Hoopis parem viis on lasta vanematel läbi proovida kõik need harjutused ja ülesanded, millega nende lapsed päevad läbi tegelevad. Tulemused võivad olla üsna naljakad, võib juhtuda,et vanem jääb hätta ja ei oskagi lahendust leida või ei saagi aru,et on just uuesti tähestiku selgeks õppinud. Kui vanem mõistab mängu olulisust lapse arengus, siis saab ta hakata kasutama kodus samu meetodeid, sest lapse põhilised oskused ja olemus peaks tulema siiski kodust. Vanemad on meie igavesed õpetajad ja nõustajad. Mäng võib samuti aidat vanemal ja lapsel oma vahel paremaid suhteid luua, kuna lapsed on üldiselt kiindunud emasse ja isa jääb tihti kõrvale. Kuid kui isaga koos olles tehakse vahvaid ja lõbusaid tegemisi siis kasvab laps teadmisega,et ka isaga on lõbus ja tema
10 Tilk 2004, lk. 167. 6 Enne suurt päeva pidi tulevane rüütel mitu päeva paastuma ja pattu kahetsema. Üks päev enne rüütliks pühitsemist, peale pihti ja armulauda, riietus relvakandja lumivalgesse linasesse ülikonda, mis sümboliseeris puhtust. Seejärel juhatati ta kirikusse, kus ta pidi selles riietuses kogu öö palvetama ja oma tulevase elu suurte ülesannete üle mõtisklema. Hommikul tulid talle järele vanad rüütlid, kes ta sauna juhatasid. 11 Enne mõõkade saamist riietasid noormehed end saunas riidest lahti ja pesid end. Pesemine oli väga põhjalik, sest sellel oli oma tähendus ehk see sümboliseeris üleminekut ühest eluetapist teise. Taaskord mindi kirikusse, kus preester õnnistas sisse rüütli mõõga. Mõõk oli rüütli jaoks enamat kui tööriist, see sümboliseeris õigust ja kohustust võidelda. Rüütliks löömise päevaga
üleminek uuele tähtsale tegevusele, luuakse selleks nii mitmedki eeldused nagu: oskus vaadata ja kuulata, alluda korraldusele, püsida eesmärgil, suunata tahteliselt oma mälu, mõtlemist, tähelepanu jpm. Mängiv laps õpib just nii kiiresti kui see üldse on võimalik. Rollimäng aitab lapsel omandada kultuurinorme. Mängus saab turvaliselt läbi tunnetada nähtusi, millega laps elus kokku puutub. Ta praktiseerib olemist täiskasvanum kui ta reaalselt on, ehk seetõttu on L.Võgotski väitnud ,, Mängus on laps vanem oma tegelikust vanusest, ta püüab mängus ulatuda kaugemale oma tavapärasest käitumisest" Eelnevast lähtudes on kasvatajate ülesandeks teadvustada vanemaile mängu kui lapse põhitegevuse olemus, mille kaudu lapse kõige efektiivsemalt ja samas pingevabalt omandab neid teadmisi- oskusi, mis eakohaseks arenguks on olulised. Lapse jaoks on väga oluline, et tal jätkuks aega mängimiseks, et tema mängu ei alavääristataks, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
