Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "MIS ON MÄLU JA KUIDAS SEDA TREENIDA". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tulving, arden, kiis, peil, unustamine, sensoorse, ajul, malu, treenimine, mäluks, jänes, õppeaine, kogeme, seostatakse, kajamälu, kordamise, kestva, episoodiline, nägemismälu, meenutamise, tahate, tuupimine, üleminekuaeg, mehaaniline, moora, juhendaja, maarika, kaasik, tahtmata, elund, loobki, kasulikke, sarnasusi, veidike, ühelt, tasandiltJuhendaja: õp Edith Asveit Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................. 3 1. MÄLUST- kes on Endel Tulving................................... 4 1.1. Mälu- mis see on?......................................................... 6 1.2. Mälu liigid.................................................................... 7 1.3. Mäletamist soodustavad tegurid................................... 10 1.4. Mälu pärssivad tegurid ................................................. 12 2. UURIMUS .................................................................... 13 2.1. Lühimälu testi tulemused..............
MEELDEJÄTMINE Referatiivne ülevaade Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................3 1. Mälu olemus............................................................... ................... 3 2. Mälu liigid.......................................................................................3-4 2.1. Protseduuriline mälu.........................................................................................4 2.2. Semantiline mälu..............................................................................................4 2.3. Episoodiline mälu.............................................................................................4 3. Kuidas meelde jätta?............................................................. ............5 3.1. Meeldejätmine visuaalse kujun
infoga mitmesuguseid muutusi: info muutub lühemaks ja pikemaks; kaovad detailid ja meeles püsib vaid ,,peamine"; tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub); ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad; info muutub isikupärasemaks nt inimese hoiakute mõjul; loogikavastane info ununeb; juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid; mõni teema muutub valdavaks. Meelespidamisele vastupidini protsess on unustamine. Unustamine on meie elu vältimatu osa: see, et me praegu suudame meenutada mõnda fakti või sündmust, ei ole garantiiks sellele, et me suudame seda homme, järgmisel aastal või 30 aastat hiljem. Unustamise omadused: - unustamise kiirus on kõge suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes (seetõttu oleks mõistlik asja omandatud meterjal kohe korrata); - kiiremini unustatakse mõtestamata info (seega pole tuupimisest suurt kasu).
Harry Bahrick järeldas vanemaealiste inimeste aastaraamatute katsest seda, et on olemas nn püsimälu, milles talletatakse väga pikka aega ja täpselt teatud informatsioon (nt suur osa võõrkeele- ja matemaatikateadmistest). On suur tõenäosus, et asjad, mis on meeles 3 aastat pärast õppimist, on meeles ka 30 aastat hiljem. SEMANTILINE, EPISOODILINE JA PROTSEDUURILINE MÄLU Eristus põhineb sellel, millist tüüpi materjali pikaajalises mälus säilitatakse. Esimesena pakkus välja Endel Tulving 1970-tel. Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega (nt Prantsusmaa pealinn on Pariis. Kui mõelda, millised paiku Pariisis külastasite, on tegemist episoodilise mäluga). Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde. Evolutsiooniliselt on episoodiline mälu tõenäolisemalt hilisemat päritolu kui semantiline
ESSEE Üks suurimaid müsteeriumeid Tuntud Kanada-eestlasest teadlane, mälu-uurija Endel Tulving (Tulving, 2002) on öelnud: ,,Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mötlemine on kaks ülejäänut... Kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad." Tulving sõnastab küll mälu tähenduse päris huvitavalt ja asjakohaselt, aga tavapärane mälu
........................................................................................... 6 2.3 Püsimälu....................................................................................................................... 7 3.MÄLUHÄIRED.................................................................................................................. 8 4. MÄLU PROTSESSID........................................................................................................9 4.1 Unustamine.................................................................................................................11 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................12 KASUTATUD ALLIKAD...................................................................................................13
vilumisi, c) hoiakuid, d) veendumusi, e) käitumisviise, d) harjumusi. Loomad õpivad omandama ainult mingile stiimulile vastavat reaktsiooni. Õppimine ja organismi küpsemine on seoses. Küpsemiseeldused määravad õppija õpetamiseks soodsaima aja ja õppimise murrangulise järgu. Loomulikuks küpsemiseks on omakorda vaja kogemusi. Inimene õpib kogu elu. Koolieas on õppimine peamine tegevus, mis mõjutab inimese edasist arengut. Õppimise vastandprotsess on unustamine (vt peatükki Unustamine). (6: 608) Õppimine on uute kogemuste omandamise protsess ja suhteliselt püsiv muutumine, mille tulemuseks on edasise käitumise organiseerimine varasemate kogemuste alusel. (9) Õppimine on tavaliselt edukaim hommikuti, pärast puhkamist. Õppimist segavad lärm, vali muusika, teiste kõne. (2: 228) Õppimiseks on mitmeid erinevaid mooduseid. Selles peatükis tutvustangi neist mõnda. 1.1 Harjumine Harjumine on lihtsaim ja levinuim õppimisvorm
Kokkuvõttes, muutused närvikoes endas peale seda, kui teatud neuronitevahelisi ühendusi korduvalt aktiveeriti sünapsite arv/neuronite-vaheliste ühenduste arv suurenes. ( Sellist sünaptilise ülekande tugevnemist nim "long-term potentiation". Pikaajaline mälu vajab uute valkude tootmist, lühiajaline mitte. Leitud ka hiirtel (hippokampuses ja vaheajus) sünapsite kuju muutus). Sensoorne mälu (SM) (=taju?) ·Taju-uurijad tunnistavad kindlasti ka kolmanda süsteemi, sensoorse mälu olemasolu. ·Modaalsusspetsiifiline. ·Hoolimata lühikesest kestvusest (..kuni 3 sekundit) on SM täpsus kõrge. ·G.Sperlingi osalise reprodutseerimise protseduur (1960)- andis tõenduse, et sobiva katseprotseduuri leidmisel võib saada põhimõtteliselt hoopis teise tulemuse, ehk (SM) mälu maht võib olla suurem kui seni teati, - võrrelgem tema kahe katse tulemusi: 1.katse:G.Sperling (1960) esitas inimestele kuni 12 tähelisi maatrikseid lühiajaliselt (1/20 sek)
......................................................................6 2.1. Semantiliste hierarhiate kontseptsioon..............................................................................6 2.2. Skeemid.............................................................................................................................6 2.3. Mälu tõlgendav iseloom....................................................................................................7 3. UNUSTAMINE......................................................................................................................7 3.1. Kui unustamine segab igapäevaelu...................................................................................7 4. KOKKUVÕTE........................................................................................................................8 5. KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................9
Mälu Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Lapsepõlve amneesia · Täiskasvanud ei mäleta tavaliselt sündmusi, mis on toimunud enne nende kolmandat või neljandat eluaastat Meenutamise ajendid on erinevad kui täiskasvanul Kontekst on erinev Hipokampus (autobiograafiline mälu) ei ole enne seda vanust täielikult välja arenenud Endel Tulving · Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut · Kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad Mälu
1 MÄLU Tuntud Kanada-eestlasest teadlane, mälu-uurija Endel Tulving on öelnud: ,,Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut ... Kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete
............................................................................ Mehaaniline mälu.................................................................................................................. Sõnalis-loogiline mälu.......................................................................................................... Meenutamine......................................................................................................................... Unustamine........................................................................................................................... Mälu kvaliteet........................................................................................................................... Mälu kvaliteeti kujundavad tegurid:..................................................................................... Info mällujätmist kujundavad tegurid.................................................................
lihtsamateks tuttavateks ühikuteks. Niisugust informatsiooni kokkupakkimist mälus nimetatakse känkimiseks (ingl chunking) ja selliseid suuremaid ühikuid ehk känke on inimene omakorda võimeline viis kuni üheksa tükki meelde jätma. Seega saab suurendada ühe mäluühiku mahtu, kuid mitte ühikute arvu. ****slaid Semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu Teine mälusüsteemide eristus põhineb sellel, millist tüüpi materjali pikaajalises mälus säilitatakse. Endel Tulving oli esimene, kes 1970. aastatel pakkus idee ja leidis ka eksperimentaalseid kinnitusi, et tuleks eristada kolme mälusüsteemi: semantilist, episoodilist ja protseduurilist. Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei ole kunagi seotud isiklike mälestustega. Näiteks teadmised, et Prantsusmaa pealinn on Pariis ja Saaremaa "pealinn" on Kuressaare. Kui te aga mõtlete selle peale, milliseid paiku te Pariisis käies fotografeerisite või
kontekstiga meeldejätmise e kooderemise ajal. Unustamise põhjused: 1. Tähelepanu puudumine on asju, millega puutume kokku väga tihti, kuid mida pole mõtet täpselt meelde jätta. (Nt raha kasutamine) 2. Kordamise mõju informatsioon kaob mälust, kui teda piisavalt palju kohe ei korrata. Kui jõutakse seda piisavalt korrata või luua mingi mõtestatud seos mälus oleva informatsiooniga, on unustamine vähemtõenäoline. Selline unustamine leiab aset eelkõige lühimälus. 3. Interferents e vastastikune häirumine erineval ajal ja erinevas kohas meeldejäetud asjad võivad omavahel segi minna või vastastikku takistada üksteise salvestumist mällu. (Nt õpite pool tundi ajalugu ja seejärel pool tundi geograafiat, võib selguda, et ajaloos õpitu on meeles halvemini. 4. Valede taastamistunnuste olemasolu või õigete puudumine unustamine on enamasti meeldetuletamise ebaõnnestumine
TEISMELISTE MÄLU ARENG. Referaat SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis antakse ülevaadet mälu astmetest ja liikides, mälu arendamise aspektidest ning teistmeliste mälu arengu iseärasustest. Referaadi teemaks on "Teistmeliste mälu areng" ning teema on valitud selle pärast, et mälu on üks nendest aspektidest millele tuginevad mõtlemine ja taju ning mälu oma korda sõltub asjade aru saamisest, tajumisest, lisaks selle tundis autor huvi mälu arengu iseärasusest murdeeas. 1 MÄLU ÜLDINE ÜLEVAADE. Mälu mõistet nagu ka teisi mahukaid psühholoogia mõisteid ei saa lihtsalt defineerida. Mälu on üks kolmest alustalast, millele tugineb arukas elu, taju ja mõtlemine. Üldiselt mälu tähendab elusa organismi võimet omandada ja säilitada kasulikke oskusi, harjumusi, informatsiooni ja teadmisi. See võime ilmutab ennast kõigil evulatsiooni astmetel ja võib ilmneda paljudes eri vormides. Mäletada, see tä
· Recency effect- Hiljutine efekt - Need sõnad, numbrid, mida pidi meelde jätma viimasena, tulevad alati esimesena meelde · Peterson ja Peterson (59) - Katseisikud pidid jätma meelde 3-kohalise kombinatsiooni ja siis lahutama 100-st kolmekaupa numbreid maha. Pärast seda, pidid katsealused meenutama 3-kohalist kombinatsiooni. Katseisikud said umbes 50% kehvemaid tulemusi pärast 6 kuud ja unustamine oli täielik pärast 18 sekundit. · Neirne, Whiteman, Kelley (1999) - sarnane katse, kus kasutati kõiki tähestiku tähti ainult 1 kord ja meelde jätmise ajal pidi lugema ette kõvasti ekraanil olevaid numbreid. Siis püsisid tähed mälus rohkem kui 96 sekundit. Järelikult lühimälus kustutamist ei põhjusta lagunemine (decay). - Lühiaegne mälu hõlmab infot, mis parajasti meeles/teadvuses. (Jamesi järgi primaarne mälu). - Piiratud mahuga (..7+/- 2.
toimub informatsiooniga muutused: Info muutub lühemaks ja lihtsamaks Kaovad detaili ja meeles seisab vaid ,,peamine" Tekivad teatud lüngad Infos tõusevad esile uued teemad Info muutub isikupärasemaks Loogikavastane info ununeb Tekib juurde infot, mis võimaldab seletada vastuolusid Mõni teema muutub valdavaks o Endel Tulving maailma juhtivamaid mälu- uurijaid. o Unustamine vastupidine protsess meeldejätmisele. Unustamise omadused : 1 S.S 27.02.2010 Unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes.
· kaovad detailid ja meeles püsib vaid "peamine"; · tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub); · ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad; · info muutub isikupärasemaks nt inimese hoiakute mõjul); · loogikavastane info ununeb; · juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid; · mõni teema muutub valdavaks. Maailma juhtivaid mälu-uurijaid on Endel Tulving (sünd 1927). 5 Meelespidamisele vastupidine protsess on unustamine. Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord väga ruttu. Unustamise omadused: · unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes (seetõttu oleks mõistlik äsja omandatud materjal kohe korrata); · kiiremini unustatakse mõtestamata info (seega pole tuupimisest suurt kasu).
tegelikkusega seostada. Pikaajalist mälu on ka võimalik treenida, korrates informatsiooni, mida tuleb ka väga korralikult analüüsida ja lahti mõtestada, et oleks kergem seoseid luua. Meetodeid kuidas oma pikaajalist mälu pikendada nimetatakse mnemoonilisteks tehnikateks. Viimase 45 aasta jooksul tehtud uurimused on näidanud, et mälu saab veel eristada semantiliseks, episoodiliseks ja protseduuriliseks. Selle mälusüsteemiga tuli päevavalgele Endel Tulving, kes on eesti päritolu ja Petseris sündinud Kanada eksperimentaalpsühholoog. Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta ning ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega. Näiteks teadmised, et Saaremaa pealinn on Kuressaare ja Eesti pealinn on Tallinn. Isegi kui sa oled konkreetses paigas ise viibinud ei ole selle mäletamine seotud sinuga. Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta ning neil on selge subjektiivne ajamõõde
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Chris Soe Mälu liigid Referaat Tartu 2015 Sisukord 1.2. Mäluprotsessid......................................................................................... 5 1.3. Meeldejätmine.......................................................................................... 5 2. Mälu liigid....................................................................................................... 7 3. Sensoorne mälu.............................................................................................. 8 3.1. Ikooniline mälu......................................................................................... 8 3.2. Kajamälu.................................................................................................. 8 4. Lühiajaline mälu............................................................................................. 9 5. Pikaajaline
või kokku pannud oma kätega. Omandamisel peaks koguaeg pliiats käes olema. Segatüüpi mälu: Sellist mälu esineb enamikul inimestel ja tähendab ,et ühtviisi jääb meelde nii kuuldu ,nähtu kui ka oma käega katsutu. Õppimise ajal tuleks kasutada kõiki eespool mainitud võtteid . Mäluliigitamised tunnuste järgi Esmane mäluliigitussüsteem jaguneb pikaajaliseks ja lühiajaliseks mäluks .Lühimälus püsib tajutud materjal lühikest aega ja selle maht on piiratud. Selle mälu omandamine sõltub omakorda tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Pikaajalise mälu maht võib olla piiramatu. Teine mäluliigitussüsteemide eristus põhineb sellel ,millist tüüpi materjali pikaajalises mälus säilitatakse. Endel Tulving 1970.aastatel oli esimene ,kes leidis idee ,et tuleks eristada kolm mälusüsteemi :semantilist , episoodilist ja protseduurilist
Kõiki eestlasi, kes on teinud psühholoogias uurimistööd, pole siin tutvustatud. Siin on need doktorid-professorid, keda ühendab aastatepikkune kuulumine rahvusvahelisse psühholoogiasse, nende kindel panus psühholoogiasse, iseseisvus teadusloomingus, uurimistöös saadud uutel teadusfaktidel põhinevad teoreetilised konseptsioonid, rahvusvaheliselt tähelepanu äratanud tööde mitmekesisus. Siinkohal on kirjeldatud ainult psühholoogide tegevusvaldkonda. Endel tulving Professor mälu: Toronto Ülikooli emeriitprofessor Endel Tulving kuulub 100 maailma tuntuima sotsiaal- ja käitumisteadlase nimekirja. Fotol oma maja tagaaias koos oravakindla linnumajaga. KRISTER KIVI Teenekaim ja kuulsaim eesti soost psühholoog (viidete koguhulk teadusperioodikas, monograafiates ja õpikutes ulatub kümnetesse tuhandetesse). Tema teadustegevus ja saavutused on leidnud tunnustamist väga paljudes erinevates
Ajatunnuse ehk materjali mälus säilitamise kestuse alusel eristatakse: · Sensoorne (ülilühiajaline) mälu : funktsiooniks on väga lühikese ajalõigu (tavaliselt vähem kui üks sekund) vältel säilitada tundeorganeist saabuva info töötlemistulemusi. Stiimuli liigist sõltuvalt eristatakse vastavalt ikoonilist sensoorset mälu (nägemises), kajalist sensoorset mälu (kuulmises) jne. Tajumine ja info omandamine välismaailmast oleks mõeldamatu ilma sensoorse mäluta. · Lühimälu : on mälu alasüsteem, mille ülesandeks on tundeorganitest, sensoorsest mälust ja püsimälust saabuva info operatiivne töötlemine, ajutine säilitamine teadvuses käepärasena, aktualiseerituna · Püsimälu : talletatakse materjali, millel on n-ö strateegiline tähendus. Isiksuslikult olulised teadmised, oskused, kogemused säilitatakse püsimälus väga pikka aega. Info viimine lühimälust
asemel, et mõelda eelnevalt palju, mida teha. Kognitiivne psühholoogia on tunnetega seoses.Keeruliste õppimisnormide puhul pandi tähele, et oluline pole niivõrd mitte uue info omandamine vaid info kasutamine.Õppimist arutluse abil kasutatakse juhul, kui mingi ülesande lahendamine ebaõnnestub meile tuntud viise kasutades. Seega mängib olulist rollim kogemused ja seosed, mida suudetakse luua. Unustamine algab kohe koos meeldejäämisega. Esimestel minutitel ja tundidel on unustamine eriti kiire. 24 tunni möödudes mäletatakse alla 50% õpitust. Hiljem unustamine aeglustub. Unustamise vastu aitab hästi kordamine. Kordamine tõstab teadmised uuesti 100%-ni, kuid edasine unustamine on juba aeglasem ja nii jääbki lõpuks rohkem meelde. Mälu Üheks aju imepäraseks omaduseks on mälu. See on võime salvestada, säilitada ja vajaduse korral taastada (meelde tuletada) kuuldut, nähtut ning kogetut. Mälu võimaldab meeles
"Rakenduspedagoogika õpik" pakub välja mõiste memotehnika: "Informatsiooni talletamiseks pikaajalisse mällu on mitmesuguseid meetodeid, mis kindlustavad, et me vajadusel õige teabe üles leiame. Muuhulgas võib selleks otstarbeks kasutada tugisõnu või riime (memotehnikat), luua informatsioonidest tervikpilte, näha vaeva kordamise või harjutamisega või kasutada erinevaid mooduseid infoühikute sisestamiseks, näiteks mitmesuguseid õppevahendeid jne. Kõike seda tehes võib kogeda, et unustamine väheneb. (Kaitsejõudude peastaap, 2002:57) Mäletan, kuidas BALTBAT-is õpetasid US Special Forces instruktorid meid mälu kasutama. Tegemist oli snaiprite vastase väljaõppega. Kuid nagu ütles instruktorite ülem kapten Philips : "Selleks, et snaiprite vastu võidelda, peate te ise nendeks 3 muutuma, mõtlema ja tegutsema nagu nemad, te peate õppima olema mitte teie ise, vaid teie vaenlane
Atkinsoni järgi). Joonis 1 INFO LÜHIMÄLU PÜSIMÄLU (tajumine ) Unustamin e Info säilib lühimälus mehhaanilise kordamise ja/või skaneerimise teel, mil infot hoitakse õppija vaateväljas. Sel perioodil algab ka info kodeerimine, et vormistada ta püsimälu jaoks sobivasse vormi. Kodeerimisküsimustega on põhjalikult tegelenud Endel Tulving (Tulving 1994:224), kelle kodeerimise spetsiifilisuse printsiip on maailmakuulus mällu salvestunu määratakse sellega, mis oli tajutud ja kuidas ta oli kodeeritud, aga see, mis asub mälus, määrab efektiivsed tunnused mälus esindatud infole juurdepääsuks. Siin ilmnevad ka inimeste sünnipärased erinevused esimese signaalsüsteemi ülekaaluga inimestel (parema ajupoolkera eelisarenguga) kodeerub info kujundlikus ja semantilises (mõistelises) vormis, aga teise signaalsüsteemi
Monika Lõuna Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja MÄLU ÕPETAJA TÖÖS Mälu on organismis üks olulisemaid võimeid, tänu millele suudame omandada ning säilitada kasulikke oskusi, harjumusi, taasesitada informatsiooni ning teadmisi. Mälu on esitletud mitmetel evolutsiooni etappidel, kuid kõige paremini on see arenenud just inimestel. Mäletada, see tähendab edukalt toime tulla kolme ülesandega: omandamisega, säilitamisega ja info korduva väljatoomisega ning mälu peamine eesmärk on luua sidemeid üksikute elementide vahel (Tulving: 2002 lk. 33-34, Leppik: 2003 lk. 39.). Mälu kasutame informatsiooni salvestamiseks ning selle uuesti kasutamiseks. Informatsiooni salvestamise seisukohalt soovitab Peep Leppik vaadelda mälu 3–astmelisena (Leppik: 2003. lk.40-44). Nendeks kolme astme esimeseks on ultralühi
(sh. pikaajalisest mälust) Hääldusring- toimub lühiaegne verbaalse informatsiooni säilitamine ja selle kordamine Episoodiline puhver- vahemälu, salvestab „kokkupakitud„ pilte Visanditahvel- võimaldab visuaalsete kujundite ajutist säilitamist ja nendega manipuleerimist Eestalsed mälu-uurijatena: o Endel Tulving (sünd: 1927) o E.Tulvingu mälu uurimus: MÄLU (raamat): Eksplitsiivne—semantiline, episoodiline Implitsiidne—protseduuriline, praiming Pikaajalise mälu liigid: o Semantiline mälu- jalgrattasõit, muusikariistade mängime (ei pea meenutama, kuidas seda teha), mälu teadmiste ja faktide kohta. Faktimälu. Mida oleme lugenud, kuulnud jne
Millal on mälu oma tippfaasis? Bioloogiliselt jõuab mälu inimesel võimekuse tippu 25.-30. eluaasta paiku. Vanemaks saades hakatakse mälu halvenemist korvama materjali parema organiseerimisega. Meeldejätmine võib sõltuda ka päevaajast: hommikuti mõttekam meelde jätta materjali, mida peab hakkama kohe jälle meelde tuletama. Pärastlõunane õppimine sobib paremini püsivate mälujälgede loomiseks. Mälu treenimine ja stimuleerimine Mälu aitavad treenida keskendumine, tervislik eluviis koos piisava ööunega ning pikaajaline harjutamisprotsess. Internetist võib leida küll paljudele viidetele mis väidavad näiteks, et mälu on võimalik treenida näiteks nätsu närimisega, kuid pigem on tegu ühe meeldejätmisstrateegiaga ning tegemist ei ole otsese mälutreeninguga. Kuid mälu on võimalik treenida läbi erinevate mäluharjutuste mida tuleks teha igapäevaselt
mõtestamata kordamine; pikaajalisse mällu salvestamiseks on efektiivsem mõtestatud kordamine ning jaotatud (vaheaegadega) õppimine (oluline on anda aega uue materjali kinnistumiseks) ja kordamine; materjali organiseeritus (kängid) sageli kasutatakse mitmesuguseid mnemoonilisi e mälu abistavaid tehnikaid (too näide!); välised abivahendid üleskirjutamine, tähtsate asjade asetamine nähtavale kohale. 2. Meelespidamine ja unustamine Mälus säilib paremini materjal, mis on organiseeritud ja mille salvestamisel on kasutatud mõtestatud kordamist ja jaotatud õppimist. Inimene ei suuda kõike aktiivselt meeles hoida. Unustamine on elu vältimatu osa. Ta on pikaajaline protsess, kuid teatud etappidel võib see kulgeda küllaltki kiiresti. Unustamine on kõige kiirem kohe pärast õppimist ligikaudu 50% ununeb esimese kahe tunni jooksul. Edasine unustamine kulgeb aeglasemalt 6 tunni möödudes on alles
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Raul Adamsoo 10.B klass Mis on mälu ja kuidas seda treenida? Referaat Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................. ...............2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... .................3 MIS ON MÄLU?........................................................................................................................................ 4 Mälu maht............................................................................................................................................ ...4 Mälu tüübid.......................................................................................................................................... ...4 Mälu li
Õppimine ja mälu Informatsiooni vastuvõtmine, salvestamine ja väljastamine on närvisüsteemi üldine omadus. Ilma selleta ei suudaks inimene ellu jääda, sest ta ei oskaks ebaõnnestumisi vältida ja õnnestumisi korrata. Aju säilitab vaid osa kogu sissetulevast informatsioonist. Unustamine kaitseb info liia eest, mis võib olla meile sama kahjulik kui õppimisvõime või mälu puudulikus. Eristatakse püsimälu ja lühimälu. Lühimälu jätab hetkeks meelde näiteks telefoninumbri ja kui seda sisse ei harjutata ei jää see püsima püsimällu. Püsimälu kättesaadav pikema aja möödudes ja kasutamisega muutub mälujälg tugevamaks Lühimälu jagatakse sensoorseks (<1s) ja primaarseks mäluks (sekundid).
info muutub lühemaks ja lihtsamaks; kaovad detailid ja meeles püsib vaid "peamine" tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub) ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad info muutub isikupärasemaks nt inimese hoiakute mõjul loogikavastane info ununeb juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid mõni teema muutub valdavaks Meelespidamisele vastupidine protsess on unustamine. Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord väga ruttu. Unustamise omadused: unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes (seetõttu oleks mõistlik äsja omandatud materjal kohe korrata) kiiremini unustatakse mõtestamata info (seega pole tuupimisest suurt kasu) Meeldetuletamine ( reprodutseerimine) tähendab talletatud materjali uuesti esiletoomist. See võib toimuda kas äratundmise,
annaabi.ee 
