Kadri ESTEETIKA · Umberto Eco ,,Ilu ajalugu", ,,Inetuse ajalugu" · Kraavi, J Postmodernismi teooria ja postmodernistlik... · Aastaarvud ega teoste nimed ei mängi rolli eksamil. Tuleb seletada, millal ja kes mida ütles. Põhimõtted. Mis on esteetika (filosoofiline distsipliin)? Märksõnad: ILU, harmoonia, proportsioon, subjektiivne vs objektiivne, isikupära. INETUS. KUNST. MEELELISE TAJU ÕPETUS. Mis on kunst? Mis on kunstiteos? Mida kujutab kujutav kunst? Aisthetikos meeleliseks tajuks võimeline. Esteetika on filosoofiline teadus kunstist, selle suhetest tegelikkusega. Kas kunst kopeerib seda maailma, mida nad enda ümber näevad ja neid emotsioone ja käitumismustreid või on kunst midagi välja mõeldud, midagi, mis loob uusi reaalsusi? Milline on kunsti suhe ümbritsevasse maailma? Kunst on kunstniku eneseväljenduse viis. Kunst tahab maailma muuta, paremaks teha, inimesi muuta
loomisprintsiibid ja kunstilise südametunnistuse väljendused jms. Piir nende kahe vahel pole alati selgesti määratletav. 6. Millega tegeleb analüütiline esteetika? (tooge kaks selgitavat näidet) Filosoofilise esteetika koolkond. Analüütiline esteetika püüdis aru saada kolmest esteetika ähmasusest: a) seni nähtud esteetika hämaratest ja segastest ideedest b) liigsetest üldistustest c) alusetust eeldusest, et kunst omab filosoofiliselt huvitavat olemust Seda iseloomustab hoolas argumenteeritus, lingvistline analüüs, väidete kontrollimine näidete abil, väidetest tulenevate loogiliste järelduste kindlakstegemine. Koos ühiskondlik-ajaloolise praktika arenemisega ja inimteadmiste üldise progressiga laieneb esteetika aineks olevate esemete ja nähtuste ring, muutub ka arusaamine nendest. 1) Kunstipraktika põhimõistete loogiline analüüs (tarvilikud ja piisavad tingimused)
maastiku ilu, maastiku mitmekesisus, maastiku omapära, maastiku traditsiooniline ilme, maastiku hooldatud ilme, vaheldusrikas, dramaatiline või huvitav reljeef Mis on kuldlõige? Tooge näiteid selle kasutusest. Kuldlõige ehk jumalik proportsioon, tähendab lõigu sellist jaotamist kaheks väiksemaks lõiguks, et saadud lõikudest suurema jagamine väiksemaga annab tulemuseks matemaatilise konstandi nimega ф. Mitmed psühholoogilised uurimused on seda meelt, et selline suhe, kuldne lõige ehk jumalik proportsioon mängib olulist rolli inimese ilutajus. Nimelt kipume kuldlõike järgi paigutatut kaunimaks hindama. Kunstis-davinci mona lisa ja vitruvian man, arhitektuuris, fotograafias. Kuidas toimub ilu tunnetamine platonistide järgi? Kirjeldage seda protsessi! armastad yhte ilusat keha ja sünnitad selles kehas kauneid mõtteid. Seejärel märkad mistahes keha ilu on suguluses teise keha iluga
kunstifilosoofia(mis on kujutamine? X on kujutis siis ja ainult siis, kui...). 5. Selgitage esteetika kui kunstifilosoofia ja kunstiesteetika vahekorda. Esteetika kui kunstifilosoofia pigem uurib kunsti olemust, hindamist ning tõlgendust ja analüüsib seda. Ei ütle, kuidas tuleks kunsti teha, vaid analüüsib ja uurib seda sellisena nagu ta on ja selle erinevaid tõlgendusi. Kunstieetika ütleb, kuidas tuleks kunsti teha, kogeda; mis on õige, tõeline ja hea kunst. Kutsub üles muutma suhtumist kunsti. Isiklik kuidas mina asja näen-teen, varjatud põhineb erinevatel filosoofilistel, ideoloogilistel jms eeldustel, mis on harva selgesõnalised. 6. Millega tegeleb analüütiline esteetika? (tooge kaks selgitavat näidet) Kunstipraktika põhimõistete loogiline analüüs(tarvilikud ja piisavad tingimused), argumenteeriv-põhjendav, kirjutamisstiil mitte-retooriline ja mitte-ilukõneline, terminite ja
Kantis uusaja suurimaid saavutusi. Inimese jaoks on põhiline tegutsemine ja tunnetamine. Saarinen võrldeb filosoofiat enim kunstiga. Rakendusfilosoofiaks loeb Saarinen näiteks Karl Popperit, Hannah Arendtit, Simone de Beauvoir, Karl Jaspers, Umberto Ecot, Roland Barthesi, Erich Frommi jt. Filosoofia peabki olema mitmetähenduslik. Filosoofia peab kahtlema iseendas ja olema piisavalt paindlik, et luua ühendusi kõigi teiste inimpraktikatega. 2 3 2). Sutrop, Margit 1998. Mis on kunst? Institutsionaalse esteetika kimbatus. Akadeemia & Welsch, Wolfgang 1998,1997. Aesthetics Beyond Aesthetics ( KÜSIMUS: Mis on esteetika? Analüütiline esteetika. Esteetikateooriate liigid. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga.) Esteetika on filosoofia haru, mis tegeleb ILU ja KUNSTI põhiprintsiipide sõnastamisega. Laias laastus võib esteetikateooriad jagada nii (vt lisaks küsimus nr 5): 1) representatsiooniteooriad
distsiplineerib. Kultuur on viis mille kaudu on võimalik valitseda. Arnoldi käsitlus on seotud Suur Britannia klassikalise korraldusega - klassid peavad olema üksteisest eraldatud Romantismi kontseptsioon on harmoonilises tasakaalus, suunab kaost ja hullumeelsust (Turg = kaos). Kunsti üle otsustab see, mis on tema sees. Luges sisemine ja vaimne kontroll. Ideed romantismist: Kunsti idee on originaalsus Kunsti pole vaja millekski praktiliseks - idee kunsti kasutamisest, et kunsti pole vaja. Kunst on olemas, kuid kunst on kasutu. Kunst elas argilisusest kõrgemal. Kultuuri ja kunsti nähtused pidid valitsema arglisuse üle. Rahvas on romantismis teatud kollektiivse puhtuse sümbol. Tsivilisatsioon (kultuur siis? vist mitte) hävitab selle puhtuse. Inimene on algselt puhas romantismiideede järgi (pärispatukontseptsiooni vastand). Kõik on hästi looja käes, halvasti inimese käes. Rahvas ise oma kultuuri üle otsustada ei tohi. Arnold eristab inimese "tavalist" ja
Esteetika eksamikonspekt (kordamisküsimuste vastused) : 1. loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega ,,esteetika"? Mõiste ,,esteetika" vermis 1735. aastal saksa filosoof Alexander Gottlieb Baumgarten. Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Kreeka keeles aisthesis aisting, meeleline taju. Baumgarten lähtus ratsionalistide (Descartes, Leibniz, Wolf) eristusest mõistelise (kontseptuaalse) ja mittemõistelise tunnetuse vahel. Esteetika tegeles mittemõistelidse, meelelise tunnetusega ja oli seega lisaks või täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. Esteetika ajalugude kirjutajad algavad esteetika ajalooga
1. MIS ON FILOSOOFIA? Filosoofia (kreeka keeles tarkusearmastus) defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Filosoofia uurib sääraseid filosoofilisi küsimusi, nagu tõde, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Ta püüab neile küsimustele põhiliselt mõistusele toetudes vastata või ka kritiseerida seda ettevõtmist. Filosoofiale on tüüpiline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning refleksioon oma meetodi üle. 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia on mõttetöö ette võetud sihiga igapäevaseid elukogemusi ja
kihtidel oli oma kultuur, mis oli kahjulik teistele. Nüüd selgus, et linnastunud massil on oma kultuur, millest paljud aru ei saa ja mis tundus hirmutav ning kahtlane. Päriskunstilooming on induviduaalne looming, massidele mõeldud kunst aga pole, sel puudub tugev induviduaalne loomeakt --- Romantism, geeniusekultus. Romantismi mudel analüüsitakse selle kaudu, mida looja paneb kunsti sisse; massikultuuril aga analüüsitakse seda, mida sellega saab. Populaarkultuur on probleemide sümptom, millel puudub individuaalsus.
1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna “Filosoofia” esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et Filosoofia (kreeka sõnast, mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus' 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks). defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Esialgse määratlusena võib öelda, et filosoofia uurib kõige üldisemaid küsimusi: reaalsust, põhjuslikkust ning olemise ja mõtlemise alusprintsiipe, aga ka inimolemise põhimõisteid nagu hüve, ilu ja teadmine./"Filosoofia" etümoloogia - eri arvamused ja eriarvamused./ “Abstraktselt formuleerituna on F. eesmärgiks mõista, kuidas asjad, selle sõna kõige laiemas mõttes, sobivad kokku, selle sõnapaari kõige laiemas mõttes. Sõna “F.” kasutatakse ka laiemas tähenduses, üldise
1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti
see enamusel. Nt. Miks ,,Titanik" meeldib kõigile? 2) Pop.kult vs. Kõrgkult nende vastandudes on kõrg ülejääk, mis ei kuulu päriskult sisse. Kõrge ja madala hierarhiline jaotus. Kõrgkult eristamine nauding, mis saadatakse. See ei tohi olla füüsiline vaid lükkub edasi. Naudingut tuleb edasi lükata. Nt. Disco puhul on vaja naudingut kohe, tõelise kunsti puhul peabki see olema keeruline. Pierre Bourdieu eristas kõrge ja madala jaotust. Kunst jaotubki nii kuni 19 sajni. 3) Pop.kult samastatakse massiühiskonna tekkega. Langeb industrialiseerimise ajastu (19saj II p 20saj). Sai linnade kujundamise kaudu. Hakkas kujunema probleem, et madalamad kujundavad oma kultuuri, mis väitis, et eliitidel pole midagi. Päriskunst = individuaalne looming (romantism geeniuse kunst) Massikultuur = kollektiivne hüsteeria Pop
Põhisisuks oli rahutus, ühiskonna- kõige rahulikku õnnetunnet, rääki- kriitika ja maailmavalu, parema ühis- rõõmu nägemisest. sid väljenda- konna igatsus 2.Meeleolu misest 2.kujutasid kõike dramaatilises valguses 7.Nim. Saksamaal Dresdenis tegutsenud ekspressionistide rühmitus. Kes oli selle eesotsas? „Die Brücke“ Eesotsas olid E. L. Kirchner ja K. Schmidt-Rottluff. 7. Eesti kunst 20.saj alguses 1. Millises suunas arenes eesti rahvuskultuur 20.saj algusaastatel? Kümmekonna aastaga loodi kõik kunstielu hädavajalikud valdkonnad 2. Millal toimusid esimesed eesti kunsti ülevaatenäitused? 1906. aastal 3. Milliseid tehnikaid eelistas Kristjan Raud? Peamiselt söejoonistused ja graafika. 4. Millised teemad oli olulised Raua loomingus ? Temaatika sümbolistlik ja rahvusromantiline („Kalevipoja illustratsioonid“) 5. Kus oli võimalik õppida kunsti 20
prkatiline filosoofia poliitikafilosoofia Mis on riik? Milline on õige valitsemisvorm? eetika ehk moraalifilosoofia Mis on moraalselt õige käitumine? (N-eetika); Kas/mis tingimustel võib valetada? (N-eetika): Kas moraaliotsustused on tõeväärtusega? (M- eetika). esteetika ehk kunstifilosoofia Mis on ilu? Mis on kunst? õigusfilosoofia haridusfilosoofia. 2. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusteooria ehk teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist?
Ontoloogia on olemisõpetus. Põhiküsimus: Mis on olemas? Ei ole õpetus selle kohta, kuidas olla või elada. Et jõuda päris ontoloogiliste probleemideni, tuleb küsimuss Mis on olemas? täpsustada: Mis liiki asju on olemas? Millised on kõige üldisemad olemasolu liigid? Mis liiki asjad eksisteerivad iseseisvalt, sõltumatult? Fundamentaalseteks küsimusteks peetakse näiteks neid, mis puudutavad järgmisi mõisteid: mina(peetakse silmas ego, Kas minu mõtlev vaim on olemas?); nemad(siin küsib "mina", kas teised teadvused on olemas, Kas mina olen ainuke mõtlev vaim maailmas või mitte? Solipsist- see, kes usub, et tema ise on ainuke teadvusega olend maailmas); välismaailm(see, mis on väljaspool mõtteid, Kas väljaspool minu mõtteid, kujutlusi ja teadvust on miski? Kas kead on olemas või see ainult näib nii ja olemas on ainult mõtted ja kujutlused?-idealism); Jumal(Kas on olemas ülimalt täiuslik olend?Kas on olemas kõige oleva algpõhjus
oleks tarvis arvestada erapooletu lahenduse saavutamiseks." (Kas riigil A on õigus rünnata enesekaitseks riiki B?) 12. Kriitiline filosoofia /argumentatiivsus Filosoofilise probleemi püstitamine ja selle lahendamine algab kahtluse ja kriitikaga. Seepärast võime filosoofiat nimetada kriitiliseks. Erinevalt religioonist ei paku filosoofia meile taevalikke ilmutusi ega valmiskujul tõdesid, mis tuleb lihtsalt omaks võtta. Üldjuhul filosoof argumenteerib, mitte ei jutlusta. Filosoofia on kriitiline reeglina kahes mõttes: - Argimõtte, nn ,,tavaarusaamade", iseenesestmõistetavuse suhtes - Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide jms suhtes. 13. Mõistete selgitamine /analüüsimine Erinevalt nt loodusteadustest ei ole filosoofias võimalik põhimõisteid niimoodi defineerida , et need definitsioonid oleksid üldaktsepteeritud. Kuid ka filosoofias saab mõisteid selgitada/analüüsida
Inimesed ei saa ennast enam kuuldavaks teha Seda on vaja kontrollida, et ei mõjutaks kogu ühiskonda Vastuhakud 2. Popkultuur on vastandatud kõrgkultuurile Ülejääk kõrgkultuurist 1 Kõrgkultuur naudingu edasilükkamine, ei ole vahetu ega füüsiline. Tõelise kunsti juures peabki olema keeruline olla Bourdieu k õrge ja madala jaotus, läbi aegade 3. Popkultuuri seostamine massiühiskonna tekkega (indrustrialiseerimine) · Linnastunud massil on oma kultuur · Tõeline kunst on individuaalne väljendus · Massikultuur puudub loomisakt · Romantismi mudel individuaalne kunst, kunstnik vastutab ainult endast tuleneva seest · Massikunst mis on kunsti funktsioon · Puudub inidividuaalsus 4. Populaarkultuur on seotud tuluga, äritehingutega · Äriline manipulatsioon · Turul inimeste ärakasutamine · Tarbimine massiline ja automaatne · Inimeste kooslusmass kerge manipuleerida · Kommertskultuur on nauditav, kerge 5
Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu. Kunsti päritolu. 14. Foucault huvi antiikeetika vastu. Foucault endahoole kontsept. Inimene kui kunstiteos. 15. Uusaja filosoofia
inimese käes". Populaarkultuur on (argumendid) 1. Kultuur, mida armastavad paljud, enamuse kultuur. (Demokraatiaga seonduv, Üritatakse seda enamust juhtida, samamoodi kui demokraatias). 2. Populaari vastandus kõrgkultuurile. (arvamus, et populaarkultuur on mingi rämps, mis jääb kõrgultuurist üle. Kunstiteos pole seotud naudinguga, nt. eeldamine, et muusikat peab nautima, nagu veini või vanni, see on vale ja inimene on loll. Kunst peab olema sügav.) Bourdieu väidab, et asi on klassi päritolus, võimude loomisviis. 3. Massikultuur seotud massiühiskonna tekkega, kujunes välja industrialiseerimisperioodil. Tänapäeval veidi muutunud(kuna on arvutid jms, kus saab ise playliste teha vms). Kriitiline teooria väidab, et see on kõrgemalt kaela määritud alamkihile, et neid paremini valitseda vms. Eliidil oli üldiselt oma kultuur. Massikultuur kui ajuloputus alamkihile
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM
Kui maailmas suudetakse kõik ratsionaaalselt ära seletada, siis see ei saa olla viljakas. Me võime ju proovida ehitada ratsionaalsele loogikale põhinevat asja, aga sellega tuleb olla ettevaatlik. Kant: inimesed ei saa suhelda maailmaga vahetult ja otse. Selleks et me maailma saaksime mõtestada on vaa fenomene. Nt aja ja ruumi kategooria, mis organiseerivad seda teadmist. Noumenaalne maailm ei mahu tunnetusliku maailma sisse, see on väljaspool tunnetust. Sellega tegeleb kunsti valdkond. Kunst tabab midagi sellist mis oleks justkui tabamatu. Kunstiteosed võrsuvad loodusest enesest. Kunst ja kultuur on looduse enda arengu tagajärg. Anti mõista, et kogu universus on kunstiteos. (Romantism) Looja tüüpi nimetati geeniuseks - vahendas looduse ilu. Käsitöö on teine kunsti viis. Miks kultuur on vastand tsivilisatsioonile? Samwell Coleridge määratles mis on kultuuri ja tsivilisatsiooni erinevus. Cultivation- kõrgete väärsuste poole püüdlemine, kultuurseks saamine
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM
kultuurilised tekstid kultuurianalüüsis tuleb võtta lahti ja ära seletada. samas, muusika mõjutab mitteteadvuslikke protsesse, temas arusaamine ole tantsimiseks kuidagi vajalik. me ei pea analüüsima kunstinähtusi sõnumi kaudu. küsimus, mida kunstnik tahtis öelda, ei ole üldse oluline. kunsti toimes on palju sellist, mis ei ole üldse viidav sõnastatavale kujule. kirjanik alustab oma esinemist sõnadega : ma tahtsin oma teisega öelda... ja lugeja küsib: a miks sa siis ei öelnud, miks sa ütlesid midagi muud? freudi kolmikjaotus id miski : tungide maailm, allub pigem loodusseadustele : ka nietzshe võimutahtel on selle vallaga kokkupuude, freud kajab nle mingil määral vastu. seda sfääri ei organiseeri mingi mõistuslik tahe. idi juhub püüd oma vajaduste rahludamise poole, idi juhib naudinguprintsiip. kaks põhivälja : elutung (eros) ja surmatung (thanatos)
kus objekti vorm on võimalikult selge ja ilmekas ( nõnda kujutasid näiteks vanad egiptlased inimest). Mitme vaatepunkti kasutamisega lõhkus Cézanne vundamendi tsentraalperspektiivilt, mida Euroopa kunstis oli alates renessansist peetud endastmõistetavaks vahendiks ruumiillusiooni loomisel. Ühtlasi pani ta aluse konstrueerivale kunstitegemisele, mis vaatleb loodust üksnes toormaterjalina uue ehitise – pildi loomiseks. Cézanne`i kunst ei tähenda siiski täit lahtiütlemist impressionismi saavutustest. Nagu impressionistid, nii hülgab ka Cézanne vormi edasiandmisel joonistuslikkuse ja kasutab vormide plastilise põhiolemuse esiletõstmiseks ainult värvivarjundeid. Tema koloriit on niisama hel kui impressionistidel, värviastmestik rikas ja valgusküllane. Cézanne viljeles peamiselt maastikumaali, maalides Aixi ümbruse Vahemere ranniku vaateid, ka Põhja – Prantsuse maastikku. Peale maastike on ta loonud arvukalt
a. asjad omavad erinevaid väärtusi oma erinevatel eluetappidel, olenevalt sellest, kes on tema omanikud, kontekstist, kasutusest jne viies asjade kultuurilise biograafiani. b. objektiklassidel ajaloolised ja pikemaajalised muutused nende väärtuses. Näide: orja (ehk asjastatud inimene) muutmine vabast inimesest orjaks käis keskkonnamuutuse, suhete lõhkumise ja taasloomise, uue identiteedi andmise kaudu. Samamoodi asjadel. Me võime küsida sellised küsimusi asjade kohta: millised on erinevad staatused, mis on objektil erinevatel eluetappidel ja erinevates kultuurides ja kuidas need staatused realiseeruvad? Kust see asi tuli ja kes selle tegi? Milline on olnud selle asja karjäär ja milline võiks olla selle asja ideaalne karjäär? Mis juhtub selle asjaga vananedes? Näide: onni kasutus Sukude juures Zairis: onni eluiga, kasutused, mida see ütleb inimese kohta.
2.Praktiline filosoofia (võib nii nimetada mööndustega, sest on harva päris praktiline, pigem elulähedasemate valdkondade üle teoretiseerimine) poliitikafilosoofia eetika – mis on õige ja väär, kuidas seda põhjendada esteetika – kuidas tunneme ära kunstiobjekti teiste seast õigusfilosoofia haridusfilosoofia III Filosoofia üldised tunnused üldisus – ei uuri konkreetseid küsimusi, mida saavad lahendada teiste alade esindajad. Uurib, kas ja kuidas inimene saab üldse midagi teada, mis on üldse olemas ja mis mõttes, kas vaim on materiaalne jne. abstraktsus – filosoofia teisendab probleemid konkreetsest vormist abstraktsesse (Russell). Nt Kas Iisraelil on õigus rünnata enesekaitseks Iraani? Kas riigil A on õigus rünnata enesekaitseks riiki B?
ei saa olla selgeid rakendavaid tulemusi.Ajaloos ei ole võimalikud eksperimendid. 2.Positivism hakkas puutuma inimesi e. hakkas nendega tegelema.Comte ütles, et matem., astronoomia jne. on teadused.Samuti peeti sotsioloogiat teaduseks.Inimesele läheneti positivismiga- mõõdeti inimesi.19. saj. lahtertati inimesi seda nim. eugeenikaks.Otsiti ideaal inimese mudelit. 3.Instrumentaalne mõtlemine.Mõeldakse efekti rütmis ja keegi ei esita metafüüsilisi küsimusi st. tegeleti efekti tõotavate küsimustega. August Comte 1798-1857: Positivism tähendab tema jaoks faktiteadust metafüüsika asemel, sotsioloogia tähendab, et inimühiskonda kui faktide kogumit saab uurida loodusteaduse eeskuju järgi, alturism (teistele elamine) tähendab, et inimestel kui elusolenditel on spontaanne kalduvus ja huvi astuda omavahel ja kõikide teiste elusolenditega liitu elutu looduse vastu, selleks et temalt välja võidelda nii palju kui vähegi võimalik
nind riietab need sellise faktilisuse rüüsse, et antud hoiakud ning motivatsioonid näivad unikaalselt reaalsusele vastavaina. Religioon toimib kahte moodi: esiteks luues mudelid millestki, teiseks mudelid millegi jaoks. Esimene tähendab seda, et religioon kaardistab maailma, seletab midagi. Religiooni eripära seisneb selles, et mudelid millestki ja mudelid millegi jaoks on võrdselt tähtsad. Selles definitsioonis ei ole määratletud religiooni tema sisu kaudu, ei ole mainitud üleloomulikke olendeid. Geertz ise ütleb ka, et iga asi võib olla religioosne. Jaapanis on nt puhta valguse kirik, selle liikmed on golfimängijad ja nende jaoks ,,elu on nii nagu golf sa saad igakord uue võimaluse". Punausk kommunism. Funktsionaalses mõttes võib olla, et usund sisaldab tavaliselt maailmavaadet, mis väljendub mingis käitumises. Samuti seletusskeeme hea ja kurja kohta, sh ruumi ja aja liigendust sekraalseks/profaanseks
sai inimese loomuse peidus osa, mida pole võimalik teaduslikult seletada. Inglise poeet W. Blake. Romantismi kalduvus märgata ja välja tuua kirgi, kirgede sügavusi, varjatud hoovusi, fantaasiaid jne, esialgne küsimusasetus. Shelley ,,Frankestein" noor tütarlaps kirjutab raamatu monstrumi loomise loo, tundus nii jabur toona. 1818 ilmus. ,,Nüüd kus ma olen tööga lõpuni jõudnud on hinge mattev tülgastus mu hinges". Objektiivne ilu, käsitlus kujunes defineeri Schelling (saksa filosoof ja kirjanik). Tema väide: kogu loodus on pm mõistuslik, sellisena sarnaneb ta kunstiteosele. Kogu loodus on kunstiteos. Absoluutne kunstiteos selle igavikulises ilus. Loodus on vaadeldav kui tohutu suur sümbolitest konstrueeritud tekst." Iga kunstiteos annab edasi universumi absoluutset ilu. Kunsti kohustus on tuua looduse ilu nähtavale. Kuna loodus oma olemuselt orgaaniline, peab ka kunst olema romantismiga kaasnev püüe looduslähedusele. Jumal on kõikjal meie ümber
Voorusteoreetikud nimetavad sageli: heatahtlikkus, ausus, valitsemiseetika ning õiguse ja eetika valdkondi. Bio-eetika. Bioeetika terminit on võimalik mõista mitmel erineval moel. Seda võib näha kui valdkonda, mis käsitleb kitsalt bioloogia ning julgus, lahkus, lojaalsus. AGA, erinevatel vooruste nimekirjadel pole täielikku kattuvust. Voorused muutuvad ajas ja ruumis, sõltuvad kontekstist. Voorusteoreetikud lihtsalt deklareerivad oma biotehnoloogia eetilisi küsimusi. Samas võib see mõiste hõlmata lisaks ka meditsiinieetika probleeme ning teatud osa keskkonnaeetika probleemidest. See eetika uurib meditsiini ja bioloogia eelarvamusi ja eelistatud eluviise voorusteks (ja eluviise mis neile ei meeldi käsitlevad pahelistena). 2. Aristotelese järgi on voorusiks sellised iseloomujooned, mis aitavad kaasa inimsuse õitsengule.
inimese kohustuse, olemise ja väidete mõttekuse, väärtuste jms kohta. Filosoofia on see, millega filosoofid tegelevad. Võimatu on anda (lõplikku? selget? üldaktsepteeritavat?) nimekirja nii sellest, millega filosoofid erialaliselt tegelevad, kui ka sellest, millega nad ei tegele. Kuigi samas on filosoofias olemas suhteliselt püsiv probleemide kogum ning kasutusel on äratuntavalt eriomane mõistestik. Filosoofia on ainus akadeemiline vaimse tegevuse ala, kus ühte filosoofiavoolu kuuluv filosoof võib teise filosoofiavoolu malle järgivat kolleegi filosoofina koguni välistada. Näiteks täppisteaduse keele ja kontseptuaalse aparaadi loogilise analüüsiga tegelev positivist võib inimolemise absurditundega tegelevat eksistentsialisti pidada väljaspool filosoofiat (seega nt poeesiasse, psühhiaatriasse, erinevatesse kunstialadesse vm) kuuluvaks. Täiesti tavaline on olukord, et erinevad õppejõud võivad ühte ja sama teemat käsitleda väga erinevalt.
tarbimisühiskonna lipulaev Norra, siis me peaksime rääkima hoopis teistmoodi tarbimisest: see on egaltaarne, mitte võistluslik, kogukonnast hooli, säästev, vähehedonistlik jne. Kuidas siis alustada üldse tänapäevasest tarbimismaailmast mõtlemist? Mis on selle loengu eesmärk? See on õppekava osast, mille nimi on uurimissuundi sotsioloogias. Seepärast ongi eesmärgiks tutvustada, kuidas on mõeldud tarbimisest, kuidas on tekkinud mõned põhimõttelised küsimused: näiteks turg ja vabadus, turg ja kultuur, kuidas arenes postmodernism jne. 2. Tänapäeva tarbimiskultuuri eripäraks on see, et asjad on toodetud turu jaoks Traditsiooniliselt on tarbimist mõtestatud nagu teisest aspekti tootmise järel. Ühena esimestest rääkis tarbimisest Karl Marx (1818-1883), kelle jaoks tarbimise objektid ehk 2 tarbekaubad on ikkagi pealisehituse osa ja seepäprast mõjutatud baasist. Inimene
See ongi see, mida ta nimetab: Ühedimensioonilisus- on süsteem, mis tekitab meil probleeme on ka ainukene sotsiaalselt aktsepteeritav lahenduste pakkuja nendele probleemidele. Samas on ju selge, et kui süsteem neid probleeme oma olemusega tekitab, siis ta ei ole huvitatud sellest, et neile korralikke lahendusi pakkuda. Nt. kui süsteem tekitab inimesele stressi, siis süsteem pakub välja, et on olemas teraapiad, kuid ennast muuta ta ei taha. Ja kui keegi hakkab küsimusi küsima, siis ta on vastane, ei ole enam meie hulgast. b. Väidab, et tehnoloogia areng võimaldab inimesel kunstlike vajaduste arendamist. Arenguga seoses meie vajadused kasvavad. Nt. hügieeni osas, 200 aastat tagasi pesid inimesed kord nädalas saunas. Tehnoloogia aitab välja arendada ka sellised vajadused, mis meie olemusest ei tulene, kuid mis sunnivad inimesi jätkama aegunud olelusvõitluse vorme
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
