Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mis paneb arenema arengupsühholoogia?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
arengupsühholoogia, uurima, uurimine, arengud, minevik, hulgaga, mistõttu, õppimisprotsess, efektiivseks, läänemaailm, elukestva, tõsisem, võimaldasid, hoosArengupsühholoogia K. Uriko [email protected] Esmaspäeval M-225 Referaat: ,,Mäng lapse arengus" 11. märtsiks Loeng 1 Arengupsühholoogia mis see on? See on ,,elukaar", psühholoogia liik, mis tegeleb käitumuslike ja kogemuslike muutuste seletustega. Muutused kaasnevad vanusega. Arengupsühholoogia regeleb teadusliku uurimusega (tõestused, uurimismeetodid, korratavus, teooria; mitteteaduslik põhineb elutarkusel). Teadus on meid ümbritseva reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline viis. Teadusliku lähenemise puhul on tegemist loogilise süsteemiga ja reaalsusele põhinemisega. Teaduse instrumendid on teooria (süsteemne on teooria või uurimishüpoteesi kinnistamiseks). Lõpptulemus oleneb uurimismeetoditest. NB! Kuni ei tõesta, on filosoofia. Teaduslik -Filosoofia
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga
Geneetilises infos pole otseselt kodeeritud organismi lõpptunnuseid, vaid ainult valkude molekulaarstruktuur., s.t. organismi kõik iseärasused on määratud tema valkude struktuursete ja funktsionaalsete omadustega. Kõik arenguprotsessid on taandatavad spetsiifiliste valkude (fermentide) sünteesile organismi eri arenguetappidel ja eri osades. Arengupsühholoogia on oma suundumuste poolest pigem arengubioloogia kui psühholoogia osa. Mõneti ajalooline paradoks, et arengupsühholoogia üldse kuulub psühholoogiaga samasse teadusse, kuna arengupsühholoogia uurimisobjekt- arengu protsess ja selle resultaadid- on see, mille vastu muud psühholoogia harud erilist huvi ei tunne. Põhiterminid. Kasvamine. Areng. Küpsemine. Kasvamine- aluseks igasugusele arengule ning seostub eriti keha välismõõtmete ja elundite füüsilise suurenemisega. Areng- osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes, funktsioonides või käitumises
teadusliku seletamisega. Püütakse näha arengu kujunemist läbi mõtestamise. Peab olema loogiline süsteem, mis peab põhinema reaalsusele. Meetodid on need instrumendid, mida me kasutame teooria paika panemiseks (kvalitatiivne/kvantitatiinve). Kui meetod ei sobi, siis pole mõtet edasi tegutseda (nt: koolis tehakse õpetajate ees kooli hindamist ja tulemuseks on, et kool on väga hea = tulemus võib olla väär). Tööstusrevolutsioonist alates võib rääkida arengupsühholoogia tähtsuse kasvust. Paljud uuringud on sellised, kus ennustatakse inimeste käitumist. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud: meditsiin, filosoofia, pedagoogika, ajalugu. Arengubioloogia (põhineb evolutsiooniteoorial) – tuumaks on kolm põhiprobleemi: 1 Eristumine ehk differentseerumine – toimub areng; muutub kuju, suurus (nt rakk) 2 Morfogenees – vaadatakse, kuidas organismi ja selle osade kuju muutub; vormi kuju muutused 3 Kasvamine
,,Laste arengu mõistmine" Peter K. Smith, Helen Cowie, Mark Blades Esimene osa: Teooriad ja meetodid 1.Arengu uurimine · Nicolas Humprey väitis et teadvus on bioloogiline adaptsioon, mis võimaldab meil kasutada introspektsiooni psühholoogiat. · Süstemaatiliselt teadmisi kogudes ja kontrollitud eksperimente läbi viies saame arendada välja parema arusaama ja teadlikuse meist endist , mis teisiti ei oleks võimalik. Arengu vaatlemine · Charles Darwin kirjutas ühena esimestest lastearengupsühholoogiast.
Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia Organisatsioonipsühholoogia Reklaamipsühholoogia Spordipsühholoogia Koolipsühholoogia Militaarpsühholoogia 1 2 Uurimismeetodid Uurimusküsimus (või hüpotees)
Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke..............................................................................................................................26 VI 3. SEMINAR (33. õ-nädal) Inimese uurimine. Erinevad inimrühmad (naised, rassid) kui arstiteaduse objektid.................................................................................................................................................... 31 VII. 4. LOENG (34. õ-nädal): Kirurgia areng alates 19. sajandist. Eksperimentaalmeditsiin................36 VIII 4. SEMINAR (34. õ.-nädal) Hambaarstiteaduse ajalugu KONSPEKT PUUDUB......................... 41 IX. 5. LOENG (35. õ-nädal): Rakuteooria. Bakterioloogia teke ja areng
3) küsimusteks, mis puudutavad nimelt inimest. Eetika, moraal ja kasvatus Hea, halb, õige, väär. Eetikas tegeldakse hea ja halva, aga samuti õige ja väära suhetega. Kasvatusaruteludes ei tehta tavaliselt eriti täpselt vahet, kas räägitakse kasvatuse eetika- või moraaliküsimustest. Moraal, eetika. Moraal puudutab praktilist elu, inimeste valikuid ja tavasid. Eetika uurib moraaliseiku ja loob neist teooriat. Järelikult on eetika moraali teaduslik uurimine, mis taotleb oma järeldustes üldkehtivust. Hea ja halva, õige ja väära küsimusi vaadeldakse eetikas üldises mõttes. Eetika roll. Eetikal on kasvatuses ja õpetuses keskne koht. Paljud autorid peavadki eetikat kasvatuse tuumaks. Seda arusaama võib põhjendada, viidates neile paljudele probleemidele, mis on kasvatuses väga olulised ning kujutavad endast ühtlasi tähtsaid eetikaprobleeme. Selliseid küsimusi võib rühmitada järgmiselt. 1
Sotsioloogia ja kultuuriantropoloogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Antropoloog (etnograaf, etnoloog) uurib “võõraid”, mitte-lääne, traditsionaalseid kultuure. Sotsioloog uurib modernseid kultuure. Tegelikult püüavad mõlema distsipliini esindajad vähemalt oma teooriates hõlmata kõiki kultuure, nii traditsionaalseid kui modernseid. Samuti on viimasel ajal antropoloogide hulgas saanud populaarseks modernsete kultuuride uurimine. Teine võimalik eristus: Antropoloogid püüavad anda uuritavate inimeste kommete ja käitumise täpset kirjeldust. Sotsioloogid on rohkem huvitatud nende põhjuste väljaselgitamisest. 1 Sissejuhatus sotsioloogiasse
XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandil. Tähelepanek, et need,
20. sajandi antropoloogia õpetab, et neid ja teisi filosoofilisi probleeme on kõige kergem uurida karmilt ja detailselt elades võõras ühiskonnas ja tutvudes nende kultuuriga. VIKTORIAANLIK ANTROPOLOOGIA 19. sajandi antropoloogia keskmeks oli uskumine sotsiaalsesse evolutsiooni. Toonased antropoloogid Henry Maine ja Lewis Henry Morgan uurisid inimeste sotsiaalset evolutsiooni. Morgani tähtsus antropoloogiale on lai ja hõlmab palju. Morgan hakkas uurima sugupuud, jagas selle osadeks, selgitas terminoloogiat, mille abil ühiskond mõista. Sakslane Adolf Bastian kirjutas palju kultuuride ajaloost. Samas uskus ta seda, et kõigil inimestel on sama mõtlemismuster. Inglane Edward Tylor, kes oli mõjutatud Darwini poolt, tõlgendab kultuuri ja tsivilisatsiooni. Tema õpilane James Frazer oli esimene, kes õpetas Suurbritannias antropoloogiat. Ei Tylor ega ka Frazer ei teinud detailseid välivaatlusi. 19
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson...............................................................................................................
2. Kognitiivne psühholoogia: Mõistmaks tegutsemise sotsiaalseid ja arengulisi aluseid ning normist hälbivat käitumist. Mentaalsed protsessid: Tähelepanu, Taju, Õppimine, Mälu, Probleemilahendus, Keel Individuaalsed erinevused: Francis Galton – Hereditary Genius, 1869 1. isiksuse erinevused Arengulised erinevused Tervete ja kliiniliste indiviidide erinevused Populatsioonisisesed erinevused Peamiselt isiksuse ja vaimse võimekuse uurimine. 2. intelligentsuse erinevused Et mõista inimeste käitumist antud olukorras. IQ ja isiksus mõjutavad käitumise viisi ja intensiivsust, eluga toime edukust. 3. Arenguline psühholoogia: Arenguprotsesside mõistmine hilisema käitumise mõistmiseks ja ennustamiseks Arenguliste protsesside mõju hilisemale käitumisele - kognitiivne areng, sotsiaalne areng. Et mõista ja toetada lapse arengut ja mõista laste käitumise eripärasid. Ja mõista täiskasvanute käitumise eripärasid
Sarnaste asjadega tegelevad teadused võivad olla erinevates maailma paikades, kuid ka samades ülikoolides nimetatud erinevalt. Kultuuri v sotsiaalantropoloogia - Kultuuriantropoloogiaks nim sellist distsipliini eelkõige USAs, kuid ka nüüd mujal maailmas. Sotsiaalantropoloogia nim sai alguse Inglismaalt. Nende puhul on sarnane, et see kasvas välja mittelääne tsivilisatsiooni uurimisest, nt uuriti indiaanlasi jne. Inglased käisid nt Aafrikas, uurimishuvi on kaugete rahvaste uurimine, algselt. Volkskunde ja Völkerkunde - Saksa teadustraditsioonist tulnud terminid, Volkskunde kui saksa teadlane uuris saksa talupoegi. Völerkunde, uuriti teisi rahvaid, meetodid kõik olid samad, kuid tehti vahet, kus toimub uurimine. Etnoloogia termin, mis on valitsev distsipliini nimi, lähtudes mandri-Euroopast. Alates 60ndatest sai sellest kokkulepitud distsipliini termin. Etnograafia sama asi, kuid mõnes riigis on see nimi endiselt kasutusel.
vaateid vms. Kultuuriline pööre ,,Cultural turn" 1980's - Uus arusaam: kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga. Vanade distsipliinide ümberorienteerumine: kirjandusajaloo asemel kirjakultuuri ajalugu, teadusajaloo asemel teaduskultuuri ajalugu, kunstiajaloo asemel visuaalkultuuri ajalugu jne. Kultuuriajaloo lähenemisviisid: Objekti-keskne: minevik jaguneb valdkondadeks, mida saab eraldi uurida: nt majandusajalugu, sotsiaalajalugu, kultuuriajalugu, poliitiline ajalugu. ,,Vana kultuuriajalugu" on enamasti kaunid kunstid ja teaduste ajalugu. Meetodi-keskne: Minevikunähtuseid saab uurida kindla metodoloogilise nurga alt, kultuuriajalugu vaatab minevikunähtustele tähendusloome vaatenurgast:nt majanduse kultuuriajalugu, poliitika kultuuriajalugu, sõja kultuuriajalugu, kunsti kultuuriajalugu jne.
Sotsioloogia -lihtsalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste Georg Simmel(1858 -1918) -Sotsioloogial puudub eraldi autor Auguste Comte, keda peetakse ka sotsioloogia kui uurimisvaldkond, mis erineks muu sotsiaalteaduse teaduse rajajaks. uurimisobjektist. Seega peab sotsioloogia uurima Sotsioloogia =socius(lad. k. kaaslane, kaaslus, seltskond) sotsiaalsete nähtuste vormilist külge, näiteks sotsiaalsete +logos(kr. k. õpetus, teadmine) suhete üldiseid vorme. Sotsioloogia vs. Psühholoogia Sotsioloogiline kujutlusvõime(Charles Wright Mills Psühholoogia uurib indiviidi lahus tema sotsiaalsest
Vene kirjandus napilt esindartud. Winkelmann oma ajastu parimate õpetajate õpilane. Aleksander Brückner (1834-1896) oli vene ajaloo professor. Üle 30 aasta on päris loetud autor Venemaal. Venemaa ja Euroopa, eurooplaste roll Vene ajaloos, kes olnud õhtumaise kultuuri vahendajaks. Kultuurilise ja majanduslike suhetega tegelenud. Biograafilised teosed (Katariina II, Potjomkin). Brückner pärines Saksa perest Venemaal. Liivimaa kesk- ja varauusaja uurimine Saksamaa hakkab ajaloo uurimisel rolli mängima. Algus TÜ-s, täiendatakse end Saksamaal. Eriti peale TÜ veneastamist. See ka kahe maailmasõja vahelisel ajal. Georg Waitz (1813-1886) oli Lanke õpilane, 1848 läks Göttingeni professoriks, koolkonna rajaja. Tugev allikakriitika nagu Lankel, tema käe alt suur hulk medijevaliste, rohkem õpilasi, kes ülikooli professoriks said. Üks saksa olulisemate valikpublikatsioonide väljaandjaid. Suure sarja ,,Monemasta Germaniae Historica"
Vene-Rootsi sõda 1788-1790. Talurahvas ootas, et Rootsi kuningas tuleb ja kergendab rahva olukorda, rahva mälestustes oli eelnev Rootsi aeg saavutanud helge ajastu ilme. Pärast sõja lõppu Rootsi eliit ei leppinud Balti provintside kaotamisega, 1741-1743 tehti esimene katse alade tagasisaamiseks, mis aga midagi kaasa ei toonud, piirid jäid endiseks. Rootsi revanši idee muudkui kasvas. Kuningas Gustav III valitses 18.saj viimasel kolmandikul, 1771-1792. Tema nimega on seotud olulised arengud Rootsi riigis. 18.saj I pool, pärast Karl XII surma, lõppes Rootsi absolutistlik aeg, algas vabaduste aeg, eelkõige aadliseisuse vabaduste aeg. Riigipäeva institutsioon. Gustav III pärast võimuletulektu 1771, viis läbi pöörde riigi valitsemiskorralduses, 1772, kehtestas uuesti absolutistliku riigivalitsemise. Tema oli valgustatud monarh, valgustatud absolutsim. Tema valitsemisaega peetakse Rootsi kultuurilise valitsemise ajaks, toetas kunsti, kirjandust
kultuuri alla. Kultuuri mõiste on etnoloogias hästi avar. See pole koguaeg nii olnud kultuuriuurimise ajaloos. Ühiskonnas on kultuuriliselt kõrgemalt arenenud kihid ja enamik suurem mass on mittekultuurne. 2 võimalust, kuidas kultuuri mõista: 1) Kultuur on see, mida inimese poolt kõrgemalt hinnatakse 2) Kõik, mida inimesed on loonud, on kultuur See hakkas arenema 19.saj teisel poolel. 1871 inglise teadlane Edward Tylor esitas esimese antropoloogilise kultuuri definitsiooni: kultuuri uurimine kujunes professionaalseks teaduseks. Klassikaline kultuuridefinitsioon: Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab inimese poolt ühiskonna liikmena omandatud oskumusi ja harjumusi nagu teadmised, uskumused, kunstid, moraal , seadused, tavad ja paljud teised. Selle juures on oluline on see,et ta ei välista mitte mingeid nähtusi, pm kõik võiks kuuluda kultuuri alla. Kultuur peab olema loodud inimese poolt ühiskonnaliikmena. Leslie White hakkas 1930ndatel uuesti mõtisklema Tylori vaimus
ülevaade uuritava inimgrupi elust ja kommetest. Ajalugu: Bronislav Malinowski. Mitte-osalusvaatlus uurija püüab vaadelda inimesi nii, et vaadeldavad ei tea, et neid vaadeldakse. Uurija üritab olla nähtamatu. Nt Laud Humphreys. Eksperiment peetakse tihti kõige täiuslikumaks. Uurija kontrollib täielikult olukorda. Uurija ise manipuleerib mingit sõltumatut muutujat vaadates kuidas see mõjub sõltuvale muutujale. Dokumentide analüüs/kogumine. Inimtegevuse produktide uurimine, nt kirjalikud materjalid, pildilised materjalid.. Andmete tüübid: peamiselt ankeetküsitluse andmete puhul. Läbilõikelised andmed andmed, mis aon kogutud ühel ajahetkel, annavad mingi läbilõike; unimesi uuritakse vaid korra; longitudinaalsed (pikilõikelised) andmed - andmete kogumine samade indiviidide kohta erinevatel ajahetkedel, st samu inimesi uuritakse korduvalt (ei ole anonüümne). Andmete analüüs: meetodid : kvantitatiivsed meetodid ja kvalitatiivsed meetodid.
Seadustest lähtudes võime seletada üksik fakte ning näha ette tulevasi sündmusi. Inimteaduste gradatsioon Evolutsionism (antropoloogia/sotsiaalteaduste kontekstis) Lewis Henry Morgan (1818 1881) Ameerika antropoloog, kelle põhiliseks uurimisteemaks oli sugulussüsteemid. 1841. aastal lõi Morgan koos sõpradega seltsi, mis tema mõjutusel hakkas hiljem tegelema Ameerika põlisrahvaste, eelkõige irokeeside uurimisega. Morgan asus irokeese lähemalt uurima ning nende sekka elama. Kogus andmeid 39 erineva grupi kohta, kel olid sarnased sugulussüsteemid. Morgan üritas oma uurimustöös mõista loogikat, mille järgi ühiskonnas sugulustermineid luuakse ning kasutatakse. Jagas sugulussüsteemid kaheks: kirjeldavaks ja klassifitseerivaks süsteemiks. Pani aluse unilineaarsuse teooriale ja läbi perekonna arenemise evolutsiooni teooriale. Morgan väitis, et inimkond on alustanud primitiivsematest vormidest ning mida enam on kogunenud teadmisi, seda
murdeea(varajane keskmine iga). Nii on enamikus kirjanduses kasutatakse erinevalt. Nooruk on täisea ja lapseea vahel. *Primaarsete sugutunnuste areng (arengupsüholoogia lähenemine)- esmase menstruatsiooni algus.Poistel ka algab midagi. Primaarste sugutunnuste areng on vaevu märgatav. Raske defineerida väliselt.Murdeea keskmine sündmus. *Sekundaarsete sugutunnuste areng – lõpp, keha on nüüd väliselt täiskasvanu keha kujuga. *Lähenemine, kus noorukiiga jaguneb 3-ks. Enamikes arengupsühholoogia õpikutes jagatakse kaheks: varajane ja hiline. Eestis algab puberteet 10-11 aastaselt. Üldistav, arenguperioodid inimese elus eristuvad üksteisest, sest et iga arenguperiood algab ja lõppeb arengukriisiga. Kuidas arengukriisi käsitletakse? +isiku tugi, kohanemismehhanismid, sotsiaalses ja ühiskonnavallas Kas arengut soodustav või pidurdab? Arengut vaatame? *taandareng, regress kui ka progress. Ruumiline lähenemine on kõige täiuslikum lähenemine. Noorukiea piirid
Tsehhis. Muistised paiknevad peamiselt Oderi alamjooksul aga ka soode ja niitude ääres ning teiste jõgede orgudes. Nimimuistis asub Saksamaa keskosas. Elati kuni 50 m pikkustes majades. Kultuuri lõpul hooned muutuvad väiksemateks, tekkis rida kraaviga piiratud asulaid. Sarvkõplad, kolmnurksed tulekivist teravikud. Matuste inventar väga rikkalik. Vaiehitiste ehk Cortaillot kultuur 45003500 eKr Hõlmas Sveitsi, Saksamaad ja Põhja-Itaaliat. Uurimine algas 19. saj keskel. 1909. uuris Neuenburgi järve vaiehitisi prantslane Albert Vouga. Eristas erinevaid vaikultuuride perioode, neist vanim sai nimeks Cortaillot ja noorem, keskneoliitilise dateeringuga Horgen. Saksamaal nimetatakse vaiehitisi Michelsbergi kultuuriks. Kultuurile oli iseloomulik rajada asulad järverandadele või otse järve postidele. Nii Cortaillot kui ka Horgeni nimiasulad on Sveitsis Neuchateli järve ääres. Majad paiknesid tihedalt kõrvuti, on olnud tänavatevõrgud
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda,
Sotsioloogilise eksmperimente · Muzafer Sherif: Robbers Cave eksperiment (1954). Mingisugune grupp inimesi (ühel juhul lapsed, teisel täiskasvanud) eraldadakse ühiskonnast ja jälgitakse, kuidas nad hakkavad käituma. Tuli välja, et hakkasid vägivaldselt käituma. (mõlema eksperimendi kirjeldus) · Philip Zimbardo: Stanfordi vanglaeksperiment (1971) Dokumentide analüüs Dokumentide analüüs on inimtegevuse produktide uurimine, näiteks: · Kirjalike materjali (ajalehe-artiklid, raamatud, ajaloo-kroonikad, isiklikud kirjad, päevikud jne.); · Pildilisi materjali (fotod, maalid, reklaamid jne) · Materiaalsete esmete analüüs Andmete tüübid (peamiselt ankeetküsitluse andmete puhul) · Läbilõikelised (cross-sectional) andmed andmed, mis on kogutud ühel ajahetkel; inimesi uuritakse vaid korra · Longitudinaalsed (pikiõikelised) andmed andmete kogumine samade indiviidide kohta
0 Eesti sotsiolektide seisund Tiit Hennoste Tartu Ülikool Tartu 2003 1 Sisukord Sissejuhatuseks 2 I. Sotsiolektid ja sotsiolingvistika 3 1. Sotsiolektid teoreetiliselt 3 2. Sotsiolektide uurimine maailmas 4 3. Sotsiaalne diferentseerumine ja keel 7 3.1. Keel ja sotsiaalne klass/kiht 7 3.2. Sotsiaalsed suhtlusvõrgustikud (Social networks) 11 3.3. Keel ja sugu (sex, gender) 12 3.4. Keel ja vanus 13 4. Keel ja aktsent 15 5. Normikeel ja sotsiolektid 16 II
1.1 Ajaloo mõiste probleemsus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.2 Ajalugu kui ontoloogia mõiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.3 Ajalugu kui vaimse tegevuse vorm . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.4 Epistemüloogia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.5 Uurimine ja protsess . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.6 Mis on ajalooline? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.7 Hegeli ajaloofilosoofia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 1.7.1 Hegeli allikakriitika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 1.7.2 “Ajaloofilosoofia” . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Ajaloo põhiperioodid (16.10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele. Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat: 1) Karl Martell Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korraldama Frangi sõjaväge, ta
kindlustamisest). Sotsioloogia kui teadus ei ole poliitilistele ringkondadele südamelähedane olnud, sest sotsioloogia toob välja ühiskonnas esinevaid kitsaskohti probleeme ja vajakajäämisi, mis ühiskonnas on ja mis võivad takistada institutsioonide arengut. Sotsioloogia tirib päevavalgele ühiskondlikke probleeme kriitiline sotsioloogia. Kui teised teadused uurivad reeglina positiivseid nähtusi, siis sotsioloogia eesmärk on vastupidine probleemide uurimine. Mõistele ühiskond on antud palju erinevaid selgitusi. Näiteks Saksa filosoof -majandusteadlane Karl Marx on öelnud, et ühiskond, see on inimühenduste kogum. Saksa teadlane Max Weber on öelnud, et ühiskond on oma olemuselt erinevate käitumisnormide kogum. Ühine joon on see, et ühiskonda on alati võimalik teaduslikult uurida. Sotsioloogiat eristab teistest teadustest : · Püstitatakse hüpoteese erinevate teaduslike konstruktsioonide kohta ja hiljem
Teoreetilisema orientatsiooniga harud: 1) üldpsühholoogia normaalse inimese psüühika ja ta käitumise seaduspärasus nn psühholoogia ABC 2) psühhofüsioloogia uurib psüühika ja käitumise aluseid 3) neuropsühholoogia ajukahjustustega inimesi uurib ja teeb järeldusi tervete inimeste kohta 4) sotsiaalpsühholoogia käsitleb suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide käitumist 5) arengupsühholoogia Rakenduslikuma orientatsiooniga psühholoogiaharud: 6) tööstuspsühholoogia töökeskkonnas 7) kliiniline ja meditsiinipsühholoogia, psühhoteraapia 8) pedagoogiline psühholoogia 9) õiguspsühholoogia 10) militaarpsühholoogia 11) personali ja kutsepsühholoogia 12) organisatsioonipsühholoogia 13) reklaami ja tarbijapsühholoogia 14) eripsühholoogia puuetega inimesed 15) spordipsühholoogia
Hiljem oli tsaariga käitumise viis üks sõja alustamise ametlikest põhjustest). Terve talv piirati linna, midagi ette ei võetud, vaid sügisel mõned tormijooksud. Linn oli väga raskes olukorras. 1710 kevadel jõuab kohale ka katk. Varsti peale seda kirjutati alla kapitulatsioonile. 22. juulil Pärnu piiramist. Katku tõttu suri 2/3 linnarahvast. Kirjutati alla kapitulatsioonile. August, 1710. Jäi veel Tallinn. Peeter I armastas tallinnat, mistõttu seda ei tohtinud maatasa teha. Septembris kirjutatakse alla kapitulatsioonilepingule, Rootsi suurriik oli 1561 Tallinnast alguse saanud ja Rootsi suurriigi lõpp oli samuti Tallinnas 1710. aastal. 11 aastat hiljem, 30. augustil 1721, sõlmitakse Uusikaupungis rahu, ning sellega Põhjasõda lõppeb. Peeter I tahtis reformida Venemaad, tuua Euroopat Venemaale (kuigi tema refomid olid tihti pinnapealsed ja vägivaldsed). Baltikum oli pigem haritud kui harimata maa.
suurt mõju valgustusaeg ja koloniaalimpeerium. Selle põhjal tekkis sotsiaalset struktuuri ja muid sotsiaalseid aspekte uuriv teadusala. Ameerikas, mida mõjutas saksa romantism, mille fookuses oli kultuur. Samal ajal, erialaga kujunemisega samal ajal jõuti tõdemuseni, et Ameerika indiaanlased surevad kultuurina välja. Etnoloogia ja antropoloogia erinevused: etnoloogia on ida-Euroopas seotud oma ühiskonna uurimisega. Mis on antropoloogia aine? Ühiskondade võrdlev uurimine? - Ühiskond organiseeritud, grupiviisiline elu, mida me jagame paljude teiste sotsiaalsete gruppidega. Aga ühiskonnad ei ole selgepiirilised. Kultuuride uurimine? - Mis on kultuur? Kultuur antropoloogias on kõik inimesed. Kultuur on nii kõrgkultuur kui ka igapäevaelu. Kultuuri vaadeltakse sotsiokultuurse nähtusena ja ideoloogilise nähtusena. Kultuur Sotsiokultuuriline definitsioon: Kultuur on ühiskonna elumuster, reaalsed ühiskondlikud institutsioonid
mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Kuidas ja mil moel nad seda teevad? · Ja siis? Mis ma selle teadmisega peale peaksin hakkama? Mis on sotsioloogia? Mõiste sotsioloogia: · Võttis esmakordselt kasutusele prantsuse filosoof Auguste Comte Socius (ladina k.) kaaslane, kellegagi koos 4 Logos (kreeka k.) mõistus, millegi uurimine Mis on sotsioloogia? Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimese sotsiaalset elu, gruppe ja ühiskondi. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimsuhete mustreid ja protsesse. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogia on üks paljudest omavahel seotud olevatest sotsiaalteadustest, mille kõigi
annaabi.ee 
